Sõja ülevaade: 1414. päev – rindejoone muutusi ei tuvastanud
Avaldatud: 7 jaanuar, 2026
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 07. jaanuar 2026:
rindejoone muutusi ei tuvastanud ja lugemissoovitus p16.
1. Sihtmärgiks kõik sobib.
2. Miskit ikka.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: muutusteta.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. Zelenski, Macron ja Starmer allkirjastasid deklaratsiooni rahuvalvajate ja sõjaväebaaside paigutamise kohta Ukrainasse.
12. Politico: Trump võib proovida Gröönimaa juuliks oma kontrolli alla saada.
13. Telegramis selgus, et ettevõttel on venemaa investoritele 500 miljoni dollari suurune võlg.
14. kadõrov nimetas oma 20-aastase poja Tšetšeenia asepeaministriks.
15. Trumpi nõuniku tunnistuse kohaselt pakkus venemaa 2019. aastal Venezuelale Ukraina vastu vahetust.
16. Analüüs: Miks inimjõu efektiivne kasutamine määrab, kes võidab Ukraina sõja 2026. aastal. Lugu Kyiv Independeti lehelt.
17. Lühiuudised
221 vene poole rünnakut ehk siis konveier töötab tihedalt. Suurem rünnakute arvu tõus Harkivi suunal (15) ja Huljaipole kandis 48 ning viimane ületas rünnakute arvult Pokrovski suunda (44). Mujal kas tavapärane või rünnakute arvu langus.
Küll sageneb erinevates kohtades Ukraina piiri ääres vene poole piiri ületuse katsed. Kas need muutuvad ka suuremateks maa-alade hõivamise eellooks, eip oska veel arvata, aga Ukraina üksusi need katsed seovad tugevalt.
Liugpomme vist rekordi lähedaselt 236, õnneks on jätkuvalt nirum vene laudtulelöökide arv (põhjused ikka samad, mida varem kirjeldanud) ja 6200 tapjadrooni on palju ning eks nende kasutamise arv vaid tõusuteel aga seda õnneks mõlemapoolselt.
Taktikas muutusi pole tuvastanud. Ilm läks paariks päevaks plussi ja kohati ka vihma, mis maapinna libedusele hästi mõjub, moraali tugevalt langetab ja on ebamugavam, kui miinuskraad. Küll toob nädalalõpp uued miinuskraadid koos lume lisandumisega.
Ukraina üksuste osadest muredest p16 ning eks näeb vene droonivideodest, et Ukraina omad peavad olema kõiges vene poolelt samm ees, sest kui seda eip ole, siis kehvasti lähebki ehk siis mitte ainult tehnika arenduste võidujooks vaid ka sõdurioskuste arendamine olla osavam, kavalam, mustrite mitte kordaja ning oskuslik tagamaks täis kõht, tervis ning ellujäämine täites samaaegselt ka ülesande.
1. Dnipro oli öösel tugeva venemaa droonirünnaku all. Veebis levivad kaadrid näitavad linnas toimunud rünnakute järel põlevaid sõidukeid ja tabatuid kortermajasid ning eramuid.
Ukraina riiklik korruptsioonivastane büroo (NABU) on saatnud kohtusse juhtumi, milles väidetavalt omastati kaitseministeeriumilt enam kui 27 miljonit grivnat (700 000 dollarit) sõjalennukite rehvide ostmisel. Uurijate sõnul tagasid Ukraina relvajõudude logistika väejuhatuse mitme üksuse juhid, et soositud eraettevõte võitis lennunduskomponentide tarnimise hanked. Ausa konkurentsi mulje loomiseks lubati osaleda ainult lojaalsetel pakkujatel, samas kui teiste ettevõtete taotlused lükati tagasi või manipuleeriti nendega, isegi kui nende tingimused olid soodsamad. Nagu NABU teatas, ostis ettevõtte omanik tooteid otse tootjatelt EL-i riikides registreeritud kontrollitud ettevõtte kaudu. Seejärel müüs kaupu Ukraina ettevõte kaks kuni kolm korda kõrgemate hindadega.
2. venemaa Belgorodi oblastis asuvas Starõi Oskoli naftahoidlas puhkes tulekahju pärast seda, kui Ukraina droonid seda 7. jaanuari öösel ründasid, teatas oblasti kuberner vjatšeslov gladkov.
Ukraina Alpha üksuse pikamaa droonid võtsid eile öösel sihikule Herkon Plus naftahoidla Streltsovskije Hutoras, Usmanist veidi põhja pool (Lipetski oblast). Rünnak põhjustas rajatises ulatusliku tulekahju, mis on osa venemaa kriitilisest energiainfrastruktuurist.
