Sõja ülevaade: 1410. päev – Ukraina sai tagasi kontrolli rindelinna üle
Avaldatud: 3 jaanuar, 2026
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 03. jaanuar 2026:
Ukraina sai tagasi kontrolli lumise Huljaipole linna üle.
1. Sadu.
2. Miskit ikka.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: 2 km vene pool edasi sai.
7. Bahmut: üks vene poole 2 km hüpe tuli.
8. Donetsk: üks üle jõe saamine siiski oli.
9. Lõunarinne: enamus Huljaipole linna on uuesti Ukraina kontrolli all.
10. Herson: muutusteta.
11. Ukraina sõjaväeluure ülem Budanov astub presidendi kantselei ülemaks.
12. venemaa keskpank hoiatas eelarvekärbete eest, kui naftahinnad ei tõuse.
13. Kes on Mõhhailo Fjodorov, mees, keda Zelenski soovib näha Ukraina järgmise kaitseministrina?
14. Lühiuudised
Lumi ja reorg on toonud suurema vene poole tempo languse. Vaid 116 rünnakut ja suur isikkoosseisu kaotuste numbri langus kipub seda kinnitavat. Vaid lõunarinde ida ja keskmine osa suutis enam-vähem varasemat tempot hoida aga seda väga ebaõnnetunult. Ukraina on suutnud üllatada lõunarindele, aga eks üllatusi tegi ka vene pool.
Enamus rünnakule suunduvatest vahenditest kas ATV-d või neljaveolised põhiliselt ka UAZ tüüpi (kas siis kuudikad või maasturid) aga näeb ka tsiviilsõidukeid ja mõni ka ühesilla veoga. Jah, päris paljud siiski liiguvad jala ja tihti on jala liikumise põhjuseks ratasmasinate hävimine kas omal süül või tabamuste tõttu. Eks järjest enam tundub, et omavad ka soldatid droonituvastusseadmeid ja tapjadrooni lähenedes joostakse liikumisvahendist kaugemale.
Lõpuks näeb, et mõnede vene soldatiteni on jõudnud talve maskeerimisriided, aga see pigem erand kui reegel, ehk siis nagu ikka, talv saabus ootamatult. Enamuses masinatel (ka ATV-del) näeb kaasas olevat kuni 30L kütusekanistreid ehk siis plaanid iseseisvaks tegutsemiseks pisu pikemad ja võimalik, et tarnete lünklikus seoses Ukraina droonipilvega tekitabki vajaduse suuremate varude enda ligi hoidmiseks.
vene poole kaudtulelaskude arv ikka väheneb, aga tabatakse neid jooksvalt palju ning sellega ok, aga tapjadroonide arv ülikõrge (6358) ja näeb üha tihedamalt, kuidas suurem seiredroon ülal leiab sihtmärke ja tulemusi tapjadroonide tööst fikseerib ehk siis üha enam paraneb droonimeeskondade koostöö paljudes üksustes.
1. 2. jaanuari pärastlõunal lasi venemaa sõjavägi Harkivi pihta ballistilisi rakette. Linnapea Ihor Terehhovi sõnul hävis Kiievi rajoonis asuv mitmekorruseline hoone. Praegu on teadaolevalt vigastada saanud 30 inimest, sealhulgas kuuekuune imik ning kaks inimest sai surma, üks neist 3 aastane laps ja teine tema arvatav ema. 15 viidi haiglasse mõõdukate vigastustega ja ühe naise seisund on raske. Venemaa õhurünnak Harkivi kesklinnale hävitas ka kaubanduskeskuse, kahjustas kortermaju ja autosid ning purustas haridusasutuse aknaid. Ukraina riikliku hädaolukordade teenistuse andmetel puhkes 200-ruutmeetrine tulekahju. Harkivi oblasti prokuratuuri andmetel tabasid linna umbes kell 14.30 Iskander-raketid. Rusude all võib olla lõksus inimesi. Sõjakuriteo (Ukraina kriminaalkoodeksi artikkel 438) osas on algatatud kohtueelne uurimine. President Volodõmõr Zelenski kommenteeris rünnakut: „Kohutav venemaa rünnak Harkivile. Esialgsetel andmetel kaks raketti. Lihtsalt elamurajoon… Ja seda hoolimata kõigist maailma ja eriti Ameerika Ühendriikide pingutustest diplomaatilises protsessis. Ainult venemaa ei taha, et see sõda lõppeks,” kirjutas ta. venemaa kaitseministeerium eitab Harkivi rünnakut. Ministeerium teatas, et venemaa relvajõud ei planeerinud ega teostanud linna piires rakettide ega õhk-õhk-relvadega rünnakuid. Pärast sündmuskohalt pärit video ülevaatamist jõudis ministeerium järeldusele, et plahvatuse epitsenter asus Persona kaubanduskeskuses aadressil Olesja Hontšari tänav 2. „On suur tõenäosus, et seal hoitud Ukraina relvajõudude laskemoon plahvatas,” lisas venemaa kaitseministeerium.
