Sõja ülevaade: 1416. päev – väiksed vene grupid jõuavad kaugele
Avaldatud: 9 jaanuar, 2026
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 09. jaanuar 2026:
jõuavad väikesed vene grupid jala päris muret tekitavalt kaugele.
1. Lviv, Kiiev…
2. Võiks rohkem…
3. Kursk: blogijad ja Ukraina ametlikud uudised vastuolulised.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: hakkavad need väikeste gruppide sügavusse jõudmised sagenema.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: ikka muutusteta.
9. Lõunarinne: jälle üle jõe.
10. Herson: muutusteta.
11. venemaast on saanud interneti sulgemiste maailmameister.
12. Hiina vähendas 2025. aastal peaaegu kõigi toorainete ostmist venemaalt.
13. Iraak on otsustanud Lukoili suurima välismaise vara natsionaliseerida.
14. Trump plaanib USA sõjalise eelarve suurimat kasvu alates 1950. aastast.
15. Lühiuudised.
Iraanis videode järgi alates eile õhtust järjest meeleavalduste arv kasvab ja rahvast nii rahumeelses kui vägivaldsemas tegevuses jagus…
Blogijatelt: 2026. aasta alguses värbab Ukraina jätkuvalt vägesid tunduvalt alla taseme, mis on vajalik isegi rindejoone stabiliseerimiseks ja pole märke, et see muutuks. Teema, millele on osundanud juba ammu paljud NATO kindralid…
Vaid 161 vene poole rünnakut, arvasin, et äkki ikka suudavad veel paar päeva tihedamat tempot hoida, aga eip suutnudki. Tore, ju muresid jagub vene poolelgi. Rünnakute arv langes kõikjal ja suht tavapärane kaotuste arv taastus. Kahjuks on tõusnud nii kaudtuleüksuste laskude arv (pisu üle 4 tuhande) ja tapjadroonide arv 6482 isegi udus on ikka palju. Liugpomme pisu alla keskmise ja ikka tihedam on hetkel pigem rindest taha pole jäävate asulate pommitamine lõhkumaks nii Ukraina logistikat kui õnnestumise korral tabada ka teisel või kolmandal liinil paiknejaid.
Hetkel pisu kahetisel arvamusel, kas tõusnud väikeste vene jalaväegruppide kaugemale Ukraina kaitse sügavusse saatmine paljudes lõikudes on vaid propaganda eesmärgil näitamaks edusamme või on see kindel plaan hakata selliselt lõhkuma Ukraina rinnet. Jah, soldatitele (kes ellu jäävad), on suurem preemia iga edasi saadud 100 m eest ja võimalik, et seda on tuntavalt tõstetud, et selliseid nn sööste edasi järjest tuleb. No ei tea… küll on see muret tekitav, sest Ukraina kaitse hõredus koos vähesema drooni ja kaudtuleüksuste vahenditega võib luua võimalusi, et kuskil siiski sellega võidakse suuremat edu saada, sest selliselt kaugemale jõudnud üksused võivad suuta parema koordineerimisega tekitada paremaid vabamaid rünnakukoridore läbimurde saavutamiseks. Kas 10 km rindejoone edasi lükkamist on läbimurre… kindlasti mitte… aga igasugune suurem rinde liikumine tähendab kogu senise plaani muutust ja üksuste ümberpaiknemine ning logistikakanalite muutus on tavaliselt suure segaduse põhjustaja ning võib anda vastasele kiirelt suurema ressurssi rünnakule saatmisel ning väga tugeva õhust toetamisega siiski päris läbimurdeks saada, sestap on mure sel teemal pisu tõusnud.
