Sõja ülevaade: 1451. päev – Odessat tabas rünnak
Avaldatud: 13 veebruar, 2026
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 13. veebruar 2026:
rindel ok ja vene propagandamasin töötab täistuuridel.
1. Herson täna hommikul elektrita.
2. Miskit varasemat aga ka uut.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: sammu edasi Ukraina omad said.
7. Bahmut: Tšassiv Jaris mõni uus vene eesmine possa..
8. Donetsk: muutusteta.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. The Atlantic: Ukraina võib nõustuda vägede Donbassist väljaviimisega.
12. putin palub läbirääkimistel USA-l venemaa dollarisüsteemi juurde tagasi lasta.
13. Esimene venemaa piirkond on eelarves olevate vahendite nappuse tõttu hakanud tühistama „SVO osalejate” hüvitisi.
14. venemaal on alaealiste kuritegevus esimest korda kümne aasta jooksul suurenenud.
15. kremli botid on hakanud putini rünnakut Ukrainale selgitama kui viisi laste päästmiseks Epsteini käest.
16. 2025. aastal hukkus Ukraina sõjas ligi 3000 tsiviilisikut.
17. Lühiuudised
Ukraina ettevõte SkyFall toodab Defense Expressi andmetel aastas 100 000 pommitajadrooni Vampire. Drooni kandevõime on kuni 15 kg, lennuulatus on 45 km ja tippkiirus 80 km/h. Selle hind on langenud kuni 20 000 dollarilt umbes 8500 dollarile ning plaanitakse komponentide täielik lokaliseerimine aasta lõpuks.
Kaitseminister Fjodorov ütles, et rahvusvahelised partnerid on teatanud ligi 38 miljardi dollari suurusest kaitsetoetusest Ukrainale. Suur osa rahastusest läheb õhukaitse, droonide hanke ja tootmise, süvarünnakuprogrammide ja pealtkuulamisdroonide edendamisele.
142 vene poole rünnakut. Keskmine surve säilis vaid Harkivi suunas (Vovtšansk lõik põhiliselt), Pokrovski ja Huljaipole kandis, mujal pigem väiksem surve. Ikka enamuses väikesed grupid kaugele jõuda üritavad, aga mõni soomuselukas ka nina kaugemale pistab ja üldjuhul kohe karistatud saab. Pommitamist seevastu jagub ning kõrge on liugpommide ja tapjadroonide arv. Jah, tapjadroonide ennetav tabamiste arv on hakanud tõusma, aga mitte piisavalt. Nirumini on vene poolel seni kaudtulega ja tagalatoetusega, sest neid suudab Ukraina paremini töödelda.
Mitmetes lõikudes on rindel hakanud olukord pisu stabiliseeruma ja seni kratsib kukalt, kumb variant töös on, kas on vene poolel raskusi tempo tõstmisega (tihedamate rünnakute päevad üha pikema vahega) või suuremat pealetungi plaanitakse ja kaugemal rindest käib vägede nn eelrivistamine rünnaku kolonnidesse. Vähemalt Pokrovski suunal on sellest enim märke. Kohe kuidagi ei taha tempo aeglustumist vaid Starlinki kaela ajada, sest vene pool igatsugu sidevahendeid jagub ja rindest kaugemal nendega ohutum toimetada. Jah, pikemate vahemaade vahel sidet pidada ilma mobiili või Starlinkita on ebamugavam… ja mobiilside seni töös.
1. Hersoni linnavõimud teatasid, et linn oli 13. veebruari hommikul elektrita.
Pärast venemaa öist droonirünnakut on Odessa rajoonis alanud märkimisväärsed elektri-, kütte- ja veekatkestused.
