Sõja ülevaade: 1408. päev – Zelenski uusaasta kõne
Avaldatud: 1 jaanuar, 2026
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 01. jaanuar 2026:
enda uusaasta tervituse asemel Ukraina presidendi oma.
1. Kõik sihtmärgiks sobib.
2. Kaks naftatehast ja miskit veel.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: lõpuks üks vene grupp jõudis sammu Kostjantõnivka linna keskpunktile lähemale.
8. Donetsk: muutusteta.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. Zelenskõi uus aasta kõne… lugemissoovitus!
12. Oma lühimas uusaastakõnes pärast sõja algust avaldas putin toetust SVO-s osalejatele ja usku võidusse.
13. NYT: USA jälitatav naftatanker sai venemaa registreeringu ja muutis nime.
14. Lühiuudised
131 vene poole rünnakut ja mõnes sektoris oligi vaid rünnak või paar. Tihedam surumine, aga ikkagi väiksemas mahus oli Kostjantõnivka, Pokrovski ja lõunarinde ida ja keskmises lõigus. Eks lumi on toonud vajaduse kasutada pisu rohkem soomust, saaks ju lohisti järgi panna ja teha nii tee läbitavamaks ka kergliikuritele ja jalaväele aga seda pole veel videodes näinud. Infokillud eilsest lasevad arvata, et pigem edu saatis pisu rohkem Ukraina omasid. Osa sellest edust julgeks panna paremale lume saabumise ärakasutamisele. Eks pealesadanud lumi teeb keeruliseks ka varem paigutatud miinide leidmise ja lumme ka neid lihsam peita… sestap vist vene poolel võib hetkel olla raskusi ohutumate teede leidmisega rääkimata juba hõivatud alade puhastamisest.
Liugpomme ja tapjadroone kahjuks jagus väga palju ning suudetakse mõistlikuse piires ohjes hoida vene poole kaudtuleüksusi. Arvata võib, et saabunud lumi paneb üha enam muu tagalatoetuse liikuma mööda väheseid maanteid, sestap nende leidmine ja ründamine ongi lihtsam.
1. 31. detsembri õhtust kuni 1. jaanuari hommikuni ründasid venelased Ukrainat 205 ründedroobiga, millest 176 tehti kahjutuks. Samuti registreeriti 24 ründedroobi tabamust 15 asukohas. Õhurünnaku tõrjusid Ukraina kaitseväe lennuvägi, õhutõrjeraketiväed, elektroonilise sõjapidamise ja mehitamata süsteemide üksused ning mobiilsed tulegrupid. Hommikul kella 8.30 seisuga olla mõne neist droonidest veel lennus Ukraina kohal.
Kogu aastavahetuse vältel oli Volõõnia oblast vaenlase rünnakudroonide ulatusliku rünnaku all, mis tabas kriitilise taristu objekte ja elektrikatkestusi. Volõnoblenergo andmetel on praegu 103 341 klienti elekter lahti ühendatud, märkis Rudnitski. Vigastatute või hukkunute kohta teavet pole laekunud.
31. detsembril sai Harkivi oblastis vaenlase rünnakute tagajärjel vigastada kaks inimest ja Sumõ oblastis üks inimene.
2. 31. detsembri öösel ründasid Ukraina erioperatsioonide väed venemaa Krasnodari oblastis asuvat Tamanneftegazi sadamaterminali, mis on üks suurimaid Musta mere naftakeskusi. Droonid kahjustasid olulist infrastruktuuri.
1. jaanuari öösel sattusid mitmed venemaa Föderatsiooni piirkonnad droonide rünnaku alla. Tabamused süütasid tulekahjud naftatöötlemistehastes Kaluga oblastis ja Krasnodari krais. Kohalikud elanikud postitavad videoid, mis näitavad taevas kuma ja ulatuslikke tulekahjusid tööstustsoonides, kus asuvad okupantide tehased. Eelkõige teatati tabamusest Kaluga oblastis asuvast Ljudinovo linnast. Kohalik naftahoidla sai pihta. Avaldatud kaadrid näitavad rajatise kohal kerkivat kõrget tule- ja suitsusammas. Piirkonna venemaa võimud ei ole veel hävingu ulatust kommenteerinud, kuid kohalikud avaliku sektori rühmitused väidavad, et tulekahjule eelnes rida iseloomulikke droonimootorite helisid ja plahvatusi.