Hakkas lõpuks rohkem nägema vene poole talvist maskeerimisriietust, aga mitte kõikjal, eks osades kohtades lumi ka vaid kohati alles. Ilm veel paaril päeval üliniru, päeval pluss, öösel miinus ehk siis sajab mida iganes ja alles nädala algus toob püsivamad miinuskraadid (öösiti ka üle 10-ne) ning edasi lund rohkem lubab. Seni tihe udu ja sademed võimaldavad varjatult edeneda ning eks ühest metsatukast teise nägemine suht võimatu ning õige pisu loodan, et võib-olla püsiva miinuse korral need nähtavuse mured kaovad ja enam nii lihtsalt Ukraina üksuste sügavusse läbi pugeda ei suudeta…
1. Pärast venemaa massilist raketi- ja droonirünnakut Ukrainas 8.-9. jaanuari öösel hukkus Kiievis neli ja sai vigastada 19 inimest. Kiievi linnapea Vitali Klitško teatel oli topeltlöögi tagajärjel hukkunute seas parameedik ja 19 haavatust viidi haiglasse 14. Kohalike ametnike sõnul teatati plahvatustest Kiievis esmakordselt umbes kell 23.45 kohaliku aja järgi, kui õhutõrjesüsteemid ründasid õhusihtmärke. Umbes kell 2.13 kohaliku aja järgi anti välja uus üleriigiline raketioht pärast seda, kui Ukraina õhuvägi avastas õhku tõusvaid vene hävitajaid. Ukraina pealinna raputasid kohaliku aja järgi umbes kell 3.00 täiendavad tiibrakettide plahvatused, teatas kohapeal viibinud Kyiv Independenti ajakirjanik, samal ajal kui venemaa jätkas oma öist rünnakut. Kohaliku meedia teatel süttis rünnaku tagajärjel Kiievi tuntud Comfort Towni korterelamus tulekahju. Klõtško sõnul on venemaa kriitilise infrastruktuuri rünnakute tagajärjel Ukraina pealinna osades katkenud vee- ja elektrivarustus. Kiievi Desnjanski rajoonis said venemaa rünnaku tagajärjel kahjustada kaubanduskeskuse ja sanatooriumi territoorium, ütles ta.
Varem öösel algatas venemaa ka raketirünnaku Ukraina läänepoolseimale suurlinnale Lvivile, sihtides kriitilist infrastruktuuri, teatas linnapea Andri Sadovõi. Ukraina sõjavägi teatas, et seni tuvastamata rakett lasti välja Kapustin Jari raketipolügoonilt venemaa Astrahani oblastis. Kapustin Jar on teadaolev venemaa Orešniku keskmise ulatusega ballistiliste rakettide (IRBM) laskepaik. venemaa kasutab Ukraina-vastastes õhurünnakutes regulaarselt lähi- ja lühimaa ballistilisi rakette, kuid IRBM-id ja mandritevahelised ballistilised raketid (ICBM-id) on palju suuremad, neid saab varustada tuumarelvaga ja need on loodud tabama sihtmärke palju kaugemal.
Ukraina õhuväe Lääne väejuhatus kinnitas hiljem, et venemaa rünnak Lvivile viidi läbi tundmatu ballistilise raketiga, mille kiirus oli 13 tuhat kilomeetrit tunnis. „Raketi tüüp, millega venemaa agressorid linna ründasid, tehakse kindlaks pärast kõigi selle elementide uurimist,” teatas Lääne väejuhatus Facebooki postituses. Seni on Orešnikut kinnitatud vaid ühel korral, kui venemaa kasutas seda 2024. aasta novembris Dnipro idaosas.
8. jaanuari alguses hoiatas president Volodõmõr Zelenski, et venemaa plaanib ulatuslikku rünnakut. „On teavet, et täna õhtul võib aset leida veel üks ulatuslik venemaa rünnak. On väga oluline pöörata tähelepanu õhuhoiatustele täna ja homme ning alati varjupaikadesse minna. venelased pole karvavõrdki muutunud. Nad üritavad ilma ära kasutada,” ütles Zelenski.
Vaatamata käimasolevatele rahuläbirääkimistele on venemaa jätkanud Ukraina pommitamist, sihtides sageli energiainfrastruktuuri, et varjata terveid piirkondi pimedusse, samal ajal kui ukrainlased taluvad külmakraade. Hiljutiste venemaa rünnakute tagajärjel oli Dnipropetrovski oblastis 8. jaanuari hommiku seisuga üle miljoni inimese ilma vee ja kütteta.