Ukraina omad suutsid öö jooksul alla lasta 80 vene drooni 90-st.
vene okupandid ründasid öö jooksul Mõkolavi oblastis kriitilist infrastruktuuri saheedidega, hukkunuid polnud.
2. Ukraina sõjaväelased ei osalenud okupeeritud Horlõ linnas Hersoni oblastis kohviku ja hotelli rünnakus, milles venemaa andmetel hukkus 27 inimest. Seda teatas Ukraina relvajõudude peastaabi pressiesindaja Dmõtro Lõhhovi. 2. jaanuari hommikul teatas venemaa uurimiskomitee, et hukkunute arv on tõusnud 27-ni, sealhulgas kaks alaealist. Kolmkümmend üks inimest, sealhulgas viis last, viidi haiglasse erineva raskusastmega vigastustega, lisas agentuur. Uurimiskomitee uurib terrorirünnakut (kriminaalkoodeksi artikli 205 kolmanda osa paragrahv „b”) ja on määratud üle 26 kohtumeditsiini ekspertiisi. Avaldati ka esimene hukkunute nimekiri, mis sisaldas seitset nime. Nende seas olid venemaa siseministeeriumi Kalantšaki osakonna juhataja alampolkovnik sergei bogan ja tšetšeen mahmud admisajev, keda oli üle 15 aasta narkokaubanduse süüdistustega tagaotsitav. Pärast seda, kui meedias tuvastati mitu surnut, polnud nimekiri enam kättesaadav. Saldo süüdistas selles häkkereid.
Njah, põnev seltskond siis, kui nii vene siseministeeriumi osakonnajuhataja ja tagaotsitav narkokaubanduse figuur koos pidu pidasid ning seda just uusaasta öösel. Kas lasid end ise õhku või tehti nn valelipu üritus (millest ka enne uusaasta ööd Ukraina hoiatas), pole veel selge…
vene meedia teatel ründasid eile öösel droonid Kazanorgsintezi keemia- ja tööstusrajatist Kaasanis, põhjustades pärast plahvatusi suure tulekahju. Kohalikel kaadritel on näha tehase territooriumile tõusvaid leeke ja suitsu.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: Kupjansk enamuses ikka Ukraina kontrolli all ja jätkuvalt arvamusel, et kõik kaugemale jõudnud vene grupid Lõmani suunal on otsa saanud.
6. Siversk: üks vene poole 2 km hüpe tuli vene poole sõnul. Olla jõutud piki Siverskist väljuvat läänesuunalist maanteed pidi edasi. Hetkel kipub arvama, et võib-olla Ukraina omad selle mure lahendavad…
7. Bahmut: vene pool suutis saada Tšassiv Jarist 2 km loodes vallutada väike Maiske küla ja kipub seda pidama seoses lumesajuga tekkinud halvaks üllatuseks. Rinne on siin lõigus püsinud juba kuid suht muutusteta ja see hetkeline edenemine veel ohtu eip kujuta.
