Sõja ülevaade: 1453. päev – rindel edenes Ukraina
Avaldatud: 15 veebruar, 2026
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 15. veebruar 2026:
rindel edenes Ukraina ja uus löökide seeria okupeeritud alade ja venemaa suunas jätkus.
1. Kõik sihtmärgiks sobib.
2. Krimmis läks väga palavaks, aga mitte ainult…
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: muutusteta.
9. Lõunarinne: Ukraina on hakanud suruma, kas see pikem plaan, eip tea aga …
10. Herson: muutusteta.
11. Soome hakkab tühistama venemaa kodanike kinnisvaratehinguid, mis ohustavad riigi julgeolekut.
12. Aserbaidžaani president süüdistab venemaad oma Ukrainas asuva saatkonna tahtlikus ründamises.
13. Eraviisilised hinnangud on pessimistlikumad kui enamiku Lääne juhtide avalikud avaldused Pekingi rolli kohta sõjas.
14. Endine USA välisminister ja endise USA presidendi Bill Clintoni abikaasa Hillary Clinton nimetas praeguse USA presidendi Donald Trumpi seisukohta Ukraina suhtes sõjas venemaa vastu häbiväärseks.
15. Lühiuudised
Ukraina Julgeolekuteenistuse (SBU) Alfa üksus hävitas poole venemaa ihaldatud Pantsiri õhutõrjesüsteemi varudest, teatas SBU 14. veebruaril. „Pantsir on üks venemaa moodsamaid ja olulisemaid õhutõrjesüsteeme. Ühe süsteemi maksumus jääb vahemikku 15–20 miljonit dollarit. Need õhutõrjeraketisüsteemid on Ukraina pikamaadroonide tõrjumisel kõige tõhusamad,” seisis teadaandes. Õhutõrjesüsteemi süstemaatilise hävitamise strateegiline eesmärk on muuta venemaa haavatavaks pikamaarünnakute suhtes, samal ajal kui Moskva jätkab oma sõda, teatas SBU.
Praegu on venemaa vangistuses umbes 7000 Ukraina sõjaväelast. President Volodõmõr Zelenski teatas sellest Münchenis toimunud briifingul vangide vahetust kommenteerides. „Neil on umbes 7000 Ukraina sõjavangi. Meil on üle 4000. See on hea uudis, sest meil oli 1500. Nüüd on meil veidi üle 4000,” ütles Zelenski.
vene pool tõstis lõpuks survet üle keskmise aga edenes hoopis Ukraina. 205 rünnakut, suurim surve tõus Pokrovski kandis (59), mujal enam-vähem keskmine tase. Arvatava võib, et kaudtule ja tapajadoonide löökide vähenemisele mõjus ilm ja kuidagi liugpomme tavapärasest vähem teele saadeti. Kuna mõni ühik soomust ka teele saadeti, siis väike nende kaotamise numbri tõus ka statistikas kajastus.
Jätkuvalt arvamusel, et kehevmaid ilmastikuolusid suudab siiski Ukraina paremini ära kasutada, rindel toimuvast on neil parem ülevaade ning suur segadus vene teele saadetavate filtreeruda üritavate üksuste endi vahel on andmas võimalusi, kui neid ära kasutada suudetakse. Kaitse planeerimine pikalt enda sügavusse, aga seda hõredalt tagamaks suuremat hukukindlust ning tihe koordineerimine seire-droonimeeskonnad-kaudtuleüksused-luure-jalavägi on muutumas üha olulisemaks toomaks nii rinde pidamist kui oma koosseisude võitlusvõimekuse säilimist.
1. venemaa raketirünnak hävitas Flamingo tiibrakettide tootmisliini, teatas president Volodõmõr Zelenski Müncheni julgeolekukonverentsi raames toimunud briifingul. Tema sõnul on Ukrainal praegu vaid mõned neist rakettidest. Flamingod testisid aga hiljuti edukalt oma rakette territooriumi vastu, kust venemaa laseb välja Orešniku ballistilisi rakette. „Meil oli tehnilisi probleeme. Meie vahel võib öelda, et üks meie peamistest tootmisliinidest hävis rakettide – vene rakettide – poolt. Nüüd saan sellest rääkida, sest tootmine on juba ümber paigutatud ja osaliselt taastatud. Taaskäivitamine on käimas,” ütles president.