2. Pärast ligi kahekuulist vaikust jätkasid Ukraina relvajõud rünnakuid venemaa naftatöötlemistehastele, tehes ühe neist – Lukoili Volgogradi rafineerimistehase – töövõimetuks. Reuters teatas kahele tööstusallikale viidates, et üle 13 miljoni tonni aastas tootva ja praegu riigi suurima rafineerimistehase töö suleti 11. veebruaril droonirünnaku tõttu. Nende teatel puhkes rafineerimistehases tulekahju, mis kahjustas AVT-1 seadet, mis moodustab 40% tehase tootmisvõimsusest (18 600 tonni päevas). Reutersi teatel ei ole rafineerimistehase naftasaadused, mis eelmisel aastal tootsid 1,9 miljonit tonni bensiini ja 6 miljonit tonni diislikütust, teist päeva börsil noteeritud.
Ukraina peastaap kinnitas, et 11 veebruaril nende väed ründasid Uhta naftatöötlemistehast venemaa Komi Vabariigis, 1750 km kaugusel Ukraina piirist. Esialgsetel andmetel puhkes tulekahju AVT seadmes ja viskoossuse vähendamise seadmes. Tehas töötleb aastas umbes 4,2 miljonit tonni toornafta ning toodab bensiini, diislikütust ja muid tooteid.
Kokku ründasid Ukraina droonid eelmisel aastal venemaal asuvaid naftatöötlemistehaseid vähemalt 76 korda, kusjuures rünnakute tipphetk toimus augustist novembrini, mil Bloombergi hinnangul oli neid 50. Selle tulemusel kaotasid naftaettevõtted erinevate hinnangute kohaselt 15–20% oma rafineerimisvõimsusest, samal ajal kui Kamtšatkast Kesk-venemaani haarasid piirkondi kütusekriis, kus bensiini müüdi kupongide abil ja bensiinijaamades tekkisid järjekorrad.
2026. aasta jaanuaris langes haarangute arv kolmele kuus ja naftatööstus sai kergemini hingata. venemaa valitsus tühistas peaaegu terve eelmise aasta kehtinud bensiini ekspordikeelu. Rafineerimistehased ei taastunud aga täielikult: jaanuaris töödeldi neid 5,3 miljonit barrelit päevas tavapärase 5,6 miljoni asemel, märkis Bloomberg.
13. veebruari öösel kukkusid droonijäätmed mitmele tööstusobjektile Volgogradi oblastis. Kohalikud õhutõrjejõud töötasid mitu tundi ja pärast südaööd teatasid elanikud mitmest plahvatusest oblasti erinevates piirkondades. Ühes elamurajoonis kukkusid allatulistatud drooni jäänused üheksakorruselise hoone lähedal asuvasse parklasse. Pealtnägijad teatasid suurest tulekahjust. Mõnel oli küll rõõmus nägu ees…
venemaa Belgorodi oblastis jäid eile alajaamas toimunud „õnnetuse” järel elektrita üle 220 000 kliendi.
FP-5 „Flamingo” viie tiibraketiga rünnati üleeile õhtul venemaa 117. GRAU arsenali Kotlubanis Volgogradi oblastis. See oli üks venemaa armee suurimaid laskemoonaladusid ja sealt kandist teated ütlevad, et plahvatused eip otsa saanud ole.
Vastupanuliikumine „venemaa Vabadus” hävitas Kostroma oblastis võtmetähtsusega sidetorni trafo. Selle tagajärjel jäid strateegiliste relvade depoo nr 50 ja lähedalasuvad vene okupatsioonivägede sõjaväeobjektid sidevahenditeta.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: Kupjanski suunal muutusteta ja ootab suuremt survet Lõmani suunal toetamaks vene poole rünnakuid Slovjanskile Siverski suunalt.
6. Siversk: eile ründas vene pool droonidega Riznõkivka küla (Siverski linnast edelas) põhja serval asuval kõrgendikul Ukraina possasid ja see võib anda aimu, et Ukraina omad võivad olla suutmas suruda siin lõigus vene üksused Bahmutovka jõe taha vähendamaks survet Slovjanski linna suunas. Eks ootab arenguid…
7. Bahmut: Tšassiv Jari linna mõned lõunakvartalid vene pool enda kontrolli alla sai. Ukraina üksusi seal polnud ja hetkel muutus selles, et hallis alas jäid uued vene eesmised possad pisu pikemalt ellu… eks näis, kauaks.
