Sõja ülevaade: 1412. päev – rindel ok, Valges Majas mitte
Avaldatud: 5 jaanuar, 2026
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 05. jaanuar 2026:
rindel ok aga Valges Majas mitte ning hübriidsõjast Euroopas.
1. Kõik sihtmärgiks sobib.
2. Moskva teist ööd, aga miskit ka mujal.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: nii ja naa.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: jälle üle jõe ja 3 km edasi.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: Rodõneske linn enamuses jälle Ukraina kontrolli all.
9. Lõunarinne: vist jätkub olukorra paranemine.
10. Herson: muutusteta.
11. venemaa riigiduuma teatas erakorraliste eluruumide ümberasustamise programmi peatamisest, kuna eelarves napib raha.
12. Zelenski olla otsustanud eemaldada oma ametikohalt SBU juhi, kes juhtis operatsiooni „Ämblikuvõrk”.
13. Mõned Valge Maja juhtkonna arvamused eilsest päevast.
14. MANPADS on pandud Sahedi tüüpi droonidele.
15. Charles Patrick Pfarrer blogist tõlgituna: venemaa halli tsooni operatsioonid Euroopas: hübriidsõja taktika analüüs (2018–2025).
16. Lühiuudised
Jätkub maailma julgeoleku pildi muutumine ja ikka halvemuse suunas ning kui tahaks pahatahtlikult öelda, siis miskit Valge Maja sõnumites meenutab juba üha enam kremli sõnumeid… vabandused, aga selline tunne on… meie väikese riigina nagu oleme, peame suruma seda liini, et rahvusvaheline õigus on tähtis ja seda peaksid jälgima ka suured ja tugevad. Kui ikka leitakse, et ühtede puhul jälgime neid õigusi ja teiste puhul mitte ning tihti kumab kuskil läbi varaline huvi mitte julgeoleku huvi, siis üha rohkem annab USA käitumine eeskuju teistele, kelle eesmärgid pole nii heatahtlikud. Ahjaa, hea tahe pole alati piisav vabandus rahvusvahelise õiguse rikkumiseks…
229 vene poole rünnakut ja lisaks jalaväele tasapisi tõuseb tankide toetuse kasutamine rünnakugruppide toetamiseks tulejõu ja seirevahenditega, aga võimalik ka, et lisaks jalaväe vastaste miinide likvideerimiseks (kuigi selleks sobiks ka soomuk), sest nende miinidega suudetakse kohati ATV-sid tublilt töödelda lisaks jalaväele.
Suurim aktiivsuse tõus Huljaipole kandis, kus läks kirja lausa 65 vene poole rünnakut, mis isegi ületas Pokrovski kandi 54 rünnakut. Mujal kas tavapärane surve või väiksem.
Hetkel eip oska arvata, mis nii kõrge rünnakute arvu tõusu põhjustas, sest neid võib-olla mitu või siis kõigi koosmõju korraga. Eks linna vallutamisest juba ette kanti ja nüüdne kaotamine ju lubamatu ning lisaks tahe lõunarindel hakata idasuunalt liikuma paralleelselt senise rindejoonega lääne suunas, sest enamus kaitserajatisi kulgevad selle suunaga paralleelselt ja tunduks nagu lihtsama varinadiga kui risti ees olevate kaitseliinidega, kus juba rünnaku suunaga on arvestatud. Sama trendi näitab ka lõunarinde lääneserva tegevus aga see juba vastasuunas ehk siis idapoole sarnaselt.
Kuna lumesadu sai otsa, siis vastavalt tõusid ka vene poole kaudtule ja muu tagalatoetuse elemendi tabamise numbrid. 185 liugpommi, 4016 kaudtulelasku ja 5232 tapjadrooni näitavad neiski valdkondades keskmisest pisu kõrgemat tulemust. Ilm enam mõnel päeval sadu luba, päeval isegi võib pluss olla kuni 8 ja nädala teises pooles jälle sademeid aga paljus see vihmana tuleb ehk siis keerulised ilmastikuolud mõjutavad tuntavalt edasisi tegevusi. Libedus, külmumine, niiskus on sõbrad vaid neile, kes on selleks valmistunud ja eip lase sellel oma ajutegevust stoppata.