Kostjantõnivkas nähtamatu joon püsib.
8. Donetsk: eip ühtki uut infokildu jooksvast seisus Pokrovskis ja selle ümber. Isegi uued videod on lumeta ehk siis varasemad… ju on seis enam-vähem ok.
Liigub arvamusi, et saabunud talv ning tihenenud droonipilv Pokrovski kohal eip pruugi olla vene poolele soodne Pokrovski täielikuks vallutamiseks selle talve jooksul, jah seal on lisatingimus, Ukraina omadel peab ressrussi jaguma ja tiibadelt ei tohi lasta tekkida ümber linna läbimurdeid.
Kahjuks suutis sektori lõunaserval teha vene pool u 2 km hüppe, saada üle Solena jõest ning hetkel on kand maas ühes metsa-alas. Eks tihe lumesadu seda soodustada võis aga kui Ukraina suudab paremini jõge kontrollida, siis vast selliseid üllatusi enam ei tule.
9. Lõunarinne: enamus Huliaipole linna on uuesti Ukraina kontrolli all.
Hetkel ringleb videosid ja liigub kõlakaid, et Ukraina omad võisid Huljaipolest väljuva maantee ümbrusest vene üksusi tagasi suruda aga selles veel kindel pole…vast järgmised päevad toovad selgust. No on fotod ja videod ilma lumeta… pigem kipub arvama, et lumi on rohkem mõjunud vene poole võimekusele tagada oma eesmiste possade varustamist ja sestap võib-olla on end kas osaliselt tagasi tõmmatud või tänu Ukraina droonidele on seal olevad soldatid otsa lõppenud, sest täiendused pole kohale jõudnud.
Huljaipole linnast tuleb üllatavalt häid uudiseid, et tänu suuremale segadusele vene üksustes, olla Ukraina omad suutnud saada tagasi kontrolli suure osa Huljaipole linna üle. vene pool on asunud uuesti droonide ja kaudtulega linna ründama ning kuna rünnatakse isegi linna idaserva, siis järelikult on nendegi info järgi linn Ukraina kontrolli all. Üks video juba ringles, kuidas droonirünnaku järgselt keldris peituvate soldate pihta kolm sealt põgenesid ja otse ühe Ukraina võitleja püssitoru ette.
Stepnohirski linnas jätkuvad ägedad tänavavõitlused, kus vene pool üritab läbi linna, aga sellest nii ida kui lääne poolt möödudes saavutada esmalt täielikku kontrolli linna üle, aga tagasi saada ka varasemalt linnast kirdes asuva Lukjanske küla üle. Tundub, et varasemalt sinna jõudnud vene grupid said seal otsa. Blogijate sõnumite ja ühe video järgi arvab, et Ukraina muutus lõpuks selles lõigus aktiivsemaks ja üritab vist saada tagasi kontrolli vene poole sillapea üle takistamaks selles sektoris vene poole kombitsa teket, mis keerates kirde suunas hakkaks ohustama päris tuntavalt lõunarinde Ukraina kaitse püsimist ning välistada ei saa ka tõusvat isu Zaporižja linnani jõudmiseks. Hetkel küll sellist võimekust, et see linn vallutada eip vene poolel näe, aga sammud sinna suunas hakkaks läbi lõikama lõunarinde lääneosa ühendusteid ning annaks võimaluse tavaliste kaudtuleüksuste ja tapjadroonidega hakata rohkem linna pommitama. Linnani on vene poole praegusest eesliinist u 25 km linnulennult.
10. Herson: muutusteta.
11. Volodõmõr Zelenski on kutsunud Ukraina presidendi kantseleid juhtima kaitseministeeriumi luureosakonna juhi Kõrõlo Budanovi. Ta võttis pakkumise vastu. „Jätkan Ukraina teenimist. Pean presidendi kantselei juhi ametikohta riigi ees järjekordseks vastutustasemeks. Minu jaoks on see au ja kohustus – keskenduda Ukraina jaoks ajaloolisel hetkel meie riigi strateegilise julgeoleku kriitiliselt olulistele küsimustele,” kirjutas Budanov. Zelenski märkis, et need küsimused, aga ka kaitseväe arendamine ja diplomaatiline suund läbirääkimistel on praegu valitsuse prioriteedid. „Presidendi kantselei keskendub peamiselt nende ülesannete täitmisele. Kõrõlol on nendes valdkondades erialane kogemus ja piisavalt jõudu tulemuste saavutamiseks,” lisas riigipea.
