Sõja ülevaade: 1411. päev – ei ühtki rindejoone muutust
Avaldatud: 4 jaanuar, 2026
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 04. jaanuar 2026:
ei ühtki rindejoone muutust, kuigi vene poole tempot tõstis.
1. Sadu.
2. Moskva.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: muutusteta.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. venemaa võib Maduro kukutamise tõttu kaotada miljardeid dollareid investeeringuid Venezuelas.
12. India võimud on hakanud nõudma, et rafineerimistehased esitaksid igal nädalal aruande venemaalt imporditud nafta kohta.
13. vene sõjablogijad Venezuela operatsioonist.
14. Võtmeisikute positsioonide muutustest Ukrainas läbi Zelenski sõnade.
15. Lühiuudised
Üha enam oleme jõudmas ajajärku, kus jõud kipub määrama, mida maailmas teha võib ja Euroopa (venemaa mitte) koos veel mitmete riikidega peavad tegema tugevamaid jõupingutusi, et me ei langeks sellise rahvusvahelise õiguse ja inimeste põhiõiguste ja vabaduste kadumise aega. Lisaks on mure nii USA kui Hiina teemal, et ühes tahavad suured varalised grupid saada veelgi suuremaid õigusi domineerimaks inimeste (tarbijate) üle ja teine tahab panna kõiki nõrgemaid endast rahalisse sõltuvusse ning luurata kõige järel… kas meie riikides piisav arv inimesi saab aru, et paljud õigused ja vabaduse ei ole lihtsalt sõnakõlks vaid väga-väga paljude inimeste igapäevane pingutus ning kas on piisav arv inimesi, kes oleks nõus nende väärtuste ja põhimõtete nimel rohkem pingutama, mitte vaid rusikatega vehkima? Vahel jääb tunne, et mitte…
211 vene poole rünnakut viimasel ööpäeval kirja läks ja tundub, et paljudes lõikudes üritati jälle lumesadu ära kasutada ning täna peaks paljus paigus tihe lumesadu jätkuma.
Suuremad rünnakute arvu tõusjad sektorid: Harkivi suund 19, tundub, et on alanud suurem surve terves sektoris, kui see püsib pikemalt siis kipub jälle arvama, et tahetakse võib-olla edenemisega saavutada mõju Kupianski suunale. Kupjanski lõigus 14 rünnakut on päris suur rünnakute arvu tõus ning teist päeva suudetakse hoida suuremat survet (22) Lõmani suunal. Kostjantõnivka ja Pokrovsk tavapärase surve all ja ikka kõrgem Huljaipole kandis.
Hetkel kipub arvama, et võib-olla mõnes lõigus on rohkem muret reorgiga ning jõgede ületustega jätkamaks tavapärast tihedamat survet. Lisaks hakkab veelgi rohkem mõjutama lahinguvälja kasvav lumepaksus ja eks näis, palju homseks seda maha sadada jõuab. Aravata võib, et see juba mõjutab kaudtuleüksuste tööd, sest teatati vaid 2702 lasust ja eip mäletagi nii väheste laskude arvuga päeva. Umbes 4800 tapjadrooni on jooksev keskmine ning lennunduse tööd lumesadu ei häirinud.
Kas varjas lumesadu võimalikud vene poole edenemised või neid polnudki, saab vast kindlamalt teada siis, kui ilm paraneb. Lisaks võis ka Ukraina lumesadu ära kasutada…
Senine vene poole rünnakute surve rindel näitab jätkuvalt kahte soovi, esmalt siduda max Ukraina üksusi kõikjal, et Ukraina omadel poleks piisavalt reserve kuskil domineerimaks ning saada edasi ükskõik kus ja ükskõik kui palju ja üksi hind pole selleks liiga kallis.
Kipub arvama, et Ukraina hakkab rohkem sihtima venemaa elektritaristut ja koostootmisjaamu ehk siis peegeldab vene poole tegevust, kes teeb seda jooksvalt massiliselt ning loeb selles olukorras seda õigustatuks. Lisaks on sellest Zelenski korduvalt teada andnud, et seda tehakse, kui venemaa ei lõpeta sarnaseid ründeid.