1. vene terrori tagajärjel Kiievi oblastis Fastovski rajoonis hukkus inimene, vaenlase rünnaku tõttu lõigati Slavutš ära elektrist ja seal oli palju purustusi. Sellest teatas Kiievi OVA juht Nikolai Kalašnik. „Fastovski rajoonis suri vaenlase rünnaku tagajärjel tsiviilisik, 1951. aastal sündinud mees, kelle surnukeha avastati tema enda majas tulekahju kustutamisel. Siiras kaastunne hukkunu omastele ja lähedastele.” Kalašnik teatas ka, et Fastovski linnaosas sai kannatada seitse era- ja üks mitmekorruseline elumaja, garaažid, kaks autot, tööstus- ja laopinda. Lisaks märkis OVA juht, et vaenlase rünnaku tõttu oli Slavutiz pingevaba. Kalašnik: „Kõik kriitilise tähtsusega infrastruktuuri rajatised on lülitatud varutoitele”.
Pühapäeval Kramatorski kogukonnale korraldatud venemaa kombineeritud löögi tagajärjel hukkus üks ja sai vigastada üks inimene. Meedia andmetel tabas pühapäeva hommikul poehoonet vene droon Molnija-2. Kell 18.45 tabas rünnak UAV tsiviilinfrastruktuuri. Lisaks teatab GVA, et ajavahemikul 19.10–19.30 toimus kolm vaenlase rünnakut kogukonna erasektori vastu. Kramatorski Riikliku Sõjaväevalitsuse teade: „Kahjuks hukkus üks inimene – 1996. aastal sündinud mees. Vigastada sai ka 1996. aastal sündinud naine”.
Tšernihivis puhkesid tulekahjud pärast venemaa ballistiliste rakettide ja droonirünnakut. Tšernihivi linnapea Dmitri Bražinski teatas algselt, et „vaenlane ründab meie linnas ühte ettevõtet ballistiliste rakettide ja mehitamata õhusõidukitega”. Hiljem selgitas ta vaenlase rünnaku tagajärgi. Bražinski avaldus: „Vaenlase rünnaku tagajärjel puhkesid tulekahjud ühes linna garaažikooperatiivis ja kõrvalasuvas kogukonnas asuvas eramajas.”
5. jaanuari öösel ründas vene okupatsiooniarmee Kiievit, mille tagajärjel puhkes tulekahju meditsiiniasutuses ja hukkus üks inimene. Tabati Obolonski rajooni haiglat, kus tegutses statsionaarne osakond. Päästjate sõnul sai vigastada ka kolm inimest. Kiievi meditsiiniasutuses viibis rünnaku ajal umbes 70 inimest, ütles Obolonski rajooni riikliku administratsiooni juht.
2. 4. jaanuaril ründas Ukraina teist päeva järjest Moskvat kümnete droonidega. Pealinna linnapea sergei sobjanini sõnul tulistati õhtul kella seitsme seisuga linnale lähenedes alla vähemalt 28 drooni. Reidid algasid kella kolme paiku. „Rusude allakukkumise kohas töötavad kiirabi spetsialistid,” teatas sobjanin üksikasju avaldamata. venemaa kaitseministeerium ei teatanud Ukraina relvajõudude droonide massilistest rünnakutest Moskva oblastile. Föderaalne lennutranspordiagentuur teatas omakorda, et 4. jaanuari pärastlõunal suleti venemaa suurima lennusõlme Moskva lennuväljad. Jutt käib Vnukovost, Domodedovost ja Žukovskist, mis lõpetasid lendude vastuvõtmise ja välja saatmise lennuohutuse tagamiseks. Hiljem teatas agentuur Žukovskis töö jätkamisest. Samal ajal võtavad Vnukovo ja Domodedovo lennujaamad lende vastu ja saadavad välja kokkuleppel asjaomaste ametivõimudega. Mashi andmetel on droonirünnakute ja kava „Vaiba” kasutuselevõtu tõttu Moskva lennujaamades hilinenud juba umbes 200 lendu.
Pühapäeva õhtul teatasid venemaa Telegrami kanalid droonirünnakust ja tulekahjust „Energia” kaitsetehases Jeletsis Lipetski oblastis venemaal. Pealtnägijate kaadrid filmiti umbes 900 meetri kaugusel rünnatud rajatisest, vastavalt Astra OSINT-analüüsile. „Energia” toodab muuhulgas akusid droonidele, samuti akusid lennundusele ja mereväele. Kirjutati, et esialgsetel andmetel ei ole inimohvreid ega vigastatuid.
Umbes südaöö paiku kuuldi Nižnegorski rajooni Tambovka külas (okupeeritud Krimm) plahvatusi, teatasid kohalikud.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: nii ja naa ehk siis pisu seni lumesadu olukorra selgust varjutab.
Kahjuks laiendab vene pool enda kontrollitavat ala Ukraina piiriäärse Hrabovske küla ümber. Küla asub Sumõ ja Harkivi suuna vahel ja vene poole sõnul ulatub nende kontrollitav ala 2,5 km sügavusse Ukrainasse. Küll loeb ridade vahelt, et Ukraina üritab kontrolli tagasi saada ja tuleb infot tõusnud aktiivsusest just jalaväe poolt.
