Sõja ülevaade: 1437. päev – tihe konveier tõmmatigi käima
Avaldatud: 30 jaanuar, 2026Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 30. jaanuar 2026:
tihe konveier tõmmatigi käima ja Zaporižja linna suunal saab vene pool juba neljas päev edasi.
1. Ikka kõik sihtmärgiks sobib.
2. Krimmis palavust jagus.
3. Kursk: muutusteta rindejoones
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: muutusteta.
9. Lõunarinne: sektori lääneservas mured jätkusid.
10. Herson: muutusteta.
11. putinilt on palutud nafta- ja gaasieelarve tulude kokkuvarisemise tõttu uuesti makse tõsta.
12. Sõjaväeblogijad teatasid venemaa ja Ukraina vahelisest energiavaherahu sõlmimisest, aga optimistlikud polnud.
13. Julgeolekugarantiid Ukrainale on lavrovi sõnul „hüppelaud venemaale ohtude loomiseks”.
14. Natsionaliseeritud Domodedovo lennujaam müüdi poole hinnaga ühele putini lähimale sõbrale.
15. Patriarh kirill pidas naisi tasakaalututeks ja tegi ettepaneku keelata neil abort ilma abikaasa loata.
16. Lühiuudised
Briti väljaanne Telegraph teatab, et venemaa edasiliikumine Ukrainas on viimase saja aasta jooksul olnud venemaa armee kõige aeglasem edasiliikumine. Süüdi on halb juhtimine, väljaõpe, halb moraal, logistilised probleemid ja aegunud varustus/taktika.
279 rünnakut ööpäeva jooksul ehk siis tihe konveier hakkaski tööle. 11 rünnakut Sumõ suunal on teine järjestikune päev tihedamat survet, 17 rünnakut Harkivi suunal on rohkem kui tavaliselt, Kupjanski kandis 12 on rohkem kui varasemad 3-5, Lõmani suund siiski veel rahulikum, keskmine surve Siverski kandis, Kostjantõnivkas pisu isegi väiksem, aga suurim surve algas Pokrovski lõigus 87 ja sealt pisu lõuna pool veel 23 lisaks ning tihe päev Huljaipole kandis (42). Ometigi tuvastas vene poole edenemist vaid ühes lõigus, kus Ukraina kindralstaap vaid mõnest rünnakust teada andis ja kui vaid mõnega pikemaid samme edasi saadi, siis kipub kahtlustama, et Ukraina omad on seal end tagasi tõmmanud.
Veel ei näinud suuremate gruppide rünnakuid, põhiliselt ikka väikesed jala liikuvad grupid ja homseks vast pilt pisugi selgem, mis võis eile toimuda. Kui pikalt nii tihedat survet suudab vene pool jätkata? Senise kogemus ütleb, et nädalaid, aga mitte kuid. Kipub arvama, et rünnakutes kvaliteedi tõusu ei näe ja ikka panustatakse kvantiteedile…
Pommitamist oli keskmiselt vähem ja võib arvata, et tõusnud survega ei juletud päris igale poole lasta kartuses, et kuskil võivad juba omad olla või siis tarneahela tõrked seniste tihedate tööpäevade järel.
Ilm täna seal paiguti isegi plussis ja jõuab juba homme sinna miinus ja võib kohati ka -20 tulla, aga juba järgmise nädalal keskel võib uuesi plussi tulla ehk siis temperatuuri kõikumist jagub.
Ukraina droonioperaatorid tabasid järgmist pingviini dekoratsiooni kandvat soldatit, kes kõndis üle suure põllu Ukraina possade poole. Plahvatuse järgselt eip suutnud rusudes automaati tuvastada, küll oli soldatil kaasas seljakott. Eip nõustu mõnede arvajatega, et neil kostüümidel suurema mõjuga efekt oleks rünnakule suundumiseks. Jah, sooja hoiab ja kostüümi sees isegi küünla põletamine sooja efekti annab aga sellise kostüümi asemel oleks väike telk palju praktilisem. Panna sellises kostüümis tunnimeheks, eip näe piisavalt laialt ja kuulmise kadu lisaks…
1. vene väed tapsid Krõvõi Rihi linnale suunatud droonirünnaku käigus tahtlikult eaka naise. Tema surnukeha tõmmati rusude seest välja pärast seda, kui droonid tabasid eramuid, põhjustades hoonete kokkuvarisemist. Vähemalt kolm tsiviilisikut said vigastada.
