Sõja ülevaade: 1452. päev – kaks vene poole edenemist
Avaldatud: 14 veebruar, 2026
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 14. veebruar 2026:
kaks vene poole edenemist tuvastas, aga kas püsivamad, ei veel tea ning pisu kuumemaks nii venemaal kui okupeeritud aladel on hakanud minema.
1. Kõik sihtmärgiks sobib.
2. Kuidagi pikk nimekiri sai.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: muutustega.
5. Kupjansk-Kreminna: 1,5 km vene pool edasi sai.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: muutusteta.
9. Lõunarinne: Ukraina tõusnud aktiivsus jätkus aga mitte sooviga edeneda.
10. Herson: muutusteta.
11. putin saadab medinski tagasi Ukrainaga läbirääkimisi pidama.
12. venemaa valitsus käskis vähendada koolides võõrkeelte tundide arvu. kolmandiku võrra.
13. venemaa kinnitas Trumpile 12 triljoni dollari suuruse Ukraina-leppega seotud ettepanekut – Valge Maja vaikib ettepanekute osas.
14. venemaa keskpank langetas venemaa nafta hinna prognoosi 45 dollarini barreli kohta.
15. kreml tühistas karantiinipiirangud kohtumistele putiniga, neli aastat pärast pandeemia lõppu.
16. Lühiuudised
Rünnakute arv vähenes jaanuaris 7% 4297-ni, kusjuures kuumim sektor oli Pokrovsk 1392-ga. lõunarindel kasvas kokkupõrgete arv 56%, samas kui Kramatorski piirkonnas tõusis see 34%, vaiksemad tiivad viitavad võimalikule vägede ümberpaigutamisele, teatavad Oko Gora analüütikud.
Eile vene poole surve tõusis (218 rünnakut), aga ei küündinud varasema keskmiseni. vene poole isikkoosseisu kaotuste arv laseb arvata, et rünnakul osalevate soldatite arv ei tõusnud üle varasema keskmise ehk siis ikka väikesed grupid. Tihedam surve jätkus Harkivi, Lõmani, Slovjanski, Kostjantõnivka, Pokrovski ja Huljaipole kandis.
Pommitamine suht tavapärane, eip muutusi olnud…
Alanud soojalainet jätkub veel mitmeks päevaks ja 6-8 sooja teeb maapinnaga „imet” ja kohati on ka lumi kadunud ehk siis liikumine muutub üha vaevalisemaks aga järgmise nädala keskpaigaks on vähemalt öine miinus tagasi ja lubab ka tugevama lumesaju või vihma hoogusid… tugev sadu on parim hetk varude ja isikkoosseisu roteerimiseks eesmistel possadel.
1. Kiievi oblastis Võšgorodi rajoonis toimunud venemaa rünnakus sai vigastada kaks inimest.
Novgorodi-Severski rajooni riikliku administratsiooni hoone hävis vene Geran-tüüpi drooni tabamuse tagajärjel peaaegu täielikult. Novgorodi-Severski rajooni administratsiooni esimees Aleksander Seliverstov selgitas, et vaenlane üritab selliste rünnakutega piiriäärseid kogukondi destabiliseerida. Ohvrite kohta käivat teavet selgitatakse, lisas ta.
vene rünnak Odessas põhjustas tulekahju ühekorruselises elamus, milles hukkus naine.
2. Ukraina relvajõudude peastaap teatas 13. veebruaril, et Ukraina ründas okupeeritud Krimmis Jevpatorija lähedal venemaa 55Zh6U Nebo-U kaugmaaradarit, mille hinnanguline maksumus on umbes 100 miljonit dollarit. Nebo-U on strateegiline varajase hoiatamise radar, mis on loodud aerodünaamiliste ja ballistiliste sihtmärkide tuvastamiseks pikkadel vahemaadel ning on osa venemaa kihilisest õhukaitsearhitektuurist. Sarnaseid süsteeme on Ukraina väed varemgi sihtmärgiks võtnud, et nõrgestada venemaa luure- ja õhukaitsevõimet. Peastaap teatas, et rünnak toimus 12. veebruaril osana süstemaatiliste meetmetest venemaa agressori ründepotentsiaali vähendamiseks. „Iga sihitud rajatis tagab vaenlase rühmituste energia-, lennundus- või side stabiilsuse ajutiselt okupeeritud aladel. Süstemaatilised rünnakud sellisele infrastruktuurile häirivad juhtimist ja logistikat, vähendades venemaa armee võimet jätkata lahingutegevust,” teatas sõjavägi.
