Sõja ülevaade: 1404. päev – kolme Ukraina linna kaotus
Avaldatud: 28 detsember, 2025
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 28. detsember 2025:
kolme linna kaotus ja üks kohe lisandumas ehk siis putin sai uusaasta kõneks oma linnad…
1. Terrorist on terrorist.
2. Ports droone venemaale ja okupeeritud Krimmi suundus.
3. Kursk: veel üks küla kaotati.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: vist kahe linna kaotust deklareerida saab ja kolmas kohe lisandub.
9. Lõunarinne: Huljaipole saab lugeda kaotatuks.
10. Herson: muutusteta.
11. venemaa valitsus pikendas bensiini ekspordi keeldu.
12. putin eraldas Türgile tuumaelektrijaama ehitamiseks 9 miljardit dollarit.
13. Moscow Times: Kas venemaa kaitsesektori buum saavutas haripunkti 2025. aastal?
14. Lühiuudised
Ukraina peastaap lükkab ümber kremli väited Huljaipole ja Mõrnohradi vallutamise kohta. Võitlus jätkuvat mõlemas. Njah…kui vene sõjablogijad olid pahased kremli peale, et Kupjanski kohta valet levitasid, siis nüüd on mitmed Ukraina blogijad sama pahased Ukraina peastaabi suunal…
160 vene poole rünnakut ehk siis nende arvu langus kõigis sektorites. Isikkoosseisu kaotused siiski näitavad, et rünnakutel ikka umbes sama arv inimesi osaleb ehk siis pigem keskmine gruppide suuruse tõus. Pisu soomust ka siin ja seal aga no neil eip hästi lähe.
Lumesaju varjus siiski on hakanud juhtuma nii seda kui teist ja sellest sektorite kaupa all pool. Küll õnneks näebki, et kogu liikuvat tehnikat eip peagi tabama, mõned sõidavad ise kraavi või upuvad kuhugi ära. Lisaks tabati jälle lumesaju kiuste palju muud tagalatoetuselementi. Kahjuks oli eile tapjadroonide arv jälle ülikõrge.
Eks videod kinnitavad, et kui jagub asjalikke droonimeeskondi vahenditega, siis rünnakule suunduv vene tehnika ja isikkooseis hävitatakse. Lisaks tuleb seiredroonidelt info nii kaudtuleüksuste jaoks kui jooksev seis jalaväele. Jah, paljudes lõikudes kurdetakse, et pole juhtimistase piisavalt hea ja tehakse liialt palju vigu ning ei hoolita võitlejatest. Ka näeb seda, et vastutusala on brigaadi oma aga koosseis on hõrenenud võib-olla kolmandiku peale ja no eip nii saa edukalt ülesannet täita jne.
Pessimist siiski pole, sest kuskil pole vene pool saavutanud läbimurret, maa hind eludes (aga ka rahas) üha tõuseb ning võib-olla uued rajatud kaitseliinid toovad vene poole edenemise aeglustumise veelgi mõjusamalt ja tõstavad kordades maa hinda…
Me näeme, mis toimub, ja siiski ei reageeri vastavalt… kaubandus venemaaga jätkub… raha on paljudel tähtsam kui elud või sõjakoledused üldiselt. Sai just uut Avatari filmi vaatamas käidud ja tihti jooksis paralleel täna toimuvaga peast läbi…
Muideks, kui oleks juhtidel piisavalt julgust ja venemaa kuulutataks terroristlikuks riigiks, siis avaneks palju võimalusi, kuidas vene riigi suhtes sanktsioone kordades tugevdada. Jah, see tooks hinnatõusu, paljude ettevõtete suuri raskusi jne aga jätkuvalt arvamusel, et see hind tuleks maksta…
1.Ukraina lennuvägi, õhutõrjeüksused ja mobiilsed tuletõrjegrupid pidasid eelmise ööpäeva jooksul kinni 559 saabunud droonist ja raketist 503.
Kiiev oli õhurünnaku all 17 tundi ja no ei saa aru, miks terroristi ei nimetata terroristiks…
vene okupatsiooniväed ründasid täna öösel Hersonis elamurajoone ja kriitilist infrastruktuuri, jättes osa linnast elektrita.
Odessa sai öösel jälle droonidega pihta.
Mis ilmestab vene poole õhurünnakuid: teadlik tsiviiltaristu ründamine halvamaks tavaliste inimeste elu ning kõik hooned või inimesed on nende jaoks õigustatud sihtmärk. Egas neid ka kortermajade tabamise videosid ole kerge vaadata… ja eip oska kuidagi muuta seisukohta, et tuntaval osal venemaa keskosa elanikel on geneetilises koodis alles mongoli-tatari ikke jälg… mida siis nüüd aktiivselt levitatakse Ukraina suunal…
2. Okupeeritud Donetskis toimusid eile õhtul Ukraina aktiivsed droonioperatsioonid. Linnas on teatatud mitmetest plahvatustest.
Väidetavalt suundusid öösel kümned Ukraina mehitamata õhusõidukid venemaa pealinna poole. Teine droonide rühm on teel okupeeritud Krimmi poole. Ainuüksi Moskvas tuli eile õhtul Lääne-venemaa vastu suunatud Ukraina droonirünnaku ajal 69 lendu teistele lennujaamadele suunata ja 42 lendu tühistati.