Ka uusaastaöö oli Krasnodari krai elanikele rahutu öö. Rünnati Ilski naftatöötlemistehast. See rajatis on olnud droonide sagedane sihtmärk.
Ka venemaa pealinn kaitses end droonide eest. Moskva linnapea teatas öö jooksul toimunud õhutõrjeoperatsioonidest. Ametnik teatas nagu tavaliselt drooni allatulistamise kohta, kuid venemaa pool varjab või vähendab oluliselt droonide täpset arvu ja langevate rusude tekitatud kahju ulatust.
Okupeeritud Krimmis asuvas Sakõ õhuväebaasis teatati plahvatustest.
venemaa kaitseministeerium teatas täna hommikul, et väidetavalt kahjutuks tegid tema õhutõrjesüsteemid öö jooksul 168 lennukitüüpi drooni.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: jätkuvalt saab infokildudest aru, et Ukraina suudab üha edukamalt peale Siverski linna langemist linnast edelas Svjato-Pokrovske asulas laiendada enda kontrollitavat ala ja see võib saada pisu eduvõtmeks suruda võib-olla vene poole üksused välja Siverski linna Bahmutovka jõe läänekaldal olevast osast ja rikkuda sellega vene poole üks plaanidest suruda end mööda Lõmani linnast ohustamaks suuremat sihtmärki ehk siis Slovjanski linna.
7. Bahmut: lõpuks üks vene grupp jõudis sammu Kostjantõnivka linna keskpunktile lähemale. Kas nad peale droonirünnakut ka ellu jäid, on seni teadmata. Hoone, kus nad peitusid oli kahekorruseline u 20m pikk kivihoone (arvatavasti kontorihoone).
Seni kuni Ukraina omad suudavad hoida enda kontrolli all enamust Kostjantõnivka linna ümbrusest ja sellega sunnivad vene rünnakule suunduvaid gruppe tulema vaid kas ida, kagu või lõuna suunalt ning linna saab toetada droonide ja kaudtulega ka vaid neilt suundadelt, peaks kaitse hästi vastu pidama.
8. Donetsk: Pokrovskist välja vene poole edenemisi eilse päeva jooksul ei tuvastanud, linnast edelas siiski üle põldude suudeti uuesti saada enda kontrolli alla tööstusala Udachne külast põhjas. See tööstusala on varasemalt juba korduvalt käest-kätte käinud, viimati paar nädalat tagasi seal Ukraina omad kontrolli taastasid.
9. Lõunarinne: hetkel kõlakas, et Varvarivka küla juures (asub Huljaipole linnast põhja pool sinna suunas kulgeva suure maantee ääres tegid Ukraina omad tugevamaid vasturünnakuid.
Mujal muutusi rindejoones ei tuvastanud.
10. Herson: muutusteta.
11. Kallid ukrainlased, kallid Ukraina naised! Mõne minuti pärast algab uus aasta. Ja ma annaksin kõik, kõik maailmas, et saaksin selles kõnes öelda, et rahu saabub mõne minuti pärast. Kahjuks ei saa ma seda veel teha, aga puhta südametunnistusega võin ma – me kõik – öelda, et Ukraina teeb rahu nimel kindlasti kõik endast oleneva. Ja teeb seda jätkuvalt. Naasin eile Kiievisse kell 6 hommikul. Meie meeskond veetis teel peaaegu 50 tundi. Rahuleping on 90 protsenti valmis. Jäänud on kümme protsenti. Ja see on palju enamat kui… kui lihtsalt number. See kümme protsenti on tõeliselt oluline. See on kümme protsenti, mis määrab maailma saatuse, Ukraina ja Euroopa saatuse, kuidas inimesed elavad. Kümme protsenti miljonite elude päästmiseks. Kümme protsenti otsusekindlusest, mis on vajalik rahu täielikuks toimimiseks. Kümme protsenti nii vajalikku ühtsust ja tarkust – Ukraina, Ameerika, Euroopa ja kogu maailma oma. Kümme protsenti rahuni.