Lisaks radarirünnakule Krimmis teatasid Ukraina väed ööl vastu 13. veebruari mitme sihtmärgi tabamisest okupeeritud aladel. Zaporižja oblastis rünnati venemaa vägede koondumisalasid Solodkovodne ja Ljubõmivka lähedal. Samuti teatati venemaa droonide operaatorite positsioonide sihikule võtmisest Tokmaki ja Mõhhailivka lähedal. Donetski oblastis ründasid Ukraina väed Selõdove lähedal asuvat logistikaladu ja Komõšuvahha lähedal asuvat sõjatehnika koondumiskohta, teatas peastaap.
Lisaks teatasid eile Ukraina mehitamata süsteemide väed ka rünnakutest venemaa lennuväljale okupeeritud Krimmis, elektrialajaamale Luhanskis ja laskemoonalaole Zaporižja oblastis.
Militarnõi teatel ründas venemaa öösel Odessat Harpija-A1 ründedrooni uue versiooniga, mis kannab tähist KK ja millel on 16-elemendiline Kometa-M16 CRPA antenn, mis on loodud elektroonilise sõjapidamise vastu seismiseks. Sellest teatas 13. veebruaril Telegrami kanali Polkovnik HSh analüütik, kes uuris pärast rünnakut drooni rususid. Analüütiku sõnul kannab uus modifikatsioon seeria „KK” märgistust, mis leiti Ukraina linna rünnakus kasutatud droonide fragmentidelt.
Harpija-A1 on venemaal toodetud Shahed-tüüpi ründedrooni versioon, mida toodab Iževski elektromehaanikatehas „Kupol”. Uusim seeria on varustatud 16-elemendilise CRPA-antenniga Kometa-M16, mis on loodud satelliitnavigatsiooni säilitamiseks aktiivse elektroonilise häire tingimustes, nagu Militarnõi 13. veebruaril teatas . Eelmine „KC” seeria oli varustatud Kometa-M12 antenniga.
CRPA-antenn on spetsiaalne navigatsioonisüsteem, mis suudab tagada täpse positsioneerimise isegi raadiohäiretega küllastunud keskkondades. Kometa vastuvõtja on loodud navigatsioonisignaalide kaitsmiseks tahtliku ja tahtmatu segamise eest ning satelliitnavigatsioonisignaalide stabiliseerimiseks.
Militarnõi sõnul suudavad sellised antennid tuvastada valesid elektroonilisi signaale ja need välja filtreerida, vähendades drooni navigatsiooni häirimisele suunatud elektroonilise sõjapidamise süsteemide efektiivsust. Tähistused M12 ja M16 viitavad antennikanalite arvule, mis suurendavad vastupidavust elektroonilistele vastumeetmetele.
13. veebruari õhtul tegi Ukraina armee Belgorodile raketirünnaku. Oblasti kuberneri sõnul hukkus rünnakus ühe taristuobjekti territooriumil kaks meest. Ta teatas ka, et veel viis meest sai haavata. Belgorodi mürsutamine algas umbes kell 20.00. Pepeli sõnul sai tabamuse Belgorodi koostootmisjaam (CHPP), mis oli juba eelmisel nädalal tabamuse saanud. „Löögi tagajärjel tekkis energiainfrastruktuurile tõsine kahju. Elektri-, kütte- ja veevarustus katkes… Kahjustada said ka pargitud autod,” kirjutas kuberner oma Telegrami kanalil. Pepel teatab, et kesklinnas, Hrõnivka rajoonis ja mitmel CHPP-ga ühendatud tänaval registreeriti küttesüsteemi hädaolukorra katkestusi.
Lisaks elektri- ja soojuselektrijaamale sai kahjustada ka kõrval asuv Belgorodi rongijaam. Šrapnell kahjustas klaasi. Samuti kahjustas Ukraina telekanali Supernova andmetel allatulistatud rakett Jesenina tänaval asuvat elamut. Pepel teatas, et raketikillud kukkusid hoone katusele, kahjustades ülemise korruse korterit. Shoti teatel kasutasid Ukraina relvajõud Belgorodi soojuselektrijaama rünnakus tõenäoliselt HIMARS-i mitmekordse laskega raketisüsteeme.
