Sõja ülevaade: 1441. päev – ulatuslik rünnak Kiievi vastu
Avaldatud: 3 veebruar, 2026
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 03. veebruar 2026:
tegelikult polnud paha päev.
1. Kogu Ukraina sihtmärgiks sobib..
2. Vaid sõjalised sihtmärgid.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: muutusteta.
9. Lõunarinne: vist ühe küla kaotus.
10. Herson: muutusteta.
11. venemaa valitsus otsib eelarve ja sõja jätkamise jaoks kiiresti 1,2 triljonit rubla.
12. Moskva metroos kontrollitakse mobiiltelefone.
13. Karjalas pakuti väljakutset loobuda kõigist kuludest peale toidu ja kommunaalteenuste.
14. Rostovi-äärse suure kaitsetööstuse tehase juhtkonda süüdistatakse 2 miljardi rubla suuruse kaitselepingute pettuses.
15. Belgorodi oblastis on registreeritud rekordarv vägistamisi, kuna piirkonnas on suurenenud sõjaväelaste arv. Njah, mis veel okupeeritud aladel toimub…
16. Lühiuudised
167 vene poole rünnakut ja hetkel kuidagi hambutumaks on muutunud tempo hoidmine. Veel ei julge väga optimistlik olla, et uuesti tempot mõne päeva jooksul tõsta ei suudeta. Lisaks ei näe eriti gruppe suurusega jagu+, ikka kahest soldatist kuni 4-ni on põhiline suurus, millega üritatakse uusi eesmisi possasid saada kas hallis alas või Ukraina eesmiste possade taga aga kaugemalgi. Pommitamine siiski jätkus keskmisest tihedamalt ja liugpomme üle 200 ja tapjadroone üle 7500 ehk siis tugev ja pidev rindejoone töötlus jätkub. Kas nii jääbki, et uus sõjaline trend ongi vaid väikeste gruppide kõikjal edasi saatmine lootuses sammhaaval edeneda? Ei usu, sest nii väikesed edusammud eip mitte vene kultuuris piisavad ole oma olemasolu õigustamiseks kõrgemate juhtide ees ehk siis pigem kuskil peatselt ka suuremate gruppidega proovitakse ja eks miskit vastikut oma relvastusest välja otsitakse.
1. vene väed heitsid Donetski oblastis Oleksijevo Družkivkas majale FAB-250 õhupommi UMPK mooduliga. Hukkusid 44-aastane mees ja tema 23-aastane poeg. Ema ja kaks last said vigastada, poisi seisund on raske.
venemaa ründas Dnipropetrovski oblastis DTEK söeettevõtet teist korda ühe päeva jooksul. Haldushooned said kahjustada. Päev varem hukkus kaevurite bussi rünnakus 12 ja sai vigastada 16 inimest. 2. veebruar kuulutati leinapäevaks.
venemaa väed algatasid 3. veebruaril Kiievi vastu ulatusliku ballistiliste rakettide ja droonirünnaku, tabades mitut elamut üle linna ja vigastades vähemalt kahte inimest, teatasid ametnikud. Rünnak toimus suurema rünnaku käigus Ukraina linnadele, sealhulgas neile, mis asuvad sadade kilomeetrite kaugusel rindejoonest. Linnapea Vitali Klitško ütles, et kahjustusi registreeriti Darnõtski rajoonis asuvas mitteeluhoones ja Dniprovski rajoonis asuvas lasteaiahoones. Kiievi linna sõjaväevalitsuse juht Tõmur Tkatšenko ütles, et kahjustusi teatati eraldi 25- ja 5-korruselistest elamutest Darnytskõi rajoonis, 22-korruselisest elamust Ševtšenki rajoonis ja 5-korruselisest elamust Dniprovski rajoonis. Rünnakud algasid keskööl, kell 3 oli teine laine ja kell 6 kolmas.
Kohaliku meedia ja ametnike teatel teatati rindejoonele lähemal rünnakutest Sumõs, Harkivis, Dnipros ja Zaporižjas.