venemaa terror tsiviilisikute vastu. Ukraina paar hukkus vene drooni tagajärjel, kui nad üritasid Hrabovske külast evakueeruda, teatasid sugulased. Valeri ja Valentina Klotškov olid elanud keldris üle kuu aja pärast seda, kui vene väed 18. detsembril 2025 külla sisenesid. 27. jaanuaril üritas Valeri oma naist kelguga evakueerida, läbides ligi seitse kilomeetrit. Perekonna sõnul tabas droon Valentinat. Valeri jäi tema juurde ja järgnenud droonirünnak võttis ka tema elu.
2. Okupeeritud Krimmi Kertši silla piirkonnas teatati eile õhtul plahvatustest.
Kohalike teatel kuuldi Simferoopoli kandis öösel plahvatust.
3. Kursk: muutusteta rindejoonel.
4. Harkiv: muutusteta rindejoonel.
5. Kupjansk-Kreminna: Kupjanski keskosas kõndis päeval ringi Ukraina kindral, aga mõnes kohas suutsid vene droonioperaatorid näidata ka mõnda vene soldatit linna kirde osas asuvas suhkrutehases, aga see jääb Oskli jõe idakaldale ehk siis sinna jõuda pisu lihtsam.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: rindejoonel muutusteta.
8. Donetsk: rindejoonel muutusteta aga infokillud lasevad aimata, et siin sektoris on pommitamine kõige tihedam ja üha enam vene kaudtuleüksusi Pokrovskis tuvastatakse. Samaaegselt üritavad väiksemad grupid mööduda Pokrovskist linnast kaugemal.
9. Lõunarinne: sektori lääneosas on vene pool kiirelt hõivamas suuremaid alasid.
Kui Huljaipole kandis on Ukraina suutnud hetkel pidurdada vene poole edenemist, siis kahjuks jätkub kaitse kiire lagunemine sektori lääneservas, kus igapäevaselt juba vene pool neljas päev edasi saab ning sammu pikkused 2-4 km korraga ja võimalik, et Ukraina omad on enamuses end tõmmanud Konka jõe taha loomaks uut kaitsejoont enne Zaporižja linna.
10. Herson: muutusteta.
11. venemaa ettevõtted olid vaevu jõudnud käibemaksu tõusuga harjuda, kui valitsusametnikud hakkasid arutama uute maksude kehtestamist ja olemasolevate maksude tõstmist, et kaitsta eelarvet nafta- ja gaasitulude languse eest, mis kiirenes järsult 2026. aasta alguses. venemaa rahandusministeerium on neljapäeval ette valmistanud määruse eelnõu, millega kehtestatakse teemantide eksporditollimaks. Ta ütles, et see meede on suunatud kodumaise teemantide lõikamise tööstuse „toetamisele”.
Päev varem teatas loodusvarade aseminister Konstantin Tsõgankov koordineeritud otsusest tõsta järsult ettevõtete keskkonnamõju tasusid. Metallurgiasektoris suurenevad need tasud aastatel 2026–2030 9–20 korda, kullakaevandamises 15–25 korda ja nafta- ja gaasisektoris 5 korda. Baasmäär tõuseb etapiviisiliselt: sel aastal 5% ja 2030. aastaks kuni 100%, teatab Kommersant.
Tööstus- ja kaubandusministri asetäitja roman tšekušov teatas selle nädala alguses, et rahandusministeerium uurib ka ideed kehtestada maks turuplatsidele, mis impordivad suures koguses mittetoidukaupu. Lisaks tegi ministeerium putinile ettepaneku legaliseerida online-kasiinod ja maksustada neid 30% ulatuses nende tuludest. See tooks eelarvesse 100 miljardit rubla.
Valitsus jätkab tõenäoliselt eraisikute ja ettevõtete maksude tõstmist, kui venemaa naftahindade olukord ei parane, märgib Freedom Finance Globali juhtivanalüütik Natalia Miltšakova. venemaa peamine eksporditav nafta, Uural, müüakse praegu hinnaga 36–38 dollarit barreli kohta, samas kui India rafineerimistehastele suunatud üksikud partiid tõid sisse 22–25 dollarit.