8. Donetsk: rindejoones muutusi ei tuvastanud.
Kõlakad, et vene poolel on pisu raskusi suuremate rünnakugruppide moodustamisega, sest nagu suurem seltskond kokku saadakse, kipub Ukraina neid töötlema…
9. Lõunarinne: üha enam saab kinnitust, et jõgede ületusi on Ukraina omad saanud parema kontrolli alla ja võib-olla suudetakse panna Huljaipole lõigus senine vene poole edenemine siiski seisma või tegema sammu pikkused päevas 100 meetristeks.
Keerulisem seis jätkub siiski Zaporižja linna suunal, kus mitmes suunas üritab vene pool linnale lähemale saada.
10. Herson: muutusteta.
11. Ukraina võib nõustuda venemaa poolt sõja lõpetamiseks nõutava kõige raskema järeleandmisega – Donetski oblasti territooriumi loovutamisega, teatab The Atlantic, viidates president Volodõmõr Zelenski kahele nõunikule. Kompromissi legitimeerimiseks kaalub Kiiev kevadel referendumi korraldamist: ukrainlased saaksid hääletada territoriaalseid järeleandmisi sisaldava rahuplaani poolt või vastu, kirjutab väljaanne.
The Atlanticu allikate sõnul konsulteerib presidendi kantselei juht Kõrõlo Budanov nõunikega võimaliku vägede Donbassist väljaviimise õiguslike ja praktiliste aspektide osas. Nad otsivad võimalusi, kuidas takistada vene vägede sisenemist mahajäetud aladele ja veenda inimesi sellist kokkulepet aktsepteerima, ütles üks allikatest.
Zelenski ise vihjas The Atlanticile antud intervjuus, et referendum võiks toimuda samaaegselt presidendivalimistega. Kuid see peab olema hea kokkulepe, nõuab ta. Zelenski rõhutab, et rahu suunas on peamine samm USA ja Euroopa julgeolekugarantiid, mis kaitsevad Ukrainat võimaliku tulevase venemaa rünnaku eest. Vastasel juhul on igasugune relvarahu paljude ukrainlaste silmis mõttetu, kuna see annab venemaale vaid võimaluse valmistuda uueks sissetungiks, selgitab ta.
venemaa-Ukraina kõneluste viimane voor Abu Dhabis lõppes territoriaalse küsimuse osas edusammudeta. Samuti pole Moskva avalikku valmisolekut Euroopa vägede paigutamiseks Ukraina pinnale aktsepteerida.
Kuid ukrainlased tunnetavad, et aeg hakkab otsa saama, kirjutab The Atlantic. Lähenev USA valimiste hooaeg köidab üha enam Donald Trumpi tähelepanu ning ta võib otsustada, et läbirääkimised kujutavad endast tema poliitilist lüüasaamist. Trump võib läbirääkimisprotsessist taganeda, süüdistades ebaõnnestumises diplomaate, Moskvat, Kiievit või mõlemat konflikti poolt, kirjutab The Atlantic.
12. Bloomberg teatab, et osana võimalikust kokkuleppest Donald Trumpi administratsiooniga Ukraina küsimuses sooviks venemaa näha naasmist rahvusvahelise dollariarveldussüsteemi juurde, viidates sel aastal kõrgetele ametnikele koostatud sisemisele memorandumile. kreml näeb dollaritehingute piirangute kaotamist osana kokkuleppest Ukraina sõja lõpetamiseks. Memorandumis on välja toodud seitse potentsiaalset koostöövaldkonda venemaa ja Ameerika Ühendriikide vahel.