Neja (Нея), Kostroma oblast, venemaa, suits tõuseb venemaa 100. GRAU laskemoonaarsenali suunast pärast Ukraina rünnakut. 100. GRAU arsenal on laskemoona pikaajaline hoiukompleks, mis teenindab venemaa maavägede, õhudessantvägede ja õhuväe logistilisi vajadusi. Ukraina kindralstaabi teatel tegeleb rajatis suurtükiväe laskemoona ning taktikaliste ja operatiiv-taktikaliste rakettide arvestuse pidamise, hoolduse, ladustamise ja transportimiseks ettevalmistamisega.
Sõjavägi lisas, et arsenali ründamine on oluliselt häirinud venemaa laskemoona tarneahelaid, vähendanud üksuste lahinguvalmidust ja raskendanud rünnakuoperatsioonide jätkamise võimet.
Okupeeritud Feodossijas (Krimm) kostis täna öösel taas plahvatusi. Kirovski külas avasid vene õhutõrjeüksused saabuvate droonide pihta tule.
Kohalike teatel toimus täna öösel Kertšis väga võimas plahvatus.
3. Kursk: muutusteta rindejoones.
4. Harkiv: muutusteta rindejoones.
5. Kupjansk-Kreminna: väga aktiivseks on vene pool muutunud juba mitmendat päeva Kupjanski linnast nii põhja kui ida pool arvatavalt tõsisema tahtega saada kontroll linna üle.
Senised infokillud lasevad arvata, et vene poole droonipilv on tihenenud ning egas nende videode vaatamine lihtne ole. Küll on näha, et siin piirkonnas kasutavad Ukraina omad palju mehitamata maapealseid kaugjuhitavaid süsteeme logistikaks ja vene droonid neid ründavad. Kahjuks näitavad viimased videod tuntavalt tõusnud vene droonioperaatorite kvaliteedi ja droonide võimekuse tõusu.
Väikesed vene jalaväe grupid üritavad jätkuvalt mitte liikuda vaid Kupjanski suunal, vaid ka ümber Kupjanski linna läänest, lõikamaks läbi linna ühendusteid. Osa neist liigub ka tsiviilriietuses. Seniks, kuni Ukraina omad suudavad hoida kontrolli Kindrašivka asula üle ja selle ümber, peaks vähemalt see lõik olema ok, sest isegi kaugemale jõudvad väikesed vene jalaväegrupid ei oma jooksvat tagalatoetust ning neid kaugemale jõuab vähe ja saabunud külmalaine kergendab nende leidmist.
Sama seis on vist selle kaugemale jõudnud vene jalaväegrupiga Kupjanskist kagus, kes on vähemalt ära lõigatud või hoopis otsa saanud, sest nende võimalikul teekonnal töötasid vene droonid tabamaks seal olevaid Ukraina võitlejaid ja seireseadmeid.
Lisaks näeb kahjuks üha rohkem, kuidas vene pool oma tapjadroonidega ründab Ukraina droone…
6. Siversk: muutusteta rindejoones.
7. Bahmut: muutusteta rindejoones.
8. Donetsk: muutusteta rindejoones.
9. Lõunarinne: muutusteta rindejoones.
10. Herson: muutusteta.
11. Pärast teisipäeval Pariisis toimunud kohtumist allkirjastasid Volodõmõr Zelenski, Emmanuel Macron ja Keir Starmer deklaratsiooni rahvusvaheliste vägede paigutamise kohta Ukrainasse pärast sõja lõppu. Macroni sõnul hõlmab see kuude pikkuste läbirääkimiste kulminatsiooniks olnud leping 35 riiki tahte koalitsioonis ja sisaldab tugevaid julgeolekugarantiisid, sealhulgas lääneriikide lubadust toetada Kiievit uue venemaa rünnaku korral. Tema sõnul hõlmab dokument USA juhitava relvarahu jälgimise mehhanismi loomist. Macroni sõnul on Ukraina armees pärast sõja lõppu 700 000 meest ja see toimib lääneriikide toel esimese kaitseliinina venemaa uue agressiooni vastu.