Täna, 15. veebruaril, uue päeva esimesel tunnil raputas Odessat avalike jälgimisgruppide teatel võimsate plahvatuste seeria. Kirjutati 17 droonist.
15. veebruari öösel ründas vene okupatsiooniarmee Zaporižjat, vigastades kolme inimest ja süüdates tulekahju eramajas.
2. Belgorodi oblasti võimud ei ole suutnud lahendada piirkonda haaravat kommunaalteenuste kriisi, mis on tingitud Ukraina rünnakutest taristule ja halvenenud võrkudele. Kuberner vjatšeslav gladkov teatas laupäeval, et üle 320 000 elanikuga oblasti pealinn jääb kevade keskpaigani ilma sooja veeta. „Pärast meie kütte- ja energeetikainseneride üksikasjalikku analüüsi meie energiarajatiste hiljutiste kahjustuste kohta mõistame, et Belgorodi tsentraliseeritud küttesüsteemiga ühendatud kodud ei saa sooja vett enne kütteperioodi lõppu,” teatas oblasti kuberner videopöördumises. Samal ajal sõltuvad külma vee, kanalisatsiooni, gaasi, kütte ja elektrivarustus püsiv- või varuenergiaallikatest. gladkovi sõnul on Ukraina relvajõudude pommitamise tagajärjel tekkinud väga ulatuslike ja väga tõsiste kahjustuste tõttu mitmes piirkonnas endiselt võimalikud ajutised elektrikatkestused.
Partisaniliikumine Atesh teatas elektriveduri hävitamisest venemaal Orjolis, eesmärgiga häirida vene okupatsioonivägede logistikat Sumõ suunas.
Eile õhtul teatati rünnakust Sevastoopolile. Varem teatas rühmitus Crimea Wind kahest plahvatusest Katša lennuvälja lähedal.
Edasi tulid õhuhäire ja plahvatused Sotšis. Teadete kohaselt ründab okupeeritud Krimmi ja Krasnodari krai suunda umbes 200 Ukraina drooni.
Sotšis teatati uutest plahvatustest. Sarnaseid teateid tuleb ka Adlerist Krasnodari kraist. Plahvatustest teatati nii Tamanis kui ka Kertšis.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: muutusteta.
9. Lõunarinne: sektori idaserval on Ukraina omad muutunud aktiivsemaks ja kasutavad ära kehvemaid ilmastikuolusid.
vene poole rindekildudest joonistusv pilt: Hinnanguline uus olukord Pokrovske lähedal. Ukraina parandas oma positsioone Sosnivkast ja Voronest lõunas, rünnates Berezove-Ternove suunas. Oleksijivkast lõunas üritab Ukraina Verbovet kümber haarata, möödudes Võšnevest ja samal ajal otse Kalõnivske suunas rünnates. Ukraina omad kasutavad ka soomustehnikat ja mitmes kohas on jõutud vene poole eesmsite possadeni ja sealtki edasi.
Mis plaan Ukraina omadel võib-olla: esmalt, tegu on Vovtša jõest lõunasse jäävate aladega ehk siis jõe ületustega on ja jääb keerulisemaks. Jah, kaardilt tundub, et kui suuta siit suunalt suruda pikemalt edasi, siis võib tekkida suur „kott” vene poolel ja kaasneda lisaks suurele vangide hulgale ka kogu vene poole seni vallutatud Huljaipole linnast põhja poole jäävate alade vabastamine. Eks näis…
10. Herson: muutusteta.
11. Kolm kuud pärast seda, kui Soome võimud kuulutasid, et riigis kinnisvara omavad venelased kujutavad endast ohtu riigi julgeolekule, teatas kaitseministeerium meetmetest, mille eesmärk on vaadata üle teatud isikute kinnisvaratehingud Soomes. Nende isikute hulka kuuluvad kodanikud, kellel ei ole ELi või Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) riikide passe, sealhulgas venelased. Yle teatel teatas sellest kaitseminister Antti Häkkänen.
