Sõja ülevaade: 1417. päev – vene gruppide edenemised sagenevad
Avaldatud: 10 jaanuar, 2026
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 10. jaanuar 2026:
vene poole väikeste gruppide edasijõudmised Ukraina kaitse sügavusse sagenevad.
1. Kõik sihtmärgiks sobib.
2. Naftatehas.
3. Kursk: muutusteta rindejoones.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: ikka need väikesed kaugele jõudvad grupid.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: vist Tšassiv Jaris on vene pool osast linnast lahkunud…
8. Donetsk: Pokrovskis ikka tihe tegevus.
9. Lõunarinne: veel üks küla kaotati.
10. Herson: muutusteta.
11. Ameerika Ühendriigid olla venemaale üle andnud Ukrainaga kokkulepitud rahuplaani.
12. venemaa on hakanud India ja Hiina tarneprobleemide tõttu järsult naftatootmist vähendama.
13. Üledoosi tagajärjel surnud räppar Paša Tehnik on populaarsusreitingutes edestanud putinit.
14. Trump väidab, et venemaa vallutab Gröönimaa, kui USA sinna esimesena ei jõua.
15. NYT teatel antakse Ukraina oluline liitiumiprojekt Trumpiga seotud investeerimisgrupile.
16. Iraanis toimuv.
Tundub, et NATO on muutunud praeguse Valge Maja juhtkonna jaoks… mitte millekski oluliseks. NATO artikkel 5-t polekski nagu olemas. Kõik senised suundumused näitavad vaid seda, et saada rohkem võimalusi raha teenida, ka Ukraina arvelt. Lisaks õigustab senine nende käitumine ja retoorika tegelikult putini sissetungi Ukrainasse, see on üksühele Trumpi Gröönimaa retoorikaga (vt p14). Lisaks kipub arvama, et suurte varagruppide huvi Gröönimaa maavarade vastu on siiski põhiline ajend…
171 vene poole rünnakut ja kaotuste arvud ning videod näitavad, et edasi saadetavad grupid uuesti üha väiksemaks lähevad. Kõikse tihedamalt rünnatakse Kostantõnivkast kuni Huljaipole linnani 110 rünnakut. Seni siiski ei näe paljudes sektorites vene poolel talviste maskeerimisülikondade kasutamist, kohati näe neid ka Ukraina omade seljas. Nagu viimasel ajal vene poolele tavaks on saanud, siis väikesed grupid jala võimalikult kaugele kõnnivad. Lahingpaar on muutunud selleks ka päris tavapäraseks.
Liugpomme jälle ala 100, aga rakette üle 30-ne, kaudtuld tuntavalt alla keskmise ja tapjadroone ikka palju.
Täna veel päeval seal plussi koos tiheda lumesajuga osades sektorites viskab ja siis külmalaine sinnagi jõuab.
1. 9. jaanuaril hukkus Donetski ja Hersoni oblastis venemaa suurtükitule tagajärjel üks inimene ja sai haavata kaheksa. 9. jaanuaril tapsid venelased Zelenes ühe Donetski oblasti elaniku. Viimase 24 tunni jooksul on piirkonnas haavata saanud veel kaks inimest – Zelenes ja Kondrativkas. Samal ajal on Hersoni oblastis venemaa agressiooni tagajärjel haavata kuus inimest. Võimude teatel ründasid vene väed kriitilist ja sotsiaalset infrastruktuuri, kahjustades seitset kõrghoonet ja kuut eramut.
10. jaanuari öösel ründas vaenlane Iskander-M ballistilise raketi ja 121 mehitamata õhusõidukiga (UAV). Õhuvägi teatab 94 UAV drooni allatulistamise või summutamise kohta. 15 asukohas registreeriti ballistilise raketi tabamus ja 27 rünnaku-UAV-d, samuti registreeriti allatulistatud UAV-de (rusude) allakukkumine ühes asukohas. Tänahommikuse seisuga rünnak jätkub.
Dnipropetrovski oblastis teatati öösel plahvatustest. Piirkonda ründas palju venemaa mehitamata õhusõidukeid.
vene droon ründas õhtul Kiievis elamukompleksi.