Türgi võtab vastutuse meresõidujulgeoleku eest. Samal ajal rajavad Ühendkuningriik ja Prantsusmaa Ukrainasse sõjaväebaasid, ütles Starmer. „On oluline, et me alustaksime aastat nii – Euroopa ja Ameerika liitlased seisavad koos Ukraina presidendi Zelenskiga rahu eest. Ja me oleme sellele eesmärgile lähemal kui kunagi varem. Kuid loomulikult on kõige raskemad ülesanded veel ees,” ütles ta. Poola peaminister Donald Tusk selgitas, et iga koalitsiooniriigi konkreetsed kohustused on alles eelnõu etapis. Ühine seisukoht, mis selgitab ka USA osalemist projektis, valmib jaanuari lõpuks, ütles Tusk.
12. President Donald Trumpi plaan Gröönimaa üle kontrolli haarata võib teoks saada juba 2026. aastal: Washington ajastab protsessi lõpuleviimise kas USA iseseisvuse 250. aastapäevaks 4. juulil või novembris toimuvateks vahevalimisteks, ütlesid eksperdid ja allikad Politicole. Selle saavutamiseks üritab Trump korraldada poliitilise mõjutuskampaania, et muuta olemasolevat tasakaalu Taani kontrolli all olevas piirkonnas, kus elab 56 000 inimest, märkis Eurasia Groupi mõttekoja Euroopa esinduse tegevjuht Mujtaba Rahman. Eksperti sõnul võivad need meetmed hõlmata kohalike poliitikute altkäemaksu andmist sõjalise ja tsiviilkontrolli tugevdamiseks, lisades, et risk on reaalne ja tõsine.
Economisti andmetel valmistab Trumpi administratsioon ette assotsiatsioonilepingu (COFA) ettepanekut, mida pakutakse otse Gröönimaale. USA-l on sellised lepingud Vaikse ookeani väikeriikidega. Nad teevad ettepaneku anda USA sõjaväele tegutsemisvabadus osalevates riikides vastutasuks tollimaksuvaba kaubanduse tagamise eest. Väljaande andmetel on Trumpi ametnikud juba üritanud pidada Gröönimaa võimudega otseläbirääkimisi, kuid seni on need tagasi lükatud.
Taani kuningriik rõhutab omalt poolt, et Gröönimaal on juba Ameerika sõjaväebaas ja et Kopenhaageniga sõlmitud leping ei piira saarel asuvate USA sõdurite arvu. Pühapäeval teatas Valge Maja juht, et Gröönimaa on Washingtonile hädavajalik ja et see on USA riikliku julgeoleku küsimus, kuna tema sõnul on piirkond praegu sõna otseses mõttes täis venemaa ja Hiina laevu.
Asjaga kursis olevate Bloombergi allikate sõnul on Taani valitsus Trumpi rünnakute pärast tõsiselt mures ega pea neid pelgalt retoorikaks või läbirääkimistaktikaks. „Ma usun, et ta (Trump) mõtleb asja tõsiselt ja see on muidugi vastuvõetamatu,” ütles Taani peaminister Mette Frederiksen esmaspäeval. Ta rõhutas, et selline surve Gröönimaale on vastuvõetamatu ja et Taani piirkond soovib ise oma tulevikku määrata ilma teiste suurriikide sekkumiseta. „Kui USA otsustab rünnata mõnda teist NATO riiki, siis lakkab kõik, sealhulgas NATO, ja seega ka julgeolek, mis on olnud tagatud Teise maailmasõja lõpust saadik,” teatas Taani valitsusjuht.
13. The Financial Times (FT) teatab allikatele viidates, et Telegrami 500 miljoni dollari väärtuses võlakirju on venemaa-vastaste sanktsioonide tõttu külmutatud riiklikus arvelduste depositooriumis (NSD). Väljaande andmetel on Telegram viimastel aastatel emiteerinud mitu võlakirjade seeriat oma võla tagasiostmiseks. Näiteks 2025. aasta mais väljastas ettevõte 1,7 miljardi dollari väärtuses võlakirju ja investorite aruteludega kursis olevate allikate sõnul õnnestus neil tagasi osta enamik 2026. aastal aeguvatest võlakirjadest.
Sanktsioonide tõttu ei suutnud Telegram aga osa venemaal hoitavatest võlakirjadest tagasi osta. FT kirjutab, et need paljastused toovad esile, kui sõltuv Telegram on endiselt venemaa kapitalist: „Varade külmutamine on eriti murettekitav Durovi jaoks, kes on viimastel aastatel püüdnud end oma kodumaalt venemaalt distantseerida, kritiseerides väiteid tema sõltuvusest kremlist kui vandenõuteooriaid.” Telegrami pressiteenistus selgitas, et 500 miljoni dollari suurune summa on seotud 2021. aasta emissiooniga. Telegram on venemaast või venemaa kapitalist sõltumatu ning tal pole sanktsioonide tõttu võlakirjadega probleeme, rõhutas sõnumitooja esindaja: „Standardpraktika kohaselt kantakse lunastusfondid üle rahvusvahelisele vahendajale ja edasised maksed omanikele ei ole ettevõtte kohustus, isegi kui mõned neist ei saa neid kätte.”