Kurski oblastis purunes eile Ukraina droonirünnaku tagajärjel elektriliin, mis katkestas elektrivarustuse Rõlskis ja kolmes ümbritsevas ringkonnas, teatavad vene allikad.
Kohalike teatel oli Džankoi rajoonis (okupeeritud Krimm) kell 22.52 kuulda kaugeid plahvatusi.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: uuesti on hakanud tänu pidevale tihedale konveierile vene pool suutma soldateid saata kaugemale halli alasse (Vovtša jõe lõunakalda sillapeas) ning Viltša ja Tsehelne külas neid droonidega jahiti. Kipub arvama, et kõiki vast eilse päeva jooksul tabada ei õnnestunud.
5. Kupjansk-Kreminna: 1,5 km vene pool edasi sai.
Kupjanski ümber muutusi rindejoones ei tuvastanud.
Lõmani suunal suutis vene pool siseneda Drobõševe asulasse. Samm edasi u 1,5km ja see on viimane asula enne Lõmani põhja poole väljuval maanteel. Asulasse jõudnud vene üksus jäi küll Ukraina omade kaudttule alla aga jooksvat seisu ei tea. Asula õnneks keskmisest suurem ja enamuses seni Ukraina kontroll all.
Samaaegselt suutis vene pool edeneda ka piki põldude vahelist metsariba Lõmani poole kirde suunalt u 1 km.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: muutusteta.
Ukraina Omega eriväed tegid Pokrovski lähedal vene liinide taga haarangu, et päästa 27 päeva vangistuses hoitud sõdur, tappes selle käigus kaheksa okupanti. Vabastatud ohvitser kutsungiga Karat on teel Kiievisse ravile, ütles komandör Jatsjuk.
9. Lõunarinne: üha rohkem on hakanud Huliaipole lõigus hallis alas eesmiste possade muutus toimuma. Kui Ukraina omad piirduvad vaid ala puhastamisega ning seejärel lahkuvad ja vene pool järjest üritab sinna uuesti püsivaamalt paika saada. Hetke jooksev seis näitab, et vene poolel läheb üha nirumini…
10. Herson: muutusteta.
11. venemaa presidendi abi vladimir nedinski, kes on tuntud oma kontseptsiooni poolest vene rahva lisakromosoomist, on taasmääratud venemaa delegatsiooni juhiks eelseisvatel Ukraina läbirääkimistel, mis toimuvad järgmisel nädalal Šveitsis. „Järgmine Ukraina konflikti lahendamise läbirääkimiste voor toimub samuti kolmepoolses vene-Ameerika-Ukraina formaadis 17.-18. veebruaril Genfis,” teatas kremli pressiesindaja peskov reedel.
Nagu Reuters märgib, loodab venemaa medinski delegatsiooni juhiks määramisega nihutada arutelude fookust julgeolekuküsimustelt laiematele teemadele, mis tekitavad osapoolte vahel lahkarvamusi.
Endine kultuuriminister ja kremli üheks peamiseks ideoloogiks peetav medinski on läbirääkimistel kirjeldatud kui venemaa karmima käe pooldajat. Eelmise aasta juunis, pärast kohtumist Ukraina poolega Türgis, teatas ta, et sõja lõpetamiseks peab Ukraina aktsepteerima Moskva tingimusi ja loobuma integratsioonist läänega. Samuti ähvardas ta uute vägede hõivamisega, hoiatades, et venemaaga on võimatu pikka sõda pidada.
medinski tegi ettepaneku ka ajutiselt peatada sõjategevus kaheks või kolmeks päevaks teatud rindelõikudes. „Et ülemad saaksid oma sõdurite surnukehad ära korjata. Praegu on kuum, olukord seal on hallis tsoonis – on epideemiaoht,” teatas ta.
2025. aasta mais teatas Bloomberg, et Washington oli rahulolematu medinski nimetamisega Istanbuli venemaa läbirääkijate juhiks ja nõudis tema kõrvalejätmist läbirääkimisprotsessist. Ameerika ametnikud ei soovinud, et läbirääkimistel osaleksid karmi liini pooldajad.
