Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 31. detsember 2025:

pigem rindejoone muutusi kirja ei läinud ja Moskvas 600 000 inimest vooluta.

1. Odessa ikka tihedas sajus.

2. Lootust pimedateks öödeks…

3. Kursk: muutusteta.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: kipuvad väikesed vene jalaväegrupid kaugele jõudma.

6. Siversk: muutusteta.

7. Bahmut: muutusteta.

8. Donetsk: muutusteta.

9. Lõunarinne: muutusteta.

10. Herson: muutusteta.

11. Ukraina püstitas venemaa nafta- ja gaasirajatistele suunatud rünnakute rekordi.

12. venemaa jätkab naftaga kauplemist kahjumiga Hiina ja India rekordiliste allahindluste tõttu.

13. venemaa kohtute veebisaitidelt on kadunud üle 70 000 kadunud isiku faili.

14. riigiduuma hoiatas, et venelased peavad hotellides, lennukites ja rongides passi asemel esitama MAX-i.

15. Rünnakud šaheedide tootmisüksustele venemaal. Droonikomandör selgitab, miks rünnakud peatati.

16. Prantsusmaa ostab Ameerika Awaci asemele Rootsist luurelennukid. Pole paha uudis…

17. Lühiuudised

149 vene poole rünnakut. Muutusi ründegruppide suurustes ega taktikas ei tuvastanud. Enamus survet oli koondunud Kostjantõnivkast Pokrovskini ja lõunarindele, mujal tuntav surve vähenemine. Võimalik, et lõiguti on mureks tõusnud lumerohkus, mis seab jooksvalt muresid logitikaühenduste võimekustele. Kas see, et soldatid sumpavadki ilma seljakottiteta kaugemale Ukraina eesmiste possade selja taha saabki reegliks, eriti ei usu, aga selliseid videoid on hakanud rohkem tulema. Eks üheks põhjuseks võib-olla ka ära lastud või kraavi jäänud masin, kuhu staff jäi, aga tagasi minna ka ei saa…

Pisu üllatas üks video, kus terve rühm soldateid jala piki maanteed läks eesliinil olevat üksust välja vahetama ja eip neist keegi ellu jäänud. Teeolud nagu oleks lubanud ka millegi ratastel oleva kasutamist.

Soomustehnika läbitavusele (peale jõgede ja soode) seni siiski piiranguid pole, aga teistel on keeruline nendega koos püsida.

Liugpomme jagub kahjuks igapäevaselt palju ja vist umbes 1/3 otse eesliini ja sella taga teise liini pihta läheb ning ikka palju kohti neist linnades ja ülejääk siis kohalike mõjutamiseks rindest kaugemal aga eks miskit ka logitikaahelate lõhkumiseks.

Kaudtuleüksuste keskmine kipub muutuma juba kolme ja poole tuhande kanti ja see on suve keskmisest üle 5 tuhandest ok tulemus. Tapjadroone ikka palju ja eks võitlus käib, kui palju neist kas maha suruda või häirida suudetakse ning arendus, kes kaugemale ulatub ning kes suudab rohkem tehisaru kasutada.

Sektoriti, aga kohati vaid lõiguti on näha, et kui on piisavalt ressurssi, hea juhtimis/koordineerimiskvaliteet ning hästi ettevalmistud kaitserajatised ning ei teki mustreid, saavad Ukraina omad rinde hoidmisega hästi hakkama ja vene poole kulu vaid kasvab isegi ilma edasi saamata.

Eks see väikeüksuste taktika jääb vast ka järgmisel aastal enamuseks ning vene poolel on lihtne neid üheotsa-pileteid jagada. Kindlasti näitab tõusuteed droonimeeskondade arvu suuruse kasv võrreldes jalaväelastega.