Zelenskõi kantseleid juhtis varem Andri Jermak. Ta astus tagasi 28. novembril korruptsiooniskandaali ja oma kodus tehtud läbiotsimiste tõttu. Zelenski andis büroo uuele juhile korralduse uuendada ja esitada kinnitamiseks Ukraina kaitse ja arengu strateegiline raamistik ning edasised sammud selles suunas. Budanov peab seda tegema koostöös riikliku julgeoleku- ja kaitsenõukogu sekretäri Rustem Umerovi ning teiste selle valdkonna eest vastutavate juhtide ja institutsioonidega.
Budanov on 40-aastane. Temast sai Ukraina sõjaväeluure juht 2020. aastal, olles selles teenistuses olnud 13 aastat. Alates 2014. aastast osales Budanov lahinguoperatsioonides Donbassis, kus ta sai mitu korda haavata. Tal on kindralleitnandi auaste. GUR-i uueks juhiks saab välisluureteenistuse juht Oleh Ivaštšenko.
Politoloog Vladimir Pastuhhov nimetas Budanovi ametisse nimetamist presidendikantselei juhiks märgiliseks poliitiliseks otsuseks. „See lõpetab üsna pika ebakindluse perioodi ja annab selgelt märku, et Ukraina juhtkond ei usu mingisse vaherahusse ja valmistub jätkama hammastega sõda,” märkis ekspert. Pastuhhov lisas, et Budanov esindab neid riigi elanikke, kes näevad iga kokkulepet putiniga tema tingimustel kui Ukraina alistumist. Samal ajal peab politoloog seda sammu valimiskampaania esimeseks sammuks. „Budanov ja Zelenski on kaks kõige olulisemat tegelast Ukraina potentsiaalses võimuvahetuses. Samal ajal kui Lääs on panustanud Zalužnõile (või nii see vähemalt tundub), on Zelenski panustanud vastupidi – Budanovile ja see ütleb juba palju,” lõpetas Pastuhhov.
12. Kui venemaa nafta hinnad jäävad 2026. aastal praeguse taseme lähedale, märkisid venemaa keskpanga tippametnikud detsembri keskel baasintressimäära arutamisel, et tulevaste aastate fiskaalreeglis sisalduvat baasnafta hinda võib olla vaja kohandada. See tähendaks kõigi muude tegurite samaks jäädes kulutuste kärpimist. Fiskaalreegel lubab kulutada nafta- ja gaasitulude katteks, mis arvutatakse baashinna (piirhinna) põhjal, samuti muude tulude katteks, mis ei ole seotud nafta ja gaasiga, ning võla teenindamiseks. Kui naftatrendid on baashinnast väiksemad, kaetakse vahe riiklikust heaolufondist (NWF), mille likviidses osas oli 1. detsembri seisuga alles 4,1 triljonit rubla (41 miljardit eurot).
Eelmisel aastal oli baashind 60 dollarit barreli kohta; sel aastal on see seatud 59 dollarile ja langeb 1 dollari võrra aastas kuni 2030. aastani, ulatudes 2030. aastal 55 dollarini. See on rohkem kui venemaa nafta praegune hind. 2025. aasta novembris oli venemaa nafta keskmine ekspordihind umbes 45 dollarit barreli kohta ja langes detsembris veelgi madalamale. venemaa võimud eeldavad, et see langus on ajutine ja et hinnad tulevikus tõusevad. Majandusarengu ministeerium prognoosib, et Brenti toornafta keskmine hind aastatel 2026–2028 on 70–72 dollarit barreli kohta ning venemaa Uurali hinnaalandus väheneb järk-järgult 12 dollarilt barreli kohta 2025. aastal 7 dollarini 2028. aastaks logistika optimeerimise ja ekspordivoogude edasise ümberorienteerimise tõttu.