1. 4. jaanuari öösel ründas vaenlane 52 mehitamata õhusõidukit (UAV), millest umbes 40 olid Shahed-id. Õhuvägi teatab 39 allatulistamise või mahasurumise kohta. Sõjaväe andmetel olid õhutõrje aktiivsed riigi põhja- ja idaosas. Üheksas kohas registreeriti 13 ründe-UAV tabamused, samuti registreeriti ühes kohas allatulistatud UAV-de (prügi) allakukkumine.
Hersoni oblastis tapsid vene okupandid viimase 24 tunni jooksul kaks inimest ja haavasid veel kahte. Allikas: Hersoni oblasti riikliku administratsiooni esimees Oleksandr Prokudin märkis, et laupäeval rünnati Hersonit ja veel 30 asulat selles piirkonnas erinevat tüüpi rünnakute all. Vaenlane ründas droonidega, viis läbi õhurünnakuid ja suurtükiväe tulistamist. Prokudini avaldus: „vene väed võtsid sihikule kriitilise ja sotsiaalse infrastruktuuri; piirkonna asulate elamurajoonid, kahjustades täpsemalt kaheksat kõrghoonet ja kuut eramut. Okupandid kahjustasid ka elektritranspordivõrku, poodi ja eraautosid.”
2. Moskvat ründasid kümned droonid: linnas oli kuulda plahvatusi, hilines üle 140 lennu. Moskva linnapea sobjanin teatas väidetavalt enam kui kahekümne drooni allatulistamise kohta linna kohal, samas kui venemaa kaitseministeerium teatas 11 allatulistatud droonist. Kohalikud elanikud kuulsid plahvatusi ja kaks lennujaama peatasid tegevuse. Odintsovo ja Domodedovo rajoonide elanikud teatasid 4-5 plahvatusest ja sähvatusest taevas.
Samal ajal teatas venemaa kaitseministeerium 90 drooni väidetavast mõjutamisest erinevate piirkondade kohal. Neist 11 hävitati väidetavalt Moskva oblasti territooriumi kohal, sealhulgas kolm otse Moskva kohal.
Jalta lähedal keskrõhu gaasijuhtmes on toimunud tõsine õnnetus. Koreizi, Kurpatõ, Gaspra ja Oreanda külad on gaasita. venemaa võimud lubavad probleemi täna õhtuks lahendada, kuid pole õnnetuse asukohta ega põhjust avaldanud. 4500 klienti on gaasita.
Neid uudiseid, et venemaal jooksvalt keskkütte süsteemid koos katlamajadega üles ütlevad ja tihedalt on ilma keskkütteta pakaseliste ilmadega kümneid tuhandeid inimesi (aga viskab ka päevi, kus keskkütte puudus mõjutab enamat kui sadat tuhandet) mõjutab, pole kajastanud. Kohalikud ja eksperdid toovad põhjusteks üha enam amortiseeruvat taristut ning lootust polevat olukorra paranemiseks vaid hoopis halvenemiseks.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: muutusteta.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. USA erivägede poolt kinni võetud ja New Yorgis narkoterrorismi süüdistustega kohtu alla viidava Nicolás Maduro langemine on jätnud õhku miljardite dollarite suuruste investeeringute ja laenude saatuse, mille Venezuela venemaalt sai. Reutersi arvutuste kohaselt eraldas kreml aastatel 2006–2017 Venezuela valitsusele ja riigile kuuluvale naftakompaniile PDVSA kokku 17 miljardit dollarit. Esimene laen, 2,2 miljardit dollarit, läks Maduro eelkäijale Hugo Chávezile, kes sõlmis 2009. aastal lepingu venemaa relvade – T-72 tankide ja S-300 õhutõrjesüsteemide – ostmiseks. Kaheksa aastat hiljem oli Venezuela Moskvale võlgu 3,5 miljardit dollarit, mida ta majanduskriisi ja sanktsioonide tõttu tagasi maksta ei suutnud. 2017. aastal leppisid putin ja Maduro kokku selle laenu maksete edasilükkamises 10 aastaks, kusjuures põhiosa makstakse tagasi aastatel 2024–2027.