Harkivis (rünnati nii rakettide kui droonidega) teatasid kohalikud ametnikud ballistilise raketi rünnakust Slobidski linnaosas. Kaks inimest sai vigastada, ütles kuberner Oleh Sõnehubov, lisades, et meditsiinitöötajad ravivad haavatuid sündmuskohal.
Harkivi linnapea Ihor Terehhov ütles, et rünnaku tagajärjel peavad meeskonnad soojuskandja küttesüsteemist tühjendama, mis katkestab kütte enam kui 800 hoones linnas.
„Ma saan aru, kui raske see on miinus 20 kraadi juures. Kuid vaenlase enneolematu rünnak kriitilise infrastruktuuri vastu ei jäta muud valikut. Meie spetsialistid ei näe alternatiivi,” ütles Terekhov.
Sumõs tabati kahte eraldi elamut, põhjustades kahju 7. ja 4. korruse korteritele. Lähedal asuvas Konotopis, mis asub Sumõ oblastis, teatati suurest majapõlengust.
Varem hoiatas president Volodõmõr Zelenski luurearuannetele viidates, et vene väed plaanivad massirünnakut, kasutades ära kibedat külmalainet, mis on langetanud temperatuuri alla -20 °C.
3. veebruari hommikul kell 7.00 anti üle Ukraina õhurünnaku hoiatus. Õhuväe teatel ründab venemaa Ukrainat tiibrakettide ja ründedroonidega. Samuti on ballistiliste rakettide oht Brjanskist venemaalt.
2. Ukraina peastaap teatas, et nende väed ründasid 2. veebruari öösel vaenlase sihtmärke. Okupeeritud Donetski oblastis Kurahhivka lähedal tabati kahte venemaa juhtimispunkti rügemendi ja diviisi tasandil ning laskemoonaladu. Samuti rünnati droonide juhtimispunkte Zaporižja oblastis.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: muutusteta.
9. Lõunarinne: Svjatopetrivka külas Huljaipole linnast loodes nähti vene soldateid. Lipuga seal üks vehkis, hetkel küla täpsemast olukorrast info puudub.
10. Herson: muutusteta.
11. venemaa valitsus otsib kiiresti täiendavaid tuluallikaid föderaaleelarvesse, mis kannatab jätkuvalt nafta- ja gaasitulude dramaatilise languse all. Bloombergi andmetel, viidates olukorraga tuttavatele allikatele, otsivad valitsusametnikud 1,2 triljonit rubla (12 miljardit eurot) uusi vahendeid riigikassa puudujäägi vähendamiseks. Agentuuri allikate sõnul ei looda kreml Ukrainaga peetavatel rahuläbirääkimistel edule ning võimud usuvad, et sõjalised kulutused sel aastal võivad ületada esialgset plaani (12,9 triljonit rubla/129 miljardit eurot).
Samal ajal võivad nafta- ja gaasitulud, mis moodustavad eelarves iga neljanda rubla, olla oodatust oluliselt väiksemad naftamüügi languse ja ootamatult tugeva rubla tõttu, väidavad Bloombergi allikad.
Jaanuaris langes Uurali toornafta hind 35 dollarini barreli kohta (võrreldes eelarves prognoositud 59 dollariga) ja dollari vahetuskurss püsib alla 80 rubla, mis on madalam rahandusministeeriumi prognoositud 92,2 rubla juures. Selle tulemusel võib eelarve kaotada iga neljanda rubla nafta- ja gaasitulude näol – kokku 2,2 triljonit rubla, Bloombergi arvutuste kohaselt.
Uued maksud võivad tuua uusi tulusid. Kuigi käibemaksu tõusust on möödas vaid kuu, on rahandusministeerium juba teinud ettepaneku legaliseerida kasiinod ja võtta neilt 30% tuludest, kehtestada teemantidele eksporditollimaksud ning loodusvarade ministeerium teatas keskkonnatasude radikaalsest suurendamisest – metallurgidele 9–20 korda, kullakaevuritele 15–25 korda ja nafta- ja gaasisektorile 5 korda.