Neljapäeva, 8. jaanuari õhtul algatasid venelased raketirünnakuid Dnipropetrovski oblastis asuvale Krõvõi Rihile. Tabati kortermaju kahe Iskanderi ballistilise raketiga. Paralleelselt ründasid venelased linna FS-i andmetel ründedroonidega. Kannatada sai 29 mitmekorruselist hoonet, neist tosinkond väga raskelt, üks maja hävis tegelikult. Kahjustada sai ka kuni 10 ärihoonet ja autot. Lisaks elamutele sai tabamuse ka taristuobjekt. Rünnakus hukkus 77-aastane naine ja vigastatute arv on tõusnud 23 inimeseni, nende hulgas kaks last.
2. Ajutiselt okupeeritud Krimmis rünnati Gvardijske naftabaasi kütuse- ja määrdeainetega rongi. Kahjude ulatust selgitatakse praegu. Rünnaku eesmärk oli häirida Dnepri väegrupi üksuste kütuse- ja määrdeainetega varustamist. Ajutiselt okupeeritud Donetski oblastis ründasid kaitsevägi venemaa remondiüksuse asukohta Girne asula lähedal. Rünnaku eesmärk oli vähendada vaenlase lahinguvõimet Orihivi suunas.
8. jaanuari õhtul saabus venemaal Belgorodis kaebusi väidetava raketirünnaku kohta. Oblasti kubernervjatšeslav gladkov teatas taristukahjustustest. Esialgsete andmete kohaselt inimohvreid pole, kuid tagajärgede kohta on täpsemad andmed selgitamisel. venemaalased kurdavad, et Belgorodis toimunud plahvatused põhjustasid elektrikatkestuse ning probleeme vee- ja küttevarustusega. Elektrikatkestused on alanud ka mitmes Belgorodi oblasti rajoonis. Kinnitamata teadete kohaselt võidi rünnata Lutši soojuselektrijaama, kuna sellest tõuseb väidetavalt suitsu.
Orjolis esitati samuti kaebusi plahvatuste ja elektrikatkestuste kohta. Oblasti kuberner andrei klitškov omistas raskused rasketele ilmastikutingimustele: külmumistemperatuuridele, lumele ja vihmale. Väidetavalt töötab elektri taastamise nimel 51 päästemeeskonda. Videokaadrid näitavad Orjoli soojuselektrijaamas toimunud plahvatuse hetke. Plahvatus põhjustas väidetavalt suuri kahjustusi, katkestades elektrivarustuse mitmes linnaosas. Mis plahvatuse põhjustas, pole veel teada aga kipub miskit õhust langevat põhjuseks pidama. Mõned kohalikud väitsid, et olla rakett…
3. Kursk: Ukraina väegrupp Kursk eitas 8. jaanuaril, et vene väed oleksid vallutanud Sumõ oblastis Andrijivka küla, hoolimata DeepState’i päev varem avaldatud teadetest. Teate juurde lisatud video oli aga sama sektori teisest lõigust, Oleksijivka küla juurest, kus vene suurem ATV rünnak ebaõnnestus…
Andrijivka külas vene poole olemasolu kinnitab mitu blogikanalit, lisaks suutis eilseks vene pool nihutada eesmised possad edasi ka Oleksijivka küla juures u 1,5 km ja saada kand maha järgmises metsatukas.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: hakkavad need väikeste gruppide sügavusse jõudmised sagenema.