2010. aastate lõpus sai Rosneftist Maduro peamine võlausaldaja, saades vastutasuks osalusi Venezuela suurtes naftaprojektides. Maduro valitsus kasutas venemaa vahendeid, et vältida oma võla maksejõuetust, makstes kremlile naftaga, mille Rosneft müüs edasi ülemaailmsel turul, ütlesid allikad Reutersile. 2020. aastal, pärast PDVSA-le sanktsioonide kehtestamist, müüs Rosneft kõik oma varad Venezuelas spetsiaalselt loodud riigile kuuluvale ettevõttele Roszarubezhneft, mis kuulub täielikult riigile. Nüüd on Venezuela naftaväljade saatus Donald Trumpi administratsiooni kätes, kes on süüdistanud Venezuelat nafta varastamises Ameerika Ühendriikidelt. „Me ehitasime Venezuela naftatööstuse Ameerika talendi, tahtejõu ja oskustega ning sotsialistlik režiim varastas selle meilt,” kuulutas Trump. Ta lisas, et USA kavatseb Venezuela infrastruktuuri taastada ja müüa palju naftat, sealhulgas teistele riikidele.
Trumpi sõnul ei teki Venezuela operatsiooni osas venemaaga probleeme ning ta ei arutanud Maduro saatust putiniga kordagi. USA kiire operatsioon, mis Associated Pressi andmetel kestis vaid umbes pool tundi, kutsus Moskvas esile vaoshoitud reaktsiooni. Välisministeerium väljendas sügavat muret USA rünnakute pärast Venezuela territooriumil ja tõsist nördimust Maduro vahistamise teadete pärast. Samuti nõudis see Maduro ja tema naise Cecilia Florese vabastamist, kellele USA-s on määratud mitu eluaegset vanglakaristust. Ühelt poolt samastub putin autoritaarse juhina Maduroga – ja selles mõttes on ta nördinud ja hirmunud. Teisest küljest samastub putin suurvõimu staatusesse pürgiva riigi juhina Trumpiga – ja selles mõttes on ta nüüd kohutavalt kade, väidab politoloog Abbas Galjamov. „See saab olema venemaa julgeolekubloki juhtidele väga raske päev. Kostab palju hüüdeid: „Miks nemad saavad seda teha, aga teie ei saa?”,” kirjutab Galjamov.
12. India valitsus on käskinud oma rafineerimistehastel avaldada iganädalast teavet venemaa ja Ameerika toornafta ostude kohta, teatasid viis allikat Reutersile. Nende sõnul päring pärineb naftaministeeriumi naftaplaneerimise ja -analüüsi osakonnalt (PPAC). Peaminister Narendra Modi büroo on andnud korralduse nende andmete kogumiseks. Valitsusametnik selgitas, et see on vajalik selleks, et kui USA seda nõuab, saaks India esitada kontrollitud andmeid, mitte tugineda teisejärgulistele allikatele. Tavaliselt kajastub teave India rafineerimistehaste ostetud toornafta päritolu kohta igakuises tollistatistikas ja eraettevõtete analüütilistes aruannetes.
See on esimene kord, kui valitsus on selliseid andmeid iganädalaselt küsinud. Agentuuri allikad teatasid ka India ettevõtete plaanidest vähendada venemaa toornafta importi. Eeldatakse, et see langeb lähikuudel alla 1 miljoni barreli päevas, kuna riik püüab sõlmida USA-ga kaubanduslepingut. 2025. aasta augustis kehtestas USA president Donald Trump Indiale venemaalt ostetud naftale täiendava 25% tariifi, tõstes India kaupade kogutariifi 50%-ni. Trump märkis, et New Delhi rahastab sisuliselt Ukraina sõda, kuna Moskva suunab märkimisväärse osa oma energiatuludest sõjalistesse ja lahinguoperatsioonidesse.
Indiast sai pärast Ukraina sissetungi algust 2022. aastal üks suurimaid venemaa nafta ostjaid. USA surve all vähendas India tarneid, kuid keeldus neist täielikult loobumast. Detsembris langes venemaa naftaimport Indiasse kolme aasta madalaimale tasemele, 1,1 miljoni barrelini päevas. Kpleri andmetel oli see näitaja novembris 1,77 miljonit barrelit. Eelmise aasta lõpus teatati, et venemaa on hakanud naftaga kahjumiga kauplema India ja Hiina rekordiliste allahindluste tõttu. Arguse andmetel langes venemaa Uurali toornafta hind Läänemere ja Musta mere sadamates 22.–28. detsembri nädalal 33–34 dollarini – madalaimale tasemele pärast pandeemiat –, samas kui selle allahindlus Brenti toornafta suhtes ulatus 27 dollarini barreli kohta.