2026. aasta eelarves on rahandusministeerium prognoosinud tulude suurenemist 3,2 triljoni rubla võrra, millest 1,2 triljonit rubla peaks tulema uuest käibemaksust ja veel 200 miljardit rubla väikeettevõtete maksureformist, mis jätab sajad tuhanded ettevõtjad ilma lihtsustatud maksusüsteemist. Lisaks kehtestatakse 1. septembril seadmete ja elektroonika tehnoloogiline maks, millest valitsus loodab kolme aasta jooksul teenida veel 200 miljardit rubla. Rahandusministeeriumi arvutuste kohaselt peaks see vähendama eelarvepuudujääki 1,6%-ni SKPst, saavutades eelmisel aastal pandeemiajärgse rekordi 2,6% SKPst ehk 5,7 triljonit rubla.
Tulude vähenemise tagajärjel võib aga riigikassa „auk” 2026. aastal ulatuda eelmise aasta tasemele 2,5–2,7% SKPst, hindab Astra Asset Managementi investeerimisdirektor Dmitri Polevoi. See tähendab, et valitsus ja rahandusministeerium peavad suurendama laenuprogrammi 5,5 triljonilt rublalt 6,5–6,7 triljoni rublani, samuti avama riikliku heaolufondi ja võtma välja 1,1–1,4 triljonit rubla.
venemaa majandus siseneb uude aastasse kolmest küljest pigistatuna, märgib keskpanga endine aseesimees ja Londoni NEST-keskuse vanemteadur Sergei Aleksašenko. Sõjaline konflikt kurnab jätkuvalt rahalisi, materiaalseid ja inimressursse, kõrged intressimäärad ja tsiviileelarve kulutuste kärpimine avaldavad survet ettevõtetele ja kogunõudlusele ning sanktsioonidega seotud piirangud tehnoloogiale ja seadmetele juurdepääsule viivad tootmisvõimsuse vananemiseni, märgib Aleksašenko. „On väga raske ette kujutada, et majandus sellises olukorras kasvaks,” märgib ta.
Njah, sel aastal siiski päris „käpuli” veel ei kukuta ja üheks põhjuseks on seniste sanktsioonide nõrkus.
12. Peterburi ja Jekaterinburgi eeskujul alustab Moskva metroo reisijate mobiiltelefonide kontrollimist, teatasid Kommersant ja RBC, viidates Moskva metroo pressiteenistusele. Kontrollimise aluseks on venemaa transpordiministeeriumi 4. veebruari 2025. aasta korraldus, mille kohaselt kontrollitakse mobiiltelefone koos raadio- ja televisiooniseadmete, foto- ja videosalvestusseadmete, arvutite ning audio- ja videoseadmetega nende sisselülitamise ja funktsionaalsuse kontrollimise teel.
Metroo pressiteenistus märkis, et lisaks olemasolevatele turvameetmetele kontrollitakse ka moskvalaste telefone. Nad märkisid, et nende meetmete hulka kuulub ka metallidetektoritega kontrollimine.
2025. aasta augustis kehtestati Peterburi metroos reisijate kontrollimisel kohustuslikud elektroonikaseadmete funktsionaalsuse kontrollid. Vidinatega reisijatel palutakse need kontrollimiseks sisse lülitada. Kuna aga kohalik seadus keelab linna metroos laadimispistikute kasutamise ilma eriloata, kurdavad inimesed regulaarselt raskuste üle liikumisel tühjade seadmete tõttu – reisijad, kellel on lihtsalt keelatud metroosse siseneda.
Peterburi asekuberner kirill poljakov teatas 30. jaanuaril, et seadmete kontroll on vajalik kõrgendatud turvameetmete tõttu, ning rõhutas, et ajad on keerulised. Ta lisas, et inimestelt ei paluta oma seadmeid avada ja nende sisu näidata.
Sarnased meetmed kehtestati Jekaterinburgis sel sügisel. Linna metroo teatas, et selle meetme eesmärk oli tugevdada terrorismivastast julgeolekut, kuna seadmeid saab kasutada lõhkeseadeldistena ja nende korpustes võib vedada lõhkeaineid või keelatud aineid.