Lisaks dollaritele on kreml huvitatud ka pikaajalistest lepingutest Ameerika lennukite tarnimiseks, mida on vaja venemaa lennukipargi moderniseerimiseks, ning ühisprojektidest nafta ja veeldatud maagaasi tootmiseks. Lisaks on Moskva valmis USA nafta- ja gaasisektorisse meelitamiseks arvestama Ameerika varasemate investeeringutega ja aitama kompenseerida tekkinud kahjusid.
Lisaks pakub kreml koostööd tuumaenergia, liitiumi, vase, nikli ja plaatina kaevandamise valdkonnas ning fossiilkütuste ühist edendamist kogu maailmas alternatiivina kliimaküsimustele. Lõpuks on Ameerika ettevõtetele lubatud eeliskohtlemist, kui nad naasevad venemaa tarbijaturule.
Kõige silmapaistvam punkt plaanis on aga venemaa naasmine dollari juurde, mille globaalse rolli kaotamist putin on korduvalt ennustanud. Nii kuulutas putin 2023. aastal BRICS-i tippkohtumisel kõneledes, et dollarist loobumine on muutunud pöördumatuks, samas kui aasta varem väitis putin, et dollar kahaneb ja seda kasutatakse poliitilise tööriistana. putin süüdistas varem Ameerika Ühendriike oma valuuta abil maailmamajanduses parasiteerimises ja ennustas dollari kokkuvarisemist sanktsioonide tõttu. „Nad on hakanud oksa, millel nad istuvad, oma kätega saagima. Ja varsti nad kukuvad,” ütles putin 2019. aastal.
Dollariarvelduste juurde naasmine oleks järsk tagasipööre Moskva varasemast dollarist loobumise ja riiklikes valuutades arveldamise poliitikast, mida Moskva püüab kehtestada India ja Hiinaga, veendes oma partnereid looma dollarile alternatiivi ühtse BRICS-i valuuta näol. See oleks ka Trumpi administratsiooni jaoks suur võit tema näilises eesmärgis nõrgestada Moskva ja Pekingi suhteid, märgib Bloomberg. Memorandumis väidetakse, et dollariarvelduste juurde naasmine võimaldaks venemaal laiendada valuutaturgu, vähendada maksebilansi volatiilsust, tugevdada dollari positsiooni globaalse reservvaluutana ja vähendada ülemaailmset kaubanduse tasakaalustamatust.
13. Kemerovo oblastis asuvas Jurga linnas, kus asub Kesksõjaväeringkonna üks suurimaid sõjaväepolügoone, on Ukraina sissetungi osalejate perede lasteaiatasude toetusi järsult vähendatud. Kohalikud elanikud teatasid sellest ngs4,.ru-le. Kuzbassi toetuste kärpimine toimub piirkondlike tulude dramaatilise vähenemise ja 55,7 miljardi rubla suuruse eelarvepuudujäägi ajal, mis asetab piirkonna 2025. aasta lõpuks venemaa piirkondade tippu.
Jurga administratsiooni poolt 30. detsembril heaks kiidetud resolutsiooni kohaselt hüvitavad võimud sõjaveteranide peredele nüüd vaid 25% lasteaiatasudest varasema 100% asemel; ülejäänu peavad vanemad ise maksma. Sibirski Express teatas, et eelkoolitasude täielik hüvitamine on reserveeritud ainult peredele, kelle vanem suri sõjategevuses. Sama kehtib ka Ukrainas kadunud isikute kohta. Regionaalvalitsuse hästi informeeritud allikas ütles ngs42,ru-le, et toetuste tühistamine mõjutab tõenäoliselt ka teisi Kemerovo oblasti rajoone, olenevalt omavalitsuste eelarvepuudujääkide seisust.
Jurgat peetakse oluliseks sõjaväekeskuseks, kuna seal asuvad suured üksused, sealhulgas venemaa relvajõudude 74. eraldi kaardiväe motoriseeritud laskurbrigaad, 106. eraldiseisev logistikabrigaad ja 120. kaardiväe suurtükiväebrigaad. 80 000 elanikuga linnas asub Jurgini katsepolügoon, mis on üks suurimaid relvade ja sõjavarustuse katsekeskusi, kus peetakse suuri õppusi.