2. venemaa kaitseministeerium teatas, et tema õhutõrje tegi väidetavalt 10. jaanuari öösel kahjutuks 59 Ukraina drooni.
venemaa võimud Volgogradi oblastis teatasid 10. jaanuari öösel toimunud droonirünnakust, mille tagajärjel süttis tulekahju naftarajatises Oktjabrski rajoonis. Volgograd asub umbes 354 kilomeetri kaugusel Ukraina idapiirist venemaaga ja umbes 500 kilomeetri kaugusel Ukraina kontrolli all olevast territooriumist Kramatorski lähedal Donetski oblastis.
venemaa okupeeritud Donetski oblasti osad on pärast droonirünnakut energiainfrastruktuurile elektrita jäänud. Okupatsioonivalitsuse teatel käivad taastamistööd.
Forbesi andmetel algatas Ukraina 2025. aastal venemaal vähemalt 73 rünnakut 28 naftatöötlemistehase vastu. Rünnatud rajatiste koguvõimsus on väidetavalt ligikaudu 219 miljonit tonni naftat aastas – see on umbes kaks kolmandikku venemaa kogu naftatöötlemisvõimsusest.
3. Kursk: Hrabovske küla vene piiri ääres on seni vene poole kontrolli alla, aga eile hakati lõpuks küla droonide ja kaudtulega töötlema. Rindejoones muutusi ei tuvastanud.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: uuesti on hakanud vene poole soldatid jõudma Kupjanski linna. Seniste videode järgi on näha, et tulevad väikesed mõne mehelised grupid jala. Üks drooniga tabatud soldat osutus tumeda nahavärviga olema. Ukraina omad väidavad, et tegelevad linna puhastamisega, aga pigem käib vist võitlus selle üle, et vene pool on tõstnud tuntavalt survet linna enda kontrolli alla saamiseks ja Ukraina omad üritavad põhiliselt droonidega neid rünnakuid pareerida.
Lõmani lõigus jätkub vene väikeste gruppide jõudmine Ukraina kaitse sügavusse. Eile jõudsid kaks soldatit Oleksandrivka külani ja pugesid seal ühte keldrisse peitu, enne kui seda kohta tabas tapjadroon. Seljakottide suuruse järgi arvaks, et eluks vajalik kuni nädalaks võis isegi kaasas olla (hetkel pole vaja vett vedada). Muideks, päris pikalt kõnniti mööda teid ja üle põldude ehk siis mitte varjatult.
Blogijate hinnang sellest suunast: Üha kriitilisemaks muutub, et tagala drooniüksused ja meditsiinipunktid oleksid varustatud end kaitsma suutvate isikutega. See pole enam teoreetiline risk; sellest on saamas praktiline nõue ja see muutub sel aastal ainult teravamaks, kuna Ukraina ei lahenda oma sõdurite puudust. Uued kaadrid Jarovast ja Oleksandrivkast Lõmani suunas näitavad vene jalaväe tegutsemist Ukraina tagalas. Arvestades korduvaid ebaõnnestumisi rindejoont korralikult hoida või tõhusaid puhastusoperatsioone läbi viia (isegi meie nähtud kaadrite põhjal oleme skeptilised grupi likvideerimise suhtes), poleks üllatav näha vene vägesid ründamas või hävitamas ettevalmistamata tagalarajatisi siin rinde taga.
6. Siversk: muutusteta rindejoones.
7. Bahmut: vene väed pommitasid Tšassiv Jari linna. Tundub, et enam peaaegu tervet linna ei kontrollitagi. Loodan, et homme targem. Kostantõnivka suunal nähtamatu joon on isegi pisu nihkunud vene possade suunas.
8. Donetsk: Pokrovskis ja sellest põhja pool käivad lahinguid. Videos näeb seal toimetamas ka Ukraina omasid ehk siis jalavägi võitleb jalaväega kuigi põhilise töö teevad ära droonid ja kaudtuli. Küll on hakanud vene pool uuesti pikendama eluiga ja tihendama oma eesmisi possasid nii Pokrovski linna põhja poolsetes kvartalites kui linnast 500 m kaugusel metsa- ja võsatukkades.
9. Lõunarinne: vene pool vallutas Huljaipole’ist loode pool Zelene küla. Njah, küla väike (u 50 majapidamist) ja juba üks liugpomm tegi seal palju pahandust. Seni pole märke, et Ukraina omad suudaks siinse vene poole edenemise pidama saada enne järgmist reservide saabumist.