13. venemaa kodanikke kutsuti üles osalema väljakutses „veebruar ilma kulutusteta”, loobudes kuu aega mittevajalikest kulutustest – riietest, taksosõitudest, kohvikutest ja restoranidest ning isegi meelelahutusest nagu filmidest. Nagu 7X7 teatas, avaldas sellise sisuga postituse VKontaktes Karjala rahandusministeerium – piirkond, mis on regulaarselt venemaa halvimate piirkondade hulgas elukvaliteedi poolest.
Ametnike sõnul, kes pärast nördinud kommentaare postitust toimetasid ja seejärel kustutasid, muudab see kulutamisvorm säästmise mänguks ja aitab hallata isiklikke rahaasju, kusjuures ajutisi piiranguid on kergem taluda kui pikaajalisi. Tellijad kommenteerisid, et nad on selles „väljakutses” elanud aastaid. „Kas nad on teadlikud, et suur osa elanikkonnast on pikka aega olnud sunnitud endale palju asju jäädavalt keelama?”; „Aga mis siis, kui ma juba ei käi restoranides, kohvikutes, kinodes ega poodides (välja arvatud toidupoed)? Milliseid kulusid peaksin kärpima: eluasemelaenu? Kommunaalteenuseid? Toitu? Jah, lõpetame nendel rasketel aegadel teenindussektori ja jaemüügi,” kurdavad kohalikud elanikud.
Karjala kuberner artur parfentšikov nimetas vabariigi rahandusministeeriumi „väljakutset” sobimatuks ja käskis algatada sisejuurdluse osakonna juhataja, samuti ministeeriumi „ebapiisava järelevalve“ kohta oma teavitustöö üle.
Enamiku Karjala elanike jaoks pole säästmine mäng, vaid eluviis, kirjutas Telegramis vabariigi Jabloko partei juht Emilia Slabunova. Ta rõhutas, et ametnikud ei mõista, milliseid tagajärgi see „väljakutse” võib kaasa tuua ettevõtjatele, kes juba kannatavad madala tarbijanõudluse all.
Ametliku statistika kohaselt töötas 2025. aasta esimesel üheksal kuul 47% Karjala keskmistest ja suurtest ettevõtetest kahjumiga, mis asetab piirkonna Loode föderaalringkonnas selles osas liidrite hulka.
Karjala on 85 venemaa piirkonna seas RIA Novosti iga-aastases elukvaliteedi edetabelis 67. kohal, arvestades elanike materiaalset heaolu, tervisliku eluviisi levikut ja muid tegureid.
14. Rostovisse kuuluva 10. laagritehase juhtkonnale, mis toodab venemaa sõjaväele tooteid, on esitatud süüdistus miljardite rublade omastamises riiklike kaitselepingute täitmisel, teatas venemaa uurimiskomitee Telegrami postitus. Kohtusse on saadetud tehase tegevjuhi Aleksandr Djatšenko, tehase omanike Aleksei ja Ljudmila Kulešovi, endise majandus- ja rahandusdirektori Nikolai Borisovi, tehase planeerimis- ja majandusosakonna juhataja Felix Zahhartsovi, Roman Volkovi (Kulešovi vend) ja venemaa kaitseministeeriumi 547. sõjalise esinduse endise juhi andrei suhhomlini vastu (venemaa kriminaalkoodeksi 4. osa, artikkel 159 – eriti suures ulatuses pettus).
Uurimise tulemuste kohaselt varastasid süüdistatavad aastatel 2020–2024 tehase poolt riiklike lepingute alusel toodetud laagrite ülepaisutatud hindadega üle 2,2 miljardi rubla. Samuti võltsisid süüdistatavad tarnetega seotud dokumente. Täpsemalt öeldes, peaprokuratuuri andmetel saavutas suhhomlin tehase toodangu kõrgendatud hindade heakskiidu (kriminaalkoodeksi artikli 292 teine osa – ametiisiku poolt võltsimine). Lisaks riigikassale märgivad uurijad, et eriti suurt kahju on tekitatud veel 16 tööstusettevõttele. Kohus arestis süüdistatavate vara kogusummas üle 5 miljardi rubla. suhhomlin, Volkov ja Kulešov võeti vahi alla; nende kohtuprotsess toimub Rostovi garnisoni sõjaväekohtus. Ülejäänute üle mõistetakse kohut linna Sovetski ringkonnakohtus; nad on paigutatud koduaresti, teatas uurimiskomitee.