Mai kohtumistel Türgis ütles medinski ukrainlastele, et kui nad keelduvad järeleandmisi tegemast, on Moskva valmis võitlema nii kaua kui vaja, vastavalt Economisti allikatele. Seejärel lükkas kremli delegatsioon tagasi viivitamatu ja tingimusteta relvarahu, nõudes, et Kiiev viiks oma väed Donbassist, Zaporižjast ja Hersoni oblastist välja. medinski läbirääkijad ähvardasid ka Sumõ ja Harkivi oblasti hõivata.
medinski juhtis ka venemaa delegatsiooni katsetel saavutada Kiieviga kokkulepe sõja lõpetamise kohta 2022. aastal – Valgevenes ja Istanbulis. Need läbirääkimised kukkusid läbi vastastikuste süüdistuste tõttu protokolli mustandi üle, mis sisaldas Moskva nõudmisi Ukraina alluvuse osas.
Genfis toimuvad kõnelused järgnevad kahele kohtumisele Abu Dhabis (AÜE) 23.–24. jaanuaril, kus pooled arutasid võimaliku relvarahu parameetreid ja leppisid kokku 314 sõjavangi vahetamises. Nendel kohtumistel juhtis venemaa delegatsiooni sõjaväeluure (venemaa relvajõudude peastaabi) ülem igor kostjukov.
putin nõuab jätkuvalt Ukrainalt kogu Donbassi loovutamist, kuid USA teeb ettepaneku luua piirkonnas vabamajandustsoon. Samuti pole täielikult lahendatud Kiievi julgeolekugarantiide küsimus venemaa võimalike uute rünnakute vastu.
12. venemaa haridusministeerium on andnud korralduse vähendada koolides võõrkeelte õpetamisele eraldatud tundide arvu. Alates uuest õppeaastast õpivad viienda klassi õpilased võõrkeeli kaks tundi nädalas kolme asemel ning sama kehtib ka kuuenda ja seitsmenda klassi õpilaste kohta 2027/2028. õppeaastal. Aine jaoks eraldatud tundide koguarv väheneb 510-lt 408-le. See muudatus mõjutab inglise, hispaania, hiina, saksa ja prantsuse keelt. Ministeerium teatas varem, et otsus tehti õppekoormuse optimeerimiseks ja aja tõhusamaks jaotamiseks.
Võõrkeelte õpetamise vähendamine riskib materjali unustamise ja keeleoskuse langusega, hoiatas Moskva Riikliku Keeleülikooli keeledidaktika osakonna juhataja Galina Frolova. Tema sõnul mõjutavad pikad pausid tundide vahel negatiivselt teabe omandamist ja kodutööde vähendamine ainult süvendab probleemi.
Muudatused toimuvad võõrkeeleõpetajate arvu olulise vähenemise taustal. Projekti „Если быть точным” uuringu kohaselt vähenes aastatel 2019–2024 venemaa koolides saksa keele õpetajate arv 43% – 12 887-lt 7348-le – ja prantsuse keele õpetajate arv 47%, 3322-lt 1754-le. Inglise keele õpetajate arv püsis aga stabiilsena 103 000 juures. Kokku töötas 2024. aastal koolides 5,4% vähem võõrkeeleõpetajaid kui 2020. aastal.
2022. aastal lakkas venemaal teine võõrkeel olemast kohustuslik. Rosstati andmetel õppis 2023. aastal 15,6 miljonit koolilast ühte võõrkeelt, 1,1 miljonit kahte ja umbes 5700 kolme või enamat võõrkeelt.
13. Kyiv Independent: venemaa näis 13. veebruaril kinnitavat ulatusliku USA-venemaa majandusettepaneku olemasolu, mida Kiievis tuntakse kui „dmitrijevi paketti”, paar päeva pärast seda, kui president Volodõmõr Zelenski selle avalikult avalikustas. Ukraina president ütles 6. veebruaril, et luure oli talle andnud teavet umbes 12 triljoni dollari suuruse raamistiku kohta Moskva ja Washingtoni ulatuslikuks majanduskoostööks. „Luure näitas mulle niinimetatud dmitrijevi paketti, mille ta USA-s esitas – see ulatub umbes 12 triljoni dollarini,” ütles Zelenski ajakirjanikele Kiievis.
