Sõja ülevaade: 1409. päev – jälle ilma suuremate rindejoone muutusteta
Avaldatud: 2 jaanuar, 2026
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 02. jaanuar 2026:
jälle ilma suuremate rindejoone muutusteta.
1. Sadu.
2. Pisu rohkem lugemist.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: ikka saab mõni sinna Kupjanski linna sisse.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: muutusteta.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. Ukraina luureteenistus lavastas RDC komandöri surma ja sai tasuks 500 000 dollarit.
12. Transnistria on alustanud katsetamist mehitamata õhusõidukitega.
13. Varssavi lennujaamas peeti kinni Ukraina mees, kellel oli kaasas raadiolaineid summutav seade (samal sagedusel kui on lennujuhtimises kasutusel).
14. venemaa majanduse jooksvast seisust.
15. venemaa on ametlikult kutsunud USA-d üles lõpetama naftatankeri Bella 1 jälitamist.
16. Lühiuudised
98 vene poole rünnakut ehk siis tuntav langus paljudes sektorites. Keskmises tugevam surve siiski säilis Lõmani, Kotjantõnivka, Pokrovski ja lõunarinde sektorites. Kaudtulelööke jälle vaid 3500 jätkuvalt kõrge nende tabamise numbri juures ehk siis neid järjest lihtsamini leitakse ja tabatakse. Kahjuks on ikka väga kõrged liugpommide ja tapjadroonide numbrid mille vastukaaluks tabatakse palju muud tagalatoetuselementi.
Suuri muutusi lahingutegevuses pole. Päris palju näeb seda, et lahingupäeviku ettekanne, et ründasime ja saime edasi ükskõik kus, on olulisem kui strateegiline vajadus eeldaks ehk siis surume kvantiteediga pillavalt kõikjal ja iga samm edasi on võit olenemata hinnast. Eks sellise eelduse loob vene poole juhtimistasandite toimimise kultuur. Kõrge kindral (mitte ühe viisnurga oma) võib isegi tahta miskit strateegiliselt olulist, koondada selleks ressursse, aga eks see tahe suudab läbi erinevate tasandite piisavalt moonduda.
Hetkel õnneks ei näe, et vene poolel kuskilgi suurem läbimurde võimekus tekiks ning eks seda sammhaaval taandumist Ukraina omadel näeme jooksvalt läbi aasta ning kui jätkuvalt siiski suudetakse hoida maa hind ülikõrge ning kaotuste suhe sinna 1:5-le või isegi 1:7, siis oleks ok. Kui vaid Euroopa ja USA rohkem pingutaks…
Ilmast Ukrainas: kipub minema see kogu riigi territooriumil jälle soojemaks. Egas lõuna pool oli juba varasemalt paljudes kohtades lumeta aga saabuvad väikesed plusskraadid miinuste sekka hakkavad keskosas ja põhja pool lund sulatama ja lubab lume-lörtsi juurde ka vihma ehk siis läbitavusele see hästi ei mõju ning enda kuiv hoidmine hakkab üha suuremaks mureks kujunema.
1. vene väed ründasid Harkivi linna lähedal asuvat Feldmani ökoparki, haavates ja tappes kümneid loomi, teatas Ukraina parlamendiliige ja ökopargi asutaja Oleksandr Feldman 1. jaanuaril. „Kiskjate talveaedik ja lindude talvemaja hävisid täielikult. Lõvid said vigastada. Kõik seal on hävinud,” ütles Feldman Suspilnele pärast seda, kui vene liugpomm tabas Harkivi äärelinnas Lisne külas asuvat ökoparki. „Mis puutub lindudesse, siis kui mitte kõik neist ei surnud, siis enamik küll. Mürsk tabas lindude maja,” lisas ta. Feldman ütles ka, et üks ökopargi vabatahtlikest sai rünnaku käigus kergeid peavigastusi. venemaa rünnakud on ökoparki varemgi sihtinud. 2024. aasta juulis said ökopargi territooriumil toimunud venemaa droonirünnakus vigastada kaks ökopargi töötajat.