10. laagritehas kuulub koos Moskva OK-Loza ja GPZ-2 Tver OÜ-ga KIMP gruppi, mille varade konfiskeerimist venemaa peaprokuratuur detsembris taotles. Tehastes viidi läbi läbiotsimisi 2024. aasta detsembris. Peaprokuratuuri andmetel lõi Kuleshov, kes on holdingu kasusaaja ja varem juhtis kaitsehangete korraldamist mitmes valitsusasutuses, tehnilise komitee laagrite tootmisstandardite väljatöötamiseks, muutes KIMP-i sisuliselt monopoliks nende toodete tarnimisel venemaa kaitsetööstusele.
Aastatel 2020–2025 sõlmis kontsern enam kui 300 lepingut väärtusega üle 150 miljardi rubla selliste ettevõtetega nagu Uralvagonzavod, AS 81 Soomusmasinate Remonditehas, Smolenski Lennukitehas ja teised. Lisaks suurendati prokuröri sõnul toodete maksumust petturlike skeemide abil 526,3% – 591,5%-ni.
Kulešov ja teine KIMP-i kasusaaja, Dmitri Gorditsa, kasutasid tulu ärikinnisvara ostmiseks, uute ettevõtete avamiseks ja investeerimiseks oma teistesse valdustesse, millest ühe kaudu suunati Rosfinmonitoringu andmetel üle 520 miljoni rubla välismaale. „Relvastatud konflikti kontekstis Ukraina ja kollektiivse Läänega pühendusid nad kasumi teenimisele, reetes ühiskonna ja oma riigi elulisi huve,” teatas peaprokuratuur hagis.
15. venemaa siseministeerium registreeris Verstka tsiteeritud agentuuristatistika kohaselt Belgorodi oblastis 2025. aastal 199 vägistamist. See on piiriala kõrgeim näitaja vähemalt 18 aasta jooksul; see on kolm korda kõrgem kui 2024. aasta näitaja, mil võimud registreerisid 65 juhtumit. Võrreldes 2022. aastaga, mil algas Ukraina sõda ja Belgorodi oblastisse paigutati suur hulk vägesid, neljakordistus registreeritud vägistamiste arv 49-lt 199 juhtumile (2023. aastal oli see 98), selgub siseministeeriumi andmetest.
2025. aastal tõusis oblast ka kõigi venemaa Föderatsiooni piirkondade seas selliste kuritegude arvu poolest liidriks. Teisel kohal on Moskva oblast (133 juhtumit), järgnevad Saratovi ja Sverdlovski oblast (mõlemad 123) ning Moskva oblast (113). Advokaat Mari Davtjan omistab Belgorodi oblastis toimunud vägistamiste järsu suurenemise „välistele asjaoludele”, märkides, et piirkonnas on praegu „suur hulk sõjaväelasi”. „Arvukad uuringud näitavad, et sõjaväelaste seas on vägivalla tase kõrgem ja nad on vägivallale altimad,” väidab ekspert, tunnistades, et sellele suundumusele võisid kaasa aidata ka muud tegurid. Ukraina sõja aastate jooksul on ilmsiks tulnud arvukalt kõrgetasemelisi vägivallajuhtumeid, kus vene sõdurid on Belgorodi oblastis naissoost elanike vastu vägivallatsenud.
Näiteks pidasid julgeolekujõud 2025. aasta oktoobri lõpus kinni Ukraina sissetungi osaleja Aleksei Kostrikini, kellel oli mitu süüdimõistvat kohtuotsust vägistamise ja röövimise eest. Uurijate sõnul tappis ta Novaja Tavolžanka elaniku ja vägistas tema naise. Mõni aeg pärast seda, kui süüdistatav vahi alt pääses ja teise vahistamise käigus haavata sai, leiti ta detsembris surnuna Belgorodi eeluurimisvanglast.