Viide käib kirill dmitrijevi kohta, saadiku kohta, kes juhib venemaa riiklikku investeerimisfondi ja on olnud ühenduses USA tippametnikega, sealhulgas eriesindaja Steve Witkoffiga.
Valge Maja keeldus Kyiv Independentile antud kommentaarides kaks korda selliste ettepanekute olemasolu kinnitamast – esmalt pärast Zelenski avalikustamist ja uuesti pärast Bloombergi hilisemat teadet. venemaa kinnitus on esimene ametlik märk sellest, et sellised ettepanekud on laual, kuna USA surub peale kokkulepet venemaa sõja lõpetamiseks Ukraina vastu.
Mis on sisu?
See Bloombergi reportaaž pakkus üksikasjalikku ülevaadet sellest, mida venemaa võib taotleda.
Väljaanne teatas 12. veebruaril, et venemaa püüab Ukrainaga seotud kokkuleppe osana kindlustada laiaulatuslikku majanduspartnerlust USA-ga.
Viidates selle aasta alguses koostatud venemaa sisemisele memorandumile, ütles väljaanne, et Moskva soovib leevendust piirangutest, mis on ta dollarimaksete süsteemist välja lõiganud.
venemaa näeb väidetavalt dollaripõhiste arvelduste taastamist osana potentsiaalsest rahulepingust. Memorandumis on välja toodud seitse võimalikku USA ja venemaa koostöö valdkonda.
Lisaks dollaritehingutele juurdepääsu taastamisele otsib Moskva väidetavalt pikaajalisi lepinguid Ameerika lennukite ostmiseks venemaa kaubandusliku laevastiku moderniseerimiseks, samuti ühisettevõtteid raskesti taastatava nafta kaevandamise ja veeldatud maagaasi tootmise valdkonnas.
kreml on pikka aega taotlenud USA lennundussektorile kehtestatud sanktsioonide tühistamist.
Ettepanekud hõlmavad ka koostööd tuumaenergia valdkonnas ning laiendatud liitiumi, vase, nikli ja plaatina kaevandusprojekte.
Pakkumise magustamiseks annab kreml märku, et on valmis arvestama varasemate Ameerika investeeringutega venemaale ja panustama kahjude hüvitamisse, mis tekkisid pärast seda, kui lääne ettevõtted lahkusid turult pärast Moskva täieliku sõja algust.
USA ettevõtted saaksid eeliskohtlemise, kui nad naasevad venemaa turule.
Plaan näeb ette ka ühiseid jõupingutusi fossiilkütuste edendamiseks kogu maailmas alternatiivina nn rohelisele kliimakesksele poliitikale.
Moskva ettevaatlik kinnitus
Kui kremli pressiesindajalt dmitri peskov 13. veebruaril paketi kohta küsiti, ei eitanud ta selle olemasolu. Ta sõnastas selle kui ühiste majandushuvide loomuliku jätku. „See Bloombergi artikkel selgitab midagi, mis on üsna ilmne,” ütles peskov. „Muidugi pakume koostööd. Loomulikult on mõlema riigi ettevõtted potentsiaalselt sellest koostööst huvitatud – seega on meil ühisettevõtted.” venemaa ei ole keeldunud dollarite kasutamisest – just Ameerika Ühendriigid kehtestasid valuuta kasutamisele piirangud, lisas ta.
Tema vastus oli Moskva esimene avalik kinnitus, et majanduskoostöö ettepanekuid arutatakse Washingtoniga – see on oluline muutus, arvestades Valge Maja keeldumist selliseid kõnelusi kinnitada.
Dollari gambiit
Ettepanekute hulgas paistab venemaa püüd naasta dollaripõhiste arvelduste juurde poliitiliselt kõige tundlikuma ja silmakirjalikumana silma. putin on korduvalt väitnud, et dollari globaalne domineerimine väheneb, ja süüdistanud USA-d maailmamajanduse parasitiseerimises.
putin on ka ennustanud, et USA sanktsioonipoliitika Moskva vastu õõnestab lõpuks dollari rolli globaalses finantsmaailmas. Dollaritehingute taasavamine tähistaks pöördumist kremli hiljutise dedollariseerimise poliitika suhtes, nagu Moskva ametnikud seda on nimetanud. Alates 2022. aastast on venemaa laiendanud arveldusi riiklikes valuutades selliste partneritega nagu India ja Hiina ning edendanud alternatiive BRICS-grupi sees. Kuigi putin ütles 2024. aasta oktoobris, et ühtse BRICS-valuuta loomiseks pole koheseid plaane, märkis ta bloki püüdlust finantssuveräänsuse poole.
