Sõja ülevaade: 1442. päev – tuntav vene poole surve langus
Avaldatud: 4 veebruar, 2026Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 04. veebruar 2026:
tuntav vene poole surve langus jätkus, mõni edasi jõudmine siiski oli.
1. Eile öisele massilisele rünnakule tuli lisa.
2. Kolmes vene oblastis on muresid voolu ja keskküttega ehk siis Ukraina hakkas peegeldama…
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: ühe edenemise siiski tuvastas.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: vene pool jälle Iljanivka külani jõudis.
8. Donetsk:terves sektoris väikeste gruppidega surumine jätkus ja mõne edenemise see ka tõi.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. venelaste usk putini sõjamajandusse on langenud kolme aasta madalaimale tasemele.
12. Kõik venemaal müüdavad Nike’i ja Adidase tossud osutusid võltsinguteks.
13. Kriminaalne „autoriteet” lobistab putinit online-kasiinode legaliseerimiseks.
14. vene õigeusu kirik süüdistas sõja jätkamises nõidu, kurje vaime ja aborte tegevaid vene naisi.
15. Kostroma avaliku sektori töötajad olid sunnitud SVO vajaduste rahuldamiseks panustama, ähvardudes kaotada oma boonused.
16. Lühiuudised
Ukraina õhuväe teatel tabati eile öösel Patriot õhutõrjesüsteemi abil venemaa hüperhelikiirusega raketti Zircon.
Ukraina suursaadik Ameerika Ühendriikides Olha Stefanišõna teatas, et Ukraina saatkond on andnud USA välisministeeriumile üksikasjalikku teavet kõigi rünnakute kohta, mis on toimunud pärast venemaa väidetavat kokkulepet energiarelvarahu osas. Trump teatas, et venemaa president vladimir putin pidas oma sõna väljakuulutatud energiarahu osas.
153 vene poole rünnakut ja vaid Slovjanski, Pokrovski ja Huljaipole lõigus suudeti enam-vähem keskmist rünnakute arvu hoida ja rünnakugrupid järjest väiksemaks kahanesid. Oleks oodanud, et vene pool suudab kõrgemale tõstetud rünnakute arvu siiski pikemalt hoida… Viimasel paaril nädalal on koos Ukrainas langenud õhutemperatuuridega toimunud nihe vene soldatite käitumises ja kipub arvama, et kehvema moraaliga soldatitel on see veelgi langenud ning üha enam tuleb blogijate kirjeid, mis sellest rünnakul osalevate soldatite moraalist ja väljaõppe kvaliteedi langusest räägivad. Eks rünnakule saadetavate kvaliteedi langusest räägib seegi, et umbkeelsed värvatud soldatid saadetaksegi teiste vene keelt kõnelevate soldatitega koos rünnakule ja oodata selliselt komplekteeritud segameeskondadelt head koostööd, on asjatu.
Külm ilm on toonud kaasa suurema vene poole kaudtuleüksuste tabamise ja seda vastaspoole alla keskmise kaudtulelöökide arvu juures ehk siis neid leitakse jälle rohkem ning tabatakse. Osa põhjust võib-olla ka üha langev suurtükiväelaste kvaliteedi langus, sest end laskealadele paika saada, soovitud sihtmärkide pihta lasud ära ja teha kiirelt kodinad kokku ja ohutusse kaugusesse minek on vist hakanud üha enam „lonkama”. Külm ilm on toonud lisaks suure muu tagalatoetuse elemendi tabamise ja eks enda soojas hoidmine on üha aktuaalsem ning suurenenud kütuse kulu toob rindele varustamise masinate kasvu ja kuna liigutakse põhiliselt mööda teid, siis ka nende leidmine on lihtsam.
Kipub arvama, et selline rünnakute kvantiteet jääb enamusse rindelõikudesse ja prioriteetsetesse suundadesse (näit Sovjansk-Kramatorsk) hakatakse ka rohkem kvaliteeti lisama.
1. 2. veebruaril ja 3. veebruari öösel algatasid venemaa väed oma aasta algusest saadik ulatuslikuma rünnaku Ukraina energiasektorile. Ukraina õhujõudude andmetel lasti välja 450 drooni ja 71 raketti. Ukraina õhukaitsel õnnestus mõjutada 38 raketti ja 412 drooni. Kõige suuremat kahju said Kiievi, Harkivi, Dnipropetrovski, Vinnõtsja, Odessa ja Sumõ oblast.