Ma tahan, et me kõik oleksime praegu samal lainel, et meil oleks reaalsusest sama arusaam, et me oleksime relvastatud ja mitte ainult lahinguväljal – relvastatud tõega. Sellest, kes mida tegelikult tahab. Mida Ukraina tahab? Mida Ameerika tahab? Mida venemaa tahab? Mida Euroopa ja kogu maailm tahavad. Alustame kõige tähtsamast.
Mida Ukraina tahab? Rahu? Jah. Iga hinna eest? Ei. Me tahame sõja lõppu, aga mitte Ukraina lõppu. Kas oleme väsinud? Väga väga. Kas see tähendab, et oleme valmis alistuma? Igaüks, kes nii arvab, eksib rängalt. Ja nad pole ilmselgelt aru saanud, kes on ukrainlased kõik need aastad. Rahvas, kes on pidanud vastu 1407 päeva täieulatuslikku sõda. Võtke lihtsalt need numbrid omaks. See on rohkem kui natside okupatsioon paljudes meie linnades Teise maailmasõja ajal. 1407 päeva vallutamata Ukrainat. Mis tähendab sisuliselt igal ööl peidus olemist, iga päev võitlemist. Tihti ilma elektrita. Tihti ilma uneta. Ja palju päevi lahinguväljal, palju. Aga alati – ilma paanikata, ilma kaoseta, ilma ebakõladeta, ühtsuses, olla koos maailmaga. Kas me tahame, et sõda lõppeks? Absoluutselt. Miks pole seda veel juhtunud? Vastus on – meie endi naabruses.
Kas venemaa saab sõja lõpetada? Jah. Kas ta tahab? Ei. Kas maailm saab teda selleks sundida? Jah, ja see on ainus viis, kuidas see toimib. Miks maailm seda täielikult ei tee? Teeme selle selgeks. Ausalt öeldes, nii nagu… nii nagu see on. Meie rahvas teab seda paremini kui keegi teine. venemaa ei lõpeta oma sõdu ise. Ajaloos pole kunagi olnud sõda, mille nad oleksid oma vabast tahtest lõpetanud. Ainult teiste surve, ainult teiste sund, mida nad ise nimetavad hea tahte žestiks. See on nii olnud kõigi nende aastate jooksul, mil venemaa on kellegagi sõdinud, see tähendab kogu oma eksistentsi vältel. Seda saab kinnitada igaüks, kelle vastu Moskva on kunagi sõdinud. Poola, Türgi, Soome, Süüria, Gruusia, Abhaasia, Osseetia, Tšetšeenia – ja nimekiri võiks jätkuda, sest peaaegu kogu venemaa territoorium koosneb sõdadest. Just nendega meil on tegemist.
Me oleme Ukraina, me oleme Euroopa, Ameerika, kogu maailm. „Minge Donbassist välja ja kõik saab läbi.” See on venekeelne vaste pettusele. Tõlgitud ukraina, inglise, saksa, prantsuse ja tegelikult igasse maailma keelde. Kas keegi neid siis tõesti usub? Kahjuks. Sest tõde välditakse ikka veel liiga sageli, nimetatakse diplomaatiaks, kui see on lihtsalt ülikondades valetamine. Ja seepärast avaldatakse Ukrainale survet, jah. Ja seepärast me niimoodi võitlemegi. Ja me tõestame seda, mis tundub ammu ilmselge olevat: pärast Krimmi okupeerimist, Donetski ja Luhanski oblasti osade vallutamist, 24. veebruari täiemahulist sissetungi, pärast Bucha, Mariupoli, Olenivka sündmusi ja kõike, mida kreml on sellest ajast peale teinud, on nende sõna uskumine lihtsalt surmaotsus.