Pikaajaline eelarveprognoos eeldab Uurali hinnaks 69 dollarit alates 2030. aastast. Enamik teisi prognoose on vähem optimistlikud. USA energeetikaministeeriumi detsembrikuu lühiajaline prognoos ennustab, et Brenti toornafta hind langeb esimeses kvartalis 55 dollarini barreli kohta ja jääb selle taseme lähedale kogu 2026. aasta vältel. Goldman Sachs prognoosib sel aastal keskmiseks hinnaks 56 dollarit barreli kohta, ING prognoosib 57 dollarit, Citi prognoosib 62 dollarit ja Oxfordi energiauuringute instituut prognoosib 65 dollarit. Praeguste allahindluste põhjal tähendab see, et venemaa nafta hind on parimal juhul veidi üle 50 dollari. Rahvusvaheline Energiaagentuur (IEA) prognoosib futuuride hindadele tuginedes Brenti keskmiseks barrelihinnaks sel aastal 64 dollarit, mis tõuseb 2030. aastal 67 dollarini.
venemaa keskpank on viimasel ajal sageli juhtinud tähelepanu naftahindadega seotud riskidele. 2025. aasta veebruaris hoiatas ta valitsusele esitatud kinnises aruandes pikaajalise madalate hindade perioodi ohu eest, mis sarnaneb 1980. ja 1990. aastate omaga: „Pärast kõrgete naftahindade perioodi aastatel 1974–1985 tuleb 18 (!!!) aastat madalaid hindu,” seisis keskpanga ettekandes. Keskpank soovitab piirhinna määramisel lähtuda konservatiivsest hinnangust. Vastasel juhul suureneb reservide ammendumise ja eelarvepuudujäägi suurenemise oht, mis võib nõuda karmimaid meetmeid, märgib keskpank oma dokumendis „Rahapoliitika põhisuunad”. Selle baasstsenaariumi kohaselt maksab Uurali nafta barrel 2026. aastal 55 dollarit ja aastatel 2027–2028 60 dollarit, samas kui riskantsemas stsenaariumis on hinnad vastavalt 30 ja 35 dollarit.
Majandusarengu ministeeriumi konservatiivne stsenaarium näeb ette 55–60 dollarit Brenti nafta barreli kohta kolme aasta jooksul ja Uurali nafta allahindlust 9 dollarit barreli kohta aastaks 2028. Keegi ei tea, kuidas rahandusministeerium suudab kompenseerida nafta- ja gaasitulude langust, kui venemaa naftahindade langus osutub püsivaks, märgib majandusteadlane Sergei Aleksašenko, endine rahandusministri asetäitja ja keskpanga esimene aseesimees. Naftahindade languse ja Uruali nafta allahindluse suurenemise tõttu Brenti toornafta suhtes eelmise aasta lõpus võivad nafta- ja gaasitulud 2026. aasta esimeses kvartalis langeda mitmeaastasele madalaimale tasemele, märgib majandusteadlane Kirill Rodionov. „Arvestades kõrgete naftahindade ajastu sisulist lõppu, on nafta- ja gaasitulude suurendamine nüüd võimalik ainult Uurali toornafta allahindluse vähendamise ja tootmise suurendamise teel, kuid see eeldab rahvusvahelise isolatsiooni murdmist, ”võtab ta kokku.
13. President Volodõmõr Zelenski on teinud ettepaneku nimetada riigi uueks kaitseministriks Mõhhailo Fjodorov. 34-aastane Fjodorov on praegu Ukraina asepeaminister ja digitaalse arengu minister. Ta on üks väheseid ametnikke, kes on olnud Zelenski meeskonnas alates tema poliitilise karjääri algusest 2019. aastal ja ainus minister, kes on ellu jäänud kõigis valitsuse ümberkorraldustes. Otsus kuulutati välja 2. jaanuaril osana suurest poliitilisest ümberkorraldusest pärast mitmeid olulisi ametisse nimetamisi. Sõjaväeluure juht Kõrõlo Budanov määrati presidendi kantselei uueks juhiks, samas kui välisluureteenistuse juht Oleh Ivaštšenko võttis üle Budanovi endise rolli.