Rünnakud toimusid ebatavaliselt külma ilma perioodil, mil temperatuur langes -25 °C-ni. Ukraina energeetikaministri Denõss Šmõhali sõnul olid sihtmärkideks ainult kütmiseks töötavad soojus- ja elektrienergia koostootmisjaamad (CHP-d). Selle tulemusel jäid Kiievis 1170 ja Harkivis 820 korterelamut kütteta. Kahjustada said peamised rajatised: Kiievi lähedal asuv Trõpilska soojuselektrijaam, Harkivis asuv 5. soojuselektrijaam, Vinnõtsa oblastis asuv Ladõžõnska soojuselektrijaam ja Dnipropetrovski oblastis asuv Prõdniprovska soojuselektrijaam.
vene väed tapsid Zaporižjas 18-aastase mehe ja 18-aastase naise, teatas oblasti administratsioon. Seitse inimest said haavata. 15-aastane tüdruk on pärast eile õhtust linnarünnakut äärmiselt raskes seisundis.
Harkivis asuvat korterelamut tabanud venemaa õhurünnaku tagajärjel sai seitse inimest vigastusi. Kaks vigastatut viidi pärast rünnakut raskes seisundis haiglasse.
2. Raketirünnak Frunzenskaja ja Belgorodi alajaamadele Belgorodis ja selle ümbruses põhjustas ulatuslikke elektri- ja küttekatkestusi, teatas kohalik väljaanne Pepel. Väljaande andmetel hakkasid pärast rünnakut linna ja ümbritseva piirkonna kodudes radiaatorid kiiresti jahtuma ning veevõtujaamade sulgemise tõttu oli häiritud vee- ja internetiühendus.
Kurski ja Brjanski oblastis on teatatud pimedusest. Mitmed ringkonnad on täielikult elektrita.
vene pool pole teatanud ühestki inimohvrist.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: ühe edenemise siiski tuvastas.
Lõmanist kirdes rünnati drooniga sinnani jõudnud vene soldateid. Kas külla veel elusaid soldateid jäi, on hetkel teadmata.
6. Siversk: rindejoone muutusi ei tuvastanud aga on näha, et vene poole surve hakkab koonduma piki suuremat maanteed loode suunas jõudmaks Slovjanskisse.
7. Bahmut: blogijate sõnul: vene väed nägid taas Iljanivkas Kostjantõnivka suunas, taas kohutava kvaliteediga väed, kuid ukrainlaste jahtimisest pole märkigi – ainult droonid.
8. Donetsk: terves sektoris väikeste gruppidega surumine jätkus ja mõne edenemise see ka tõi.
Toretske asula põhja serval (sektori põhjakülg) oli näha vene soldateid vabalt liikumas, sestap läheb küla vallutatute nimekirja.
Pokrovskist kirde, põhja ja loode suunal kipuvad linnast väljas olevad uued eesmised possad jälle pikemalt vastu pidama.
Olles saanud üle Vovtša jõe sektori lõunaservas Ivanivka külas ja kaotades oma kaaslased Ukraina droonidele, andis viimane ellu jäänud end vangi tema ees olnud droonile.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. venelaste irratsionaalne usk riigi majanduslikku heaolusse, mis tekkis sõja alguses tekkinud patriootliku tulisuse valguses, on järsult langenud. Kodanike ootuste indeks riigi arenguväljavaadete osas järgmiseks aastaks langes 2026. aasta jaanuaris 107 punktini – madalaimale tasemele alates 2022. aasta lõpust, selgub vene Föderatsiooni Keskpanga igakuisest uuringust.
Indeksi 10-punktiline langus ühe kuuga oli halvim pärast 2022. aasta sügisel toimunud mobilisatsiooni šokki. Samal ajal langesid ootuste indeks riigi väljavaadete osas järgmiseks viieks aastaks ja ootuste indeks isikliku finantsolukorra osas kolme aasta madalaimale tasemele. Need olid vastavalt 109 ja 104 punkti juures. venelaste ootused majanduse tootmistaseme (125 punkti) ja elatustaseme (81 punkti) suhtes langesid veelgi madalamale – madalaimale tasemele alates vastavalt märtsist ja novembrist 2022.
Varsti pärast Ukraina sissetungi tõusis tarbijate kindlustunne keskpanga statistikas enneolematule tasemele. Kroonilised maksutõusud, inflatsioon ja lubatud võidu puudumine õõnestasid aga majanduslikku optimismi. Keskpanga andmetel kurdab 28% venelastest halveneva finantsolukorra üle, samas kui 53% kurdab väga tugeva hinnatõusu üle. Neid muretsevad peamiselt liha ja linnuliha (48%), kala ja mereandide (38%), puu- ja köögiviljade (35%) ning kommunaalmaksete (36%) tõus.