Surmaotsus kogu rahvusvahelisele julgeolekule. Ja igale juhile, kes lihtsalt peab oma rahvast kaitsma. Kas meie argumente on kuulda võetud? Me loodame väga. Kas nad on meiega nõustunud? Mitte täielikult. Mitte veel. Ja just seepärast me räägimegi ikka veel 90-protsendilisest, mitte 100-protsendilisest valmisolekust rahulepinguks. Kavatsused peavad saama julgeoleku garantiiks. Ja see tähendab, et need tuleb ratifitseerida. USA Kongressi, Euroopa parlamentide ja kõigi partnerite poolt. Budapesti dokument Ukraina jaoks ei toimi. Ukraina ei vaja hoolikalt koostatud Minski lõksu. Allkirjad nõrkadele lepingutele ainult õhutavad sõda. Minu allkiri on tugeval lepingul. Ja just sellest räägibki praegu iga kohtumine, iga kõne, iga otsus. Tagada kõigile tugev rahu. Mitte päevaks, nädalaks või kaheks kuuks – rahu aastateks. Ja alles siis on see tõeliselt edukas.
Ukraina, Ameerika, Euroopa, iga rahva jaoks, kes tahab elada, mitte võidelda. Rääkisin sellest president Trumpiga. Rääkisin sellest meie esimesel kohtumisel, kui see oleks võinud lõppeda katastroofiga meie kõigi jaoks, ja meie hiljutisel kohtumisel, mis annab meile kõigile lootust. See rahu on lähedal, see on… see on võimalikum kui kunagi varem. Ja me saame selle koos saavutada. Ja ma olen aus: Ukraina ja Ameerika Ühendriikide suhete toonis sellise muutuse saavutamine polnud sugugi lihtne. Alates esimesest Ovaalkabinetist ja kõigist seal esinevatest konarustest kuni vestluseni Mar-a-Lagos, mis kinnitas tõsiasja: ilma Ukrainata ei toimi miski. Ukraina kaitses oma hääleõigust ja kõik näevad, et Ukraina austab iseennast ja seetõttu austavad nad meid, austavad nad Ukrainat. Ja kõige ilmsemaks tõestuseks sellele on seitse kohtumist, mis mul sel aastal Ameerika presidendiga on olnud. Ja kus iganes me maailmas kohtume – Washingtonis, New Yorgis, Haagis, Vatikanis –, USA president mäletab alati meie rahvast, räägib sellest, kui vapralt ukrainlased võitlevad. Ja kogu maailma jaoks on sellised ukrainlaste mainimised muutunud kohustuslikuks. Ja on rõõm selliseid asju kuulda; on uhkus olla sellise rahva president.
Ja selline riik. See, mis on vastu pidanud ja suudab jõuda iga vaenlase sõjaväeobjekti või naftatöötlemistehaseni, tuues sõja tagasi venemaale, õpetades NATO vägedele, mis on tänapäevased droonid. See, mis annab venemaale asümmeetrilise laksu ja sunnib putinit valetama Kupjanski kolm korda vallutamise ja oma kätega oma elukoha lähedal droone alla tulistamise kohta. Ukraina, millel on küps ettenägelikkus, oma pikamaavõimekus ja seetõttu ka argumendid. Tal on tarkust, väärikust ja ta on valmis kompromissiks, aga mitte häbiks. Ja ma tänan iga juhti, kes selles Ukrainat toetab. Kes mõistab kõige olulisemat: täna on ainult kaks võimalust ja ainult kaks: kas maailm peatab venemaa sõja või venemaa tirib maailma oma sõtta.