FT poolt läbi vaadatud finantsaruannete kohaselt näitas Telegram 2025. aasta esimesel poolel tulude kasvu enam kui 65%, ulatudes 870 miljoni dollarini. Ühe allika kohaselt plaanib ettevõte 2025. aasta lõpuks teenida 2 miljardit dollarit tulu. Vaatamata peaaegu 400 miljoni dollari suurusele ärikasumile ulatus 2025. aasta esimese poole puhaskahjum 222 miljoni dollarini, võrreldes 334 miljoni dollari suuruse puhaskasumiga 2024. aasta esimesel poolel.
14. Tšetšeenia juht ramzan kadõrov on määranud oma vanima poja, 20-aastase ahmati vabariigi valitsuse asejuhi kohusetäitjaks. Uus asepeaminister ühendab selle ametikoha kehakultuuri ja spordi ministeeriumi juhtimisega, mille juhiks ta määrati 2024. aasta mais (varem oli ta Tšetšeenia noorsoominister). Tšetšeenia valitsuse asepeaministriks on määratud piirkonna juhi abi ja pressiminister ahmed dudajev, teatas kadõrov oma Telegrami kanalis. Mõlemal ametissemääratul on Tšetšeenia juhi sõnul märkimisväärne juhtimiskogemus ja sügav arusaam nende vastutusalasse kuuluvate valdkondade eripäradest ning nad on teeninud maine vastutustundlike ja tõhusate juhtidena.
kadõrov noorem, kes, nagu BBC vene teenistus märkis, esindab kadrovi perekonna tsiviilharu, on ka jalgpalliklubi Ahmat president. Kokku on Tšetšeenia juht ajakirjanike sõnul paigutanud vabariigi valitsusse üle 80 oma sugulase. kadõrov on, sealhulgas oma laste abielude kaudu, seotud vähemalt 15 teise Tšetšeenia klanniga. BBC andmetel on Tšetšeenia juhi enam kui 30 lähisugulast vabariigi täidesaatvas võimus, vähemalt seitse töötavad rahanduses ja äris, neli juhivad spordiorganisatsioone, üle 20 kadõrovi perekonna liikme kontrollivad julgeolekujõude ja veel vähemalt 11 klanni liiget teenivad seadusandlikes organites, sealhulgas föderaalsetes.
kadõrovi enda seisund näib halvenevat. 25. detsembri õhtul viidi Tšetšeenia valitseja Moskvasse kiirabiga haiglasse vahetult enne putini juhitud riiginõukogu istungit, kus ta pidi osalema, ütles allikas Novaja Gazeta Evropale.
15. USA presidendi Donald Trumpi esimesel ametiajal andis tema endine nõunik Fiona Hill 2019. aasta parlamendi Kongressi istungil teada, et venemaa ametnikud andsid märku, et nad on valmis laskma Washingtonil Venezuelas vabalt oma asja ajada, kui USA laseb Moskval sama teha Ukrainas. Hilli kommentaarid on pälvinud laialdast tähelepanu pärast Trumpi 3. jaanuari rünnakut Venezuelale ja diktaator Nicolás Maduro, kremli liitlase, kinnivõtmist. Aastaid enne Venezuela rünnakut ja enne Ukraina täiemahulist sissetungi pakkuis kreml võimalust loobuda oma mõjust Venezuelas, et saavutada takistamatu kontroll Ukraina üle, ütles Hill, kes oli toona Trumpi vanemnõunik.
venemaa ametnikud „andsid väga jõulisi märke, et nad tahavad kuidagi sõlmida Venezuela ja Ukraina vahel mingi väga kummalise vahetuslepingu”, ütles Hill rahvasaadkutele 2019. aasta novembris toimunud istungil. Moskva lähenemiskatsed olid mitteametlikud, ütles Hill, kuid sõnum oli selge: „Teate, teil on oma Monroe doktriin. Te tahate meid oma mõjusfäärist välja. Noh, teate, meil on sellest oma versioon. Te olete meie mõjusfääris Ukrainas.” Hill ütles, et ta saadeti venemaale ettepanekut tagasi lükkama. Seitse aastat hiljem aga viitas Trump Monroe doktriinile – väitele, et USA-l on õigus läänepoolkera majanduslikule domineerimisele –, et õigustada oma rünnakut Venezuela vastu ja USA naftatööstuse ülevõtmist.