10. Herson: muutusteta.
11. Valge Maja soovib kremlilt selget vastust Kiieviga kokku lepitud rahuplaani kohta, vahendab Axios. Donald Trumpi esindajad Steve Witkoff ja Jared Kushner kohtusid kolmapäeval Pariisis putini saadiku kirill dmitrijeviga ja arutasid ettepanekuid, mille peaaegu kõik aspektid Ukrainaga kokku lepiti, ütles väljaandele asjaga tuttav isik. putin pole seni näidanud üles huvi ei rahulepingu sõlmimise ega vaenutegevuse lõpetamise tingimuste tõsise arutamise vastu. Ta jätkab ulatuslikke rünnakuid Ukraina linnade vastu. Ukraina õhujõudude teatel lasi tema armee reedel õhtul Astrahani oblastis asuvalt Kapustin Jari katsepolügoonilt, kus asuvad Orešniku raketisüsteemid, välja keskmise ulatusega ballistilise raketi Lvivi oblastis.
Prantsuse ajaleht Le Monde teatas kolmapäeval, et dmitrijevit nähti Pariisis USA saatkonna lähedal. Witkoff ja Kushner andsid talle pärast kahepäevaseid kõnelusi Ukraina ja Euroopa esindajatega, sealhulgas Volodõmõr Zelenskiga ning Suurbritannia, Saksamaa ja Prantsusmaa juhtidega ülevaate rahuplaani sätetest, vahendab Axios.
Zelenski teatas pärast neid kõnelusi, et Ameerika Ühendriigid teavitasid teda, et arutavad kokkulepitud ettepanekuid venemaaga. USA-Ukraina-Euroopa arutelude viimane voor keskendus kahele peamisele vaidlusküsimusele: Ukraina julgeolekugarantiidele ja selle võimalikele territoriaalsetele järeleandmistele Donbassis. Läbirääkimistel osales aktiivselt ka Ukraina kaitseministeeriumi pealuureosakonna endine juht ja hiljuti Zelenski poolt presidendi kantselei juhiks nimetatud Kõrõlo Budanov. Budanov jäi päevaks, et arutada USA esindajatega territoriaalseid küsimusi ja olukorda Zaporižja tuumaelektrijaamaga, vahendab Wall Street Journal. Ta teatas käegakatsutavate tulemuste saavutamisest, kuid ei esitanud üksikasju.
Timesi teatel, viidates kahele Briti allikale, olid Suurbritannia ja Prantsusmaa valmis saatma Ukrainasse 7500 sõdurit rahulepingu täitmise jälgimiseks, et tagada vabatahtlike koalitsiooni garantii. USA garantiisid koalitsiooni avaldus ei sisaldanud. Zelenski teatas aga neljapäeval, et Ukraina ja USA vaheline vastav leping on Trumpiga sisuliselt valmis kõrgeimal tasemel lõplikuks kinnitamiseks.
12. venemaa naftakompaniid olid sunnitud detsembris tootmist oluliselt vähendama Donald Trumpi administratsiooni kehtestatud sanktsioonide tõttu, mis häirisid nafta müüki kremli suurimatele klientidele – Indiale ja Hiinale. Bloomberg teatab eelmisel kuul, viidates ametliku statistikaga tuttavale allikale, mille valitsus 2022. aastal salastas, et venemaa naftatoodang langes enam kui 100 000 barreli võrra päevas, ulatudes 9,326 miljoni barrelini päevas. Tootmislangus oli halvim alates 2024. aasta keskpaigast, mil venemaa täitis OPEC+ kvoodid. Nüüd saab venemaa naftat tootvate riikidega sõlmitud kokkuleppe alusel naftatootmist suurendada. Selle asemel aga langesid mahud detsembris ootamatult ja on 250 000 barrelit päevas alla kvoodi.
Toodetud nafta müümine ettevõtetele muutub üha keerulisemaks: kuigi tankerid jätkavad sadamatest umbes 4 miljoni barreli päevas saatmist, on üha rohkem toornafta merel mahalaadimist ootamas. Alates novembri lõpust on müümata venemaa nafta maht suurenenud 30 miljoni barreli võrra pärast seda, kui India vähendas detsembris oste kolme aasta madalaimale tasemele – 1,1 miljonile barrelile päevas. Lisaks võisid Bloombergi andmetel tootmist mõjutada Ukraina rünnakud Lukoili leiukohtadele Kaspia meres. BCS-i analüütik Kirill Bahtin märgib, et venemaa naftaettevõtteid takistab langevate hindade tõttu negatiivne rahavoog. Majandusarengu ministeeriumi andmetel langes Uurali toornafta keskmine hind novembris 44,87 dollarini barreli kohta, mis on madalaim tase alates 2020. aastast. Detsembris ja jaanuari alguses langes venemaa peamise toornafta hind 34–36 dollarini barreli kohta, kusjuures allahindlused Brenti suhtes ulatusid peaaegu 50%-ni.