2025. aastal ületas Kuzbassi eelarvepuudujääk, mille põhjustas söeettevõtete maksutulude järsk langus, 25% tuludest – 55,7 miljardit rubla (kulud – 255,8 miljardit rubla). Selle taustal hakkasid piirkondliku avaliku sektori töötajad kurtma palkade hilinemise ja boonuste kärpimise üle. Näiteks detsembris ei makstud õigeaegselt palka Kiselevski kooliõpetajatele ning Kemerovo ja Anžero-Sudženski linnahaigla töötajatele.
venemaa oblastite kogueelarve puudujääk ulatus eelmisel aastal 1,538 triljoni rublani (15 miljardi euroni), mis on rahandusministeeriumi andmetel 20 aasta rekord. Võrreldes 2024. aastaga on oblastite eelarvete vahe hüppeliselt viiekordistunud ja võrreldes 2023. aastaga on see kasvanud peaaegu kaheksa korda.
14. 2025. aasta lõpuks oli venemaal tuvastatud 22 200 alaealist õigusrikkujat – see on 5% rohkem kui eelmisel aastal. Nagu „Такие дела” siseministeeriumi aruandele viidates märgib, suurenes see arv viimati 2015. aastal. Agentuuri aruannete kohaselt ulatus laste või täiskasvanute poolt kaasosalise rollis toime pandud kuritegude koguarv 29 000-ni, mis on 10% rohkem kui aasta varem. Samal ajal suurenes alaealiste kuritegevusse kaasamises süüdi mõistetud täiskasvanute arv 16%. Kõigi vanuserühmade kahtlusaluste arvu ligi 11% languse taustal ületas alaealiste kuritegevuse osakaal 2025. aastal 3%, mis on kõrgeim tase alates 2021. aastast.
Konkreetsete süütegude kindlaksmääramine, mille alusel alaealisi üha enam süüdistatakse, on keeruline, kuna siseministeeriumi aruanded sellist teavet ei avalda. Kõige järsem kasv kõigis vanuserühmades registreeriti aga terroristlike ja ekstremistlike kuritegude puhul – selliste kuritegude arv suurenes vastavalt 59% ja 30%. Täpsemad andmed 2025. aastal vahistatud alaealiste karistuste kohta võivad kohtustatistikas ilmuda alles 2026. aastal ning raskete ja eriti raskete kuritegude puhul veelgi hiljem.
Samal ajal võimaldavad venemaa Ülemkohtu avaldatud andmed 2025. aasta esimese poole kohta juba eristada teatud suundumusi. Näiteks elu ja tervise vastaste kuritegude eest süüdi mõistetud noorukite arv suurenes 2025. aasta alguses võrreldes sama perioodiga 2024. aastal ligi 12% ja seksuaalse vägivalla eest 3%. Pettuse eest süüdimõistvate kohtuotsuste arv suurenes 10% ja narkokuritegude eest 11%. Kohtud on suurendanud huligaansuse eest süüdimõistvate kohtuotsuste sagedust 2,5 korda ja terrorirünnakute valeteadete eest 67%.
Kaheksa alaealist (võrreldes kolmega eelmisel aastal) said karistuse osalemise eest terroristlikes rühmitustes ja neli (võrreldes ühega) mõisteti süüdi teatamata jätmise eest. Veel üks alaealine mõisteti süüdi rahvusvahelises terrorismiaktis, kuigi juhtumi üksikasju ei avalikustata.
Alaealiste poliitiliselt motiveeritud süüdimõistvate kohtuotsuste arvu kasv oli eriti märgatav: 2025. aasta esimesel poolel langetati kaks korda rohkem süüdimõistvaid kohtuotsuseid kui 2024. aasta samal perioodil. Kakskümmend üheksa alaealist mõisteti süüdi riigireetmises, sabotaažis ja äärmusluses – see on suuruselt teine arv pärast rekordilist 2023. aastat.