Sektori põhja osas on vene pool suutnud kanna maha saada Dvoritšanske küla idaservas. Eile seda kohta Ukraina omad kaudtulega töötlesid ja jooksev seis on teadmata. Seni eip aru saa, miks vene pool siit suunalt piisavat suurt aktiivsust ei näita, sest Oskili jõgi siin Kupjanski suunal ette ei jää, saaks oluliselt laiendada Oskili jõest lääne suunal olevat ala ning veelgi enam siduda Ukraina üksusi. Teisel pool vene piiri on seal ootel piisav kogus vene soldateid koos tehnikaga.
venemaa lipu heiskamised Podolõs, Kupjanskist idas, toimusid Ukraina kontrolli all oleva territooriumi sees. Hetkel on teadmata, kas selline 4km jõudmine Ukraina eesmiste possade taha on juhtunud tänu kehvadele ilmastikuoludele + Ukraina rinde hõredusele ning muutunud taktikale, kus lihtsalt jalaväge suuremate preemiate pakkumisega võimalikult kaugele saadetaksegi, ning edenetud kilomeetrite kinnituseks tulebki lippu droonile näidata, et preemiat põhjendada. Selles vene poole videos ei tuvastanud ATV-sid ega autosid ehk siis arvatavalt jala seal udus kohale jõuti. Kas tänaseks soldatid ka seal elus on, eip tea.
Lõmani lõigus Svjatohirskis on nähtud vene jalaväge (ikka jala), kes liikusid lumistes oludes avalikult mööda teed. Arvatavalt põhjused samad, mis eelmises lõigus kirjeldatud.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: muutusteta rindejoones. Seni pole enam vene poole katsed Pokrovski linnast läbi jõudmaks järgmistes kohtades uusi eesmisi possasid saada õnnestunud. Kulu jätkuvalt kõrge nii kaotatud ATV-de, autode kui soldatite näol. Sekka ka mõni soomus.
9. Lõunarinne: vene pool suutis ületada Haitšuri jõe ja jõuda Bratske külla. vene poole videost on näha, et enne toimus siin lõigus päris täpne drooni töötlus Ukraina possade pihta, mille järel arvatavalt siis vene pool ületas jõe ja liikus edasi külla. Miskit liikuvat tehnikat eip näinud. No teeb see Ukraina kaitse hõredus siin tõsist muret ja ohumärgid eip taha sugugi kaduda, et selliselt üha enam lõunarinde tugeva edasi lükkamise poole liigutakse.
Huljaipoles rindejoone muutusi ei tuvastanud, tihe tempo säilis ja vene lennundus ja droonid väga tihedalt rindejoonest kuni 10 km kaugusele kõike töötlesid.
10. Herson: muutusteta.
11. venemaa on Top10VPN ekspertide koostatud iga-aastases interneti tsensuuri ja sulgemiste edetabelis selgelt juhtpositsioonil. Nende arvutuste kohaselt kestsid internetiühenduse sulgemised venemaal 2025. aastal kokku 37 166 tundi, mõjutades praktiliselt kogu riigi elanikkonda – 146 miljonit inimest. Seiskamiste kestuse poolest on venemaa enam kui kolm korda suurema mahuga ees kui tema lähimatel konkurentidel: Pakistanil (11 482 tundi), Myanmaril (9888 tundi) ja Ekvatoriaal-Guineal (8760 tundi). Pikemaid sulgemisi registreeriti ka Iraagis (7685 tundi), Albaanias (7056 tundi), Tansaanias (6966 tundi) ja Venezuelas (5952 tundi).
Eksperdid hindavad sulgemiste, mobiilse interneti katkestuste ning ressursside ja sotsiaalmeedia aeglustumise tekitatud kahju venemaa majandusele 11,9 miljardile dollarile (930 miljardit rubla) aastas. See on rohkem kui kõigis teistes edetabelis olevates riikides kokku (7,8 miljardit dollarit). Aruandes märgitakse, et 2025. aasta internetiühenduse sulgemiste laine venemaal oli nii ulatuse kui ka tehnilise keerukuse poolest enneolematu. Samal ajal kui teistes riikides tekkisid internetiühenduse sulgemised piiratud ajaks vastuseks konkreetsetele sündmustele, muutus see protsess venemaal süsteemseks ja üleriigiliseks, hõlmates nii valikulist andmeedastuskiiruse piiramist kui ka sihipärast protokolli sekkumist.