See pingutus on varem Trumpi administratsioonilt hoiatuse saanud. 2025. aasta jaanuaris ähvardas USA president Donald Trump kehtestada BRICS-i liikmetele 100% tariifid, kui nad üritavad rahvusvahelises kaubanduses USA dollari asemel kasutusele võtta uue või olemasoleva valuuta.
Ukraina läbirääkimiskiibina
Kokkuvõttes viitab väidetav dmitrijevi pakett sellele, et Moskva seob Ukraina-vastaseid samme mitte ainult territoriaalsete ja poliitiliste nõudmistega, vaid ka majandussuhete ulatusliku lähtestamisega Ameerika Ühendriikidega.
venemaa näeb Ukraina sõda kui vahendit Washingtonilt ulatuslike majanduslike järeleandmiste saamiseks.
Njah, uudis eilsest: Donald Trump ütles, et venemaa tahab kokkuleppele jõuda ja et president Zelenski peab tegutsema hakkama või riskib suurepärase võimaluse kaotamisega. Ta rõhutas, et Zelenski peab selles küsimuses edasi liikuma.
14. venemaa naftahindade langus ei ole ajutine, vaid pigem tõsine ja pikaajaline nähtus, teatas venemaa Föderatsiooni Keskpank. Reedel avaldatud ajakohastatud makromajanduslikus prognoosis langetas keskpank Uurali toornafta keskmise hinna prognoosi sel aastal 45 dollarini – madalaimale tasemele pärast pandeemiat.
See on sama hind, mis maksis venemaa nafta aastatel 2004–2005. Keskpanga hinnang on veerandi võrra madalam eelarvehinnast (59 dollarit barreli kohta) ja 10 dollarit madalam oktoobrikuu prognoosist. Ka 2027–2028. aasta prognoosi on langetatud – vastavalt 55 dollarilt 50 dollarile barreli kohta ja 60 dollarilt 55 dollarile.
„Nafta hindadega kaasnevad märkimisväärsed riskid,” ütles keskpanga esinaine elvira nabiullina. Need langevad, globaalne turg on nihkunud ülejääki ja venemaa jaoks süvendavad olukorda sanktsioonid. Neid suundumusi arvesse võttes on keskpank langetanud oma prognoosi järgmiseks kolmeks aastaks, selgitas ta.
2025. aasta oktoobri lõpus kehtestas USA sanktsioonid riigi kahele suurimale naftakompaniile, Rosneftile ja Lukoilile, ning suurendas seejärel survet Indiale, et see loobuks vene naftast. Uurali toornafta keskmine hind langes oktoobri 53,7 dollarilt novembri 44,9 dollarini, detsembri 39,2 dollarini ja jaanuari 41 dollarini. Selle tulemusel kaotas majandus eelmisel aastal 33 miljardit dollarit eksporditulu, väidavad Gazprombanki analüütikud. Ja sel aastal prognoosib keskpank veel 20 miljardi dollari suurust kahju: eeldatakse, et eksport väheneb 419 miljardilt dollarilt 399 miljardi dollarini.
Valitsus loodab, et ettevõtted kohanevad uute tingimustega ja et venemaa nafta allahindlused vähenevad. Eksperdid pole aga veendunud. Raiffeisenbanki analüütikud nimetavad Uurali eelarves kavandatud 59 dollarit barreli kohta liiga optimistlikuks: India lükkab tagasi vähemalt märkimisväärse osa venemaa naftast, Uurali allahindlused Brenti suhtes on endiselt kõrged ja ülemaailmsed naftaturu trendid on sel aastal pigem negatiivsed. Majandusteadlane Dmitri Polevoi prognoosib, et Uurali keskmine hind on 2026. aastal umbes 40 dollarit barreli kohta, Gazprombanki analüütikud ennustavad venemaa nafta keskmise aastahinna langust 49–50 dollarini barreli kohta ja reitinguagentuur ACRA prognoosib 49–53 dollarit barreli kohta.