venemaa täiemahulise sissetungi algusest alates on vene väed ökopargi territooriumil tapnud üle 100 looma ja viis inimest, sealhulgas töötajaid ja vabatahtlikke. Ukraina riikliku hädaolukordade teenistuse teatel tappis 2025. aasta oktoobris venemaa droonirünnak Harkivi oblastis asuvale seafarmile ligikaudu 13 000 siga. venemaa on varem rünnakutes sihtinud Ukraina loomaaedu ning venemaa okupatsiooni all looduskaitsealadel ja varjupaikades elavad loomad on väidetavalt kannatanud nälja ja alatoitluse all. Loomaõiguste organisatsioon UAnimals hindas 2024. aasta juunis, et alates venemaa täiemahulise sissetungi algusest 2022. aasta veebruaris on surnud üle 6 000 000 looma – kuigi see koguarv on pärast aruande avaldamist märkimisväärselt kasvanud, kusjuures venemaa sissetungi tagajärjel on tõenäoliselt tapetud miljoneid loomi.
1. jaanuari õhtul ründasid vene okupandid kolme drooniga Tšernihivi oblastis Semenovkas asuvat haiglat. Teavet ohvrite ja kahju ulatuse kohta veel ei tea.
Zaporižja on taas venemaa droonide ulatusliku rünnaku all, öösel oli linnas kuulda plahvatusi, on tulekahjusid.
vene okupandid ründasid drooniga Dniprovski rajoonis (Harkiv) haavatute abi kutsumisele reageerinud päästemeeskonda. Droonirünnaku tagajärjel sai kiirabiauto kahjustada ja juht vigastada.
Eip kirjuta igapäevaselt, kui tihedalt rinde ja piiri lähedust vene pool pommitab, sest seda on igapäevaselt väga palju ja tavapärane…
2. 1. jaanuari hommikul ründasid droonid Tatnefti kütusehoidlat Almetjevskis Tatarstanis. Kohalikud võimud teatasid rünnakust mahutipargis. „Naftatöötlemistehase territooriumile kukkunud rusude tagajärjel süttis allatulistatud droon,” ütles Almetjevski rajooni juht guzel habutdinova. Ta lisas, et tulekahju kustutati keskpäevaks, see ei mõjutanud seadmete tööd ja vigastatuid ei olnud. Muideks, venemaa kaitseministeerium uudistes seda rünnakut üldse ei mainitud.
1. jaanuari öösel korraldasid Ukraina relvajõud droonirünnaku Hersoni oblastis Horlõs asuvale hotellile ja kohvikule, teatas venemaa poolt ametisse nimetatud piirkonna kuberner volodõmõr saldo. Ta väitis, et sel ajal tähistasid seal uut aastat tsiviilisikud, tappes vähemalt 24 inimest, sealhulgas ühe lapse. saldo lisas, et üle 50 inimese sai vigastada. saldo teatas hiljem, et selle rünnakuga üritas Ukraina kompenseerida putini residentsile suunatud rünnaku ebaõnnestumist, lisades, et võivad olla kaasatud Euroopa luureagentuurid. Uurimiskomitee on algatanud kriminaalasja terrorirünnaku (kriminaalkoodeksi artikkel 205) eest. Hersoni oblasti okupeeritud osas on välja kuulutatud leinapäev. Ukraina võimud pole rünnakut kommenteerinud. Jälgimiskanali „Krõmskii Veter” allikas väidab, et vene sõjaväelased, nende perekonnad ja kohalikud kaastöötajad tähistasid kohvikus uut aastat. venemaa välisministeeriumi pressiesindaja maria zahharova teatas, et rünnak Horlõ kohvikule näitab Kiievi režiimi jõhkrat käekirja ja et süüdi on kõik need kollektiivse Lääne riigid, mis seda sponsoreerivad. Föderatsiooninõukogu spiiker valentina matvijenko teatas omalt poolt, et juhtum tugevdab venemaa võimude tahet saavutada kiiresti kõik ühise sõjalise operatsiooni eesmärgid.
Okupatsioonigrupid teatasid, et Kalantšaki okupatsioonipolitseiosakonna endine juht sergei bogan võis rünnakus hukkuda.
Ukraina relvajõudude peastaabi pressiesindaja Dmõtro Lihovi kommentaar: „Teave Ukraina kaitseväe poolt 1. jaanuari 2026. aasta öösel tekitatud kaotuste kohta avaldati Ukraina relvajõudude peastaabi ametlikel sotsiaalmeedia lehtedel. Ukraina kaitsevägi järgib rahvusvahelise humanitaarõiguse norme ja ründab ainult vaenlase sõjalisi sihtmärke, venemaa kütuse- ja energiarajatisi ning muid seaduslikke sihtmärke eesmärgiga vähendada agressoririigi sõjalist potentsiaali.” Nagu Ukraina relvajõudude peastaap lisas, on venemaa propagandistid ja venemaa Föderatsiooni sõjalis-poliitiline juhtkond korduvalt kasutanud desinformatsiooni ja valeväiteid, eelkõige Ukraina rahvusvaheliste partnerite ja rahuläbirääkimiste mõjutamiseks.