Alfa Panga hinnangul võib see sel aastal kaasa tuua nafta- ja gaasitulude eelarvepuudujäägi ligi 3 triljoni rubla võrra. Eelmisel aastal langesid need 24%, saavutades madalaima taseme pärast pandeemiat (8,4 triljonit rubla). Sel aastal on rahandusministeerium prognoosinud tulude kasvu 8,9 triljoni rublani. Alfa Banki hinnangul jätab iga 10-dollarine naftahinna langus eelarve tasemega võrreldes valitsuse ilma 1,5–1,8 triljonist rublast. Uurali hind on praegu peaaegu 20 dollarit madalam kui eelarve eesmärk (59 dollarit barreli kohta). Reutersi arvutuste kohaselt laekub riigikassasse jaanuaris madalaimad nafta- ja gaasimaksud alates 2020. aasta maist – poole vähem kui aasta varem samal kuul laekus.
Eelarvepuudujääk on putini jaoks selgelt võtmeküsimus, märgib Janis Kluge Saksa Rahvusvaheliste ja Julgeolekuküsimuste Instituudist. Olles sõja algusest peale kulutanud sõjaväe ja relvade hankele üle 40 triljoni rubla, on kreml ammendanud peaaegu kaks kolmandikku Rahvusliku Heaolu Fondi likviidsetest varadest. Fondi kontodel olevad kullavarud on langenud 71%, 554 tonnilt 160 tonnile. Ja välisvaluutavarad on langenud madalaimale tasemele alates fondi loomisest 2008. aastal – umbes 30 miljardit dollarit Hiina jüaanides.
VTB analüütikute sõnul peab rahandusministeerium puudujäägi katmiseks NWF-ist sel aastal välja võtma 2,5 triljonit rubla – ehk umbes 60% kulutamata vahenditest. MMI analüütikud hindavad väljavõetavate vahendite suuruseks 3 triljonit rubla ja veel 700 miljardit rubla „investeeringuteks”. Selle tulemusel võib fondi jääda vaid 400 miljardit rubla – summa, mis on piisav umbes 3-4 päeva föderaaleelarve kulude katmiseks.
Kui keskpank hoiab intressimäärad kõrgel ja nafta- ja gaasitulud vähenevad, seisab venemaa silmitsi raske valikuga: tõsta uuesti makse, kärpida kulutusi või suurendada võlga, hoiatab Sinara Panga peaökonomist Sergei Konõgin. Ta hindab, et selle aasta eelarvepuudujääk võib olla 1,5 korda suurem kui planeeritud – umbes 5,2 triljonit rubla (52 miljardit eurot).
12. venemaa ja Ukraina sõjaväelased on saanud oma ülematelt käsu lõpetada vastastikused rünnakud energiainfrastruktuuri vastu, teatasid konflikti mõlema poole sõjakorrespondendid. „Meile on saabunud teateid, et täna kella 7 seisuga on venemaa relvajõud kehtestanud keelu rünnata kõiki Ukraina taristuobjekte,” kirjutas z-blogija Vladimir Romanov. Ta lisas, et sarnane keeld kehtib „kõigile rajatistele Kiievis ja Kiievi oblastis”.
Omakorda teatas Ukraina kanal Supernova+, et „Ukraina on andnud sarnase käsu – mitte rünnata venemaa energiainfrastruktuuriobjekte”. Romanovi sõnul kehtib venemaa vägedele vaherahu korraldus kuni 3. veebruarini.
Financial Timesi andmetel arutati sellise vaherahu võimalust kolmepoolsetel läbirääkimistel USA-ga Abu Dhabis 23.–24. jaanuaril. Läbirääkimised keskendusid Ukraina energiainfrastruktuuri rünnakute lõpetamisele vastutasuks Kiievi hoidumisele rünnakutest venemaa naftarajatiste ja tankerite vastu.
Z-kanal „Belorusski Silovik” teatas, et tema usaldusväärsed allikad kinnitasid: „Abu Dhabis leppisid pooled kokku ajutises energiasektorite rünnakute moratooriumis. Nende andmetel on mitmed venemaa üksused juba saanud vastava suulise käsu, kuid seni pole kõik sellest teadlikud.