Kui eelarve nafta- ja gaasitulud langevad alla 8,9 triljoni rubla, arvutatuna keskmise hinnaga 59 dollarit barreli kohta, suurendab see eelarvepuudujääki, mis on kavandatud 3,8 triljonile rublale. Raiffeisenbanki analüütikud hindavad saamata jäänud tulu 2,8 triljonile rublale, nafta hinnaks aga 45 dollarit. Kui praegused hinnad (jaanuaris 41 dollarit) ja rubla vahetuskurss jäävad samaks, võib nafta- ja gaasitulude puudujääk ulatuda 4,3 triljoni rublani, suurendades üldist puudujääki 8 triljonini (80 miljardi euroni), hindab Alfa Capitali Aleksei Klimuk. MMI analüütikud hindavad selle stsenaariumi korral nafta- ja gaasitulude puudujääki 3–3,5 triljoni rubla ulatuses.
Eelarvereegli kohaselt kompenseeritakse nafta- ja gaasitulude puudujääki riikliku heaolufondi (NWF) vahenditega, kui see on tingitud madalatest naftahindadest, ja laenudega, kui see on tingitud rubla vahetuskursist. Jaanuaris ja veebruaris müüb rahandusministeerium NWF-ist iga kuu ligikaudu 200 miljardi rubla väärtuses välisvaluutat ja kulda. Veebruari alguseks oliseal ligikaudu 4,2 triljonit rubla.
Praeguste hindade ja vahetuskursi juures piisab sellest umbes 15 kuuks, hindab Klimuk. Gazprombanki majandusprognoosi keskus arvutas välja, kui kaua kuluks riikliku heaolufondi ammendumiseks, olenevalt naftahindadest: praeguste hindade juures veidi üle aasta, 50 dollari barrelihinna juures vähem kui 2,5 aastat. Võimud sellega tõenäoliselt ei nõustu. „Meie prognoosides välistame riikliku heaolufondi ammendumise,” teatas Nabiullina napisõnaliselt.
Madalate naftahindade mõju võiks leevendada nafta- ja gaasiväliste tulude ülejääk, kuid Raiffeisenbanki analüütikute sõnul on see ebatõenäoline: inflatsiooni aeglustumise ja majanduse jahtumise tõttu ei ületa nominaalne SKP kasv aasta lõpuks tõenäoliselt planeeritud taset. Seejärel tuleks kulutusi kärpida või kiiresti otsida täiendavaid sissetulekuallikaid, suurendades laene ja kehtestades ettevõtetele ja elanikkonnale uusi makse. Klimuki arvates võiks see olla näiteks vabatahtlik ootamatu tulu maks väga kasumlikele sektoritele, näiteks kulla tootjatele. Ta peab sõja jätkumise korral sundtulustamist ebatõenäoliseks.
Keegi ei tea, kuidas rahandusministeerium suudab kompenseerida nafta- ja gaasitulude langust, kui venemaa naftahindade langus osutub püsivaks, järeldab majandusteadlane Sergei Aleksašenko, endine rahandusministri asetäitja ja keskpanga esimene aseesimees.
15. Ligi neli aastat pärast seda, kui Rospotrebnadzor tühistas koroonaviiruse piirangud, tühistas kreml ametlikult esialgse karantiini neile, kes plaanisid kohtuda putiniga, teatas Faridaily, viidates neljale kremli protokolliga tuttavale allikale. putiniga kohtumiseks kehtestati karantiin 2020. aastal COVID-19 pandeemia ajal.
Algselt oli isolatsiooniperiood kaks nädalat; 2023. aastal lühendati see viiele päevale. Faridaily allikad teatasid, et presidendi külalised, kes soovisid putiniga näost näkku kohtuda või plaanisid temaga lähikontakti, pidid läbima COVID-19, gripi ja ägedate hingamisteede viirusnakkuste testi. Neid meetmeid jõustas rangelt föderaalne kaitseteenistus (FSO).
Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) kuulutas pandeemia ametlikult lõppenuks 2023. aasta mais. See kestis kolm aastat, ühe kuu ja 24 päeva (alates märtsist 2020). venemaal toimus COVID-19 piirangute de facto tühistamine aga varem: 2022. aasta juulis tühistas Rospotrebnadzor maskide ja sotsiaalse distantseerumise mandaadi. Kolm kuud hiljem lõpetas venemaa COVID-19 suremuse statistika avaldamise, viidates juhtumite arvu ilmselgele langusele.