Ministri sõnul uurib Helsingi võimalust sekkuda tagasiulatuvalt nende isikute kinnisvaratehingutesse. Selliseid meetmeid võiks võtta igat tüüpi kinnisvara ja viimase kahe aastakümne jooksul sõlmitud tehingute suhtes. Algatuse eesmärk on tagada riigi julgeolek ja tõhusam järelevalve kinnisvaratehingute üle riigis. „Viimase 20 aasta jooksul on Soome kinnisvarakontrolli osas olnud liiga naiivne,” rõhutas minister.
Tema sõnul on probleem selles, et kinnisvaraobjektide arv on kasvanud nii palju, et julgeolekuolukorra halvenemise korral on äärmiselt raske nii suurt hulka kortereid ja maju kiiresti kontrollida.
Eelmise aasta juulis jõustus Soomes seadus, mis keelab kinnisvaratehingud mitme riigi kodanikele. See võeti vastu aprillis ja piiras nende riikide kodanike, kes peavad agressiivset sõda ja ohustavad Soome julgeolekut, sealhulgas venelaste ja valgevenelaste, võimet riigis kinnisvara osta.
Novembris teatas Häkkäinen, et venemaa kodanike kinnisvaraomand ohustab Soome riigi julgeolekut ning et võimud on hakanud uurima venelaste korteriostuga seotud riske. Selle ajendiks oli Soome meediagrupi Yle uurimine, mis näitas, et tuhandeid Soome kortereid müüakse venemaa veebisaitidel ja et venelased jätkavad aktiivset kodude ostmist, peamiselt pealinna piirkonnas.
12. Aserbaidžaani president Ilham Alijev ütles 14. veebruaril Müncheni julgeolekukonverentsi raames, et venemaa sihtis Ukraina-vastaste rünnakute ajal tahtlikult Aserbaidžaani energiainfrastruktuuri ja saatkonda. Need kommentaarid tulid samal päeval, kui Alijev kohtus president Volodõmõr Zelenskiga, kes pidas konverentsil kõne ja pidas Münchenis läbirääkimisi erinevate juhtidega.
Alijevi märkused toovad esile ka kasvava pinge venemaa ja Aserbaidžaani suhetes, hoolimata Moskva ja Bakuu hiljutistest pingutustest suhteid normaliseerida. „Ukrainas toimus kolm rünnakut Aserbaidžaani energiainfrastruktuuri vastu ja samuti kolm rünnakut Aserbaidžaani saatkonna vastu Ukrainas,” ütles Alijev Münchenis sõltumatule meediaväljaandele Ukrainska Pravda.
„Pärast esimest rünnakut võisime eeldada, et see oli juhuslik, ja andsime oma vene kolleegidele kõik Aserbaidžaani diplomaatiliste esinduste koordinaadid, sealhulgas konsulaarosakonna, meie kultuurikeskuste ja kõige muu. Vaatamata sellele toimus veel kaks rünnakut. Seega oli see tahtlik rünnak Aserbaidžaani diplomaatilise esinduse vastu.”
Teatatud rünnakud toimuvad venemaa täieulatusliku rünnaku ajal Ukraina energiainfrastruktuurile, mis on käimasolev kampaania, mis intensiivistus 2025. aasta sügisel, kui temperatuurid hakkasid langema. Novembris kutsus Aserbaidžaani välisministeerium venemaa suursaadiku välja, et avaldada tugevat protesti pärast seda, kui Aserbaidžaani saatkond Kiievis sai venemaa õhurünnakus kahjustada Iskander-tüüpi raketiga.
Varem, 2025. aasta augustis, sai Aserbaidžaani saatkond Kiievis venemaa rünnaku tõttu kahjustada. Samal kuul kahjustas venemaa droonirünnak ka diiseltorustikku ja vigastas nelja töötajat Aserbaidžaani riikliku naftakompanii (SOCAR) depoos Odessa oblastis. Teine rünnak samal suvel oli suunatud gaasijaotusjaamale Orlivka lähedal, mis on osa Trans-Balkani torujuhtmest, mis alustas juulis Aserbaidžaani gaasi Ukrainasse transportimist.