Kipub arvama, et Ukraina hakkab enam tabama nii okupeeritud aladel kui venemaa sügavuses elektritaristut ja sellega suunaga on üha enam tegeletud ning tänane öö vist mõjutatute hulga suuruse tõttu senisest suurim. Eip heida seda Ukrainale ette, sest juba ammu lubati vene poolele, et kui nad jätkavad tsiviiltaristu ründamist, siis sihtmärke peegeldatakse…

Optimismi, et sõda järgmisel aastal lõpeks, hetkel pole. Eip näe selliseid suundumusi, mis arvamust muudaks.

1. 31. detsembri öösel algatasid vene okupatsiooniväed Odessa ja selle ümbruse vastu ulatusliku rünnaku, kasutades ründedroone. Pommitabamuse tagajärjel jäi osa piirkonna keskusest ilma elektri, vee ja kütteta. Neli inimest sai vigastada, neist kolm lapsed. Piirkonna võimude teatel võtsid venelased taas sihikule piirkonna tsiviil- ja energiainfrastruktuuri. Ühes piirkonna asustatud piirkonnas süttisid rünnaku tagajärjel logistikaettevõtte laod. vene mehitamata õhusõidukid tabasid ka mitmekorruselisi elamuid.

Kolmapäeva, 31. detsembri öösel algatasid venemaa väed Kiievi oblastis Bila Tserkva linna vastu droonirünnaku, mis kahjustas mitmekorruselist kortermaja.

Ukraina mereväe teatel ründasid vene droonid kaubalaevu Emmakris III ja Captain Karam, kui need saabusid Odessa sadamasse nisu laadima. On teateid ka tsiviilisikutest inimohvritest.

2. 31. detsembril toimunud mehitamata õhusõiduki (UAV) rünnakus sai kahjustada üks Tuapse Musta mere sadama kai ja naftatöötlemistehase seadmed. Tuapse sadam käitleb peamiselt Tuapse naftatöötlemistehase ekspordiks mõeldud naftatooteid ja Rosnefti Samara rafineerimistehaste grupi kütust.

Moskva oblastis jäi droonirünnaku järel elektrita umbes 120 000 Ramenskoje elanikku, teatas MK linnavalitsusele viidates. Ka mõned Lõtkarino ja Žukovski elanikud on elektrita, teatas PJSC Rosseti Moskva oblasti pressiteenistus RBC-le. Ettevõte teatas, et elektrivarustus katkes 110 kV kõrgepinge alajaama automaatse väljalülituse tagajärjel. Lisaks elektrikatkestustele on Ramenskojes tõsiseid kommunikatsiooniprobleeme. Kohalikud elanikud teatavad probleemidest Telegrami ja Maxi sõnumside rakendustega. Elektrikatkestused tekkisid droonirünnaku ajal. venemaa kaitseministeeriumi andmetel hävitasid õhutõrjeväed nelja tunniga venemaa territooriumi kohal 109 drooni. Kella 16.00 ja 20.00 vahel tulistati Moskva oblasti kohal alla kaheksa drooni, millest kolm suundusid pealinna poole. Kell 20.48 teatas Moskva linnapea sergei sobjanin veel ühe linnale läheneva drooni hävitamisest.

venemaa meedia teatel on Moskva kandis juba üle 600 000 venelase elektrita. Ametlikku põhjust pole veel kinnitatud, kuid see järgneb varasematele teadetele Ukraina droonide parvest, mis piirkonda ründas.

Teatati rünnakust naftahoidlale Rovenkis okupeeritud Luhanski oblastis. Tunde hiljem teatasid kohalikud, et objekt põleb endiselt.

Pärast Ukraina rünnakuid on okupeeritud Melitopolis ka elektrikatkestus.

Viimastel päevadel on okupeeritud Krimmis tabanud mitu Ukraina õhurünnakut. 26. detsembril hävitas droonirünnak Kirovski lähedal neli 50 000-liitrist kütusepaaki. 28. detsembril olid rünnakute sihtmärgiks piirivalveasutus Tšornomorske lähedal ja radariinfrastruktuur Olenivka lähedal.