Ja see on šokeeriv – šokeeriv, et pärast nii paljusid sõdasid, pärast nelja aastat sellist sõda, sõda Ukrainas, Euroopas, kahjuks peame seda nii paljudele selgitama. Me selgitame, me kordame. Ja isegi juhid vahetuvad, aga küsimused jäävad samaks. Kas Ameerika on võimeline agressorit väga kiiresti ja otsustavalt peatama? Absoluutselt. Kas meile meeldiks see? Väga. Ja millal see on võimalik? Alati. Ja millal seda vaja on? Eile vajasime seda. Ja aastal 2026 on see võimalik. Sanktsioonid on olemas – oleme tänulikud. Sanktsioonid hammustavad venemaad, aga ainult surmav haare toimib. vene nafta muutub juba odavamaks, aga nende tankerid peavad sõja peatamiseks täielikult peatuma. venemaa rafineerimistehased aeglustavad juba tempot, aga nad peavad peatuma, et okupant ei saaks liikuda.
Ja Ukraina käes olevad Tomahawkid tõestaksid tegelikult ainult ühte asja: rahul pole alternatiivi. Ja peab olema rahu. Ja toetus. Ja tugev kokkulepe. Ja siis kõik toimib. Kas Euroopa saab sellest aru? Jah. Kas kogu Euroopa saab sellest aru? Ei. Ja ma ei taha, et see arusaam jõuaks kõigile Euroopas ühel päeval kell neli hommikul – nagu see juhtus Ukrainas. Ma ei taha, et see arusaam jõuaks kõigile eurooplastele Z-tähega tänavatel sõitvate sõidukitega. Ja kui putin ütleb: „Me ei plaani teid rünnata,” on see esimene märk sellest, kuhu tema tankid ja droonid suunduvad. Ja meil on täna täielik õigus öelda: Ukraina on tõeliselt ainus kilp, mis praegu eraldab mugavat Euroopa elu vene maailmast.
Ja enamik juhte ei küsi, miks nad peaksid Ukrainat toetama, sest kui, jumal hoidku, Ukraina langeb, tekivad järgmised küsimused: miks toetada Poolat? Kes võitleb Balti riikide eest? Mis juhtub ilma Ukrainata NATOs? Euroopa vajab Ukrainat ja Euroopa vajab Ukrainat. Me tunneme seda rohkem kui kunagi varem. Ja kui pärast kohtumisi Ameerika Ühendriikides helistame nüüd oma partneritele ja eurooplased on rahutud ning kõik on väga mures ja nad on alati ühenduses ja me konsulteerime Prantsusmaa presidendi Emmanueliga, kuidas edasi minna. Ja kui teel Kiievisse räägime Saksamaa kantsleriga, ütleb Friedrich: „Meil on õhukaitse.” Ja Keir Starmeriga räägime kohtumisest kohe pärast uut aastat, ilma igasuguste pausideta, et oleks olemas Tahte koalitsioon, mis viimistleb kõik dokumendid, ei kaota Ameerikat ja avaldab survet venemaale. Ja Giorgia Melonil on täiesti õigus, kui ta ütleb: vaadake, lepingudokumendid peavad olema korrektsed, rahu peab olema selline, et ukrainlased seda aktsepteerivad. Ukrainlased peavad selle rahu heaks kiitma. Sest kui kõik on ebaõiglane ja rahu on habras ning Moskva ründab uuesti, ütleb ta, et ma ei taha, et pettunud inimesed Ukrainas põletaksid avalikel väljakutel Euroopa ja Ameerika juhtide portreesid.
Neid sõnu rahu vajadusest, väärika rahu vajadusest toetavad kõik, kes Ukraina heaks nii palju teevad: Holland ja Rootsi, Norra ja Poola. Ja Taani peaminister Mette, kes alati ütleb: me ei tee Ukraina heaks piisavalt, me peame Ukraina heaks rohkem tegema, sest see on kogu Euroopa kaitseks. Ja Hispaania, kes on meiega, ja Vatikan ja Fanar (mõeldakse vist Konstantinoopoli patriarhi residentsi piirkonda Türgis) oma diplomaatia ja palvetega. Tšehhi Vabariik, Rumeenia, Kreeka, president Erdoğan, kõik Euroopa Liidu riigid. Ja täna hommikul helistas mulle Soome president Alex Stubb ja me räägime iga päev. Ja pärast meie olulisi vestlusi lõpetab ta alati sõnadega: „Sõber, ära unusta treenida, sest sa pead olema tugev, ukrainlased peavad olema tugevad. Me usume sinusse. Me kõik vajame sind.”