Aserbaidžaani aukonsulaat Harkivis sai samuti kahjustada 2022. aasta märtsis, vahetult pärast seda, kui venemaa alustas oma täieulatuslikku sissetungi.
Aserbaidžaan on venemaa-Ukraina sõjas säilitanud neutraalse seisukoha, tasakaalustades oma pikaajalist partnerlust Moskvaga, pakkudes samal ajal Kiievile humanitaar- ja energiaabi. Pärast Alijevi ja Zelenski kohtumist 14. veebruaril teatas presidendi kantselei, et Aserbaidžaan on valmis Ukrainaga koostööd süvendama. „Juhid arutasid kahepoolsete suhete arendamist ja energiasektori projektide elluviimist,” teatas presidendi kantselei. „Aserbaidžaan on nendest huvitatud ja valmis koostööd süvendama. Volodõmõr Zelenski ja Ilham Alijev leppisid kokku, et meeskonnad lahendavad kõik vajalikud küsimused.”
Alijev ütles ka Ukrainska Pravdale, et Bakuu peab Moskva hiljutisi rünnakuid vaenulikuks. venemaa tegevust peetakse loomulikult ebasõbralikuks sammuks Aserbaidžaani suhtes, ütles ta.
13. Bloombergile anonüümsust paludes edastatud privaatsed hinnangud on pessimistlikumad kui enamiku lääneriikide juhtide avalikud avaldused Hiina rolli kohta venemaa sõjas Ukraina vastu. Need ilmusid Hiina välisministri Wang Yi Müncheni konverentsil peetud kõne eelõhtul.
Hiina on suurendanud oma toetust venemaale Ukraina-vastases sõjas 2025. aastal ja süvendab tõenäoliselt sel aastal veelgi koostööd Moskvaga, ütlesid lääne ametnikud Bloombergile, seades kahtluse alla Euroopa juhtide kampaania Pekingiga suhete parandamiseks.
Hiina juht Xi Jinping on muutunud putini toetamisel resoluutsemaks ja enesekindlamaks ning Euroopa pingutused veenda Pekingit aitama sõda peatada on viimase aasta jooksul muutunud raskemaks, ütlevad ametnikud.
venemaa sõda Ukraina vastu ei oleks saanud jätkuda ilma Hiina jätkuva toetuseta, eriti kahesuguse kasutusega komponentide ja oluliste mineraalide tarnimiseta, mida kasutatakse venemaa droonide tootmisel. Ametnikud kirjeldasid Pekingit kui sõja peamist vahendajat. „Hiina võib homme helistada putinile ja lõpetada selle sõja. See sõda on täiesti võimalik tänu Hiinale,” ütles USA NATO suursaadik Matthew Whitaker reedel, 13. veebruaril Müncheni julgeolekukonverentsil toimunud paneeldiskussioonil.
Sõda on Pekingile kasulik
Eelmisel kuul ütles Hiina välisministeeriumi pressiesindaja Guo Jiakun, et Pekingi seisukoht „Ukraina kriisi” kohta on selge ja järjepidev. „Me ei vala tulle õli, me ei püüa kriisist kasu lõigata ja me ei aktsepteeri kunagi süü nihutamist,” ütles ta Pekingis toimunud pressikonverentsil. „Hiina väärtustab Hiina ja Ukraina traditsioonilist sõprust. Hiina säilitab sidemed Ukrainaga ja teeb rahvusvahelise üldsusega koostööd, et mängida konstruktiivset rolli Ukraina kriisi kiire poliitilise lahenduse edendamisel,” ütles teine Hiina välisministeeriumi ametnik Lin Jian.
Hiina ametnikud võisid esialgu olla mures venemaa täiemahulise sissetungi majanduslike tagajärgede pärast Ukrainasse, kuid hiljem jõudsid nad järeldusele, et sõda tuleks Pekingile kasuks, kuna Euroopa keskendub pigem Ukrainale kui Aasiale. Bloombergi allikate sõnul on Euroopa ja USA suhted samuti pingeliseks muutunud.