15. AFP ja Strateegilise Dialoogi Instituudi (ISD) ühine uurimine on paljastanud ulatusliku kremli bottide kampaania sotsiaalmeedias: viidates hiljuti salastatud dokumentidele, mis on seotud pedofiil Jeffrey Epsteini juhtumiga, levitavad nad valet narratiivi, et venemaa „päästis” Ukraina lapsi seksuaalse ärakasutamise eest Ukraina sissetungi abil. Teadlased märgivad, et postitused, mis on kogunud miljoneid vaatamisi Facebookis, X-is ja TikTokis, on otseselt vastuolus dokumenteeritud tõenditega venemaa tuhandete alaealiste sunniviisilisest deporteerimisest pärast täiemahulise sissetungi algust.
30. jaanuaril avaldasid USA võimud veel ühe partii materjale, mis on seotud Epsteiniga, Ameerika finantsistiga, kes leiti 2019. aastal surnuna New Yorgi vanglakongist, oodates kohtuprotsessi laste seksuaalkuritegude eest. Avaldatud dokumendid on mõjutanud kõrgetasemelisi tegelasi kogu maailmas. kremli botid pöörasid aga nende sisu Moskva kasuks, levitades narratiivi, et Ukraina on ülemaailmne seksuaalkaubanduse keskus. Nagu uuringu autorid välja toovad, on Moskva seda väidet alusetult juba mitu aastat levitanud.
Mõned kasutajad väitsid, et failid tõestavad, et putin üritas pärast sõja alustamist tegelikult Ukraina lapsi Epsteini võrgustiku käest päästa. Üks X-i postitus, mis on kogunud üle kolme miljoni vaatamise, väitis, et dokumendid kinnitavad, et putin ei röövinud lapsi Ukrainast, vaid evakueeris nad, et kaitsta neid seksuaalorjusse müümise eest. Mõnedes sõnumites väideti isegi, et Epstein ise üritas putiniga kohtuda, et nurjata tema pingutusi võidelda lastekaubandusega.
Pärast viimaste dokumentide avaldamist suurenes selliste väidete voog järsult. ISD aruande kohaselt ilmus X-is kahe päevaga üle 15 000 selleteemalise sõnumi. Nagu uuringu kaasautor Liana Sendetska märkis, mängib materjalide avaldamine venemaa kasuks, võimaldades tal tugevdada olemasolevaid narratiive. „Nad üritavad lihtsalt inforuumi küllastada, et näha, kas see mõjub,” lisas Olga Tokarjuk, kes samuti aruande koostamisele kaasa aitas.
ISD arvutas, et septembrist 2024 kuni augustini 2025 avaldati X-is üle 150 000 postituse teemadel „laste päästmine” ja „Ukraina muutmine inimkaubanduse keskuseks”. Tipphetk saabus täiemahulise sissetungi kolmandal aastapäeval. Instituut rõhutab, et neid narratiive ei jäädvusta mitte ainult anonüümsed robotid, vaid ka Euroopa poliitikud.
2025. aastal avaldas Briti sisserändevastase aktivisti Tommy Robinsoni omanduses olev meediaplatvorm Urban Scoop dokumentaalfilmi, milles endine Ühendkuningriigi parlamendiliige Andrew Bridgen esitas alusetuid süüdistusi lastega kaubitsemise kohta Ukrainas. Bridgen, kes varem COVID-vaktsiinide võrdlemise eest holokaustiga Konservatiivsest Parteist välja heideti, esines ka Ameerika raadiosaatejuhi ja vandenõuteoreetiku Alex Jonesi saates.
Kiievi andmetel on venemaa sissetungi algusest peale ebaseaduslikult deporteerinud ligi 20 000 Ukraina last. Moskva tunnistab mõnede alaealiste väljasaatmist, väites, et seda tehti nende turvalisuse huvides.