Hetkel vaid kõlakad aga võib-olla on Ukraina suutnud vähendada Vovtšanski juures olevat vene sillapead, eks ootab pisu rohkemat infot.
Võimalik, et saabunud lumi on juba mõjutamas vene poole jõeületusi toetamaks selle suunalisi tegevusi ehk siis kõike on hetkel keerulisem varjata.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta rindejoones.
6. Siversk: vene poole sõnul Ukraina relvajõudude droon Fjodorovkast läänes hoidis tule all venemaa relvajõudude sõjaväelast. vene relvajõud liikusid Siverski lõunatiival kuni 3 km kaugusele ja asusid uutele positsioonidele Pazeno-Reznikovka liinil. Kahjuks tundub, et siiski on liialt auke Ukraina kaitses, et saadakse üle jõe ja jõutakse isegi 3km kaugusele jõest enne kui neid drooniga mõjutatakse. Ok, osa murest läheb lumesajule ,aga kas Ukraina eesmised possad suudavad külma kõhtu säilitada ja mitte koheselt hakata possasid maha jätma…
Lisaks teeb muret, et neid võimalikke varjatud liikumiskoridore ida-läänesuunalisi ka vaid mõni ja ikka ei suudeta neid piisavalt kontrollida…
7. Bahmut: muutusteta rindejoones.
8. Donetsk: Rodõnske linn enamuses uuesti Ukraina kontrolli all (ikka lippudega linnas vehiti) ja pisu segane seis Pokrovskis, sest ka eile Ukraina omade laekunud videod näitavad tegutsemisi linna keskel ja lääneserval aegasid enne lumesadu. Isegi mitmetelt vene blogijatelt eip täiendavat infot tulnud.
9. Lõunarinne: enamust Huljaipole linna kontrollib seni Ukraina ja vene pool on asunud linna tugevamalt nii lennunduse, kaudtule kui droonidega töötlema. Lisaks on vene poole lennundus võtnud sihikule Ukraina võimalikud logistikakoridorid pommitades neis olevaid külasid.
Mõned blogijad kirjutavad, et olla vene pool veelgi enam taandunud kaugemale Huljaipole linnast põhja suunast asuvast maanteest ida suunas. Kuna siin lõigus on vene poolel häid suuremid teid logistikakoridoride jaoks vähe ning kipuvad väga pikalt sirged olema ja lumigi hõlbustab kõige leidmist, siis võib-olla on Ukraina omad suutnud siin rohkem mõjutada kõike teel liikuvat ja see hakkas eesmistele possadele mõju avaldama ehk siis ei varud ega järgmised üksused possade hoidmiseks eip jõua kohale.
10. Herson: muutusteta.
11. Ülevenemaaline hädaabieluruumide ümberasustamise programm, mille raames tuleb viie aasta jooksul ümber asustada ligi 350 tuhat kodanikku, on Ukraina sõja ja rahapuuduse tõttu tegelikult peatatud, ütles riigiduuma saadik andrei gurulev. „SVO käivitamisega peatatakse föderaalne hädamajade programm avalikult, et te aru saaksite. Nüüd öelda, et homme paigaldame kõik hädaabimajad, poleks tõsi. Kuni me veidi pärast SVO-d ei hinga, ei ilmu raha, me ei hakka seda teemat üldse edasi lükkama. Ma ütlen teile nii, nagu see on,” ütles ta Telegrami kanali lugejatele vastatud videos.
vene Föderatsiooni rahandusministeerium kavatses järgmise kolme aasta jooksul eraldada avariielamufondi likvideerimiseks üle 160 miljardi rubla (1,6 miljardit eurot). Samal ajal hindas asepeaminister maratkhusnullin 2024. aastal ümberasustamise maksumuseks 2 triljonit rubla (20 miljardit eurot). gurulev kurtis ka Transbaikalia (kust ta duumasse valiti) hullu eelarvepuudujäägi üle. „Mis puudutab hädaabieluruumi: ütlen ausalt, et täna piirkonna eelarve lihtsalt ei tule sellega toime. Ütleme, et meiega on kõik korras, meil on palju sissetulekuid, aga vaadake, kui suur on puudujääk. On väga selge, et raha lihtsalt ei jätku,” ütles duuma regionaalpoliitika ja kohaliku omavalitsuse komitee liige.