Ja meie suhtlus Euroopa juhtidega, see partnerluse soojus ja vaim tähendab, et Ukraina on juba osa Euroopa perekonnast ja kõik läbirääkimiskanalid meie vahel on juba ammu avatud olnud. Ja see ühtsus annab lootust. Ja see ühtsus Ukraina ja Euroopa vahel on tõestatud. Oleme saanud 100 miljardit dollarit toetust. See on oluliselt rohkem kui vaid kaks aastat abi. See tähendab stabiilsust meie armeele, meelerahu meie rahvale, raha, palku, pensione. Jah, see tähendab elu. Ja see tähendab õiglust ja lõppkokkuvõttes maksab selle eest venemaa. Ja see ühtsus, see mure Ukraina pärast, ennekõike, ulatub kaugele üle mandri. See on meile nähtav ja käegakatsutav Jaapanis, Austraalias, Kanadas. Olen väga tänulik kõigile maailmas, kes on ajaloo helgemal poolel, Ukraina poolel, ja teevad kõik endast oleneva, et Ukraina saaks…
venemaa peab sõja lõpetama niipea, kui nad leiavad ühe põhjuse rahule lisaks võitlemisele. Seepärast ütleme me tihti üksteisele seda, mida meie mehed rindel ütlevad: meil on vaja vaid ühe päeva kauem vastu pidada kui neil. Ja me lisame täna: olge sammu võrra ees, ühe tunni võrra kiiremad, ühe otsuse võrra julgemad. Ja võib-olla vaid kümnendiku võrra paremad. Ja kümme protsenti, see kümme protsenti, millest ma alguses rääkisin – kümme protsenti tugevamad. Ja siis võitleme välja rahu sajaprotsendiliselt. Soovin seda meile kõigile.
Head ukrainlased! Aasta 2025 hakkab lõppema. Meie ümber on tõeline talv. Ja midagi, mida me pole ammu näinud – lumi uusaastal. Ja kõik lapsed, muidugi – ja ausalt öeldes ka täiskasvanud – ootasid seda. Ja see annab meile tugeva tunde: kui me midagi tõesti, tõesti tahame, siis varem või hiljem see juhtub. Muidugi, see, mida me praegu kõige rohkem tahame, on rahu. Aga erinevalt uusaasta lumest ei saja see lihtsalt taevast nagu imeväel. Aga meie usume rahusse ja me võitleme selle eest ning me töötame selle nimel. Ja me jätkame seda. Sest aastal 2026 tahame me tõeliselt rahu taevas ja vaikust maa peal ning soojust ja valgust oma kodudesse. Ja mitte 170, vaid kõiki 220 – nii nagu see peakski olema. Et kõik meie inimesed koju tagasi pöörduksid. Rindelt, vangistusest, okupatsioonist. Et meie oleksime siin. Et Ukraina oleks siin. Head uut aastat, kallid inimesed! Au Ukrainale!
12. Oma traditsioonilises uusaastakõnes venemaa rahvale teatas venemaa putin, et miljonid inimesed üle riigi mõtlevad, tunnevad kaasa ja loodavad neile, kes võitlevad erioperatsioonis. „Meid ühendab siiras, ennastsalgav ja pühendunud armastus venemaa vastu. Õnnitlen kõiki meie sõdureid ja ülemaid eelseisva uue aasta puhul! Me usume teisse ja meie võidusse!” ütles putin. Ta märkis ka, et minutitel enne uut aastat tunnevad kõik aja möödumist, sest tulevik on ees. See tulevik, ütles ta, sõltub venelastest endist. „Me toetume omaenda jõule, neile, kes on meile lähedased ja kallid, ning oleme alati valmis abikäe ulatama. Selline vastastikune toetus annab meile kindlustunde, et kõik meie plaanid, lootused ja kavatsused saavad teoks,” ütles putin. Ta lisas, et igal inimesel on oma plaanid, kuid kõik need „on lahutamatud meie kodumaa saatusest, siirast soovist seda aidata. Me oleme koos – venemaa rahvas. Meie igaühe töö, edusammud ja saavutused kirjutavad selle tuhandeaastasesse ajalukku uusi peatükke. Ja meie ühtsuse tugevus määrab isamaa suveräänsuse ja julgeoleku, selle arengu, selle tuleviku,” rõhutas president. Ta lõpetas oma kõne soovidega venelastele tervist, õnne ja kindlasti armastust.