Selle tulemusena on naftaga kauplemine mitmetelt leiukohtadelt muutunud kahjumlikuks: iga müüdud barrel toob kaasa 5 dollari suuruse kahjumi, ütlesid tööstusallikad Reutersile. Agentuuri allikate sõnul on naftaprojektid, mis ei maksa valitsuse stiimulite tõttu täielikku maavarade kaevandamise maksu (MET), jäänud kasumlikuks. „Me näeme naftaettevõtete finantstulemuste halvenemist aasta teises pooles võrreldes selle aasta esimese poolega. Ja 2026. aastaks, võrreldes 2025. aastaga, ei näe me samuti finantstulemuste paranemist,” ütleb BCS-i esindaja Bahtin. Ta ennustab, et venemaa praegune OPEC+ lepinguga ettenähtud kvoot – 9,574 miljonit barrelit päevas – jääb mõneks ajaks kasutamata, kuna ettevõtted ei ole tootmise suurendamisest huvitatud.
13. venekeelse Vikipeedia vaatamiste iga-aastane statistika näitab avalikkuse huvi vähenemist venemaa presidendi vladimir putini vastu. 2025. aasta lõpuks oli ta kaotanud populaarsuse kadunud räpparile Paša Tehnikile (Pavel Ivlejev): muusiku lehel oli umbes 60 000 vaatamist rohkem kui putini omal. Samal ajal vähenes presidendi lehe vaatamiste arv aasta jooksul peaaegu poole võrra, 6,07 miljonilt 3,7 miljonile. 2024. aastal võimaldasid need arvud putinil liidripositsioonil püsida.
Üledoosi tagajärjel surnud Paša Tehnik osutus 2025. aastal venekeelse Vikipeedia lugejate jaoks olulisemaks tegelaseks ja tema lehe vastu kasvas huvi järsult. Viimastel aastatel on ta olnud pidevaks poleemika allikaks – meemid, võõrutusravi, kriminaalasjad, provokatiivsed intervjuud. Kolmandal kohal edetabelis oli surnud režissöör ja propagandasaatejuht Tigran Keosajan, neljandal kohal USA presidendi Donald Trumpi järel ja viiendal kohal Turvalise Interneti Liiga juht Ekaterina Mizulina.
See pole esimene kord, kui putin on Vikipeedia edetabelis esikoha kaotanud: 2023. aastal möödus temast jevgeni prigožin, eraomandis oleva sõjaväekompanii Wagner juht, kes korraldas mässu ja hukkus hiljem lennuki alla laskmise tagajärjel. Sel ajal kogus prigožini lehte 10,8 miljonit vaatamist, putini oma aga vaid 5,8 miljonit.
Ülemaailmselt avaldas Wikimedia Foundation 2025. aasta enimloetud ingliskeelsete Vikipeedia artiklite nimekirja – ja putinit selles nimekirjas pole. Vaatamiste arvu poolest oli esikohal vabariiklasest aktivist Charlie Kirk, kes mõrvati 2025. aasta septembris: tema artiklit kogus umbes 45 miljonit vaatamist. Teisel kohal oli sarimõrvar Ed Gein, kelle populaarsus kasvas pärast Netflixi sarja ilmumist. Järgnesid Donald Trump, paavst Leo XIV ja miljardär Elon Musk.
14. Trump väidab, et venemaa vallutab Gröönimaa, kui USA sinna esimesena ei jõua. „Me kavatseme Gröönimaaga midagi ette võtta, meeldib see neile või mitte,” ütles Trump ajakirjanikele. „Sest kui me seda ei tee, vallutavad venemaa või Hiina Gröönimaa ja meil ei ole vaja venemaad ega Hiinat naabriks.”