1. jaanuari öösel ründasid Ukraina erioperatsioonide vägede üksused edukalt ajutiselt okupeeritud Donetski oblastis asuvaid venemaa sõjaväeobjekte. Sellest teatas erioperatsioonide vägede pressiteenistus. Teate kohaselt hävitasid erioperatsioonide vägede pikamaadroonid Avdijivkas asuva vene Föderatsiooni 8. ühendatud relvaväe 150. motoriseeritud laskurdiviisi 68. tankirügemendi rünnaküksuse juhtimispunkti. Ilovaiski linnas tabati edukalt kütuse- ja määrdeainete ladu. Logistikapunkt teenindas vene Föderatsiooni 51. armeed. Donetski lennujaama territooriumil ründasid erioperatsioonide väed pikamaadroonidega Shahedi ja Gerani mehitamata õhusõidukite ladu.
2. jaanuari öösel raputasid Samaara oblastis Novokuibõševski linna plahvatused ja ühes rajoonis märgati tulekahju. Õhutõrje tulistas alla mitu sihtmärki. Kohalikud elanikud teatasid, et nad ärkasid umbes kell 1.30 öösel valjude plahvatuste peale; kuuldi üle 10 võimsa plahvatuse. Pealtnägijad teatasid ka eredatest sähvatustest taevas. Jälgimiskanalid teatavad, et sihtmärgiks võidi võtta kaks naftatöötlemistehast: Novokuibõševsk ja Kuibõševsk.
3. Kursk: muutusteta rindejoones, tundub, et lume paksus teeb muret…
4. Harkiv: muutusteta rindejoones.
5. Kupjansk-Kreminna: Kupjanski linnas seni veel mõni väiksem vene grupp on ja tundub, et mõned neist on suutnud varjatult sinnani jõuda.
Lõmani suunal puudub seni teadmine neist kaugemale jõudnud vene jalaväegruppide jooksvast seisust. Kipub arvama, et vast nüüdseks kas otsas…
6. Siversk: muutusteta aga jätkuvalt ootel, et äkki on nüüd Ukraina omadel parem võimalus saada tagasi kontroll Siverski linna Bahmutovka jõe läänekaldal asuvas osas.
7. Bahmut: Kostjantõnivka linna peaaegu tsentrisse jõudnud vene üksus vist on otsa lõppenud, sest seal juba Ukraina masin ringi toimetas, enne kui seda droooniga tabati.
8. Donetsk: muutusteta. Jätkuvalt ei suuda vene pool hoida pidevalt mehitatuna Pokrovski linnas põhja ja loode serval asuvaid possasid. Ukraina omade droonitöö on seni asjalik aga läbi linna siiski ründeüksused jõuvad aga ühtki linnast välja edenemist pole suutnud tuvastada, kuigi pingutavad ja pommitavad kõvasti.
9. Lõunarinne: muutusteta. Kolmes lõigus (ida, keskmine ja lääs) tugev surve jätkub ja hakkab üha enam välja joonistumagi järgmise kvartali plaan lõunarindel nende kombitsate kasvades saavutada rinde suurem nihutamine põhja suunas… ressurssi küll selleks jagub aga kas pikemaks edenemiseks, eip oska veel arvata, sest siinsel lõigul on Ukraina omad saanud päris tugevalt rajada mitmekordseid kaitserajatiste liine… kui vaid mehi nende kaitseks jagub… nende nappusest kirjutavad mitmed blogijad juba pikka aega…
10. Herson: muutusteta. Tundub, et vene soldatite suplustahe on tuntavalt kahanenud.
11. Meedia teatel lavastas venemaa Vabatahtlike Korpuse (RVC) asutaja Denis Kapustini surma Ukraina kaitseministeeriumi Pealuurevalitsus (GUR). GUR avaldas video üksuse elavast ülemast. Kapustin soovis kõigile head uut aastat ja teatas, et RVC võitlejad jätkavad oma missioonide täitmist rindel ning et ta on valmis nendega rindel liituma. GUR selgitas, et lavastatud atentaat oli vajalik Kapustini atentaadi ärahoidmiseks, mille olid tellinud venemaa luureteenistused, kes olid lubanud 500 000 dollarit. Agentuur lisas, et enam kui kuu aega kestnud erioperatsiooni tulemusel ei päästnud nad mitte ainult RVC ülema elu, vaid tuvastasid ka atentaadikatses osalenud vene agendid – nii tellijad kui ka läbiviijad.