3. Kursk: muutusteta rindejoones.

4. Harkiv: muutusteta rindejoones.

5. Kupjansk-Kreminna: kipuvad väikesed vene jalaväegrupid kaugele jõudma.

Kuna vene pool eile pommitas sellest paigast, kus üleile nähti kõndimas kolme vene soldatit, mõned kvartalid põhja pool Ukraina omade possasid, siis arvata võib, et seal enam elusaid soldateid polnud ehk siis Kupjanski Oskoli idakaldal olevas osas kesklinnas on jätkuvalt kontroll Ukraina omadel.

Küll levitas eile vene pool videot vähemalt 4 vene soldatist Kupjanski linna serval loode suunal asuvast Moskovka külast. Lund juba jagub üllatavalt palju ja mis imelik, soldatitel polnud seljakotte. Võimalik, et uuesti on vene poolele tekkinud soov lõigata läbi Kupanski linna ühendusteid, aga see ei tundu väga õnnestuvat, sest lume paksus ei soosi väljaspool maanteid liiklemist autodega ja lumes kaugele ei suma ning sihtmärgid lihtsalt leitavad. Pealegi on vaja uutel üksustel enne saada ületada Oskili jõgi, sestap vähemalt hetkel suunda väga perspektiivikaks eip pea.

Lõmani suunal üha kaugemale vene väikesed jalaväegrupid jõuavad, eile tuli infot, et lausa 10 km kaugusel Sosnove külas sinna jõudnud vene soldateid rünnati.

6. Siversk: muutusteta rindejoones.

7. Bahmut: muutusteta rindejoones.

8. Donetsk: vist muutusteta.

9. Lõunarinne: muutusteta.

10. Herson: muutusteta.

11. Detsembris algatas Ukraina rekordarvu rünnakuid venemaa energiainfrastruktuuri vastu alates täiemahulise sõja algusest. Bloombergi arvutuste kohaselt, mis põhinevad mõlema poole avalikel avaldustel, toimus kuu jooksul vähemalt 24 rünnakut venemaa nafta- ja gaasirajatiste vastu. See on kõrgeim kuuarv, ületades eelmise, novembris püstitatud rekordi (23 rünnakut). Selle kuu rünnakute sihtmärkide hulgas olid 10 naftatöötlemistehast, 11 mereinfrastruktuuri rajatist, kaks tankerit ja üks suur torujuhtmesüsteem. Agentuur märgib, et sellised rünnakud suurendavad survet venemaa energiaekspordile, mis on rahvusvaheliste sanktsioonide tõttu juba niigi raskustes.

Kuigi venemaa jätkab märkimisväärsete naftamahtude tarnimist välisturgudele, väheneb nafta- ja gaasitulude sissevool – mis on sõja peamine rahastamisallikas. Valitsuse hinnangul võib nafta- ja gaasitulude osakaal selle aasta eelarves langeda 23%-ni, mis oleks Bloombergi andmetel rekordiliselt madalaim tase. Detsembris pani Kiiev erilist rõhku mereinfrastruktuurile. Agentuur meenutab, et kuu jooksul rünnati korduvalt Lukoili nafta- ja gaasivälju Kaspia meres ning Tamani ja Rostovi sadamaid, mille tagajärjel süttis mitu tankerit. Ka jätkati venemaa varilaevastiku ründamist ja kasutas esimest korda õhust lastavaid tiibrakette Storm Shadow naftatöötlemistehase ründamiseks, rünnates Novošakhtinskis asuvat rajatist.

Rünnakute intensiivistumine toimub venemaa naftatöötlemise juba märgatava languse ajal. Nagu Reuters varem tööstusstatistikaga tuttavale allikale viidates teatas, langesid eelmisel aastal droonirünnakute tõttu venemaa naftatöötlemise mahud 12 aasta madalaimale tasemele 266 miljoni tonnini ning agentuuri hinnangul jäävad need selle aasta lõpuks ligikaudu samale tasemele. Jaanuarist oktoobrini langes rafineerimistehaste toodang 3%, 5,2 miljoni barrelini päevas. Reutersi andmetel langes Rosnefti kasum esimesel poolaastal kolm korda, Lukoili oma poole võrra ja Surgutneftegaz muutus kahjumlikuks. Föderaalse eelarve nafta- ja gaasitulud langesid jaanuarist novembrini 21% ning detsembri tulud võivad Reutersi arvutuste kohaselt olla madalaimad alates 2020. aasta augustist.