2026. aasta regionaaleelarve puudujääk on 12,2 miljardit rubla (tuludega 162,3 miljardit). Alates 2025. aastast riiklikusse projekti „Elu taristu” kaasatud lagunenud elamute ümberasustamise programmi kohaselt on 2030. aastaks kavas 6,2 miljoni ruutmeetrise üldpinnaga lagunenud majadest ümber asustada 345 tuhat inimest. Programmi üle teostab järelevalvet venemaa Föderatsiooni ehitusministeerium ja operaator on territoriaalse arengu fond (TDF). Möödunud aasta lõpus teatas ministeerium, et alates 2019. aastast on ümberasustatud enam kui 15 miljonit ruutmeetrit hädaabieluruumi (2025. aastal 1,5 miljonit ruutmeetrit) ehk 910 tuhat kodanikku (2025. aastal 83 tuhat inimest).
Vähemalt 12 regioonis ei saanud aga programmi rahapuuduse ja kinnisvarahindade järsu tõusu tõttu ellu viia, vahendas Parlamentskaja Gazeta. Ehitusministeeriumi andmetel oli 2024. aasta 1. jaanuari seisuga vene Föderatsiooni hädaabifondi maht 23,1 miljonit ruutmeetrit. Igal aastal tunnistatakse hädaolukorraks keskmiselt 2,7 miljonit ruutmeetrit. Ehitusministeerium pakkus aasta lõpus välja seaduseelnõu, mis muuhulgas lükkab programmi elluviimise edasi 2028. aasta 1. septembrini ning lükkab osa kuludest ka ümberasustatavate endi kanda. Dokumendi kohaselt hinnatakse hädaabieluruume, võttes arvesse elamiseks sobimatuse fakti.
12. Zelenski kavatseb Ukraina peamise vastuluureagentuuri Ukraina julgeolekuteenistuse (SBU) juhi kohalt tagandada 42-aastase Vasõl Maljuki, kes juhtis operatsiooni „Ämblikuvõrk” ja muud ulatuslikku sabotaaži venemaa Föderatsiooni vastu. Politico kirjutab sellest viitega Ukraina nimetutele ametnikele. „Maljukki üritatakse eemaldada, kuid midagi pole veel otsustatud. Läbirääkimised alles käivad. Kui ta aga SBU-st lahkub, nõrgendab see tõsiselt Ukraina võimet end kaitsta. kreml avab šampanja, kui Maljuk vallandatakse,” ütles üks allikatest.
SBU juhi võimalik vallandamine on osa Zelenski administratsiooni korraldatud valitsuse ümberkorraldustest, mille raames on juba välja vahetatud Ukraina kaitseministeeriumi luure peadirektoraadi (GUR) juht. RBC-Ukraina allikad teatasid Maljuki eelseisvast vallandamisest 2. jaanuaril. Nad märkisid, et probleem ei ole veel lahendatud ja tagasiastumisega peab kokku leppima Ülemraada. Laupäeva õhtul kinnitas võimalikku personaliotsust kaudselt ka Zelenski ise. „Ma austan kõiki, kuid viin ellu need rotatsioonid, mille otsustasin,” ütles president kohtumisel ajakirjanikega, viidates kaitseblokis toimunud ümberkorraldustele.
Maljuk on juhtinud SBUd alates 2023. aastast. Ta juhtis mitmeid kõrgetasemelisi mõrvu ja hulljulgeid SBU erioperatsioone Venemaal, näiteks 2025. aastal „Ämblikuvõrk”, mille käigus veoautodelt lennanud Ukraina droonid tabasid venemaa strateegilisi pommitajaid mitmel kaitstud lennuväljal. Selle venemaa sõjalennunduse rünnaku kahju suuruseks hinnati 7 miljardit dollarit. Samuti seostatakse Maljuki nime kineetiliste sanktsioonidega venemaa varilaevastiku ja naftatööstuse rajatiste vastu. „Maljuk on õiges kohas ja julgeolekuteenistuse tulemused tõestavad seda. Just tema muutis SBU tõhusaks luureteenistuseks, mis viib läbi ainulaadseid erioperatsioone ja annab Ukrainale läbirääkimislaua taga tugevaid kaarte,” ütles Ukraina ametnik.
Ukraina partei „Hääl” saadiku Jaroslav Zeleznjaki sõnul soovib Zelenski näha Maljukki uuel ametikohal. Allikad ütlesid Politicole, et president pakkus talle kohta Ukraina välisluureteenistuses (SVRU), mida varem juhtis Oleg Ivaštšenko, või Ukraina rahvuslikus julgeolekunõukogus (SNBU), mida juhib Rustem Umerov.