GURi juht Kirill Budanov tervitas Kapustinit ja õnnitles teda ellu naasmise puhul. „See on alati rõõm. Mul on hea meel, et teie atentaadi tellimise eest saadud raha läks meie võitluse toetuseks,” lisas ta. RDK teatas 41-aastase Kapustini surmast 27. detsembril. Üksus koosneb venemaa kodanikest ja võitleb Ukraina poolel. venemaa ülemkohus on kuulutanud selle terroristlikuks organisatsiooniks ja keelanud selle tegevuse riigis. Denis Kapustin on endine jalgpallifänn, venemaal, Ukrainas ja Euroopas toimuvate segavõitluskunstide (MMA) turniiride korraldaja ning kaubamärgi White Rex asutaja. Sõja alguses elas ta Ukrainas ja asutas RDK 2022. aastal. FSB süüdistas Kapustinit Tsargradi ettevõtete grupi juhi konstantin malofejevi atentaadikatse korraldamises. venemaa kohus mõistis RDC ülema tagaselja kaks korda eluaegse vangistuse: 2023. aasta novembris süüdistatuna riigireetmises ja mitmes terrorismi artiklis ning 2024. aasta novembris osalemise eest Brjanski oblastis toimunud haarangus, milles hukkus kaks tsiviilisikut.
12. Razumkovi keskuse sõjavanalüütik Oleksi Melnõk ütles LIGA.netile, et venemaa kontingent Transnistrias on intensiivistanud tööd mehitamata õhusõidukite süsteemide kallal. „Hiljuti ilmus teavet, et nad on alustanud tööd ka mehitamata õhusõidukite arendamisega. Raske on öelda, kas see on viide tänapäevase sõjapidamise trendidele või ettevalmistus Transnistriast lähtuvateks provokatsioonideks. Seda tuleb jälgida,” ütles ta.
Kõiki muutusi venemaa kontingendi käitumises Transnistrias tuleb tõsiselt võtta, kinnitas LIGA.netile 413. „Reidi” rügemendi teenistuja ja Defense Expressi relvaekspert. Ta märkis, et see enklaav peaks omaks võtma mehitamata tehnoloogiate arendamise trendi, mis suurendab oluliselt provokatsioonide ohtu piirkonnas. vene vägede suurus piirkonnas on 10 000 sõdurit. Lääne analüütikute hinnangul on see vägi lahinguvalmis. Neil võib olla kuni 100 T-64 ja T-72 tanki.
„Probleem on selles, et Moldoval pole üldse tanke. Kui venelased otsustavad hübriidstsenaariumidest loobuda ja jõudu kasutada, võivad nende provokatsioonid siin edu saavutada,” ütleb ta. Samal ajal võib Melnõki sõnul Transnistriaga piirnev Ukraina Bessaraabia saada venemaa kontingendi täiendavaks heidutusjõuks „Lõppkokkuvõttes, kui me räägime lääne heidutusjõudude paigutamisest Ukrainasse väljaspool lahingutsooni, siis võiks Lõuna-Odessa oblast olla üks selline asukoht,” ütles Razumkovi keskuse esindaja.
Njah, kipun arvama, et kui Transnistria peaks otse Moldovat või Ukrainat ründama, siis Ukraina omad sõidavad sealt nn teerulliga üle ja saabki Moldova oma osa riiki tagasi…
13. Poolas on nädal aega kestnud uurimine 23-aastase Ukraina kodaniku vastu, kes peeti Varssavi lennujaamas kinni raadiosidega seotud seadmetega. Kinnipeetav ei suutnud selgitada, miks ta neid seadmeid vajas. Rzeczpospolita: väljaande andmetel peeti 23-aastane ukrainlane Ilja S. kinni 26. detsembril Varssavi-Okecie lennujaamas, kus ta veetis tunde kohvikus istudes. Noormehe käest leiti raadiosidega seotud seade, mis töötas lennujuhtimise ja navigatsiooni jaoks reserveeritud sagedustel.