Need kommentaarid tulid ajal, mil Trump kogus Valgesse Majja kokku USA suuremate nafta- ja gaasiettevõtete juhid, et teatada Washingtoni plaanidest Venezuela naftatööstuse üle kontrolli haaramiseks. Briifing toimus nädal pärast seda, kui USA sõjavägi tungis Venezuelasse ja kukutas diktaator Nicolás Maduro režiimi. Trump ütles ajakirjanikele briifingul, et USA sõjaline ja majanduslik sekkumine teistes riikides on vajalik, et takistada venemaal ja Hiinal sama tegemast – mitte ainult Venezuelas, vaid ka Gröönimaal, mis on Taani autonoomne territoorium. „Me ei taha, et venemaa (Venezuelas) oleks. Me ei taha, et Hiina seal oleks,” ütles Trump. „Ja muide, me ei taha, et venemaa või Hiina Gröönimaale läheks… Kui me Gröönimaad ei valluta, saab venemaast või Hiinast meie naaber. Seda ei juhtu.”
Pärast USA rünnakut Venezuelale on Trump taaselustanud oma ekspansionistlikud ambitsioonid Gröönimaa suhtes, korrates väiteid, et Ameerika poolt Gröönimaa vallutamine on riikliku julgeoleku küsimus. Saarel elab üle 56 000 elaniku ja seal asub juba USA sõjaväebaas. Saare asukoht muudab selle strateegiliselt oluliseks Arktika piirkonnale juurdepääsuks ning maal on tohutud maavarad ja arvatavad fossiilkütuste leiukohad. Kuigi tegemist on Taani autonoomse territooriumiga, mis on USA liitlane ja NATO liige, ei ole Valge Maja välistanud võimalust kasutada saare kontrolli alla saamiseks sõjalist jõudu.
Trump meenutas oma minevikku kinnisvaraärimehena, kui ta selgitas, miks tema arvates peaks USA Gröönimaad kontrollima. „Rendilepinguid ei kaitsta samamoodi – need peavad olema omanikud. Riigid vajavad omandiõigust ja teie kaitsete omandiõigust. Rendilepinguid ei kaitsta,” ütles Trump, kandes omaenda pildiga rinnanõela Ameerika lipu all.
Vaatamata oma agressiivsele sõnumile Gröönimaa kohta rõhutas Trump, et ta on NATO toetaja ja Taani „fänn”. „Ma olen suur fänn, aga see, et nad sinna 500 aastat tagasi paadiga jõudsid, ei tähenda, et nad seda maad omavad.” Trump ütles, et eelistaks Gröönimaa küsimuses kokkuleppele jõudmist, kuid rõhutas, et USA tegutseb „kas ilusal või keerulisemal viisil”. Briifingu ajal ei käsitlenud Trump venemaa hiljutist massirünnakut Ukraina vastu ega Orešnik keskmise ulatusega ballistilise raketi lööki ELi piiri lähedale. Ta vastas küll küsimusele USA võimaluse kohta laiendada oma välismaiste diktaatorite kinnipidamise poliitikat putini vahistamisele. „Ma ei arva, et see on vajalik. … Mul on temaga alati olnud suurepärased suhted,” ütles Trump.
15. New York Times (NYT) teatas 8. jaanuaril kahele anonüümsele Ukraina ametnikule viidates, et Kiiev on pärast suvel algatatud tootmise jagamise lepingu pakkumismenetlust andnud investorite grupile pakkumise kaevandada ühte Ukraina riigi kõige lootustandvamat liitiumimaardlat. Ukraina valitsus peab lepingu veel ametlikult allkirjastama, kuid kaks ametnikku ütlesid NYT-le, et otsuse on sisuliselt teinud valitsuse komisjon. Pakkumise võitnud investorite konsortsiumi kuuluvad USA valitsuse toetatav kaevandusettevõte TechMet ja miljardär Ronald S. Lauder, USA presidendi Donald Trumpi lähedane kaaslane.
Vastuseks Kyiv Independenti päringule keeldus TechMet kommentaaridest. Ukraina majandusministeerium ja USA välisministeerium ei vastanud Kyiv Independenti kommentaaritaotlusele avaldamise ajaks. Konsorsium on juba ammu väljendanud huvi kasutamata liitiumimaardla Dobra vastu Kirovohradi oblasti keskosas. See on üks Ukraina paljutõotavamaid maavarade leiukohti, mis sisaldab 80–105 miljonit tonni liitiumi, mida USA liigitab kriitilise tähtsusega maavaraks tänu selle kasutamisele rohelises tehnoloogias. Kiiev kuulutas ametlikult välja Dobra leiukoha oksjoni 2025. aasta augustis, kusjuures TechMeti peeti alguses tõenäoliseks võitjaks. See oli suuresti tingitud ettevõtte toetusest USA Rahvusvahelise Arengu Finantskorporatsioonile (DFC), mis loodi Trumpi esimesel ametiajal. DFC ei vastanud Kyiv Independenti kommentaaritaotlusele avaldamise ajaks.