12. Reutersi andmetel on mõnede venemaa naftaettevõtete naftatootmine muutunud kahjumlikuks India ja Hiina ostjatele pakutavate allahindluste tõttu. Arguse andmetel langes venemaa Uurali toornafta hind eelmisel nädalal Läänemere ja Musta mere sadamates 33–34 dollarini – madalaim hind pärast pandeemiat – ning selle allahindlus Brenti toornafta suhtes ulatus 27 dollarini barreli kohta. Mõned Hiina rafineerimistehastele mõeldud partiid müüdi 35 dollari suuruse allahindlusega barreli kohta – sisuliselt poole hinnaga. Selle tulemusena on naftatööstus kasumlikkuse äärel.

Mitmed naftaprojektid on juba kahjumisse läinud, osaliselt tootmise keerukuse tõttu, märgib BCS-i analüütik Kirill Bahtin. Maaviljelusalad, mis saavad kasu soodushinnaga maavarade kaevandamise maksust (MET), mis on eelarve peamine nafta- ja gaasitulu allikas, jätkavad kasumlikku tegevust. Reutersi hinnangul maksab umbes 20% naftatootjatest maavarade kaevandamise maksu nullmäära ja teenib isegi praeguste Uurali hindade juures 20 dollari suurust kauplemiskasumit barreli kohta. Veel 30% ettevõtetest kasutab soodushinda ja on samuti kasumlikud.

„Ainult vanemad leiukohad Volga piirkonnas ja Lääne-Siberis, millel on suured varud ja torujuhtmete lähedus, peaksid hästi hakkama saama,” märgib Energia- ja Finantsinstituudi Maksim Ševõrenkov. Reutersi arvutuste kohaselt kannavad täieliku maavarade kaevandamise maksuga, geograafiliselt kauged ja keeruliste tootmistingimustega leiukohad iga müüdud barreli kohta 5 dollari suurust kahjumit. Bahtini sõnul töötab naftatööstus üldiselt kasumiga. Kuid kahjum on tühine: Uurali hindadega umbes 40 dollarit läheb umbes 65% (26 dollarit) maksudeks, kuni 4 dollarit puurkaevude kuludeks ja kuni 7 dollarit transpordikuludeks, arvutas Bahtin. Järele jääb vaid 3 dollarit barreli kohta, mis peab katma ettevõtete investeerimiskulud – tulevase tootmise, puurimise ja leiukohtade hoolduse jaoks.

Naftatööstus, mida on juba tabanud sanktsioonid, mis on ettevõtetelt juurdepääsu lääne seadmetele ära võtnud, libiseb järk-järgult kriisi, ütleb Harvardi Davise venemaa ja Euraasia uuringute keskuse ekspert Craig Kennedy. Aasta esimesel poolel langes Rosnefti kasum kolm korda, Lukoili oma poole võrra, Gazprom Nefti oma 54% ja Surgutneftegaz muutus kahjumlikuks, kaotades kuue kuuga 454 miljardit rubla. Nafta- ja gaasieelarve tulud jaanuarist novembrini langesid 21% ning detsembris on need Reutersi arvutuste kohaselt madalaimad alates 2020. aasta augustist. Valitsus koostas oma 2026. aasta eelarve eeldusega, et Uurali nafta hind on 56 dollarit barreli kohta, kuid tegelikud hinnad on praegu kolmandiku võrra madalamad. See tõotab nafta- ja gaasitulude suurt puudujääki, mis jaanuaris kiireneb, hoiatab majandusteadlane Jegor Susin.