Eelkõige hakkas venemaa eelmisel aastal kasutama nn 16 kilobaidi taktikat, piirates juurdepääsu Cloudflare’i infrastruktuuril ja teistel lääne veebisaitidel majutatud ressurssidele. Sel juhul saavad kasutajad alla laadida ainult esimesed 16 kilobaiti andmeid. „Kuna Cloudflare on aluseks olulisele osale lääne veebiinfrastruktuurist ja veebiteenustest, oli selle sihtimine järjekordne konkreetne samm venemaa suveräänse RuNeti kontseptsiooni rakendamise suunas,” kirjutavad Top10VPN eksperdid. Nad rõhutavad, et see lähenemisviis isoleeris venemaa kasutajad globaalsest internetist: see peegeldab laiemat nihet infrastruktuuri tasemel tsensuuri suunas, kus pidevad, tehniliselt täpsed piirangud pärsivad juurdepääsu teabele ja raskendavad nendest möödahiilimist.
Ekspertide sõnul piirasid 28 riiki eelmisel aastal internetiühendust 212 korda. Internetiühenduse katkestuste kogukestus pikenes 2024. aastaga võrreldes 70%, ulatudes 120 095 tunnini. Neist 55 700 tundi hõlmasid täielikku internetiühenduse katkestust, 54 026 tundi sotsiaalmeedia blokeerimist ja 12 712 tundi andmeside aeglustumist. Top10VPN andmetel on internetipiirangud kogu maailmas mõjutanud 798 miljonit inimest ning majanduslik kahju on kokku 19,7 miljardit dollarit.
12. Kaubavahetus Hiinaga, mis oli sanktsioonide ajastul saanud venemaa majanduse päästerõngaks, hakkas 2025. aastal esimest korda pärast Ukraina sõja algust langema. Gaidari Instituudi ekspertide sõnul vähendas Hiina jaanuarist novembrini venemaa nafta ostmist 7,6% 91,5 miljoni tonnini, samas kui rahalises vääringus langes eksport 20% langevate hindade ja allahindluste tõttu, viidates Hiina tolliandmetele. Hiina naftatoodete import langes kergete destillaatide puhul 3% ja raskete destillaatide puhul 33%. Samal ajal langesid rahalises vääringus saadetised vastavalt 33% ja 40%.
Söe eksport Hiinasse langes füüsilises väärtuses 11% (72,4 miljoni tonnini) ja rahalises väärtuses 29% (6,9 miljardi dollarini). Puidu saadetised vähenesid vastavalt 10% ja 8,7%. Mustmetallide ost vähenes 63% 245 000 tonnini. Kuigi veeldatud maagaasi (LNG) eksport Hiinasse suurenes füüsilises väärtuses 12%, langes see rahalises väärtuses 1,8%. Hiina torujuhtmegaasi import Siberi Jõu projekti kaudu suurenes, nagu ka värviliste metallide import: alumiiniumi import 95% ja nikli import 52%. Samal ajal hakkasid esimest korda pärast sõja algust Hiina kaubatarned venemaale vähenema – 11,8%, ulatudes jaanuarist novembrini 91,7 miljardi dollarini. Autode import Hiinast langes poole võrra, samas kui teiste masinate ja seadmete kategooriate import langes 10%.
Sõja esimesel aastal kasvas venemaa-Hiina kaubavahetus 30% ja suurenes sama palju ka 2023. aastal. 2024. aastal aeglustus kasv vaid 2%-ni ja langes 2025. aastal. Selle tulemusel langes näiteks venemaa turuosa Hiina ekspordis 3,2%-lt 2,7%-le ja venemaa langes Hiina kaupade peamiste sihtkohtade seas 9. kohale.
Kaubavahetuse langus Hiinaga jätkub vaatamata putini palvetele, mille ta Reutersi andmetel esitas augustis neljapäevase Pekingi visiidi ajal. Reutersi allikate sõnul on kaubavahetuse langus Hiinaga tekitanud venemaa valitsuses muret majanduse üldise halvenemise taustal, mis pärast kaheaastast sõjaaegset buumi on praktiliselt lakanud kasvamast: novembris kasvas venemaa SKP vaid 0,1%.