Varssavi ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja Piotr Skiba kinnitas neid fakte ametlikult. Poola võimud käsitlevad juhtumit äärmiselt tõsisena. Noormeest võidakse süüdistada kriminaalkorras tegudes, mis ohustavad lennuliikluse ohutust. Uurimise kohaselt – nagu väljaanne tsiteeris, täpsustamata, kas tegemist on allikate või ametlike avaldustega – tellis noormees reisijateala ettevõttes kohvi ja suupiste, avas sülearvuti ja istus seal umbes kuus tundi. Uurijad kahtlustavad, et ta istus lennujaamas sellisel kujul mitte ainult vahistamise päeval, vaid ka mitu päeva enne seda, mida nad turvakaamerate salvestiste põhjal kontrollivad.
Anonüümselt rääkinud allikate sõnul ei suutnud ukrainlane pärast vahistamist selgitada, miks ta vajas raadiosaatjat, ning oli oma ütlustes enda ja oma reisi kohta segaduses. „Ühel päeval ütles ta, et on sõjavälane, järgmisel päeval ütles ta, et on ärimees. Samuti ei osanud ta selgitada, mida ta Poolas teeb, millal ta saabub või miks,” ütles uurimisega tuttav anonüümne allikas. Prokuratuur teatas, et ukrainlase sõnul elab ta alaliselt Kanadas; seda pole veel kinnitatud. „Kahtlusalune eitab oma süüd ja on andnud ütlusi, mida kogutud tõendid uurimise praeguses etapis ei toeta,” märkis Piotr Skiba.
27. detsembril esitati eeluurimisvangistuse taotlus ja kohus määras ühekuulise vahi alla võtmise. Väljaande andmetel kaaluvad uurijad praegu erinevaid stsenaariume – et noormees kavatses lennujaama süsteeme kahjustada, et ta võis olla luuraja või et ta oli lihtsalt idioot ilma halbade kavatsusteta. Asjaolude selgitamiseks uurivad nad tema sülearvutit, mobiiltelefoni ja konfiskeeritud raadiosaatja segajat. Täpsemalt peavad nad kindlaks tegema, kas tegemist on primitiivse seadmega, mida on turult lihtne osta, või millegi keerulisemaga ja milleks seda oleks saanud kasutada. Olukorra tõsidust arvestades võib uurimisse kaasata Poola sisejulgeolekuagentuuri.
14. Neli aastat on paljud öelnud, et venemaa majandus on sanktsioonide ja sõja surve all kokku varisemas. Euroopa Poliitikaanalüüsi Keskuse teadur Aleksandr Koljandr märgib, et kaitsesektorile tehtud tohutute kulutuste toel toimuv majanduskasv on praktiliselt seiskunud. venemaa Föderaalne Riiklik Statistikaamet (Rosstat) avaldab nüüd numbreid, mis kremli jaoks pole kaugeltki rahustavad. Novembris muutus tööstustoodang negatiivseks.
Majanduses tervikuna langes tootmine aastaga 0,7%, samas kui töötlev tööstus – esimest korda alates 2023. aasta veebruarist – langes 1% võrra. Hooajaliste teguritega korrigeerituna kahanes toodang kuuga 2,5%, mis viitab mitte ühekordsele häirele, vaid püsiva jahenemise algusele. Formaalselt näitab tööstustoodang jaanuari-novembri perioodil endiselt vastupidavust, näidates 0,8% kasvu. Kuid seda kasvu juhib kitsas sektorite ring ja see ei kajasta üha enam majanduse tegelikku olukorda.
Tsiviiltööstus libiseb majanduslangusesse. Kaevandustoodangu 0,7% kasv varjab sügavat langust väljaspool toorainesektorit. Esmakordselt 15 aasta jooksul vähenes toiduainete tootmine, kusjuures langus kiirenes oktoobri 0,2%-lt novembri 0,8%-le. Puidutöötlemine langes järsult (-9,1%), nagu ka keemiatööstus (-1,7%), mööblitootmine (-7,5%) ja rõivatootmine (-2,4%). Masinate ja seadmete valdkonnas on olukord kokkuvarisemise äärel. Traktorite toodang langes 61,6%, buldooserite toodang 53,7%, liftide toodang 37,2% ja reisijate raudteevagunite toodang poole võrra. Autotööstus on naasnud 2022. aasta halvimale tasemele, registreerides 34,1% languse.