„Mõhhailo on sügavalt seotud drooniliiniga seotud küsimustega ja töötab väga tõhusalt avalike teenuste ja protsesside digitaliseerimisel,” ütles Zelenski. „Koos kogu meie sõjaväe, armee juhtkonna, riiklike relvatootjate ja Ukraina partneritega peame rakendama kaitsesektori muutusi, mis on abiks.” Ukraina põhiseaduse kohaselt kiidab parlament kaitseministri ametisse nimetamise heaks presidendi ettepanekul.
Fjodorov asendab Denõss Šmõhalit, kes pidas seda ametit vähem kui kuus kuud pärast juulis ametisse nimetamist. Zelenski sõnul võtab Šmõhal valitsuses mitte vähem olulise rolli. Usaldusväärne liitlane Fjodorov, kes oli toona ärimees lõunapoolses Zaporižja linnas, liitus 2019. aastal Zelenski meeskonnaga, saades tema eduka virtuaalse presidendikampaania peamiseks digitaalstrateegiks. Hiljem samal aastal asus Fjodorov Zelenski nõunikuks, enne kui ta valiti Rahva Teenri partei esindajana parlamenti. Mõne kuu jooksul määrati ta asepeaministriks ja temast sai Ukraina noorim minister, juhtides äsjaloodud digitaalse arengu ministeeriumi. Aastate jooksul viis Fjodorov ellu presidendi visiooni „riik nutitelefonis” poliitikast osana oma ristisõjast bürokraatia vastu. Diia rakenduse käivitamine 2020. aastal tõi hulga valitsuse teenuseid otse inimeste telefonidesse. Fjodorovi juhtimisel on ministeerium juhtinud ka mitmeid projekte, sealhulgas droonide tootmist ja haridusreforme. Tal oli võtmeroll Brave1 käivitamisel, mis on projekt, mis seob tema ministeeriumi kaitseministeeriumiga sõjalise tehnoloogia edendamiseks.
Valitsuse muutuste ajal kaaluti Fjodorovi väidetavalt peaministri ametikohale. 2023. aasta intervjuus ütles ta, et ei soovi seda rolli võtta ja loodab, et seda ei juhtu kunagi. 2024. aasta sügisel oli Fjodorov ainus valitsusminister, keda ukrainlased usaldasid rohkem kui umbusaldasid, kusjuures Kiievis asuva mõttekoja Razumkovi Keskuse uuringu kohaselt väljendas 31 protsenti tema vastu usaldust. Meedia ja osa kriitikast vihjasid, et Fjodorovi ja Andri Jermaki vahel oli pingeid, kusjuures endine presidendi kantselei juht üritas väidetavalt ministrit ametist minema tõrjuda osana laiemast püüdlusest eemaldada Zelenski siseringist populaarsed ametnikud.
2024. aasta lõpus võttis Ukraina valitsus Fjodorovilt ära poolametliku järelevalveõiguse Riikliku Erikommunikatsiooniteenistuse (SSCS) üle, mis vastutas droonide hankimise eest. Kuigi SSCS oli varem näinud korruptsiooniskandaali, pidasid vaatlejad seda sammu tolleaegse võimuvõitluse tagajärjeks Jermakiga. Fjodorov lükkas ümber spekulatsioonid konfliktist presidendi kantseleiga. Kui Zelenski meeskond juulis asus peamistelt korruptsioonivastastelt institutsioonidelt iseseisvuse ära võtma, mis vallandas massimeeleavaldused, võttis Fjodorov teistsuguse seisukoha, mis väidetavalt aitas olukorda ümber pöörata.