Hommikune lisa loole
Ukrainskaja Pravda andmetel on SBU juht Vasõl Maljuk nõustunud tagasi astuma. Laupäeval toimunud kohtumisel presidendiga, pärast silmapaistvate avaliku elu tegelaste ja sõjaväelaste avaliku toetuse lainet, keeldus SBU juht tagasi astumast ja üle minemast Välisluureteenistusse või Riiklikku Julgeoleku- ja Kaitsenõukogusse. Ukrainska Pravda andmetel põhjendas Maljuk oma seisukohta väitega, et tal on mitu „Ämblikuvõrgu” ulatusega operatsiooni lõppjärgus ja nendest praegu loobumine oleks kuritegelik. Kuid ta väitis, et kui president seda nõuab, peaks ta asja edastama Radale ja parlament otsustab. Zelenski oli nördinud kindral Maljuki tagasiastumisest keeldumise pärast. Kommunikatsiooninõunikud õhutasid presidenti spetsiaalselt, väites, et kindrali toetamise kampaaniat organiseeris SBU ise. Seetõttu ähvardas Zelenski närviliselt Maljuki ametist tagandada, kui ta vabatahtlikult tagasi ei astu.
13. Venezuela ei saa olla venemaa, Hiina ja teiste riikide tegevuse keskuseks USA vastu, ütles USA välisminister Marco Rubio. „Te ei saa muuta Venezuelast Iraani, venemaa, Hizbollah’, Hiina või Kuuba luureagentide operatsioonikeskuseks. See ei saa jätkuda,” ütles välisministeeriumi juht intervjuus NBC Newsile, pöördudes Delcy Rodriguezi poole, kes kuulutati pärast president Nicolas Maduro tabamist riigi ajutiseks juhiks. Rubio rõhutas ka, et Venezuela uus juht ei saa lubada, et maailma suurimad naftavarud on USA vastaste kontrolli all. „Miks vajab Hiina Venezuela naftat? Miks vajab venemaa seda? Miks vajab Iraan? Neid pole isegi sellel kontinendil,” ütles välisminister. Tema sõnul jätkab USA Venezuela survestamist, kui uued võimud ei muuda Maduro ajal toimunud poliitikat. „Me tahame, et Venezuela liiguks teatud suunas,” ütles Rubio.
President Donald Trump teatas erioperatsioonile järgnenud pressikonverentsil, et Venezuelat hakkab pärast Maduro kukutamist juhtima USA. Bloombergi allikate sõnul hakkab vabariigi valitsemisel keskne roll olema Rubiol endal, kes on varem kritiseerinud Venezuela presidenti ja tema eelkäijat Hugo Chavezi. Intervjuus NBC Newsile ei andnud välisminister konkreetset vastust küsimusele, kes võtab riigi juhtimise üle.
USA president Donald Trump teatas taas, et pole rahul oma venemaa kolleegi vladimir putiniga, kes jätkab sõda Ukraina vastu. „Ma ei ole putiniga rahul. Ta tapab liiga palju inimesi,” ütles Valge Maja juht laupäeval Floridas pressikonverentsil.
USA president Donald Trump ähvardas Venezuela asepresidenti Delcy Rodriguezit, kes on olnud riigi presidendi kohusetäitja pärast Nicolas Maduro röövimist USA eriüksuste poolt, et ta võib maksta väga kõrget hinda, kui ta ei tee seda, mida tegema peab, tõenäoliselt kõrgemat kui Maduro . Sellest teatas Trump telefoniintervjuus väljaandele Atlantic oma West Palm Beachi golfiklubist. Trump on selgelt öelnud, et ta ei talu seda, mida ta nimetas Rodriguezi jõhkrat vastuseisu USA relvastatud sekkumisele, mis viis Maduro tabamiseni, öeldakse loos.
„Me saame kindlustada juurdepääsu täiendavale rikkusele ja ressurssidele, võimaldades riigil need avada ilma Ameerika verd valamata,” ütles USA kaitseminister (sõjaminister) Pete Hegseth, rõhutades Venezuela operatsiooni strateegilist ja majanduslikku põhjendust.
USA president kinnitas ka, et Venezuela ei pruugi olla viimane riik, kus Ameerika sekkub.
„Me vajame Gröönimaad, kahtlemata vajame seda kaitseks,” ütles ta, kirjeldades NATO liitlasele Taanile kuuluvat saart kui vene ja Hiina laevadest ümbritsetud saart.
USA välisminister Marco Rubio teatas intervjuus NBC Newsile, et Kuubal on suured probleemid ja et USA ei toeta Kuuba režiimi. Rubio otsene vastus: „Ma ei hakka teile ütlema, millised on meie järgmised sammud või milline on meie poliitika selles küsimuses. Aga ma ei arva, et on mingi saladus, et me ei toeta Kuuba režiimi, mis muide toetas Madurot.”