Makromajandusliku analüüsi ja lühiajalise prognoosi keskuse ekspertide hinnangul on tsiviiltööstus aasta algusest saadik tootmist vähendanud ligi 5%, samas kui praktiliselt kogu Rosstati teatatud kasv on tulnud sõjatööstuskompleksist ja kaevandusest. Isegi ülekuumenenud režiimis tegutsev kaitsesektor hakkab hoogu kaotama. „Valmistatud metalltoodete” – kategooria, mida Rosstat kasutab sõjakaupade klassifitseerimiseks – toodang langes novembris 1,6%. Aasta varem oli see segment kasvanud enam kui 30%. „Muude transpordivahendite”, sealhulgas tankide ja jalaväe lahingumasinate tootmine aeglustus oktoobri 41%-lisest kasvust vaid 6,4%-ni.
Petersoni rahvusvahelise majanduse instituudi majandusteadlane Elina Ribakova märgib, et esimest korda pärast sõja algust seisab kreml silmitsi reaalse valikuga „relvade ja või” vahel. Majandus ei ole enam võimeline samaaegselt nii kaitsesektori kui ka tsiviilmajanduse kasvu säilitama.
Investeerimisfirma Finam ökonomist Olga Belenkaja seob majanduslanguse range rahapoliitika, tööjõupuuduse, ekspordi vähenemise ja tugeva rublaga. The Spectatori artiklis rõhutab Aleksandr Koljandr, et praegune stagnatsioon on pigem struktuurne kui tsükliline. Tema sõnul on naftatulud viimastel aastatel suunatud mitte investeeringutele ja tootlikkuse kasvule, vaid rakettidele ja tankidele, mis Ukrainas põletatakse. See on loonud kahetasandilise majanduse: kaitsesektori ja kõik muu, kus tsiviiltööstust pigistavad kõrged intressimäärad ja kasvavad kulud.
venemaa valitsus on juba vähendanud oma SKP kasvuprognoosi 2025. aastaks 1%-ni. Maailmapank ootab venemaal vähemalt kolmeaastast stagnatsiooni, samas kui ökonomistid Aleksašenko, Inozemtsev ja Nekrassov ennustavad stagnatsiooni, mis kestab 2030. aastate keskpaigani. Saksa Rahvusvaheliste ja Julgeolekuküsimuste Instituudi majandusteadlane Janis Kluge märgib, et enamik sõja esimestel aastatel majandust toetanud teguritest – kõrged toormehinnad ja tarbimisbuum – on juba kadunud. venemaa on praegu oma nõrgimas majanduslikus olukorras pärast sõja algust.
15. venemaa on ametlikult pöördunud USA välisministeeriumi poole palvega lõpetada naftatankeri Bella 1 jälitamine, mida USA võimud peavad riigita laevaks. Tanker, mis on teel Iraanist Venezuelasse, üritab praegu Atlandi ookeanil USA rannavalve eest kõrvale hiilida. venemaa Föderatsioon on esitanud USA välisministeeriumile ametliku diplomaatilise taotluse naftatankeri Bella 1 jälitamise lõpetamiseks. Laev, mida USA võimud peavad riigita laevaks, üritab praegu Atlandi ookeanil USA rannavalve eest kõrvale hiilida. Sellest teatas NYT. Päring esitati välisministeeriumile ja Valge Maja sisejulgeolekunõukogule 31. detsembri 2025. aasta hilisõhtul.
Tankeri Bella 1 ümber tekkinud olukord tekitab diplomaatilistes suhetes täiendavat pinget Ukrainas käimasolevate rahuläbirääkimiste ajal. Kariibi mere intsidendi asjaolud USA sõjavägi on tankerit jälginud ligi kaks nädalat. Laeva teekond sai alguse Iraanist ja teel Venezuelasse naftat laadima. USA väed üritasid Kariibi meres pardale tungida vahistamismääruse alusel. USA võimud väidavad, et Bella 1-l ei ole kehtivat riigilippu, mis rahvusvahelise õiguse kohaselt liigitab selle kodakondsuseta laevaks. See annab neile õiguse laeva jõuga läbi otsida ja kinni pidada. Tankeri meeskond keeldus aga kuuletumast ja muutis kurssi avamere poole, väites, et nad on venemaa kaitse all.