Pärast Trumpi ametisse astumist on Kiiev positsioneerinud oma loodusvarasid ahvatlevate investeerimisvõimalustena Ameerika ettevõtetele, püüdes Trumpi enda poolel hoida. See hõlmab maavarade lepingut, 2025. aasta lepingut, mis andis USA investoritele eelisjuurdepääsu USA-Ukraina ülesehitusfondi kaudu, mis loodi ühiselt DFC-ga. Pärast kuude pikkust ettevalmistust alustas fond tegevust eelmise aasta lõpus. 7. jaanuaril avasid Ukraina ja USA veebiportaali, et hakata fondile projektiettepanekuid vastu võtma.
Kiiev loodab sel aastal fondi meelitada kolm projekti, mille sihtsektoriks on kriitilise tähtsusega mineraalid. President Volodõmõr Zelenski on Lääne partneritega peetavate rahuläbirääkimiste ajal suurendanud tähelepanu Ukraina majanduslikule potentsiaalile. Hiljuti teatas Kiiev 800 miljardi dollari suurusest heaolu plaanist, et ergutada välisinvesteeringuid riiki. Kuigi plaanist on praegu vähe teada, kirjeldatakse ametlikes avaldustes 10-aastast raamistikku, mis hõlmab Ukrainat, USA-d, ELi ja G7 partnereid ja mille eesmärk on mobiliseerida see 800 miljardit dollarit avaliku ja erasektori investeeringute kaudu.
16. Iraanis toimuv
venemaa sõjaväe transpordilennukid on hakanud Teherani sageli lendama pärast Iraanis levinud massiprotestide algust, mis ähvardavad praeguse režiimi võimu kaotamist. venemaa võib pakkuda sõjalist ja tehnilist tuge, valmistudes samal ajal ette kõrgeima juhi ja tema lähimate abiliste evakueerimiseks, sealhulgas kulla äraviimiseks. Samamoodi hõlbustas venemaa diktaator Bashar al-Assadi põgenemist Süüriast veidi üle aasta tagasi. Spetsialiseeritud väljaande Air Cargo Week andmetel teostasid 27. detsembrist 2025 kuni 1. jaanuarini 2026 tsiviillennukiteks maskeeritud Il-76TD lennukid regulaarseid lende Mineralnõje Vodõst Teherani, lennates üle Kaukaasia ja vältides NATO kontrolli all olevat õhuruumi. Need ei ole juhuslikud tšarterlennud, vaid pigem sihipärased operatsioonid, mida tõendab sama lennuki korduv kasutamine ja operaatorite selge kiiruse ja usaldusväärsuse eelistamine kulutõhususele, märgib väljaanne: „Otsus opereerida mitu lendu ühe konsolideeritud kaubaveo asemel on kooskõlas sõjaväe logistika doktriiniga.”
Iraanist. Sabzevaris, Jannatabadis, Teherani Sattari piirkonnas ja Shirazis on teatatud suurtest rahutustest. Shirazis skandeerisid suured rahvahulgad sillal „Elagu šahh” ja rahvahulkade arv on suur. Lisaks kasvab süütamiste arv. Lisaks valitsusasutustele süüdati ka üks pangahoone esine.
Amnesty International uurib teateid, mille kohaselt on Iraani julgeolekujõud pärast internetiühenduse katkestust intensiivistanud meeleavaldajate vastu surmava jõu ebaseaduslikku kasutamist, mille tagajärjel on hukkunuid ja vigastatuid rohkem. Rühmitus hoiatab, et võimud on tahtlikult katkestanud internetiühenduse, et varjata raskeid inimõiguste rikkumisi ja summutada tõendeid üleriigiliste meeleavalduste ajal toimunud kuritarvituste kohta.
Erinevad välismaised portaalid kirjutavad, et üha enam kaasab Iraani valitsus meeleavalduste maha surumiseks sõjaväge ning arreteeritakse neid julgeolekujõudude juhte, kes ei anna rahva tulistamise käsku.
Rahutused on laienenud ka kurdide aladele.
Suured maanteed Teherani suunal on umbes, autod lihtsalt seisavad mitmes reas.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
LOE SIIT: Lõunaeestlase horoskoop aastaks 2026
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