Poliitilised muutused toimuvad üha keerulisemaks muutuva olukorra ja USA-ga peetavate oluliste rahuläbirääkimiste keskel, kuna Washington püüab lõpetada venemaa täieulatuslikku sõda, isegi kui see tähendab Ukraina huvide kompromiteerimist. Erinevalt teistest Ukraina võtmeametnikest ja sõjaväejuhtidest pole Fjodorov kunagi ühelgi neist läbirääkimistest osalenud. Selle asemel on temast saanud tehnoloogiahiiglastega suhtlemise peamine läbirääkija. Fjodorov on Ukraina peamine kontakt USA miljardäri Elon Muskiga, kes on ettevõtte SpaceX omanik ja kes hiljem teenis lühikest aega Trumpi teises administratsioonis. Pärast venemaa täiemahulise sissetungi algust 2022. aastal vastas Musk kiiresti sotsiaalmeedias Fjodorovi taotlusele Starlinki internetiterminalide järele, mis said peagi riigi jaoks ülioluliseks.
Katerõna Denisova, ajaleht Kyiv Independent .
14. Lühiuudised
venemaa valitsus on saatnud Ameerika Ühendriikidele diplomaatilise palve, milles nõutakse Iraanist Venezuelasse teel olnud naftatankeri Bella 1 kinnipidamise lõpetamist, teatasid kaks allikat ajalehele New York Times. Nende sõnul edastati palve 31. detsembri hilisõhtul välisministeeriumile ja riiklikule julgeolekunõukogule. Hm, tundub, et laevalt võidakse midagi huvitavat leida… kindlasti USA luure ametkond oleks veetava sisu tuvastamisest väga huvitatud, aga millise otsuse teeb Valge Maja…
Suurbritannia tarnitud õhutõrjesüsteemil „Raven”, mida praegu haldab 223. õhutõrjerakettide rügement, on kinnitatud 108 lennuvahendi tabamist. Süsteem on nüüd paigutatud Lõuna-Ukrainasse.
Tšehhi pangad sulgevad väidetavalt kontosid ja keelduvad teenuste osutamisest väikerelvade tootjatele ja nendega seotud isikutele, kuna nende äritegevus hõlmab relvade tarnimist Ukrainale. Isegi tööstustöötajate sugulased väidavad, et nende isiklikud kontod suleti ja mõnel ettevõttel oli raskusi Ukraina-meelsetele heategevusorganisatsioonidele kontode avamisega. Väiksemad kaitseettevõtted seisavad silmitsi laenude ja teenuste andmisest keeldumistega vaatamata nõuetekohasele litsentsimisele ja järelevalvele, samas kui suured relvatootjad ei seisa silmitsi samade takistustega. Pangad viitavad riski- ja vastavusreeglitele, kuid kriitikute sõnul on selline kohtlemine kaitsesektori diskrimineerimine.
Tšehhi president Petr Pavel kommenteeris parlamendi spiikri Tomio Okamura Ukraina-vastast avaldust: „Saadikutekoja spiikri, kolmanda kõrgeima konstitutsioonilise tegelase avaldus tekitab muret mitte ainult meie kodanike, vaid ka välismaal, meie liitlaste ja partnerite seas. Arutlen seda küsimust järgmisel kohtumisel koalitsioonivalitsuse juhiga ja konstitutsiooniliste tegelaste kohtumisel.” Pavel märkis ka, et välis- ja julgeolekupoliitika koordineerimine on riigi usaldusväärsuse alus partnerina. Mis sellele eelnes: oma uusaastakõnes võttis äärmusparempoolse partei „Vabadus ja Otsene Demokraatia” juht Okamura sõna Ukraina abistamise vastu ja viitas „Zelenski huntale”. Ukraina suursaadik Prahas Vasõl Zvarõtš kritiseeris parlamendi spiikri Tomio Okamura selliseid avaldusi Ukraina ja selle juhtkonna vastu. Tšehhi opositsioonierakonnad soovivad korraldada parlamendi alamkojas hääletuse selle spiikri Tomio Okamura tagasiastumise osas.