Alates eelmisest aastast on tarbijakäitumine muutunud: inimesed on hakanud toidukaupade pealt kokku hoidma ja loobuma mitmekesisusest lihtsa ja odava toidu kasuks, märgib NTechi analüütikadirektor Leonid Ardaljonov. Selle tulemusena on esimest korda pikka aega hakanud toidukaupade müük ühikutes, kilogrammides ja liitrites langema. Moskvat, tarbijate külluse näidet, on tabanud baaride ja restoranide sulgemiste laine, mida pole nähtud pärast COVID-19 pandeemiat. Siberi piirkonnad, sealhulgas Hakassia, Taga-Baikalimaa, Novosibirski oblast ja Kuzbass, näivad olevat naasnud 1990. aastatesse, kus avaliku sektori töötajatel on massilised palgavõlgnevused.
venemaalaste ootused oma materiaalse heaolu suhtes on Levada keskuse ekspertide sõnul halvenemas. Nende uuring näitas, et 42% usub, et majanduskriis on järgmisel aastal võimalik – see on 10 protsendipunkti kõrgem kui 2024. aasta hinnang.
Sarnased sündmused toimusid ka pärast Krimmi annekteerimist, ütleb politoloog Abbas Galjamov: 2014. aastal, eufoorialaine keskel, rääkisid mõned inimesed fookusgruppides oma valmisolekust püksirihma pingutada; 2015. aastal muutusid kirglikud patrioodid haruldaseks ja 2016. aastaks kadusid nad täielikult.
Kuigi kremli-meelsed sotsioloogid väidavad, et inimesed on valmis veelgi rihma pingutama, on tegelikkus see, et venelased on sõjast tüdinud: nad on pettunud oma armees ja julgeolekuteenistustes ning nende unistus pole võit, vaid valitsus, mis elavdab majandust, ohjeldab inflatsiooni ning ehitab koole ja haiglaid interneti sulgemise asemel. Galjamov jätkab: „venelased kirjutasid alla kiirele võidule, mitte lõputule, õudusunenäolisele häbiplekile.”
12. Moskva, Peterburi, Kaliningradi, Sevastoopoli ja Tšeljabinski kaubanduskeskustes läbi viidud uuring näitas, et 1300 Nike ja Adidase tossupaari hulgas polnud ükski ehtne. Septembrist detsembrini kontrollisid Kohtuekspertiisi ja Hindamisbüroo sõltumatud hindajad poode, mis väitsid müüvat ehtsaid tooteid. Kontrollid viidi läbi vastusena klientide kaebustele, kes kaebasid müüjaid kohtusse. Eksperdid järgisid tolliliidu tehnilisi eeskirju ja GOST-i standardeid: nad võrdlesid tooteid võrdlusstandarditega ning uurisid materjale, visuaalseid ja kombatavaid omadusi. Kõige levinumad leiud olid kõverad liistud, disainivead, halvad õmblused, vale märgistus, odavad materjalid ja tugev keemiline lõhn. Ekspertide sõnul on võltsitud tossude kohta esitatud kaebuste arv viimase aasta jooksul hüppeliselt kasvanud.
Hiina turg Poizon teatas varem, et probleem on venemaal süsteemne. 2024. aasta novembris kontrollis teenistus 11 725 paari tuntud kaubamärkide jalatseid ja rõivaid ning tuvastas 27,3% toodetest võltsinguteks. 84% juhtudest olid võltsingud puutumata pakendite ja QR-koodidega ning enam kui poolte toodete hind erines ametlikest veebisaitidest vähem kui 40%.
Võltsingute leviku keskel jätkab moekaupade jaemüügiturg venemaal kahanemist. 2025. aastal sulges enam kui 20 venemaa rõiva- ja jalatsibrändi oma füüsilised kauplused täielikult. Aasta varem oli neid CORE.XP andmetel vaid neli. Mitmed ketid vähendasid oma kohalolekut: Desport (endine Decathlon) vähendas kaupluste arvu 29-lt 21-le ja Gloria Jeans sulges alates 2023. aasta lõpust umbes 100 kauplust. CORE.XP andmetel suleti 2025. aastal kaubanduskeskustes 320 kauplust, millest pooled olid rõivasegmendis.