13. Mediazona teatel on venemaa piirkondade kohtute veebisaitidelt massiliselt kaduma hakanud isikute kadunuks või surnuks kuulutamise toimikud. Väljaanne märgib, et selliste kohtumenetluste jälgimine on üks kaudne viis venemaa sõjaväe kaotuste hindamiseks Ukrainas. Hinnanguliselt on kustutatud üle 70 000 sellise kirje, mis on vähendanud viimase kolme aasta jooksul kättesaadavate kohtuasjade koguarvu 111 569-lt 41 512-le. Praegu ei leia 50 piirkonna kohtute veebisaitidelt ühtegi 2025. aastal registreeritud kadunud isiku kohtuasja. Kuid kõigest kuu aega tagasi registreeris Mediazona samadel veebisaitidel teavet ligi 44 000 sellise kohtuasja kohta käesoleval aastal.

Järsk langus on eriti märgatav Rostovi oblasti Oktjabrski ringkonnakohtus, mis varem oli selliste kohtuasjade arvu poolest esirinnas. Alates 2024. aasta algusest on laekunud 4025 isikute kadunuks kuulutamise taotlust. Kohtu pressiteenistus teatas Mediazonale 2025. aasta veebruaris, et see suur sissevool on seotud kadunud sõjaväelastega. Nüüd kuvab kohtu veebisait alates 2025. aasta keskpaigast esitatud hagisid vaid 102, samas kui varasemad juhtumid on andmebaasist kadunud. Väljaanne juhtis olukorrale tähelepanu pärast seda, kui sai allikalt teavet kohtuosakonna kohtutele saadetud kirja kohta. Allika sõnul keelab dokument avaldada juhtumeid, kus inimesed on pärast tehnilise ülesande uuendamist 26. detsembril kadunuks või surnuks kuulutatud.

Varem, juunis, arvutas Mediazona, et ainuüksi selle aasta esimese viie kuu jooksul ületas sõjaväelaste kadunuks või surnuks kuulutamise nõuete arv (26 386) kogu 2024. aasta näitaja (22 584). Väljaanne märkis, et üksuste ülemad esitavad selliseid hagisid massiliselt, et vabastada ruumi personali nimekirjades. Samal ajal on venemaal näha suurenevat kadunud sõjaväelaste arvu, kes on registreeritud loata eemalviibivatena või desertööridena. venemaa Föderatsiooni Uurimiskomitee Sõjaväe Juurdlusdirektoraadi Kesksõjaväeringkonna Kontrolli- ja Uurimisosakonna ülema asetäitja sergei ljapin teatas novembri lõpus, et 60% sellistest staatustest määratakse põhjendamatult. See tava jätab pered ilma toetustest, kuna kadunud teenistusliikmete sugulased saavad jätkuvalt oma toetusi, samas kui desertöörid ja teenistusest kõrvaldatud isikud seda ei saa.

14. venelased hakkavad hotellidesse sisseregistreerimisel, samuti rongi-, lennuki- ja muude transpordivahenditega reisides kasutama riiklikku sõnumsiderakendust MAX oma isiku tuvastamiseks. Sellest teatas riigiduuma infopoliitika komitee esimees sergei bojarski raadios Rossii. Ta märkis, et platvormi funktsionaalsus laieneb, et hõlmata üha rohkem olukordi, kus isiku tuvastamine on vajalik. „Järgmine samm on võimalus hotelli sisse registreerida sama digitaalse ID-ga. <…> Olen veendunud, et saame esitada näiteks juhiloa, mis on juba digitaalsel ID-l näha. Ja mitmes muus olukorras, eriti transpordiga seotud olukordades,” selgitas ta. Aseesimees rõhutas, et paberdokumendid jäävad kättesaadavaks ilma piiranguteta ja digitaalne vorming saab lisavõimaluseks neile, kellele see on mugav. bojarski märkis, et kui kasutaja MAX-konto on lingitud Gosuslugi veebisaidiga, saab digitaalset ID-d juba esitada passi asemel, sealhulgas kassas ja iseteeninduskassades. Ta tõi näiteks alkoholi ostmise, kus vanuse kontrollimine toimub digitaalse ID QR-koodi skannimise teel ilma müüjata.