Laupäeval võrdles Trump olukorda Kuubal Venezuela olukorraga, öeldes ajakirjanikele: „Ma arvan, et Kuuba on meie edasiste arutelude teema, sest Kuuba on praegu kriisis olev riik, väga tõsine kriis, ja me tahame aidata selle rahvast.”
14. venemaa Shahed tüüpi ründedroonil avastati esmakordselt kaasaskantav õhutõrjerakettide süsteem. See paigaldati tõenäoliselt okupantide poolt Ukraina lennunduse vastu võitlemiseks, ütles raadiotehnoloogia spetsialist Sergei Beskrestnov, hüüdnimega Flash. Tema andmetel avastati ründedroon, millele venemaa sõjavägi paigaldas kaasaskantavad õhutõrjesüsteemid, eile, 4. jaanuaril. „Shahed on varustatud kaamera ja raadiomodemiga. Raketi laseb välja Shahedi piloot, kes juhib seda venemaa Föderatsiooni territooriumilt. Palun armee lennuväe pilootidel arvestada uue ohu ilmnemisega. Vältige Shahedile lähenemist vastassuunas ja olge ettevaatlikumad ringi kujuliselt lähenevate formatsioonidega,” kirjutas Flash.
vene Shahed MANPADS-iga. Kaasaskantavad õhutõrjeraketisüsteemid (MANPADS) on loodud madalalt lendavate õhusihtmärkide, näiteks helikopterite, lennukite, droonide ja tiibrakettide hävitamiseks. Neid relvi saab varustada erinevat tüüpi laskemoonaga, eelkõige termilise suunamise, laserjuhtimise või käsitsi juhtimisega.
venemaa armee jätkab rünnaku-UAV-de täiustamist ja täiendavate moodulite paigaldamist Ukraina pealtkuulamisdroonide ja lennukite tõrjumiseks. Eelkõige teatas Sergei Beskrestnov 2. jaanuaril, et Shahedil leiti infrapunane prožektor droonide ja lennukite tõrjumiseks. Varem teatas Oboronka, et Shahedi ja Gerbera droonidele lisatakse raadiomodemid, mis võimaldavad neil moodustada droonide vahel võrgu ja juhtida neid reaalajas venemaa Föderatsioonist. Samuti märgati novembris venemaa droonidel sagedamini tahavaatekaameraid Ukraina õhutõrjedroonide tõrjumiseks. Samad kaamerad leiti ka Orlani luuredroonidelt.
15. Charles Patrick Pfarrer blogist tõlgituna: venemaa halli tsooni operatsioonid Euroopas: hübriidsõja taktika analüüs (2018–2025).
Rahvusvahelise Strateegiliste Uuringute Instituudi (IISS) koostatud kaart annab tervikliku visuaalse ülevaate venemaa eskaleeruvast halli tsooni operatsioonide kampaaniast Euroopa riikide vastu. Halltsooni sõda, tuntud ka kui hübriidsõda, viitab sunnimeetmetele, mis jäävad tavapärase relvastatud konflikti piirist allapoole, kuid ületavad tavapärase riigitegevuse piire. Nende hulka kuuluvad sabotaaž, õõnestustegevus, desinformatsioon ja eitatavad rünnakud, mille eesmärk on saavutada strateegilisi eesmärke ilma täiemahulist sõda provotseerimata. IISS-i, relvastatud konfliktide asukoha ja sündmuste andmeprojekti (ACLED) ja Bart Schuurmani venemaa Euroopa-vastaste operatsioonide andmestiku koostatud andmekogumite põhjal illustreerib kaart selliste tegevuste laialdast ja intensiivistuvat mustrit, kus intsidendid on koondunud NATO ja EL-i liikmesriikidesse.
Kaardil on kriitilise infrastruktuuri sabotaaži sihtmärkide tähistamiseks kasutatud värvilisi ringe – roheline side, oranž energia, tumesinine valitsus, helesinine tervishoid, hall tööstus, pruun sõjandus, roosa transport, merevägi veealune ja tsüaansinine vesi –, samas kui tähed ja muud sümbolid tähistavad muid rünnakuid, nagu mõrvad (punane täht), GPS-i segamine (roheline täht), mehitamata õhusõidukite luuramine (lilla täht), vandalism (kollane täht), relvastatud migratsioon (must täht) ja terrorism (oranž täht). Usaldusväärsuse taset näitavad ringide kontuurid: helesinine tähendab „realistlikult võimalik”, punane „tõenäoline”, oranž „väga tõenäoline” ja kollane „peaaegu kindel”. See metodoloogia võimaldab nüansirikast omistamist, tunnistades halli tsooni taktika eitatavat olemust.