16. 2025. aastal hukkus mõlemal pool rindejoont toimunud suurtükitule ja rünnakute tagajärjel vähemalt 2919 tsiviilisikut ja veel 17 775 sai vigastada. Ohvrite koguarv oli 20 694, sealhulgas 96 last hukkus ja ligi tuhat sai haavata. Need andmed esitas CIT-i vabatahtlike meeskond, mis on tsiviilohvrite kohta teavet kogunud alates 2023. aasta sügisest.
Võrreldes 2024. aastaga suurenes hukkunute arv 12% ja haavatute arv enam kui 25%. Vaatamata läbirääkimistele ja avalikele rahusoovi avaldustele ei vähenenud rünnakute intensiivsus aasta jooksul ning mõnel kuul saavutas see kõigi aegade kõrgeima taseme. Kaheteistkümnest kuust üheksal ületas hukkunute ja haavatute koguarv 1550. Veriseimad kuud olid aprill, juuni ja juuli.
2025. aastal toimus 79% kõigist surmajuhtumitest ja vigastustest Ukraina valitsuse kontrolli all olevatel aladel. Seal registreeriti 16 300 inimohvrit, sealhulgas 2348 surmajuhtumit. Ukraina okupeeritud aladel hukkus 298 ja sai haavata 1751 inimest, venemaal aga hukkus 273 ja sai haavata 2072 inimest. Okupeeritud aladel ja venemaal vähenes inimohvrite koguarv aastaga 6%, Ukraina valitsuse kontrolli all olevatel aladel aga suurenes see 35%. ÜRO andmetel oli möödunud aasta tsiviilelanike jaoks Ukrainas surmavaim alates 2022. aastast.
Kõige rängemalt kannatada saanud piirkondade hulgas olid Donetski oblast, kus hukkus 756 inimest, ja Hersoni oblast, kus oli kõige rohkem haavatuid – 2903. Kiievi suurlinnapiirkonnas ja Kiievi oblastis hukkus 184 ja sai haavata veel 1151 inimest. Okupeeritud aladel registreeriti kõige rohkem inimohvreid Donetski ja Hersoni piirkonnas. venemaal sai kõige rängemalt kannatada Belgorodi oblast, kus hukkus 134 ja sai haavata 1202 inimest.
Suurim inimohvrite arv 2025. aastal oli tingitud droonide kasutamisest. Droonirünnakutes hukkus 1376 ja sai haavata 10 089 inimest – rohkem kui kõigi teiste relvaliikide rünnakutes kokku. Võrreldes 2024. aastaga suurenes droonidega seotud surmajuhtumite arv peaaegu 2,9 korda ja haavatute arv enam kui kolmekordistus. Raketirünnakutes hukkus 472 ja sai haavata 3108 inimest, õhupommirünnakutes hukkus 481 ja sai haavata 2167 inimest ning suurtükitules hukkus 483 ja sai haavata 2190 inimest.
Aasta surmavaimad intsidendid olid raketirünnakud Ukraina linnadele, sealhulgas Krõvõi Rihile, Sumõle, Dniprole ja Ternopilile. Täpsemalt öeldes hukkus 19. novembri rünnakus Ternopilile 38 inimest, sealhulgas kaheksa last.
CIT rõhutab, et ei saa garanteerida oma andmete täielikkust, kuna tugineb üksnes ametlikele aruannetele, avatud allikatele ning kättesaadavatele foto- ja videomaterjalidele.
17. Lühiuudised
Ukraina esitles Militarnõi teatel Rijadis toimunud World Defense Show’l oma mitmekaliibrilist Šeršeni õhutõrjesüsteemi. Süsteemi on testitud viie tüüpi rakettidega, sealhulgas Nõukogude Liidu, välismaiste ja potentsiaalsete Ukraina toodetud variantidega. See hõlmab radari juhtimispunkti, raketikandjaid ja tugimasinaid.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
LOE SIIT: Lõunaeestlase horoskoop aastaks 2026
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