29. detsembril kiitis putin heaks seaduse, mis võrdsustab MAX-i digitaalse ID sisuliselt isikutunnistusega. Dokumendi kohaselt saab seda kasutada mitte ainult vanuse kontrollimiseks kaupade ostmisel, vaid ka isiku tuvastamiseks kontsertidel, kinodes ja loteriides. Rakenduse digitaalne profiil võimaldab juurdepääsu passile, maksumaksja identifitseerimisnumbrile (TIN), kindlustusnumbrile (SNILS), kohustusliku tervisekindlustuse poliisile (OMS), juhiloale ja lapse sünnitunnistusele. Lisaks saab dokumente nüüd allkirjastada rakenduse GosKlyuch (Riigivõti) abil ainult MAX-i kaudu.

12. detsembril andis venemaa peaminister mihhail mišustin korralduse GosUslugi täielikuks integreerimiseks sõnumitoojaga. MAX-i agressiivne reklaamimine algas 2025. aasta suvel pärast seda, kui putin allkirjastas seaduse, mis lõi sõltumatu sõnumirakenduse. MAXi kasutuselevõtt mõjutas avaliku sektori töötajaid, riigiteenistujaid ja üliõpilasi, aga ka eluaseme-, kommunaalteenuste ja haridussektori töötajaid. Alates 1. septembrist on rakendus kohustuslik eelinstallida kõikidesse venemaal müüdavatesse seadmetesse. MAXi pressiteenistuse andmetel oli 17. detsembriks sõnumirakenduse installinud 75 miljonit inimest, mille päevane sihtrühm oli umbes 45 miljonit.

ExtremeScani uuringu kohaselt ütles aga 47% venelastest, et nad püüaksid selle installimist vältida, ja ainult 34% laadiks selle alla. Paljud kasutajad kardavad jälgimist ja installivad rakenduse teatud seadmetesse. Eksperdid on korduvalt juhtinud tähelepanu privaatsusriskidele. Internetikaitse Ühingu direktor Mihhail Klimarev märkis, et MAXi privaatsuspoliitika näeb ette andmete edastamise föderaalsele julgeolekuteenistusele, siseministeeriumile, föderaalsele maksuteenistusele ja venemaa Pangale. GitHubi spetsialistid, kes rakenduse koodi analüüsisid, teatasid, et see pääseb juurde süsteemiprotsessidele, geograafilisele asukohale, installitud programmidele ning saab salvestada heli, videot ja teksti. Võimud reklaamivad MAXi välismaistele sõnumirakendustele avaldatava surve keskel. 13. augustil kehtestas Roskomnadzor Telegrami ja WhatsAppi kaudu tehtavatele kõnedele osalised piirangud, viidates pettuste ja terrorismi vastasele võitlusele. Hiljem teatas regulaator WhatsAppi võimalikust täielikust blokeerimisest. Verstka kremli allikate sõnul pole Telegrami blokeerimist veel plaanis, kuna MAXist pole veel saanud täieõiguslikku suhtlusvahendit.

15. Ukraina droonid ründasid kogu 2025. aasta jooksul korduvalt edukalt venemaal asuvaid droonide tootmisüksusi. Nüüd on aga tähelepanu keskpunktis vaenlase majandusliku potentsiaali vähendamine ja sanktsioonidest kõrvalehoidmise võime vähendamine. Seda väitis intervjuus NV-le 1. mehitamata süsteemide vägede keskuse ülem hüüdnimega Charlie. Ta kinnitas, et aasta jooksul viidi läbi edukaid rünnakuid mehitamata õhusõidukite tootmisüksustele, täpsemalt droonidele Shahed ja Geran. Alabuga droonide tootmiskeskus pole sõjaväelase sõnul ainus, kuid see on suurim. „Nad jaotavad seda kõike väga osavalt teistesse kohtadesse. Nad hakkavad seda laiendama ulatusse, kuhu meie veel ei ulatu. Kuid pärast mitmeid selliseid rünnakuid oleme täheldanud teatud häireid tootmises,” ütles Charlie.