Geograafiliselt näitab kaart üleeuroopalist ulatust, kus tihedad klastrid asuvad Lääne- ja Kesk-Euroopas – eriti Saksamaal, Prantsusmaal, Ühendkuningriigis, Poolas ja Balti riikides –, ulatudes Skandinaaviasse, Balkanile ja isegi perifeersetesse piirkondadesse nagu Iirimaa ja Portugal. Ida-Euroopas, sealhulgas Eestis, Lätis, Leedus ja Poolas, on venemaa ja Valgevene piiride lähedal suur kontsentratsioon, mis peegeldab lähedust haavatavuse tegurina.
Veealused intsidendid on silmapaistvad Läänemerel ja Põhjameres, mis rõhutab venemaa keskendumist allveelaevadele ja torujuhtmetele. Balti riikidel ja Poolal on mitu sümbolit GPS-i segamise ja mehitamata õhusõidukite luuramise kohta – taktikad, mis häirivad navigatsiooni ja seiret ilma otsese kineetilise mõjuta.
Ajaliselt hõlmavad andmed jaanuari 2018 ja juuni 2025 vahel, kuid IISS-i aruandes märgitakse dramaatilist eskaleerumist pärast venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse 2022. aasta veebruaris. Intsidentide arv neljakordistus väidetavalt aastatel 2023–2024, vähenedes veidi 2025. aasta alguses, mis võib olla tingitud hilinenud aruandlusest või operatiivsetest kohandustest. See hüppeline tõus on kooskõlas lääne otsustega varustada Ukrainat täiustatud relvadega, mis viitab vastumeetmetele. Enne 2022. aastat olid tegevused juhuslikud, piirdudes sageli desinformatsiooni või madala taseme õõnestustegevusega, kuid sissetungijärgsed operatsioonid on muutunud julgemaks, hõlmates füüsilist sabotaaži. Nagu kirjeldatud, on peamisteks sihtmärkideks kriitilised taristusektorid, mis on eluliselt tähtsad ühiskonna toimimise ja Ukraina sõjalise toetuse jaoks.
Põhja-Euroopas domineerivad energia- ja veealused kategooriad, kusjuures kahtlustatavad venemaa varilaevastiku laevad on seotud kaablikatkestustega Läänemerel, samuti droonide õhuruumi rikkumistega Eestis, Saksamaal ja Taanis. Transpordi- ja tööstusrünnakud, sealhulgas Ukraina abiga seotud ladude ja tehaste süütamised, on laialt levinud Poolas ja Saksamaal.
Sõjaväelised ja valitsusasutused on sihtmärgiks NATO rindejoonel asuvates riikides, samas kui muud rünnakud nagu vandalism ja potentsiaalsed relvastatud rändekobarad, esinevad piirialadel. Mõrvakatsed, näiteks kaitsejuhtide vastu, ja GPS-i segamine viitavad jätkuvale kavatsusele hirmutada ja häirida.
venemaa halli tsooni strateegia kasutab ära eitatavust vahendajate kaudu – sageli värvatakse neid Telegrami kaudu kuritegelikest võrgustikest, Ida-Euroopa immigrantidelt või teadmatutelt kohalikelt –, kasutades madala tehnoloogiaga meetodeid, nagu süütamine või pisivandalism, et süüdlasest kõrvale hiilida. See detsentraliseeritud lähenemisviis, mida juhivad sellised agentuurid nagu GRU (sõjaväeluure), võimaldab Moskval kehtestada Ukraina toetajatele kulusid, testides samal ajal NATO 5. artikli läve.
Eesmärkide hulka kuuluvad avalikkuse vastupanuvõime õõnestamine, ebakõla külvamine, relvatarnete takistamine Kiievisse ja infrastruktuuri haavatavuste ärakasutamine, mis tulenevad aastakümnete pikkusest investeeringute puudumisest Euroopas. venemaa rünnakud toovad esile süsteemsed nõrkused: Euroopa omavahel ühendatud võrgud, sõltuvus veealusest infrastruktuurist ja avatud ühiskonnad muudavad selle hübriidohtudele vastuvõtlikuks. Intsidendid nagu kahtlustatavad süütamised kaubanduskeskustes või ladudes tekitavad hirmu ja majanduslikku pinget ilma ulatuslike inimohvriteta, võimendades psühholoogilist mõju. Ometi ei ole nende operatsioonide tagajärjel alates 2022. aastast kinnitatud tsiviilisikute surmajuhtumeid, mis rõhutavad venemaa kalibreerimist eskalatsiooni vältimiseks.