Samal ajal teatas Ukraina kanali „Mõkolaiv Vanek” autor, et poolte vahel puudub lõplik kokkulepe energiasektorite rünnakute lõpetamiseks. „Nad [vene väed] ei lõpeta suurtükituld ja isegi kui neile praegu mingisugune keeld antaks, ei kestaks see praeguses etapis kaua,” kirjutas ta.
Ukraina president Volodõmõr Zelenski kinnitas venemaaga saavutatud kokkulepet energiainfrastruktuuri rünnakute ajutiseks peatamiseks. „President Trumpi oluline avaldus Kiievi ja teiste Ukraina linnade kaitsmise võimaluse kohta venemaa rünnakute eest sel talvekülmal. Energia on elu alus ja me hindame oma partnerite pingutusi elu kaitsmisel,” edastas Zelenski sotsiaalmeedia platvormil X. Ta lisas, et sellel teemal peeti kõnelusi Abu Dhabis.
13. venemaa välisminister sergei lavrov lükkas tagasi Ameerika Ühendriikide ja tema liitlaste sõlmitud kokkulepped Ukraina julgeolekugarantiide osas, väites, et nende eesmärk on säilitada russofoobne režiim ja muuta riik hüppelauaks venemaa Föderatsiooni ründamiseks. „Me ei tea, millistes garantiides nad kokku leppisid, kuid ilmselt puudutasid need garantiisid just sellelesamale Ukraina režiimile, mis ajab russofoobset, neonatslikku poliitikat,” ütles lavrov.
Ta rõhutas, et kui eesmärk on säilitada see režiim endise Ukraina territooriumi mingis osas ja kasutada seda hüppelauana venemaa vastu, siis sellised garantiid vaevu suudavad tagada püsivat rahu. lavrov lisas, et garantiide eelnõu, mille tema sõnul pakkus välja Ukraina ise, lepiti kokku Istanbulis juba 2022. aasta aprillis. Ministri sõnul aga nurjus selle allkirjastamine pärast toonase Suurbritannia peaministri Boris Johnsoni visiiti, kes keelas neil vastavale lepingule alla kirjutada.
venemaa presidendi nõunik juri ušakov teatas Pervõi Kanalis rääkides, et julgeolekugarantiides pole venemaa poolega kokku lepitud. Samuti väljendas ta kahtlust, et territoriaalne küsimus on ainus takistus rahumeelsele lahendusele. USA välisminister Marco Rubio oli varem öelnud, et territoriaalsed erimeelsused olid läbirääkimiste peamine lahendamata küsimus.
Päev varem, 28. jaanuaril, teatas Rubio Senati istungil, et USA ja tema Euroopa liitlased on saavutanud üldise kokkuleppe Ukraina julgeolekugarantiide osas. Ta ütles, et need garantiid hõlmavad piiratud kontingendi Euroopa vägede, peamiselt Prantsuse ja Briti vägede paigutamist Ukrainasse, samuti Ameerika toetust. Ukraina president Volodõmõr Zelenski oli varem öelnud, et USA julgeolekugarantiide dokument on 100% valmis.
venemaa on varem korduvalt öelnud, et on kategooriliselt vastu igasuguste NATO vägede paigutamisele Ukrainasse ja vene välisministeeriumi pressiesindaja maria zahharova ähvardas isegi Läänt kontrollimatu eskalatsiooni ja ettearvamatute tagajärgedega.
Njah, kokkuvõtteks on lavrovi sõnades kinnitus, et mitte midagi pole muutunud kremli tahtes ja Ukraina riik peab saama venemaa mõju alla ning seda tervenisti. Igasugune tegevus teemal rahulepe on kas häma või vahetapp Ukraina vallutamiseks…
14. Üks putini lähimaid sõpru, miljardär arkadi rotenberg on saanud venemaa suurima eralennujaama Domodedovo omanikuks. venemaa eralennujaam konfiskeeriti selle omanikult Dmitri Kamenštšikilt ja natsionaliseeriti eelmisel aastal.