Pärast rünnakuid viidi läbi analüüs ja selgus, et hoolimata lääne sanktsioonidest säilitab venemaa teatud sidemed riikidega, kes pakuvad talle tuge, eriti tehnilist tuge. Seetõttu otsustas sõjalis-poliitiline juhtkond keskenduda spetsiaalselt vaenlase majandusliku potentsiaali vähendamisele, mis võimaldab tal osta droonide komponente. „Me viime praegu läbi teistsuguse plaani kohaselt rea operatsioone, mis vähendavad kõige tõhusamalt vaenlase majanduslikku potentsiaali. Sellel on tegelikult palju suurem üldmõju ja see mõjutab sõja ja lahingutegevuse käiku tõhusamalt,” märkis Charlie.

Ukraina ettevõtted suurendavad aktiivselt pikamaa mehitamata õhusõidukite tootmist. Nagu 1. mehitamata süsteemide keskuse ülem hüüdnimega Charlie intervjuus NV-le ütles, on selle laienemise käegakatsutavaid tulemusi oodata juba järgmisel aastal. „Ma ei nimeta meie üksuse kasutatavate süsteemide konkreetseid nimesid ega kaubamärke. Ütlen teile ausalt, et 95% kõigist pikamaasüsteemidest on toodetud Ukrainas kodumaal,” märkis ta. Sõjaväeülema sõnul oli periood, mil üksus sai partnerriikidelt droone. See oli omamoodi nende poolt väljatöötatud süsteemide testimine, kuid liitlaste reaktsioon kommentaaridele ja mehitamata õhusõidukite puudustele oli mõnikord mitte soovitud.

16. Prantsusmaa tellis Rootsilt kaks GlobalEye radaril põhinevat luurelennukit 1,1 miljardi euro eest. Tulevikus plaanitakse osta veel kaks. See võimaldab tal asendada neli USA-s toodetud Awacsi lennukit. Sellest teatas Rootsi tööstusgigant Saab, vahendab Ukrinform viitega TF1-le. „See valik tugevdab Prantsusmaa pühendumust suveräänsusele ja tugevdab Euroopa ühist kaitset, kuna nii Rootsi kui ka Prantsusmaa kasutavad GlobalEye’i,” ütles Saabi tegevjuht Mikael Johansson. Seega plaanib Prantsuse relvastusdirektoraat (DGA) asendada neli Ameerika Boeingi toodetud Prantsuse Awacsi lennukit. Tarne on kavandatud aastateks 2029–2032.

Varem allkirjastas Prantsusmaa Le Bourget’ lennundusnäitusel kavatsuskirja lennukite ostmiseks Rootsilt osana kahepoolse koostöö tugevdamisest sõjavarustuse hanke valdkonnas. Kahe riigi allkirjastatud tegevuskava hõlmab ka Meteori õhk-õhk tüüpi rakette, mida kasutatakse nii Rootsi Gripeni kui ka Prantsuse Rafale hävitajatel, samuti Asteri õhutõrjerakette – neid saab paigaldada Rootsi laevadele. Vastutasuks pakub Prantsusmaa oma uue põlvkonna mereväe fregatte. Rootsi plaanib 2035. aastaks saada neli sellist laeva ja valib kandidaadi välja 2026. aasta alguses. Nagu teatatud, arutasid Ukraina ja Rootsi kaitseministrid telefonivestluse käigus edusamme Gripeni lennukite tarnimise küsimuses ja uut kaitsetoetuse paketti meie riigile.