Vabade ametikohtade määr tõusis 2024. aasta lõpu 5%-lt 2025. aasta lõpuks 6,2%-le. Selle põhjuste hulka kuuluvad veebimüügi kasv, kõrged tegevuskulud, maksukoormus ja ostujõu vähenemine. Ka uute kaubamärkide sissevool väheneb: Nikoliersi andmetel sisenes 2025. aastal turule 20 kaubamärki, võrreldes eelmise aasta 44-ga.
13. 2025. aasta lõpus saatis venemaa rahandusminister anton siluanov putinile kirja ettepanekutega hasartmängude reguleerimise parandamiseks. Kirjas käsitletakse ideed tuua varjust välja endiselt ebaseaduslikult tegutsev online-kasiinode turg. Eelarvepuudujäägi tõttu loodab rahandusministeerium saada igal aastal kuni 100 miljardit rubla makse. Nagu The Bell teatab, pole valitsus aga reformi ainus potentsiaalne kasusaaja. Väljaande allikad seostavad algatuse edendamist umar kremleviga, kes on Rahvusvahelise Poksiliidu (IBA) juht ja üks mõjukamaid tegijaid hasartmänguturul. kremlevit peetakse julgeolekujõududele lähedaseks isikuks ja tal on isiklikud suhted presidendi julgeolekuteenistuse juhi aleksei rubežnoiga.
Kuni 2010. aastani oli umar kremljovi perekonnanimi lutfullojev. 2000. aastatel mõisteti ta kaks korda süüdi: 2004. aastal mõistis Serpuhhovi linnakohus ta süüdi isikute grupi poolt eelnevalt vandenõu korras toime pandud väljapressimises, määrates talle nelja-aastase tingimisi vangistuse. 2006. aastal sai ta veel ühe tingimisi vangistuse kehalise väärkohtlemise eest. VChK-OGPU kanal nimetab lutfullojevit Serpuhhovi organiseeritud kuritegeliku rühmituse liikmeks.
kremlev hakkas hasartmänguturul võtmerolli mängima juba 2020. aastal, saades üheks Hasartmängude Ühtse Regulaatori (URAG) arhitektiks. Uus organ tugevdas kontrolli kihlveotehingute turu üle, mille käive oli üle 1,2 triljoni rubla aastas. Reformi kriitikud juhtisid tähelepanu sellele, et regulaatorist oli sisuliselt saanud rahavoogude ümberjaotamise suletud süsteem. 2023. aastal tegi kremlev ettepaneku laiendada URAGi volitusi, andes talle online-hasartmängude regulaatori funktsioonid. Samal ajal tegi tema juhtimisel venemaa Poksiliit ettepaneku likvideerida olemasolevad kihlveotehingute isereguleerivad organisatsioonid.
kremljov laiendas aktiivselt oma osalust autotööstuses. 2024. aastal sai temast venemaa suurima autoesinduse Rolf omanik. Ettevõtte varad olid eelnevalt presidendi dekreediga riigile üle antud ja selle asutaja Sergei Petrov oli tagaotsitavate nimekirja kantud. Pärast natsionaliseerimist müüdi Rolf kremleviga seotud üksustele. Ta ise väitis, et omandas ettevõtte turuväärtusega. 2025. aastal omandasid kremljoviga seotud üksused 51% Certification Groupist ja 50% Sercons Groupist – ettevõtted, mis teevad venemaal umbes 90% autokomponentide sertifitseerimistöödest ja kuni 15% sõidukite sertifitseerimisest.
14. venelaste vaimustus okultismist ja vastumeelsus abortidest loobuda takistavad sõja lõppu Ukrainaga, ütles vene Õigeusu Kiriku piiskop ja Skopini piiskopkonna administraator pitirim (tvorogov). Ta tõi välja andmed, mis näitavad, et 2024. aastal kolmekordistus venemaal selgeltnägijate, nõidade, mustkunstnike, tarokaartide lugejate, numeroloogide, ennustajate ja igasuguste nõidade arv. Ta lisas, et olukord halvenes taas 2025. aastal, kuna venelased jätkasid okultistlike esemete ostmise suurendamist. „See tähendab, et sõjas olevas riigis kutsub tohutu hulk inimesi appi kurje vaime,” teatas pitirim.