73-aastane putin on ainus riigipea maailmas, kes on kehtestanud nii range koroonaviiruse sulgemise ja säilitanud seda nii pika aja jooksul, märgib Faridaily.
Mõned poliitikud keeldusid enne venemaa presidendiga kohtumist koroonaviiruse PCR-testi tegemast ja seetõttu vestlesid nad temaga distantsilt. Näiteks 7. veebruaril 2022 kohtus putin kremlis Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroniga. Kaks juhti vestlesid pika laua taga, mis olid teineteisest umbes kuue meetri kaugusel. kreml teatas toona, et see oli vajalik lisameetmete tõttu meie presidendi ja külaliste tervise kaitsmiseks.
16. Lühiuudised
USA vabariiklasest senaator Lindsey Graham ütles, et Ukraina peaks saama pikamaa Tomahawk raketid, et rünnata kremli sõjamasinat toetavat kriitilist infrastruktuuri. Tema sõnul tugevdaks relvade üleandmine Ameerika Ühendriikidest oluliselt Kiievi positsiooni ja aitaks nihutada jõudude tasakaalu sõjas.
Poola Seim võttis vastu seaduseelnõu, mis kaotab Ukraina poolel võitlevate Poola kodanike kriminaalvastutuse. Varem oli välisriigi sõjas osalemise eest karistatav kuni viieaastase vangistusega. Uus seadus kehtib nii praegustele vabatahtlikele kui ka neile, kes on juba kohtuotsusega karistatud.
Ombudsman Dmõtro Lubinetsi sõnul on okupeeritud aladelt ja venemaalt tagasi saadetud viis Ukraina last vanuses 4–15 aastat. Nende seas on Hersoni lastekodust küüditatud lapsed ja poiss, kelle ema suri venemaal. Pärast täiemahulist sissetungi on vabastatud 1985 last.
Saksamaa kantsler Friedrich Merz teatas, et on alustanud Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroniga konfidentsiaalseid kõnelusi Euroopa tuumarelva mõju üle. Ta ütles, et Saksamaa kaalub seda küsimust kooskõlas oma tuumapoliitika õiguslike kohustustega NATO liikmena.
President Zelenski kohtus skeletonist Vladõslav Heraskevõtšiga, kes diskvalifitseeriti 2026. aasta olümpiamängudelt venemaa poolt tapetud Ukraina sportlaste auks kiivri pärast. Zelenski andis talle üle Vabaduse ordeni ja tänas teda hoiaku ja julguse eest.
President Zelenski ütles, et Ukraina on teinud palju kompromisse, lisades, et asjaolu, et putin ja tema kaaslased ei ole vangis, on suurim kompromiss, mille maailm on seni teinud. Ta ütles, et Kiiev nõustus toetama tingimusteta relvarahu, kui president Trump selle ettepaneku tegi, kuid putin keeldus. Zelenski rõhutas, et Ukraina on oma suveräänsust algusest peale kaitsnud.
Hiina on otsustanud anda Ukrainale täiendava humanitaarabi energiapaketi. Ukraina välisminister Andrii Sõbiha teatas sellest. Ta pidas Münchenis kahepoolse kohtumise Hiina välisministri Wang Yiga, kus mõlemad pooled sellele otsusele jõudsid. „Olen tänulik Pekingi otsuse eest anda Ukrainale täiendav humanitaarabi energiapakett,” märkis Ukraina välisminister. Läbirääkimistel arutasid pooled võimalusi vastastikku kasuliku kaubanduse ja kahepoolsete suhete arendamiseks, mis põhinevad vastastikusel austusel territoriaalse terviklikkuse vastu. Sõbiha kinnitas Ukraina huvi kontaktide vastu Hiinaga kõrgeimal tasemel. Ukraina pool andis Wang Yile ülevaate olukorrast rindel, venemaa rünnakutest Ukraina energiasüsteemile ja venemaa rünnakute tagajärjel Hiina ettevõtetele tekitatud kahjust. Kohtumine lõppes kokkuleppega jätkata kontakte ja vastastikuseid visiite.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
LOE SIIT: Lõunaeestlase horoskoop aastaks 2026
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