Moskva sõltuvus Pekingist on saavutanud sellised mõõtmed, et isegi kui Hiina majandus peaks aevastama, on venemaa majandusel oht külmetuda. Näiteks vähendaks Hiina kogunõudluse 1% langus venemaa SKPd 0,1% võrra, selgub Soome Panga Tärkavate Majanduste Instituudi ekspertide arvutustest. Hiina ja India naftaostude 30% vähenemine vähendaks venemaa majandust 1,6% võrra, selgub nende arvutustest. Kuigi kreml nimetab oma suhteid Hiinaga strateegiliseks ja piirideta partnerluseks, on need tegelikkuses sügavalt asümmeetrilised, märgib Petersoni Rahvusvahelise Majanduse Instituudi vanemteadur Elina Rõbakova.venemaa jaoks on Hiina suurim tooraineturg, peamiselt nafta ja gaasi jaoks. Hiina jaoks on venemaa väike eksporditurg, mille turuosa on võrreldav Mehhiko omaga. Kui 2000. aastatel müüs venemaa Hiinale kõrge lisandväärtusega kaupu, siis nüüd müüb ta ainult toorainet, märgib Rõbakova.
13. Iraagi valitsus on heaks kiitnud West Qurna-2 naftavälja operaatori natsionaliseerimise, millest 75% kuulub Lukoilile, teatas Reuters. Riigile kuuluv Basra Oil võtab väljaku üle kontrolli 12 kuuks, ütlesid kaks ettevõtte esindajat agentuurile. „Oleme pühendunud katkematu tootmise tagamisele, kuna Iraagis on USA sanktsioonide tõttu ebakindlust, ja otsime Lukoili osalusele potentsiaalseid ostjaid 12 kuu jooksul,“ selgitas Basra Oili esindaja. West Qurna-2 on üks maailma suurimaid naftavälju, moodustades umbes 0,5% ülemaailmsetest naftavarudest ja 9% Iraagi toodangust.
Novembris kuulutas Lukoil välja vääramatu jõu mõju pärast seda, kui valitsus peatas kõik sularaha- ja naftamaksed. Ettevõte peab oma varad väljaspool venemaad müüma 17. jaanuariks – tähtajaks, mille kehtestas Ameerika Ühendriigid, kes kehtestasid Lukoilile ja Rosneftile oktoobri lõpus sanktsioonid. Lukoil sai õiguse arendada West Qurna-2 leiukohta 2009. aastal ja alustas kaubanduslikku tootmist leiukohas 2014. aastal. Pärast seda, kui Basra Oil võtab leiukoha operaatori üle kontrolli, maksab see palkasid, alltöövõtjaid ja tegevuskulusid, ütles Iraagi naftajuht Reutersile. Tema sõnul püsib tootmine stabiilsena umbes 465 000–480 000 barreli juures päevas. Mitmed nafta- ja investeerimisfirmad on avaldanud huvi Lukoili varade omandamise vastu. Üks viimaseid ettepanekuid oli Chevroni ja erakapitalifondi Quantum Capital Group kavatsus omandada kogu Lukoili välisvarade portfell, sealhulgas tootmisrajatised, rafineerimistehased, kütusehoidlad ja enam kui 2000 bensiinijaama Euroopas, Aasias, Ameerika Ühendriikides ja Lähis-Idas.
14. USA president Donald Trump teatas plaanist suurendada sõjalisi kulutusi rekordilise summa võrra enam kui 70 aasta jooksul, et luua unistuste armee ja tagada riigi julgeolek kõigi vaenlaste eest. 2027. aastal peaks Pentagoni eelarve suurenema 1,5 triljoni dollarini, kirjutas Trump sotsiaalvõrgustikus TruthSocial. Võrreldes käesoleva aastaga (901 miljardit dollarit) suurenevad USA sõjalised kulutused, mis on juba maailmarekord, enam kui 1,5 korda. Trump ütles, et tegi selle otsuse pärast pikki ja keerulisi läbirääkimisi senaatorite, kongresmenide ja kabinetiministritega ning uus sõjaline rahastamine tagatakse tollitariifidega, mis kehtestatakse riikidele, kes on varem Ameerikat rüüstanud.