Diplomaatiline vaidlus tekkis ajal, mil Donald Trumpi administratsioon püüab edendada Ukraina ja venemaa vahelisi läbirääkimisi. President Trumpi hiljutine kohtumine Volodõmõr Zelenskiga Mar-a-Lagos näitas ettevaatlikku optimismi sõja lõpetamise suhtes, kuid julgeolekugarantiide ja territoriaalsete vahetuste küsimused on endiselt lahendamata. USA rannavalve ei suuda Venezuela tankerit arestida erivägede puuduse tõttu – teatas Reuters. venemaa taotlus tankeri kohta võib edasisi kontakte keerulisemaks muuta, kuna Bella 1 kahtlustatakse rahvusvaheliste sanktsioonide rikkumises. Praegu jälgib USA sõjavägi jätkuvalt aluse liikumist Atlandi ookeanil, oodates USA kõrgemate poliitikakujundajate otsust edasiste meetmete kohta.
16. Lühiuudised
Massiprotestid Iraanis on muutunud surmavaks, mitmes provintsis on teatatud surmajuhtumitest ägedate kokkupõrgete ajal julgeolekujõududega, mis on viimase kolme aasta tõsiseim rahutus. Kriisi õhutavad ligi 40% inflatsioon, valuuta kokkuvarisemine ja karmid repressioonid.
Eip hakka kaasa jooksma kremli esitatavate tõenditega väidetavast rünnakust putini residentsi pihta. Seni pole ühtki tõsiselt võetavat näinud ja kuidagi tavalise krimka seriaali stsenaarium läbi kumab…
CIA ja NSA on jõudnud järeldusele, et Ukraina ei üritanud droonirünnakut putini residentsile Novgorodi oblastis korraldada. CIA direktor John Ratcliffe on Trumpi järeldustest teavitanud. Tunde hiljem jagas Trump New York Postis artiklit, milles süüdistas venemaad rahu takistamises.
Ukraina 425. rünnakrügemendi sõdurid tähistasid uut aastat tõelise ilutulestikuga positsioonidel Pokrovskis, lastes kesklinnas aastavahetusel taevasse portsu pürotehnikat. Sarnase aktsiooni tegid samal ajal Kupianskist vene soldatid. Ilutulestikku lasti rindel mujalgi…
Zelenski sõnul on täna Ukraina sisepoliitikas võtmepäev. Rahvusvahelisel tasandil on Umerov Türgis, kus töötatakse vangide vahetuse taaskäivitamise nimel. 3. jaanuar – riikliku julgeoleku nõunike kohtumine Ukrainas. 5. jaanuar – kindralite kohtumine. 6. jaanuar – ELi juhtide ja Tahtekoalitsiooni tippkohtumine.
WELTi andmetel valmistub Euroopa saatma Ukrainasse kuni 15 000 sõdurit võimaliku relvarahu üle järelevalvet teostama. Prantsusmaa ja Ühendkuningriik on valmis vägesid paigutama ka ilma ÜRO või ELi mandaadita, Kiievi kutsest piisaks. Türgilt oodatakse vastutuse võtmist Musta mere piirkonna eest.
putini abilise juri ušakovi sõnul on kreml ennetavalt tagasi lükanud enamiku USA-Ukraina-ELi rahuplaani elementidest kui kategooriliselt vastuvõetamatud. vene riigimeediale antud intervjuus ütles ušakov, et Moskva lükkab enamiku ettepanekutest tagasi pärast seda, kui oli läbi vaadanud Miami kõnelustelt naasnud saadik kirill dmitrijevi raporti. Kuigi dmitrijev nimetas arutelusid konstruktiivseteks, süüdistas ušakov Ukrainat ja Euroopat ebakonstruktiivsete muudatuste lisamises.
Economisti/YouGovi küsitlus näitas, et 49% ameeriklastest ei kiida heaks Donald Trumpi tegevust venemaa ja Ukraina sõjas. Ainult 30% vastanutest toetab tema lähenemist.
Ukraina- ja venekeelses meedias ületasime uudise künnise: Eesti võib kaotada õiguse korraldada vehklemise Euroopa meistrivõistlusi, kuna keeldub lubamast venemaa ja Valgevene sportlastel osaleda.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
LOE SIIT: Lõunaeestlase horoskoop aastaks 2026
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