Endine USA riikliku julgeoleku nõunik Philip Gordon väidab New York Timesis, et Zelenski peaks Trumpi vahendatud rahuplaani tagasi lükkama. Gordoni sõnul on selle keskne julgeolekugarantii, mis on loodud NATO artikli 5 eeskujul, liiga nõrk, võimaldades USA-l toetusest keelduda, kui rünnak pole „märkimisväärne, tahtlik ja pikaajaline”, andes Trumpile sisseehitatud ettekäände taganemiseks.
Iraan: Mulla-vastased meeleavaldajad on okupeerinud valitsushooneid, samal ajal kui kokkupõrked meeleavaldajate ja julgeolekujõudude vahel on levinud peaaegu kõigisse Iraani suurematesse linnadesse. Mitmed politseijaoskonnad ja Basij vägede peakorterid põlevad. Meeleavaldajate sõnul ei peatu nad enne, kui nad on islamistliku režiimi võimult kõrvaldanud. Tuleb jooksvalt sõnumeid, et avatud on käsitulirelvadest lasud meeleavaldajate pihta ja vähemalt 7 inimest on hukkunud. Videod näitavad, et enamus protestijaid on nooremapoolsed mehed.
Hiina lõpetas 1. jaanuaril rasestumisvastaste tablettide ja rasestumisvastaste vahendite maksuvabastuse, stimuleerides seeläbi sündimuse kasvu. Reuters: See samm tuleb ajal, mil Peking püüab suurendada sündimust maailma suuruselt teises majanduses. Hiina rahvaarv vähenes 2024. aastal kolmandat aastat järjest ja eksperdid hoiatavad, et langus jätkub. Hiina lõpetas maksuvabastuse, mis oli rasestumisvastaseid tablette maksust vabastanud üle 30 aasta. Nüüd maksustatakse kondoomid ja rasestumisvastased tabletid 13% käibemaksuga, mis on sama määr, mis kehtib enamiku tarbekaupade kohta. See otsus tuleb ajal, mil valitsus püüab negatiivseid demograafilisi suundumusi ümber pöörata. Hiina sündimus on aastakümneid langenud ühe lapse poliitika, mis kehtis aastatel 1980–2015 ja kiire linnastumise tõttu. Eelkõige vähenes riigi rahvaarv 2024. aastal kolmandat aastat järjest ning eksperdid hoiatavad, et see trend jätkub ka tulevikus.
Ukraina Riiklik Juurdlusbüroo on paljastanud ja peatanud Euroopa Liidu riikidest pärit rahvusvahelise kokaiini tarnekanali tegevuse. Nagu Ukrinform teatab, teatas sellest riiklik juurdlusbüroo. Võrgustik paljastati riikliku piirivalveteenistuse abiga. Erioperatsiooni käigus tehti kindlaks, et narkokaubandust korraldas rahvusvaheline kuritegelik rühmitus, kuhu kuulusid Ukraina, Armeenia, Tšehhi Vabariigi ja Saksamaa kodanikud. Selle rühmituse liikmetel oli selge rollide jaotus, nad tegutsesid vandenõuteooria kohaselt, kasutades logistika mitmel tasandil. Organisaator oli varem sarnaste kuritegude eest Ameerika Ühendriikides karistust kandnud. Pärast Ukrainasse naasmist jätkas ta oma ebaseaduslikku tegevust, kaasates kaasosalisi välismaale. Üks neist kaasosalistest elas alaliselt Saksamaal ja koordineeris narkootikumide regulaarset saabumist ELi riikidest. Teine asjaosaline koos oma isaga vastutas keelatud ainete vastuvõtmise, ladustamise ja edasise levitamise eest Ukrainas, olles kontaktis hulgiostjatega.
Venezuela pealinnas Caracases on maandunud kuus lennuvahendit (vist raketti), kohalik meedia teatas USA võimalikust rünnakust.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
LOE SIIT: Lõunaeestlase horoskoop aastaks 2026
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