Oluline on see, et kuigi IISS-i andmestik kujutab endast kõige detailsemat avatud lähtekoodiga kogumikku, on hübriidsõja salajase olemuse tõttu omistamine endiselt keeruline. venemaa ametnikud eitavad oma seotust, raamides süüdistusi lääne propagandana. Sellest hoolimata pakuvad eskalatsioonimustrid – mis langevad kokku Ukraina lahinguvälja tagasilöökidega – ja venemaa teenustega seotud volitatud isikute vahistamised olulisi tõendeid paljude „väga tõenäoliste” või „peaaegu kindlate” juhtumite kohta.
venemaa peab Euroopa vastu ebatraditsioonilist sõda, hägustades rahu ja konflikti, et õõnestada Ukraina ühtekuuluvust ja toetust. Euroopa vastused on rõhutanud vastupanuvõimet – luureandmete jagamise, vastuluure ja selliste algatuste kaudu nagu NATO Balti Sentry –, kuid IISS väidab, et need ei ole piisavad doktriini vastu, mis tegutseb tahtlikult ebamääraselt. Kuna halli tsooni tegevused jätkuvad ka 2025. aastal, seavad need kahtluse alla heidutusraamistikud, riskides valearvestustega. Selle lahendamine nõuab lisaks kaitsemeetmetele ka ennetavaid strateegiaid Moskva kulude suurendamiseks, tagades, et hübriidagressioon ei õõnesta reeglitel põhinevat korda ilma tagajärgedeta.
16. Lühiuudised
4. jaanuaril avaldas vasakäärmuslik rühmitus Vulkangruppe ülestunnistuskirja, milles võttis vastutuse Berliini elektrijaama kaablite süütamise eest. Sellest teatas Tagesspiegel, viidates oma andmetele. Juhtumi tagajärjel on 50 000 leibkonda Saksamaa pealinna edelaosas alates laupäevast, 1. jaanuarist, elektri ja kütteta. Rühmitus kirjeldas oma aktsiooni kui avaliku huvi aktsiooni, märkides, et kaabelsilla süütamine oli suunatud energiaahnusele ja tehnoloogiaettevõtete kasvavale mõjuvõimule. Samuti väitsid nad, et rünnak gaasiküttel töötavale elektrijaamale oli enesekaitse ja rahvusvahelise solidaarsuse akt kõigiga, kes kaitsevad Maad ja elu. Kirjas jagas rühmitus ka rünnaku üksikasju: nad kirjeldasid Teltowi kanali kaablite süütamist ja terasvarraste kasutamist nende lühistamiseks.
EL on korranud, et ei tunnusta Nicolás Madurot Venezuela legitiimse presidendina ning toetab jõupingutusi rahvusvahelise kuritegevuse ja narkokaubanduse vastu võitlemiseks. Brüssel rõhutas aga, et kõik meetmed peavad jääma rahvusvahelise õiguse piiresse, ning kutsus kõiki osapooli üles ilmutama vaoshoitust, et vältida edasist eskaleerumist.
Relvastatud vastupanu levib üle Iraani, kuna protestid eskaleeruvad. Ahvazis puhkes elamurajoonides tulevahetus, kus mitu tsiviilisikut sai väidetavalt haavata. Julgeolekujõud blokeerisid meeleavaldajate püstitatud põlevad barrikaadid. Meheltatis süütasid meeleavaldajad politseijaoskonna. Lisaks ründavad julgeolekujõud haiglaid, et tabada haavatud meeleavaldajaid, sealhulgas neid, kes said vigastada varem Ilamis. Videos on näha vägivaldset mahasurumist haigla lähedal. Julmus kasvab jätkuvalt, samal ajal kui režiim püüab rahutusi maha suruda.
Ukraina droonitootja Fire Point on oma pikamaa droonide FP-1/FP-2 mootorite tootmisest 97% kohalikku tootmisse tootnud. Tehnoloogiadirektor Irõna Tereh ütles, et 82 osast 80, alates valamisest kuni lõppmontaažini valmistatakse ettevõttesiseselt. Isegi summutid on nüüd kohalikud, mis vähendab kulusid 400 eurolt 70 eurole. Tootmismaht ületab 200 drooni päevas. 58 000 dollariga on FP-1 palju odavam kui venemaa Shahedid. Ukraina tugineb endiselt imporditud mikrokiipidele, kuid on tehnoloogilisele sõltumatusele sammu võrra lähemal.
Ukraina FP-5 Flamingo on maalt lastav taktikaline tiibrakett. See suudab tabada 3000 km kaugusel asuvaid sihtmärke ja toimetada kohale 1500 kg kaaluva lõhkepea.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
LOE SIIT: Lõunaeestlase horoskoop aastaks 2026
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