13. USA kiire operatsioon Venezuela vastu, mis kulmineerus president Nicolás Maduro vahistamisega, on tekitanud sõjameelsete z-kogukonnas (vene sõjablogijad) imetluslaine, hoolimata asjaolust, et venemaad ja Venezuelat seob strateegiline partnerlusleping, mis hõlmab sõjalis-tehnilist koostööd. Rünnak, mis kestis vaid 30 minutit ja hõlmas mitmeid õhurünnakuid ning CIA operatsiooni Maduro kinnipüüdmiseks ja väljatoomiseks, on eeskujulik erioperatsioon, kirjutab „Военный осведомитель”. „Nad saabusid, tegid töö ära ja lahkusid,” kirjeldab ta olukorda: „USA puhastas koridori erivägesid vedavatele helikopteritele, hävitades teel mitu sihtmärki riigis ja lahkusid seejärel kohe pärast Maduro kinnipüüdmist.”
Aga putinit võib samuti röövida, muretseb „Сводки ополчения Новороссии” kanal. „Два майора” nimetab USA operatsiooni oskuslikuks, kiireks ja tõhusaks. „Meie erioperatsioon oli ilmselt ka selliselt kavandatud. On ebatõenäoline, et gerassimov plaanis neli aastat sõdida,” kurdab kanal. „Mõned asjad, mida USA tegi, olid eeskujulikud,” kirjutab „Rõbar”. 2022. aastal üritas venemaa armee õhudessantvägede abil vallutada ka Kiievi lennuvälja Gostomelis ning seejärel vallutas sarnaselt Dnepri ületamiseks Antonovski silla Hersonis, kuid need taktikalised edusammud ei osutunud strateegilisteks, märgib „Rõbar”. „Kui me tahame olla nagu ameeriklased, peame kõigepealt mõistma, mida me täpselt tahame ja mida me sellega tegelikult saavutada saame. Ilma kaine analüüsita ei saa teha usaldusväärseid järeldusi ja ilma nendeta korratakse samu vigu,” kirjutab kanal.
14. President Volodõmõr Zelenski teatas briifingul pärast kohtumist partnerriikide julgeolekunõunikega mitme ministeeriumi juhtkonna muutumisest ning kogu õiguskaitsesüsteemi ja Ukraina relvajõudude taaskäivitamisest. „Kui venemaa nurjab diplomaatilise tee, vajab Ukraina võitluse jätkamiseks uusi jõude. Oleme suure lähtestamise programmi protsessis, millest ma kunagi rääkisin. Alustasime Ukraina ministrite kabinetist, kuid kõik pole veel lähtestatud; ministeeriumides toimuvad mõned muudatused. Oleme näinud minu ettepanekuid esimese asepeaministri, energeetikaministri kohta…”
„Samuti asume kaitseministeeriumi lähtestamise protsessi. Need muudatused, millest ma rääkisin, algavad niipea, kui parlamendiliikmed toetavad uue kaitseministri Fedorovi kandidatuuri. Mis puutub kogu julgeolekusektorisse, kogu õiguskaitsesüsteemi, siis ma hakkan isiklikult jälgima absoluutselt kõigi juhtide rotatsiooni… Suure austusega, me kõik oleme samas meeskonnas. Ma arvan, et kõik jäävad erinevatele kõrgematele ametikohtadele, kuid tuleb ka asendusi.”
„Järgmisena, pärast kaitsesektori taaskäivitamist, liitun Ukraina relvajõududega. Aga selleks, et sinna jõuda, pean olema kindel, et kõik muu on taaskäivitatud ja toimib,” ütles Zelenski. President rõhutas, et Ukrainal on kaks teed ja ta ütleb seda oma partneritele, kusjuures teine tee „sõltub ainuüksi meie partneritest“. „On esimene tee, mis on vähem valus – rahumeelne, diplomaatiline tee. Ja see on minu jaoks isiklikult number üks. Me tahame sõja lõpetada. Näete, diplomaatia, me teeme seda, me oleme selle saavutamisele väga lähedal, aga kui venemaa mingil hetkel selle kõik blokeerib – ja see sõltub ka meie partneritest, kui meie partnerid ei sunni venemaad sõda lõpetama –, on teine tee – kaitse. Ja sel hetkel on vaja uusi jõude. Seetõttu taotlen ma kõigi struktuuride paralleelset taaskäivitamist, igaks juhuks.”