Trump on väitnud, et USA hakkab nüüd Venezuelat juhtima ja tema naftavarasid rekvireerima. Seejärel teatas Trump 6. jaanuaril, et Venezuela annab USA-le üle kuni 50 miljonit barrelit sanktsioonidega hõlmatud naftat. „Seda naftat müüakse turuhinnaga ja seda raha kontrollin mina,” kirjutas Trump sotsiaalmeedias. Trump on nõudnud ka, et Venezuela heidaks riigist välja venemaa, Hiina, Iraani ja Kuuba, katkestades nende riikidega majandussidemed enne, kui tal lubatakse rohkem naftat pumbata, väidavad ABC Newsiga rääkinud allikad.
Valge Maja ei ole vastanud Kyiv Independenti kommentaaritaotlusele nende teadete kohta. putin ei ole USA rünnakut Venezuelale kommenteerinud, kuigi venemaa välisministeerium avaldas ÜRO-le avalduse, milles mõistis USA agressiooni hukka. Siiski on Moskva teinud pärast Maduro vangistamist Venezuela materiaalseks abistamiseks vähe. Analüütikud on osutanud, et putin võib olla valmis vahetama oma mõju Ladina-Ameerikas võimaluse vastu laiendada oma ambitsioone Euroopas.
16. Hämaralt valgustatud puidust punkris filmitakse tagant pikka, võimsa kehaehitusega Ukraina ohvitseri, kes soovib enne missiooni alustamist oma meestele ükshaaval kindlate käepigistustega õnne. Kõnealused sõdurid – paar tosinat mobiliseeritud Ukraina meest, enamasti neljakümnendates eluaastates, igaüks riietatud väljaantud sõjaväevormi ja lihtsa käsitulirelvaga – reageerivad enamasti entusiasmita, vaadates tühjade pilkudega kaugusse, kui nad võtavad vastu oma ülema tervitused.
Konteksti arvestades omandab see pealtnäha süütu sotsiaalmeedia sisu, Ukraina 425. rünnakrügement, paremini tuntud kui Skelia, tumedama tooni, mis illustreerib riigi sünget isikkoosseisu olukorda venemaa täiemahulise sõja viienda aasta lähenedes. Skelia on Ukraina rünnakvägede sümbol, mis on uus sõjaväe haru, mis loodi 2025. aasta sügisel käputäiest eraldi rünnaküksustest, mis on tuntud oma kalduvuse poolest rünnata suure intensiivsusega ja nende ülemate lojaalsuse poolest ülemjuhatajale Oleksandr Sõrskile. 2025. aasta jooksul on rügement pälvinud tähelepanu kui üks sõjaväe parimaid „tuletõrje” üksusi, mis reageerib kiiresti üle rindejoone, et kiiresti lokaliseerida ja likvideerida venemaa läbimurdeid. Kuid selle tähelepanuga on kaasnenud kurikuulus mobiliseeritud sõdurite hoolimatu kasutamine kulukates rünnakuoperatsioonides, mis on toonud kaasa pidevalt suuri kaotusi, samal ajal kui tavalistel mehhaniseeritud brigaadidel napib abivägesid.
Kuna temperatuur langeb jaanuari alguses tublisti alla nulli, algab lahinguväljal venemaa edasitungi traditsiooniline aeglustumine. Kuid nagu see on olnud nii kaua, kui sõdu on peetud, kiirenevad pealetungid kevadel ja suvel ning Ukraina armeed vaevab endiselt krooniline sõdurite kriis, mida on tunda isegi kõige eliitsemates üksustes.
Süsteemse sõdurite puudusega kaasnevad suuremad pinged – ründajate ja kaitsjate vahel, kurnatud rahva ja selle ees seisva eksistentsiaalse ohu vahel, näotu ülema ja sünge näoga mobiliseeritud jalaväelase vahel –, mis võivad Ukraina jaoks 2026. aasta sõja määratleda.
Kuna rahulepingut pole näha, jätkub 2026. aastal käimasolev kurnamissõda sama valemi järgi, nagu see on jätkunud pärast Ukraina 2023. aasta suvise vastupealetungi ebaõnnestumist. Pikaleveninud kurnamisvõitluses püüavad mõlemad pooled vähendada nii teise poole võimet kui ka tahet võitluses püsida. Moskva suurem eesmärk on endiselt vaba ja iseseisva Ukraina murdmine Ukraina sõjaväe hävitamise kaudu.