17. Lühiuudised

Hiina president Xi Jinping saatis putinile uusaastatervituse eelseisva 2026. aasta puhul, milles ta kinnitas oma kavatsust saavutada suhetes Moskvaga uusi edusamme ja viitas võimsale signaalile, mille mõlemad riigid on viimase aasta jooksul maailmale saatnud. Sellest teatas venemaa propagandaagentuur TASS, viidates Hiina Kesktelevisioonile. Oma sõnumis teatas Hiina juht valmisolekust teha venemaa diktaatoriga koostööd, et ühiselt saavutada uusi edusamme Hiina-venemaa suhete pidevas arendamises uuel ajastul.

Kiievis ringleb kõlakaid, et Zalužnõi olla oma soovil lahkumas suursaadiku ametikohast. Ametlike teadete järgi on ta jätkuvalt Ukraina suursaadik Suurbritannias. Küll otsib hetkel Zelenski uut kabinetiülemat, aga seni kõlakad sellel ametikohal Zalužnõid ei näe. Sestap ootab miskit kindlamat, kas juhtkonna personalivalikus on tulemas muutusi… Sõrski vahetaks esimesena välja… äkki miskit uut infot tuleb 4-5. jaanuaril.

AÜE EDGE Group plaanib omandada 30% osaluse Ukraina droonide ja rakettide tootjas Fire Point umbes 760 miljoni dollari eest, hinnates ettevõtte väärtuseks 2,5 miljardit dollarit. Fire Point, mis on tuntud oma FP-1 ja FP-2 droonide ning Flamingo raketi poolest, on kõigest kahe aastaga saanud Ukraina suurimaks kaitsetarnijaks.

Endine Afganistani kopter Mi-8MTV-5, mis on nüüd Ukraina värvides, märgati varustatult ja täiustatult Saksa ja Ukraina raketitõrjetehnoloogiaga. See on varustatud Hensoldti AN-AAR-60 sensoritega, mis on osa AMPS-süsteemist ja Ukraina Adrosi segamis- ja raketitõrjesüsteemidega, mis näitavad märkimisväärseid uuendusi raketiohu vastu kaitsmiseks.

Saudi Araabia viis Jeemenis läbi õhurünnakuid, sihtides kahte laevaga seotud objekti, mis väidetavalt toimetasid suure relvasaadetise AÜE-st Al-Mukalla lõunapoolsesse sadamasse. Riyad süüdistab AÜE-d Lõuna-Üleminekunõukogu relvastamises. Saudi Araabia on nüüd esitanud 24-tunnise ultimaatumi, milles nõuab kõigi Araabia Ühendemiraatide vägede ja nende käsilaste lahkumist Jeemenist või sõjalist sekkumist.

USA piirivalve peatas sanktsioonidega naftatankeri Bella 1 arestimise operatsiooni pärast seda, kui laevale ilmus venemaa lipp. Sellest teatas New York Times, viidates USA kõrgetele ametnikele. Sõjavägi teatas, et nende eriväed on täielikult valmis laeva jõuga arestima, kuid ootavad Valgelt Majalt rohelist tuld. Olukord muutus keerulisemaks pärast seda, kui Bella 1 kerele maaliti venemaa lipp. ÜRO mereõiguse konventsiooni kohaselt võib piirivalve arestida laevu, mis ei ole riiklikult tunnustatud või mille arestimiseks on vaja kohtu korraldust. Eksperdid hoiatavad, et kui laev oli tõepoolest venemaal seaduslikult ümber registreeritud, süvendaks jõuga arestimine diplomaatilisi pingeid. Washington kardab, et venemaa võis konflikti provotseerimiseks pettuse abil registreerida laeva ilma ülevaatusteta tagasiulatuvalt. USA püüab praegu diplomaatiliste kanalite kaudu tankeri staatust selgitada. Tanker Bella 1 kuulub Türgi ettevõttele ja sellele kehtivad USA sanktsioonid Iraani nafta transportimise eest terroristlikele organisatsioonidele, täpsemalt Hezbollahile, Jeemeni huthidele ja Iraani Islamirevolutsioonilisele Kaardiväele. Tanker on osa niinimetatud varilaevastikust, mis transpordib sanktsioonidega hõlmatud naftat venemaalt, Iraanist ja Venezuelast.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.

Viimased uudised