Viimati suurendas USA oma sõjalist eelarvet enam kui 50% 1951. aastal Korea sõja ajal, kui Ühendriigid saatsid sadu tuhandeid sõdureid vastu astuma Kim Il Sungi vägedele, keda toetasid Hiina ja NSVL. Isegi Ronald Reagani ametiajal, külma sõja haripunktis, kui USA käivitas Tähesõdade programmi ja paigutas Euroopasse tuumaraketid, ei suurenenud sõjaline eelarve nii kiiresti – 25% 1981. aastal ja 20% 1982. aastal, teatab Reuters. Politico andmetel on Trumpi kaitseprogrammide, sealhulgas Kuldse Kupli raketitõrjesüsteemi ja Kuldse Laevastiku mereväe moderniseerimisprojekti rahastamiseks vaja sadu miljardeid dollareid Pentagonilt. Esimese maksumuseks hinnatakse 175 miljardit dollarit, samas kui viimane näeb ette 25 uue Trump-klassi sõjalaeva ehitamist, mis varustatakse laserite, hüperhelikiirusega rakettide ja tuumarelvavõimega.
Trumpi plaani elluviimiseks on vaja parlamendi Kongressi heakskiitu, kus vabariiklastel on vaid napp enamus. Paljud on aga valmis Trumpi ideed toetama, kuigi täiendavate sõjaliste kulutuste ulatus on küsitav. USA kulutab praegu kaitsele 3,5% SKP-st. Nebraska esindajatekoja Don Bacon ütles Politicole, et vaja on vähemalt 4% SKP-st: „See on vajalik meie mereväe, õhuväe, mandritevaheliste ballistiliste rakettide ja pommitusrakettide taastamiseks ning meie sõdurite eest hoolitsemiseks.” Ta lisas, et paljud vabariiklased pooldavad sõjalise eelarve pikaajalist suurendamist, mis kestaks aastaid. Mitteerapooletu mõttekoda Committee for a Responsible Federal Budget märgib, et Trumpi plaanid nõuavad 2035. aastaks 5 triljonit dollarit ja tariifid ei kata kõiki kulusid. Praegusel eelarveaastal tõid need sisse 288 miljardit dollarit, mis on veidi üle poole Trumpi vajadustest.
15. Lühiuudised
Lloyd’s Listi teatel sai Türgi ranniku lähedal Mustal merel mereväe droonirünnakus kahjustada Palau lipu all sõitev naftatanker Elbus, mis oli teel venemaa Novorossiiski sadamasse. Väljaande andmetel ründasid droonid laeva kolmapäeva, 7. jaanuari pärastlõunal, kui see oli teel itta umbes 30 miili (55,6 km) kaugusel Kastamonu maakonna Abana rajoonist. Seejärel kaldus tanker kursilt kõrvale ja pööras järsult Türgi ranniku poole. Haberturki andmetel sai tankeri ülemine osa kahjustada. Laev saatis hädasignaali, millele reageerisid Türgi rannavalve töötajad, kes pukseerisid tankeri kontrollimiseks ja uurimiseks Inebolu sadamasse. Laev on praegu ankrus Erkekarpa küla lähedal, oodates kahjude hindamist. Türgi merevägi uurib juhtumit, sealhulgas viib läbi tehnilisi uuringuid rünnaku allika kindlakstegemiseks. Vigastatutest ega veereostusest pole teateid. Türgi, venemaa ja Ukraina võimud pole rünnaku kohta veel ametlikke kommentaare andnud.
venemaa esindaja rahuläbirääkimistel kirill dmitriev nähti kolmapäeval, 7. jaanuaril Pariisis, kus päev varem oli toimunud tahte koalitsiooni kohtumine. Sellest teatas Prantsuse väljaanne Le Monde, viidates anonüümsele allikale. dmitrijev nähti 7. jaanuaril Prantsuse pealinnas Faubourg Saint-Honoré tänaval.