„Need avameelsed mõtisklused Hiina olulise rolli kohta venemaa sõjamasinat toetavate materjalide tarnimisel tekitavad küsimusi selle kohta, kui tark on jätkuvalt teeselda, et Hiina võib olla usaldusväärne või tõsine kaubanduspartner,” ütles Sam Goodman Strateegilise Riski Instituudist.
Euroopa juhid on ignoreerinud muret Hiina rolli pärast venemaa jätkuvas sõjas Ukraina vastu, et parandada suhteid Pekingiga kaubanduspingete keskel USA presidendi Donald Trumpiga. Prantsusmaa president Emmanuel Macron ja Suurbritannia peaminister Keir Starmer külastasid Hiinat, et kohtuda Xi-ga, ning Saksamaa kantsler Friedrich Merz peaks saabuma Pekingisse selle kuu lõpus. Trump peaks kohtuma Xi-ga Hiinas ka aprillis.
Euroopa juhid väidavad, et ainult Xi-ga suhtlemise kaudu saavad nad loota tema seisukohta julgeolekuküsimustes mõjutada. Samas kasutasid nad oma Pekingi visiite ka tihedamate kaubandussidemete loomiseks.
Hiina on aidanud venemaal lääne sanktsioonide mõju leevendada täiemahulise sõja algusaegadest peale, ostes venemaalt naftat ja müües venemaale kahesuguse kasutusega kaupu. Kahe riigi vaheline kaubavahetus kasvas 152 miljardilt dollarilt 2021. aastal 253 miljardi dollarini 2024. aastal. Sel perioodil tõusis venemaa Hiina suurimate kaubanduspartnerite seas 10. kohalt 5. kohale.
Hiina teatas ka, et kõigi riikide õigustatud julgeolekuhuve tuleb tõsiselt võtta, viidates venemaa väidetele, et ta on sunnitud vastu seisma NATO laienemisele oma piiridele.
Pekingil ja Moskval on pikad ja keerulised suhted, mis külma sõja ajal arenesid liitlassuhtest kibedateks vaidlusteks enne Xi võimuletulekut 2012. aastal ja isiklike sidemete loomist putiniga. Kuigi lääne ametnike sõnul on kahe riigi vahel endiselt kahtlused, usuvad nad, et koostöö stiimulid kaaluvad üles erimeelsused.
14. Endine USA välisminister ja endise USA presidendi Bill Clintoni abikaasa Hillary Clinton nimetas praeguse USA presidendi Donald Trumpi seisukohta Ukraina suhtes sõjas venemaa vastu häbiväärseks.
Allikas: Hillary Clinton Müncheni julgeolekukonverentsil toimunud paneeldiskussioonil, tsiteeris Ukrinform.
„Katse sundida Ukrainat putiniga alistumislepingut sõlmima on häbiväärne. Ma arvan, et putini ja Trumpi pingutused Ukraina rahva kannatuste ja surma pealt kasu lõikamiseks on ajalooline viga ja kõrgeima astme korruptsioon.”
„Ukraina võitleb meie demokraatia ja meie vabaduse ja tsivilisatsiooni väärtuste eest rindel, kaotades tuhandeid inimesi.”
Clinton lisas, et seda sõda juhib ühe mehe kinnisidee kontrollida ukrainlasi.
Clinton avaldas ka arvamust, et Trump kas ei mõista kannatuste ulatust või on nende suhtes ükskõikne.
Samuti süüdistas ta USA presidenti lääne ühtsuse ja rahvusvaheliste kohustuste õõnestamises.
„Ta reetis lääne. Ta reetis inimväärtused. Ta reetis NATO harta, Atlandi harta, inimõiguste ülddeklaratsiooni.”
Endise välisministri sõnul ei tahaks keegi ruumis viibijatest režiimi, mis tegutseb vastutustundetult ja karistamatult, nagu putin teeb, välja arvatud Trump, kes järgib seda eeskuju.
Clinton rõhutas, et Ukraina küsimus on lääne lõhestamise keskmes. Ta kirjeldas ka oma visiooni Kiievi parema läbirääkimispositsiooni saavutamiseks.