2. jaanuaril allkirjastas Zelenski määrused, millega määrati Budanov presidendi kantselei juhiks ja Oleh Ivaštšenko kaitseministeeriumi luureosakonna juhiks. Samuti tegi ta ettepaneku nimetada uueks kaitseministriks esimene asepeaminister ja digitaalse arengu minister Mõhhailo Fjodorov. Lisaks teatas Zelenski, et siseminister esitab peagi kandidaadid Ukraina riigipiirivalve juhi asendamiseks, samal ajal kui kindralleitnant Serhi Dejneko jätkab teenistust siseministeeriumis. 3. jaanuaril avaldas Zelenski ootust, et parlament kiidab heaks Denõss Šmõhali kandidatuuri asepeaministri ja energeetikaministri ametikohtadele. Zelenski teatas ka uute kuberneride ametisse nimetamisest Vinnõtsa, Dnipropetrovski, Poltaava, Ternopili ja Tšernihivi oblastis.
President Volodõmõr Zelenski teatas, et ta ei kaalu praegu Ukraina relvajõudude ülemjuhataja Oleksandr Sirski asendamist. „Mis puudutab lähtestamist, siis reorganiseeritakse kõiki protsesse – ministrite kabinetti, õiguskaitsesüsteemi, julgeolekusüsteemi, kaitseministeeriumi. Ja Ukraina relvajõud, lisaks tootmisüksustele, lahkuvad samuti kaitseministeeriumist. Me räägime samm-sammult, mitte ei ütle, et oleme valmis ülemjuhatajat täna asendama. Ülemjuhataja asendamist täna ei oodata.” Küsimusele sõjaväe palve kohta mitte vallandada SBU juhti Vasõl Maljukki vastas Zelenski: „Ma austan kõiki. Ma teen need rotatsioonid, mida olen otsustanud teha.”
Lühiuudised
Iraani parlamendi spiiker Mohammad Bagher Ghalibaf teatas, et Ameerika sõjaväeobjektid Lähis-Idas muutuvad Iraani sihtmärkideks, kui USA sekkub riigis toimuvatesse protestidesse. Ta vastas Donald Trumpi avaldusele oma valmisoleku kohta aidata Iraani meeleavaldajaid, kelle seas on juba seitse inimest tapetud. „Lugupidamatu USA president peaks teadma, et pärast seda ametlikku tunnustamist saavad kõik Ameerika baasid ja relvajõud piirkonnas meie õigustatud sihtmärgiks vastuseks mis tahes võimalikule avantüürile,” kirjutas Ghalibaf. Päev varem teatas Trump, et USA vastab, kui Iraani valitsus tapab rahumeelseid meeleavaldajaid. „Oleme valmis tegutsema ja oleme täielikus lahinguvalmiduses,” rõhutas ta. Seejärel süüdistas Iraani kõrgeima riikliku julgeolekunõukogu sekretär Ali Larijani USA-d ja Iisraeli protestide õhutamises ning hoiatas Trumpi sekkumise eest riigi siseasjadesse, väites, et see tooks kaasa kaose kogu piirkonnas ja kahjustaks Ameerika huve. Omakorda hoiatas kõrgeima juhi ajatolla Ali Khamenei poliitiline nõunik Ali Shamkhani, et igasugune sekkumine, mille eesmärk on Iraani julgeolekut õõnestada, saab vastuseks vastumeetmed.
New Yorgi linnapea Zoran Mamdani nimetas USA operatsiooni, mille käigus Venezuela juht Nicolás Maduro kinni peeti, sõjaaktiks ja rahvusvahelise ning föderaalse õiguse rikkumiseks. Samuti helistas ta president Donald Trumpile, et väljendada oma vastuseisu operatsioonile.
Suurbritannia ja Prantsusmaa ründasid lennundusega Süürias ISISe baasi. Suurbritannia kaitseministeerium teatas, et Palmyrast lõunas asuvat luureteenistuse poolt tuvastatud rajatist kasutati relvade ja lõhkeainete hoidmiseks.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
LOE SIIT: Lõunaeestlase horoskoop aastaks 2026
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