Élysée palee eitas, et kremli esindaja külastas presidendipaleed päev pärast seda, kui Pariisis toimus tahte koalitsiooni juhtide kohtumine, kus osalesid USA eriesindaja Steve Witkoff ja USA presidendi Donald Trumpi väimees Jared Kushner. Meediaallika andmetel võeti dmitrijev Pariisis vastu USA saatkonnas, mis asub Élysée palee kõrval.
Axiose teatel kohtusid Trumpi nõunikud Jared Kushner ja Steve Witkoff Pariisis putini saadiku kirill dmitrijeviga, et arutada USA rahuplaani Ukrainale. Ukrainaga suures osas kokkulepitud plaan sisaldab julgeolekugarantiisid ja võimalikke territoriaalseid kompromisse. Zelenski võib järgmisel nädalal sõita USA-sse või kohtuda Trumpiga Davosis, et kokkulepe lõpule viia.
Rootsi on tarninud Ukrainale 26 Archeri iseliikuvat haubitsat, mida 45. suurtükiväebrigaad on kiitnud nende kõrge efektiivsuse eest kuni 50 km kaugusel. Tiheda kasutamise tõttu saadeti 2025. aastal ka üle 10 varurauda. Archer on kaasaegne Rootsi süsteem, mis on tuntud oma täpsuse, liikuvuse ja soomuskabiinist kaugjuhtimise võimaluse poolest. Njah, vaja oleks min 10x rohkem…
President Zelenski allkirjastas dekreedid, millega nimetas ametisse uued piirkonnajuhid: Ruslan Osõpenko (Tšernivtsi), Vitali Djakivnõtš (Poltava), Oleksandr Ganja (Dnipropetrovsk) ja Natalia Zabolotna (Vinnõtsa).
Saksamaa kantsler Friedrich Merzi sõnul ei usu ükski EL-i liikmesriik ega teine riik, et Lääne väed peaksid Ukraina konflikti sõjaliselt sekkuma. Ta rõhutas, et arutelud keskenduvad rahu saavutamiseks vajalikele julgeolekugarantiidele ja relvarahu kokkuleppele. Merz kirjeldas vajalikku järjestust: esmalt relvarahu, seejärel julgeolekugarantiid Ukrainale pikaajalise kokkuleppe sõlmimiseks venemaaga. Ta lisas, et selline raamistik ei saa toimida ilma venemaa nõusolekuta ja praegu „oleme sellest veel üsna kaugel”.
Meedia teatel katkestasid Iraani võimud neljapäeval pealinnas ja mitmes teises riigi piirkonnas internetiühenduse, kuna massilised protestid valitsuse vastu jätkuvad. NetBlocks teatas, et nende luureandmete kohaselt on Iraan praegu üleriigilises internetiühenduse sulgemise seisundis; see intsident on tingitud mitmetest täiustatud digitaalse tsensuuri meetmetest, mis on suunatud protestidele üle kogu riigi ja piiravad avalikkuse õigust suhelda kriitilisel ajal. Üks CBS Newsi allikas pealinnas teatas, et Teheranis on kogunenud tohutud rahvahulgad. Sotsiaalmeedias on ilmunud teateid, peamiselt valitsusvastastelt aktivistidelt, et internetiteenused on maas või oluliselt piiratud ka Isfahani, Lodegani, Abdanani linnades ja mõnes Shirazi piirkonnas. CBS Newsi andmetel tekkis internetikatkestus ajal, mil iraanlased hakkasid Iraani printsi Reza Pahlavi üleskutsele vastates tänavatele tulema ja režiimivastaseid loosungeid skandeerima. Ameerika uudisteagentuuri Human Rights Activists News Agency andmetel on rahutustes seni hukkunud vähemalt 39 inimest, sealhulgas vähemalt neli turvatöötajat, ja kinni on peetud üle 2260 inimese. Iraani võimud piiravad või blokeerivad regulaarselt internetiühendust, kui nad eeldavad olulisi proteste või muid sündmusi, mis võivad olukorda destabiliseerida.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
LOE SIIT: Lõunaeestlase horoskoop aastaks 2026
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