Tohutu, raskelt relvastatud ja enamasti endiselt motiveeritud väed on siiski füüsiliselt ülekoormatud ülesandega kaitsta aasta-aastalt enam kui tuhande kilomeetri pikkust rindejoont vaenlase vastu, kellel on eelis tulejõu, ressursside ja näiliselt lõputu ründejalaväevaru osas. Isegi kui Ukraina partneritelt jätkub sõjaline ja rahaline abi, nagu see on juhtunud pärast täiemahulist sissetungi, isegi kui Ukraina kodumaine sõjaline tootmine jätkab kasvamist, arengut ja uuendusi ning isegi kui tagala elanikkond ei ole sunnitud energiainfrastruktuuri rünnakutega alistuma, jääb sõjaline pingutus inimestest sõltuvaks.
Kui sajad tuhanded inimesed, kes moodustavad enam kui saja brigaadi pika ahela, mis seda rindejoont katab, ei ole enam piisavalt arvukad, võimekad ega motiveeritud jätkama, on isegi venemaa kõige maksimalistlikumad sõjaeesmärgid käeulatuses.
Kompromissid ja nõrgad kohad
Suurema osa täiemahulise sõja kurnava, positsioonilise faasi jooksul on Ukraina suutnud kõikjal, kus venemaa on intensiivistanud pealetungi operatsioone, omakorda reageerida, ümber paigutades vägesid, et stabiliseerida ja lämmatada pealetungid enne, kui need liiga palju territooriumi vallutavad. Moskva terav keskendumine ülejäänud Donetski oblasti vallutamisele on olnud Ukrainale kasulik. Siin saab Kiiev koondada mõned oma tugevaimad brigaadid ja drooniüksused ning kasutada tihedalt asustatud alasid nagu Pokrovsk ja Kostiantõnivka, pikkade kurnavate lahingute korraldamiseks, mis hävitavad tohutul hulgal venemaa inimjõudu ja varustust.
Piirkondades, mis on hästi kaetud Ukraina suurepäraste droonimeeskondadega ja kus sektorit hoiab hästi mehitatud ja pädev brigaad, ei suuda venemaa saavutada midagi ligilähedastki tõelisele operatiivsele läbimurdele. Kui see peaks edaspidi kogu rindejoone ulatuses nii püsima, oleks Kiievil head eeldused, et veel aastaid vastu pidada välisele survele nõustuda kapitulatiivse rahuleppega, kuna venemaa iga kilomeetri, puuderivi ja küla eest tekkivad kulud oleksid lihtsalt liiga suured, et neid kanda. Mõnes rindejoone kriisikoldes on see endiselt norm, eriti piirkondades, kus kaitset juhivad tippbrigaadid ja drooniüksused lugupeetud korpuse juhtimisel.
Kuid mujal on trend 2025. aastaks olnud vastupidises suunas, mis annab murettekitavaid märke sõja edasise suuna kohta. Armee survet on tunda üha suuremate nõrkade kohtade avanemise näol rindel, samas kui sektorid, mis on aastaid stabiilse kaitsega lukustatud olnud, on nüüd muutumas uute venemaa edasiliikumiste sihtmärkideks. See on kõige ilmekam lõunarindel, Zaporižja oblastis asuva Huljaipole linna lähedal, mille vene väed jõuluperioodil vallutasid. Siin, vaatamata piirkonna strateegilisele tähtsusele, panid Ukraina kaootilised lahkumised viimase kuu jooksul ohtu kogu Zaporižja oblasti kaitse ning Huljaipole kaitsmist juhtis endiselt alakoormatud, halvasti varustatud ja halvasti juhitud 102. territoriaalkaitsebrigaad.
Detsembri lõpus jõudis üksus uudistesse täiesti valedel põhjustel, kui vene väed vallutasid ühe selle pataljoni tasemel juhtimispunktidest, mis hüljati kiiruga, arvutid, kaardid ja muud tundlikud sidevahendid jäid maha.
Umbes samal ajal vallutasid vene väed nädalate jooksul Siverski linna, mis oli aastaid olnud Ukraina kaitseks Donetski oblasti põhjaosas võtmetähtsusega. Seda piirkonda kaitsvad brigaadid olid lahingutes karastunud ja lahinguvõimelised. Kuid pärast seda, kui nende jalaväe read olid liiga kaua ilma korraliku täienduseta mandunud ja kuna nende droonimeeskonnad sattusid üha enam venemaa tule alla, ei suutnud need veteranüksused lihtsalt enam rindejoont hoida nii, nagu nad varem tegid.