Kokku kestis putini kõne 3 minutit ja 21 sekundit. See oli lühim alates Ukraina täiemahulise sõja algusest. 2022. aastal kestis see ligi 9 minutit, 2023. aastal 3 minutit ja 45 sekundit ning 2024. aastal samuti umbes 9 minutit. Varem salvestas putin aastatel 2018–2019 3–4-minutilisi tervitusi. Viimastel aastatel on putin oma uusaastakõnedes lõpetanud konkreetsete majanduslike eesmärkide väljatoomise ja on politoloogi Dmitri Loboiko sõnul nihkunud ebamäärasele ajaloolisele missioonile ja tsivilisatsioonilisele valikule. Ekspert märkis ka, et kõige sagedamini kasutatavad sõnad „areng”, „stabiilsus” ja „majandus” on asendatud sõnadega „suveräänsus” ja „traditsioonid”. putin salvestas oma esimese sõjaväelise uusaastakõne 2022. aastal. Pärast seda naasis ta eelmise formaadi juurde, kuid jätkas sõjas võidelnute mainimist ja nimetas Ukraina rinnet tõe ja õigluse eest võitlemise rindeks.
Miks see kõne siia loosse? Tunne vastast ja tihti leiab tuleviku visioone neist kõnedest. Egas meeldiv lugemine ole, vist märksõna vastik iseloomustab seda paremini. Eks siitki loeb välja, et Ukraina on vaja tervenisti saada enda mõjuvõimu alla ja selleks sobivad kõik vahendeid. Egas ilmaasjata rahukõnelusigi kõnest välja ei jõetud, see poleks ju jõulise juhi sõnumisse sobinud…
13. New York Times: naftatanker, mis üritas USA rannavalve eest kõrvale hiilida, värvides oma küljele venemaa lipu, on ametlikult ümber nimetatud ja lisatud venemaa Föderatsiooni riiklikusse laevade registrisse. venemaa Merendusregistri ajakohastatud teabe kohaselt on varem Bella 1 nime all identifitseeritud laev nüüd registreeritud nime all Marinera. Dokumentidest selgub, et tanker kannab nüüd venemaa riigilippu ja on registreeritud Sotšis.
Lipuvahetus tekitab õigusliku konflikti. Rahvusvahelise õiguse kohaselt alluvad antud riigi lipu all sõitvad laevad selle jurisdiktsioonile ja kaitsele. Tankeri katsed Ameerika õigusemõistmisest kõrvale hiilida, muutes oma registreeringut tagasiulatuvalt, võivad aga osutuda asjatuks. USA ametnikud teatasid, et kui jälitamine algas enam kui nädal tagasi, kandis laev valet lippu ja sellel puudus seaduslik registreering, mis tähendas, et see ei olnud venemaa kaitse all.
See teeb Washingtoni sõnul sellest neutraalse laeva – ilma lipuriigita, mis kuulub rahvusvahelise õiguse kohaselt kontrollimisele. Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni andmetel oli tanker varem registreeritud Panamas, Palaul, Libeerias ja Marshalli saartel. Tanker kuulub Türgi ettevõttele Louis Marine Shipholding Enterprises ja see on osa niinimetatud varilaevastikust, mis transpordib sanktsioonidega hõlmatud naftat venemaalt, Iraanist ja Venezuelast.
14. Lühiuudised
Oma uusaastakõnes andis Xi Jinping märku selgest kavatsusest edendada Taiwaniga taasühinemist, nimetades seda ajalooliselt vältimatuks.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
LOE SIIT: Lõunaeestlase horoskoop aastaks 2026
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