„On plaan anda ukrainlastele Tomahawkid. Anda neile rohkem õhutõrjerakette. Patriot Lubada neil tekitada suurt hävingut… venemaa territooriumil.”
Ukraina võime rünnata sihtmärke venemaa siseselt võiks tema arvates luua eeldused tõsisteks läbirääkimisteks.
„Siis hakati läbirääkimistele mõtlema, kui Ukraina suutis oma eesmärgid venemaa sees saavutada ja piisavalt valu tekitada.”
Kuigi ainuüksi sõjalistest kaotustest putinile ei piisa, märkis Clinton, usub ta, et on vaja tekitada valu naftatöötlemistehastele, raketipolügoonidele – valu, mis tegelikult loob tingimused tõhusamateks läbirääkimisteks.
15. Lühiuudised
vene poliitik Aleksei Navalnõi suri vanglas Lõuna-Ameerikas elava konna mürgi tagajärjel. Sellest teatati Ühendkuningriigi, Hollandi, Rootsi, Prantsusmaa ja Saksamaa ühisavalduses, mis avaldati Briti valitsuse veebisaidil. Avalduses väidetakse, et Navalnõi mürgitati surmava mürgiga. See järeldus põhineb asjakohaste proovide analüüsil. Need kinnitasid lõplikult epibatidiini olemasolu. Seda ainet venemaal looduslikult ei esine. „venemaa väitis, et Navalnõi suri loomulikul teel. Arvestades epibatidiini toksilisust ja teatatud sümptomeid, viis mürgitamine suure tõenäosusega tema surmani. Navalnõi suri vahi all, mis tähendab, et venemaal olid vahendid, motiiv ja võimalus talle seda mürki süstida,” seisab avalduses.
Bloomberg teatas, et kümne riigi esindajad kohtusid Müncheni julgeolekukonverentsi raames, et arutada venemaa varilaevastikuga seotud tankerite võimalikku arestimist, viidates asjaga kursis olevatele anonüümsetele allikatele. Suurbritannia kaitseminister John Healey kohtus oma Balti ja Põhjamaade kolleegidega, et arutada venemaa varilaevastikuga seotud naftatankerite arestimist, kuna Euroopa püüab Moskva-vastaseid piiranguid tugevdada.
venemaa teatas oma esimese mehitamata stratosfääri 5G platvormi Barrage 1 käivitamisest, mille eesmärk on kompenseerida Starlinki piiranguid, ütles sõjaväelane Serhi Beskrestnov. Platvorm suudab tõsta kuni 100 kg 20 km kõrgusele ja jääda stratosfääri mitmeks päevaks.
Presidendi kantselei asejuht Pavlo Palisa keeldus Ukraina laserõhutõrjesüsteemi kohta üksikasju avaldamast, öeldes, et ta ei taha vaenlast aidata. Ta avaldas lootust, et tulemusi on peagi näha. The Atlantic teatas varem, et Ukraina töötas sellise süsteemi välja.
USA demokraadist senaator Mark Kelly ütles Müncheni julgeolekukonverentsil, et vana globaalne kord kadus, kuna Donald Trump selle hävitas. Ta ütles, et USA liitlased, eriti Euroopas, on riiki teeninud aastakümneid ja hoiatas, et usalduse taastamine võib võtta põlvkondi. Kelly lisas, et Ameerika eelis tõusva Hiina ees sõltub tugevate liitlaste olemasolust.
India vastas USA avaldustele India rafineerimistehaste väidetava keeldumise kohta importida venemaa naftat: „Me ei ole kohustatud kõiges kokku leppima. Jah, mõnikord ei pruugi meie valikud vastata teiste ootustele ja see on normaalne. Naftaettevõtted hindavad kättesaadavust, hinda, riske ja teevad otsuseid, mis nende arvates teenivad nende huve. Meil on selles küsimuses oma seisukoht,” ütles India välisminister Subrahmanyam Jaishankar Münchenis toimunud konverentsil. Varem väitis USA riigisekretär Marco Rubio, et India juhtkond on lubanud mitte osta venemaa naftat.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
LOE SIIT: Lõunaeestlase horoskoop aastaks 2026
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