Samal ajal paljastas venemaa sisenemine Sumõ oblasti riigipiiril Hrabovske külla – piirkonda, kus seni polnud liikumist toimunud, kuid mida kaitses ka hõredalt hajutatud territoriaalkaitseüksus – kasvava ohu uute rindejoonte avamiseks, tekitades Kiievile uusi strateegilisi dilemmasid.
Laiemas diskursuses taandatakse lahinguväljal tööjõu puuduse probleem sageli mobilisatsiooni probleemiks; vajadus langetada ebapopulaarne otsus tuua tsiviilelust palju rohkem – ja nooremaid – mehi sõjaväe ridadesse. Kuid kuigi Ukraina ühiskond tervikuna lükkab endiselt kategooriliselt tagasi kapitulatiivse rahulepingu idee, on sunniviisilise mobilisatsiooniga kaasnenud sisemine stress ja tüli keemas ning võivad 2026. aastaks keemispunkti jõuda. Rünnakud, mis on Ukraina linnade tänavatel kohati surmavad, ajateenijate vastu on üha sagedasemad ja – šokeerivalt – kiidavad neid sotsiaalmeedias sageli mitte vene robotid, vaid päris ukrainlased, kelle jaoks võib oma riigi kaotamise oht mõnikord jääda tagaplaanile sunniviisilise mobilisatsiooni otsese hädaohu kõrvale.
Mobilisatsiooniprotsessi parandamiseks saab palju ära teha ja paljud vajalikud muudatused on ebapopulaarsed. Kuid palju selgem vajadus on parandada seda, kuidas Ukraina sõjavägi kasutab juba olemasolevat inimjõudu. Keskmise mobiliseeritud sõduri pilt 2026. aasta koidikul on sageli sünge – üle 40 aasta vanad, suurema terviseprobleemide tõenäosusega ja tõenäoliselt mitte ägedate patriootlike ideaalide poolt juhitud. Väljakutse muuta need mehed võimekaks ja vastupidavaks võitlusjõuks muutub üha teravamaks. Riigi väljaõppesüsteem, mida vaevavad kehvad rajatised, nõukogudeaegsed tavad ja võimekate, kvalifitseeritud instruktorite puudus, vajab palju rohkem tähelepanu ja ressursse.
Lisaks väljaõppele on kõige silmatorkavam probleem – ja see, mida saaks kõige kiiremini lahendada – mobiliseeritud meeste jaotus lahinguüksuste vahel. 29. detsembril Ukraina televisioonile antud intervjuus tunnistas Sõrskii mitte ainult uute mobiliseeritud sõdurite ebaühtlast jaotust sõjaväes, vaid ka – võib-olla teadmatult – selle praktika keerulist põhjust.
„(Rünnakuvägede personali täiendamise prioriseerimine) tulenes mobilisatsiooni abil saavutatud inimressursi nappusest,” ütles Ukraina kõrgeim kindral. „Kuna praegune võitluse intensiivsus on selline, et me ei saa kõiki üksusi korraga täiendada, oleme pidanud seadma prioriteediks need üksused, mis võitlevad rindejoone kuumimates osades, ja loomulikult need, kes kannavad suurimaid kaotusi.”
See surmav kolmik – sobimatute ja motiveerimata mobiliseeritud meeste sissevool, kes saadetakse halva kvaliteediga väljaõppele ja seejärel üksustesse, kus nende elu ei ole kaitstud – on viinud viimase aasta jooksul hüppeliselt kasvanud teenistusest lahkunud ja deserteerunud meeste arvuni. 2025. aasta esimese kümne kuu jooksul – enne kui peaprokuratuur andmete avaldamise lõpetas – registreeriti sõjaväes 165 200 teenistusest lahkumise kriminaalasja, mis on sama palju kui kõik enne 2025. aastat toimunud täiemahulise sõja ajal registreeritud juhtumid.
Lisaks lahinguväljal inimohvritele ja mobiliseerimisega seotud raskustele ei ole need arvud jätkusuutlikud ning liiga pikk selle trajektooriga jätkamine võib tulevikus võimaldada suuremat venemaa läbimurret. Lisaks ilmsele massilise deserteerumise ja rinde kokkuvarisemise ohule, kui neid probleeme ei lahendata, vähendavad need veelgi avalikkuse usaldust mobiliseerimise vastu.