Piiskopi sõnul takistavad kokkuleppe saavutamist ka rasedad venemaa naised, kes ei soovi sünnitada. „Oleme näinud nii palju rahukatseid… ja kõik need katsed on ebaõnnestunud. Ja miks? Sest see ei ole Jumala tahe, et rahu sellisel viisil sõlmitaks… Ilmunud on tohutu hulk nõidu, eriti viimasel ajal tehtud abortide suur hulk. Ja üldiselt on inimesed hakanud elama väga paheliselt,” lõpetas pitirim.
vene Õigeusu Kirik on varem seostanud aborte sõjaga Ukraina vastu. Täpsemalt ütles ülempreester andrei tkatšov, et venelastel pole õigust nõuda õnne ja rahu oma moraalse allakäigu tõttu. Preester väitis, et abordid, nagu ka masturbeerimine, on muutnud riigi elanikud liiderdajateks ja mõrvariteks.
„Just süütute mõrvade pärast karistab Jumal meid nende HIMARS- ja SCALP-rakettidega, mis lendavad meie linnade kohal… Just kõlvatuse tõttu toimuvadki sõjad. Ja meil ei ole rahu enne, kui me meelt parandame,” rõhutas ülempreester.
Njah, päris hea (kuigi tugevalt kallutatud) olukorra peegeldus venemaal toimuvast.
15. Agentuur Moskva: Kostroma lähedal asuva Nerehta linnavalitsuse töötajaid sunnitakse annetama raha Ukraina-vastases sõjas osalejate toetuseks. See tuleneb ühe töötaja kirjast, mis avaldati Kostroma oblasti duuma saadiku Ilja Dzezjulja Telegrami kanalil. „Täna anti meile need vormid, mida peame täitma ja esitama – niinimetatud vabatahtlik-kohustuslik vorm,“ seisab avaliku sektori töötaja kirjas, kes soovis jääda anonüümseks.
Kirjale lisatud näidisvormist selgub, et administratsiooni töötajatelt palutakse annetada veebruarikuu ühe päeva palgale vastav summa Patrioti Fondi kohalikule osakonnale, mis aitab Ukraina sissetungis osalejaid. Kirja autori sõnul ähvardatakse neid, kes keelduvad vormile alla kirjutamast, oma „niigi armetu“ boonuse kaotamisega ja kohtumisega ringkonna juhi Roman Gusjeviga.
„Kogu annetuse mõte on selles, et see on vabatahtlik. Pean igaühte sundima kulutama isiklikke vahendeid meie armee toetamiseks diskrediteerimisaktiks,” teatas Dzezjulja. Ta rõhutas ka, et ta ise on korduvalt abistanud Patrioti Fondi töötajaid kamuflaažvõrkude raha kogumisel ja julgustanud teisi sama tegema. Asetäitja kutsus julgeolekujõude üles uurima ringkonnavalitsuse ametnike ebaseaduslikke nõudmisi.
venemaa sõjaväelastele raha kogumise ettekäändel toimunud väljapressimised algasid juba 2022. aastal. Kõige sagedamini sunnitakse osa oma sissetulekust annetama valitsusasutuste ja ettevõtete töötajaid, sõjaväelasi, meditsiinitöötajaid, haridusasutuste õpilasi ja õpetajaid ning teiste avalik-õiguslike organisatsioonide töötajaid. Püüdes luua illusiooni rahva toetusest sõjale, varjavad võimud neid väljapressimisi murelike kodanike vabatahtlike annetustena. Aeg-ajalt nõutakse raha ka ettevõtetelt SVO (sõjalise erioperatsiooni) toetamiseks.
Eelmise aasta juunis nõudis Trans-Baikali kultuuriministeerium, et muuseumide, teatrite, raamatukogude ja teiste allasutuste töötajad värbaksid sõjaks vabatahtlikke. Inimesed rääkisid ajakirjanikele, et sanktsioonide ähvardusel olid nad sunnitud otsima rindele vabatahtlikke, veenma neid lepinguid allkirjastama, levitama propagandamaterjale ja andma aru nende pingutustest.
16. Lühiuudised
FIFA president Gianni Infantino ütles Reutersi teatel, et toetab venemaa taasalgatamist ja nelja-aastase rahvusvahelistel võistlustel osalemise keelu lõpetamist. venemaa keelati osalemisel pärast Ukraina sissetungi 2022. aastal. Infantino ütles, et keeld on olnud viljatu ja toetas esmalt noortekoondiste naasmist.
Poola vastuluure viis läbi ulatusliku operatsiooni ja pidas kinni kaitseministeeriumi töötaja, keda kahtlustatakse venemaa heaks töötamises, teatas Onet. 60-aastane ametnik töötas kaitsestrateegia osakonnas ja teda kahtlustatakse sidemetes venemaa ja Valgevene luurega.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.