RBC andmetel müüdi Domodedovo pärast 29. jaanuaril toimunud oksjonit Šeremetjevo rahvusvahelise lennujaama täielikult omanduses olevale tütarettevõttele Perspektiva LLC. Šeremetjevo omakorda on 30% ulatuses riigile kuuluv ja 66% ulatuses Küprose usaldusühingu TPS Avia Holding (mis registreeriti 2022. aasta lõpus ümber venemaa offshore-tsoonis Russki saarel) omanduses. rotenbergile kuulub 34% usaldusühingu aktsiatest ja ülejäänud osa kuulub aleksandr ponomarenko ja aleksandr skorobogatko perekondadele.
Tehingu lõpphind oli 66,132 miljardit rubla, mis on täpselt pool oksjoni alghinnast (132 miljardit rubla). Ainus pakkuja peale rotenbergiga seotud ettevõtte oli Vnukovo lennujaama tütarettevõte, mille omanik oli ärimees vitali vantsev.
putinile teismeea judotundidest tuntud 74-aastane rotenberg, kes tõusis 2000. aastatel Forbesi nimekirjas oleva miljardäri tasemele, sai pärast sõda alanud eraettevõtete natsionaliseerimise laine peamiseks kasusaajaks, hõlmates 4,5 triljoni rubla (45 miljardi euro) väärtuses varasid.
Lisaks Domodedovole omandas rotenbergiga seotud valdusfirma Roskhim omanikelt konfiskeeritud keemiaettevõtted – Volžski Orgsintez, Metafrax Chemicals ja Dalnegorski kaevandus- ja töötlemistehas – ning võttis kontrolli alla ka Salavatneftemaši. rotenbergi omandatud ettevõtete koguväärtus oli 168 miljardit rubla (1,68 miljardit eurot).
venemaa transpordiministeerium loodab, et Domodedovo uus omanik lahendab kogunenud raskused, teatas ministeeriumi pressiteenistus Interfaxile. Lennujaamal on kogunenud 70 miljardi rubla suurune võlg, millest pool on välisvaluutas. Audiitorite hinnangul söövad võlakohustuste tagasimaksed sel aastal veerandi lennujaama tuludest – Vedomosti andmetel 8 miljardit rubla 30 miljardist. Domodedovo eelmise aasta kahjum on hinnanguliselt 10 miljardit rubla.
Domodedovo anti riigi omandisse peaprokuratuuri taotlusel 2025. aasta juunis. Järelevalveasutus süüdistas peamist omanikku, miljardäri Dmitri Kamenštšikut välisriigi kodakondsuse omamises ja venemaa majandusele kahju tekitamises. Kolm kuud varem aprillis keelas kohus Kamenštšikul venemaalt lahkuda.
15. Moskva ja kogu venemaa patriarh kirill tegi ettepaneku keelata abielunaiste abort ilma abikaasa nõusolekuta. Ta põhjendas oma seisukohta asjaoluga, et naiste psüühika on ebastabiilsem, nad on emotsionaalselt haavatavamad ja võivad olla emotsionaalse stressi seisundis. „Naine võib olla emotsionaalse stressi seisundis… Ja seetõttu on oluline, et tema abikaasa oleks kohal, et ta saaks öelda: „Ei, kullake, me saame hakkama, me teenime raha…” Mehe sõnad peaksid olema arutelus selle üle, kas seda tegu toime panna või mitte,” ütles patriarh kirill oma kõnes Föderatsiooninõukogule.
Lisaks tegi vene Õigeusu Kiriku pea ettepaneku töötada välja föderaalne seadus, mis kriminaliseeriks abordile sundimise. Samuti pooldas ta abortide täielikku keelustamist erameditsiiniasutustes, kus tema arvates on eeskirjade järgimise jälgimine praktiliselt võimatu.
Kiriku esindajad hakkasid varem esitama peaprokuratuurile kaebusi erakliinikute vastu, mis nende arvates rikkusid abordieeskirju. vene Õigeusu Kiriku andmetel vähenes selliste kliinikute arv venemaal veebruarist 2023 kuni oktoobrini 2025 26% – 2813-lt 2088-le.
venemaa võimud arutavad abordipiiranguid olukorras, kus sündimus on langenud madalaimale tasemele alates 1990. aastatest. Trahvid abordi esilekutsumise eest on juba kehtestatud 14 piirkonnas ja sarnaseid meetmeid töötatakse välja mitmes teises. vene Õigeusu Kirik tegi varem ettepaneku muuta põhiseadust, et keelustada abordid riigis täielikult.