Kasu või kahju 2026. aastasse minnes on lahinguväljal valitsev jõudude tasakaal endiselt kõige olulisem tegur iga sõja lõpu stsenaariumi puhul. Konsolideeritud Ukraina sõjavägi, mis peab stabiilset ja kaljukindlat kaitsekampaaniat, oleks Kiievi tugevaim võimalik kaart, andes Moskvale valiku kas sõja lõpetamise või sundmobilisatsiooni väljakuulutamise ja majanduse ülekoormamise vahel.
Kuid vastupidi, kaootiline Ukraina kaitse – taandumine tervel rindejoonel üha suurenevas kaoses – annab venemaale positsiooni, sundides Kiievit kas läbirääkimiste laua taga alistuma või lahinguväljal lüüasaamist nägema.
Alates täiemahulise sõja esimestest hektilistest tundidest on Ukraina peamine eelis venemaa ees alati olnud tema inimesed. Nüüd on inimjõu küsimus tõenäoliselt selle võitluse otsustav või purustav. Kriisi leevendamiseks peab Kiiev parandama oma reameeste tingimusi kõikjal, alates väärikast mobiliseerimisest ja väljaõppest kuni üksuste vahelise nutikama jaotuse ja inimkeskse juhtimiskultuurini.
Kuid enne seda peab Ukraina sõjaväe juhtkond oma strateegilise visiooni kohapealse reaalsusega vastavusse viima. See ei eelda mitte ainult ratsionaalset vajadust pidada kõige tõhusamat kaitselist kurnavat võitlust, vaid ka meelespidamist, kuidas ja miks Ukraina edasi võitleb – ennekõike on kõik seotud oma rahva kaitsmisega.
Märkus loo autorilt: Tere, siin Francis Farrell, tänan teid selle, minu esimese 2026. aasta artikli lugemise eest, milles pidasin pühade ja maailmaareenil toimuva hulluse ajal oluliseks tuua meid kõiki tagasi selle juurde, mille ümber Ukrainas järgmisel aastal põhiline võitlus käib. Meie eesliini reportaaži seisukohast näeb 2026. aasta välja samamoodi: rohkem droone õhus, rohkem ohtu ajakirjanikele ja veelgi vähem tähelepanu, rääkimata välireportaažidest, rahvusvaheliselt meedialt lahinguväljal. Meie seevastu ei plaani kõrvale hiilida ega tempot aeglustada. Palun kaaluge meie reportaažide toetamist.
17. Lühiuudised
Tšehhi peaminister Babiš ütleb, et Ukraina laskemoonaalgatust saab jätkata, kuid ainult siis, kui seda rahastavad teised. Praha jääb koordinaatoriks ning Tšehhi maksumaksja raha ei kaasata. Ta välistas ka sõdurite saatmise, kuid toetas USA juhitud julgeolekugarantiisid kui püsiva rahu võtit.
Iraani rahutused on Khamenei režiimi jaoks eskaleerumas tõsiseks riiklikuks kriisiks. Abadanis keeldusid julgeolekujõud väidetavalt meeleavaldajaid laiali ajamast ja ühinesid nendega hoopis.
USA saadik Steve Witkoff ütles, et Ukraina garantiide lepingu läbirääkimised on nüüdseks lõpule jõudmas. Ta kirjeldas seda kui ukrainlastele pärast sõda „tohutuid väljavaateid” pakkuvat lepingut ja rõhutas, et tugev majandus on otseselt seotud julgeolekuprotokollidega. Witkoff märkis, et läbirääkimised Pariisis kestsid eile 10 tundi ja jätkuvad Ukraina delegatsiooniga, ning tõi esile varasematel kohtumistel Genfis, Berliinis ja Mar-a-Lagos tehtud edusamme. Njah, ikka raha läbi kumab…
Ajakirjanikud paljastasid Kiievis Moskvaga seotud Ukraina Õigeusu Kiriku salajase kooli. Seal õpib üle 60 lapse nõukogudeaegsete õpikute, sealhulgas 1966. aasta matemaatikaraamatu abil. Kuigi seda nimetatakse „pereklubiks”, tegutseb see nagu täiskoormusega kool, edendades vene keelt ja ideoloogiat.
Wall Street Journal: venemaa saatis Atlandi ookeanile allveelaeva ja teisi sõjalaevu kaitsma tühja naftatankerit, mis üritab USA piirivalve eest põgeneda.
Itaalia peaminister Giorgia Meloni ütles Euroopa ja Ameerika partneritele, et tema riik ei saada oma sõdureid Ukrainasse osana tulevastest julgeolekugarantiidest.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
LOE SIIT: Lõunaeestlase horoskoop aastaks 2026
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