2025. aasta juulis kuulutati seksuaalses rünnakus kahtlustatuna tagaotsitavaks teine sõjaveteran, 36-aastane Dagestanist pärit Magomed Mirzaev. Belgorodi elaniku sõnul, kes politseile rünnakust teatas, ründas mees teda tema enda korteris. Naine ütles, et lasi Mirzaevi sisse, misjärel mees üritas teda vägistada ja põgenes. 2013. aastal pani ta toime vägivaldseid tegusid Dagestani naise vastu ja 2022. aasta septembris vägistas ta 21-aastase Valgevenest pärit tudengi. Pärast viimase kuriteo eest süüdimõistmist sõlmis Mirzaev kaitseministeeriumiga lepingu ja sattus Belgorodi oblastisse.
2024. aasta novembris teatas Astra 41-aastase Aleksandr Andrejevi juhtumist, keda süüdistati 11-aastase tüdruku seksuaalses rünnakus. Uurijate sõnul vägistas sõdur Veselaja Lopani külast pärit koolitüdrukut kolm korda. Ta üritas tüdrukut 180 000 rubla eest ära osta, kuid vägistas ta nädal hiljem uuesti. Andrejev oli varem süüdi mõistetud sündsusetu kallaletungi, autovarguse ja röövi eest.
16. Lühiuudised
Raadio ZET teatel kukkus Przasnyszis asuvasse Poola sõjaväebaasi alla tundmatu droon. Juhtum leidis aset eelmisel kolmapäeval umbes 70 meetri kaugusel sõjaväe raadioelektroonikakeskuse relvalaost. Sõjaväe sandarmeeria uurib juhtumit kahtlustades, et tegemist oli luuredrooniga.
Donald Trump ütles, et India peaminister Modi nõustus peatama venemaa nafta ostmise ja ostma rohkem USA-lt. Trump teatas ka USA ja India vahelisest kaubanduslepingust, mis langetab USA tariife 25%-lt 18%-le ning ütles, et India kavatseb langetada oma tariife ja mittetariifseid tõkkeid nullini.
kreml teatas, et venemaa jätkab pingutusi Iraaniga seotud pingete vähendamiseks ning on pakkunud mitme riigi murede leevendamiseks võimaliku variandina riigist üleliigse rikastatud uraani üleandmist. Eraldi teatas Iraani uudisteagentuur Tasnim, et USA ja Iraani läbirääkimised võivad alata mõne päeva pärast.
Tanker 𝘗𝘦𝘢𝘤𝘦 toimetab Indiasse oma viiendat venemaa toornafta tarnet. Nagu paljudel varilaevastiku laevadel, puudub tal ohutusvarustus või kindlustus. 𝘗𝘦𝘢𝘤𝘦 lehvitab ka valelippu. Ida-Timori riik on maailmale teatanud, et tema registreering on võlts.
Ukraina välisminister Andri Sõbiha kritiseeris 2. veebruaril teravalt FIFA presidenti Gianni Infantinot pärast seda, kui ametnik ütles, et toetab venemaa osalemise keelu tühistamist rahvusvahelistel jalgpallivõistlustel. FIFA peatas venemaa osalemise kõigil oma võistlustel 2022. aastal pärast Ukraina täiemahulise sissetungi algust. Infantino ütles Ühendkuningriigi kanalile Sky Sports, et FIFA peaks venemaa suhtes kehtestatud keelu tühistama, eriti noortekategooriates.
venemaa riikliku telekanali populaarne propagandistist saatejuht solovjov kutsus venemaad üles orbitaalsetele tuumarünnakutele SpaceX-i satelliitide vastu pärast seda, kui Musk sulges venemaa Starlinki terminalid. solovjovi ei paistnud häirivat venemaa satelliitidele tekitatav võimalik kõrvalkahju: „Me läheme üle kirjatuvidele!”
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
LOE SIIT: Lõunaeestlase horoskoop aastaks 2026
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