16. Lühiuudised
USA presidendi Donald Trumpi ja tema abikaasa Melania ainsal lapsel Barron Trumpil on venelannast tüdruksõber, kes elab Londonis. See selgus Londoni kohtuistungil, kus venelanna tuttav, 22-aastane Matvei Rumjantsev mõisteti süüdi tema peksmises. Selgus, et Barron Trump helistas Londoni politseisse ja palus kiirabi tema päästmiseks.
Iraani allikate sõnul korraldab Iraani merevägi lähipäevil Hiina ja venemaaga ühiseid sõjaväeõppusi Omaani meres ja India ookeanis. Ajastuse, ulatuse ega osalevate vägede kohta üksikasju ei avaldatud.
Reutersi teatel kaalub USA president Trump Iraani-vastaseid sõjalisi võimalusi, mille eesmärk on uute protestide õhutamine. Kaks USA allikat ütlesid, et võimaluste hulka kuuluvad sihipärased rünnakud komandöride ja julgeolekuasutuste vastu, keda süüdistatakse tuhandete meeleavaldajate tapmises, et suurendada meeleavaldajate enesekindlust. Arutelu all on ka laiemad rünnakud Iraani raketi- või tuumaprogrammide vastu. Trump ei ole veel otsustanud, kas astuda sõjalisi samme. Araabia ja Iisraeli ametnikud hoiatasid, et ainuüksi õhujõud ei kukuta Iraani valitsejaid ja võivad nõrgestada juba niigi kõikunud protestiliikumist. Iraan väidab, et valmistub vastasseisuks, jätkates samal ajal diplomaatilist tegutsemist.
Iraani valitsuse lennuk maandus Moskvas USA rünnakute kuulujuttude keskel. Esialgsete teadete kohaselt võib pardal olla Iraani president Masoud Pezeshkian. USA president Donald Trump peaks lähiajal avalduse tegema. Varem teatas USA president, et suured Ameerika väed liiguvad Iraani poole.
Euroopa Liit on lisanud venemaa rahapesu kõrge riskiga riikide nimekirja, ütles ELi välispoliitika juht Kaja Kallas. Otsus nõuab finantsasutustelt kogu ELis tugevdatud hoolsuskohustuse rakendamist kõigi venemaaga seotud tehingute puhul. Pangad ja muud üksused peavad samuti kehtestama täiendavaid riskide maandamise meetmeid, et vähendada kokkupuudet. See samm suurendab regulatiivset survet venemaaga seotud finantsvoogudele ja karmistab veelgi kontrolli venemaa finantssüsteemiga tehtavate tehingute üle.
Ungari valitsus on algatanud nn riikliku petitsiooni Ukraina rahalise toetamise vastu. Peaminister Viktor Orbáni poolt varem välja kuulutatud algatus saadetakse Ungari kodanikele posti teel ja tagastatakse enne parlamendivalimisi. Petitsioonis väidetakse, et Brüssel seab Ukraina kõigest muust ettepoole ja et sõja kulud kannavad eurooplased. See sisaldab avaldusi, mis julgustavad valijaid vastu võtma sõja edasist rahastamist, Ukraina riigi pikaajalist rahastamist ja sõjaga seotud hinnatõusu.
Ukraina kaitseministeerium teeb juba SpaceX-iga koostööd, et lahendada venemaa droonide probleem Starlinki satelliidisüsteemi abil, ütles kaitseminister Mõhhailo Fjodorov. Ta ei esitanud tehnilisi üksikasju probleemi lahendamise kohta ega rakendamise ajakava.
Tšetšeenia juht ramzan kadõrov (suudeti talle eluvaim siiski sisse puhuda…) pomises, et sõda tuleks lõpuni viia ja et ta on läbirääkimiste vastu. Ta tegi selle avalduse kremlis viibides. kadõrov ei täpsustanud, mida ta sõja lõpu all mõtleb, ega toonud välja konkreetseid eesmärke.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.