Sotsiaalmeedias levivate videote ja pealtnägijate ütluste kohaselt ründasid Ukraina droonid öösel vastu 28. detsembrit venemaa Samaara oblastis asuvat Sõzrani naftatöötlemistehast. Telegrami kanal Exilenova-Plus teatas, et rafineerimistehast rünnati öösel mitu korda, viidates kohalike elanike videomaterjalile. Kohalikud postitasid videoid tuletõrjeautodest, mis pärast plahvatusi tehase poole suundusid. Rünnak võis tabada Sõzrani naftatöötlemistehase ELOU-AVT-5 rajatist, mis on tehase peamine naftatöötlemisüksus. Teadete kohaselt rünnati öösel ka Sõzrani elektrialajaama. Elanikud teatasid pärast droonirünnakut linnas elektrikatkestustest ning üks video väidetavalt näitas alajaama otsest tabamust. Venemaa Telegrami kanali Shot teatel kuuldi Sõzranis öösel mitut plahvatust ja piirkonnas olid aktiivsed õhutõrjeüksused. venemaa kaitseministeerium teatas hiljem, et öösel tulistati Samara oblasti kohal alla 12 Ukraina drooni.
Eile tuli teateid Krimmist, et olla tabatud ports õhutõrje staffi.
3. Kursk: eile sai kinnituse, et mõned päevad tagasi suutis vene pool siseneda Andrijivka külasse. 23 majapidamist seal on ja seni pole Ukraina omad suutnud sealt vene poolt välja ajada. Viimase nädala mõnedd vene poole edenemised on hakanud muret valmistama…
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: olukord muutusteta.
Blogikanalist: Kupjanski rindel leiavad tüübid regulaarselt kadunuid (venelasi). Idioodid üritavad keldritesse peitu pugeda, tsiviilriietesse end vahetada, uriini juua jne, aga on palju asju, mis neid reedavad.
6. Siversk: rindejoone muutusi ei tuvastanud.
7. Bahmut: nähtamatu joon püsib.
8. Donetsk: vist kahe linna kaotust deklareerida saab ja kolmas kohe lisandub.
Ukraina väed peatasid taas venemaa mereväe jalaväe mehhaniseeritud rünnaku Dobropilja suunas, millega uppunud sõidukite koguarv Kazenõi Toretsi jões tõusis umbes 27-ni. Survet nii möödumaks Pokrovskist kui otse põhja poole jagub aga htkel edenemisi pole tuvastanud.
Blogijad teatavad, et Pokrovskist põhja pool asuv Rodõnske linn näib olevat langenud venemaa rünnaku alla, linnas heisatakse lippe ja ukrainlasi pole kusagil näha.
Jõuluvanadeks riietunud vene sõdurid heiskavad Mõrnohradi kohal lippe, mis näitab, et Ukraina taandus jõulude paiku.
Mis võis toimuda: viimasel nädalal oli Ukraina päris aktiivne ja suutis vene üksused välja suruda Rodõnske linnast ning pisu laiendada koridori Mõrnohradi suunal. Eks ilmateade lubas lumesadu jõuludeks ja seda teadlikult siis Ukraina omad ära kasutasid ja end Mõrnohradist välja tõmbasid. Samaaegselt taanduti ka Rodõnske linnast.
Eks ootan teadet, et ka Pokrovsk on langenud, sest eip suuda tuvastada enam ühtki Ukraina üksust linnas.
9. Lõunarinne: vene vägede lipuheiskamisi Huljaipole linnas jagus ja mitmele kaardile tuginedes kipub väitma, et linn ongi langenud, sest eip suuda enam tuvastada ühtki Ukraina üksust linnas.
10. Herson: muutusteta.
11. venemaa valitsus pikendas venemaalt pärit mootoribensiini ekspordi keeldu kolmandat korda, pikendades piiranguid kuni 28. veebruarini 2026. Valitsuse pressiteenistus teatas sellest, märkides, et meetme eesmärk on säilitada stabiilsus siseturul kütuseturul. Avaldatud avalduses öeldi, et vastav resolutsioon pikendab riigist pärit bensiini ekspordi keeldu kõigile eksportijatele, sealhulgas otsetootjatele. Diislikütuse, laevakütuse ja muude gaasiõlide, sealhulgas börsilt ostetud õlide ekspordi piiranguid pikendati sama kuupäevani. Valitsus selgitas, et diislikütuse ja sellega seotud naftatoodete ekspordi keeld ei kehti naftatoodete tootjatele. See meede kehtestati algselt juuli lõpus seoses bensiinipuudusega kümnetes venemaa piirkondades ja rekordiliste kütusehindadega börsil.
Algselt kehtisid piirangud ainult kauplejatele, naftahoidlatele ja väikestele rafineerimistehastele, mille aastane tootmisvõimsus oli alla 1 miljoni tonni. Augusti lõpus pikendasid võimud keeldu 30. septembrini 2025 ja seejärel 2025. aasta lõpuni. Sügisel laiendati sarnaseid piiranguid diislikütuse, laevakütuse ja muude gaasiõlide, sealhulgas börsilt ostetud toodete ekspordile. Olukord siseriiklikul kütuseturul halvenes pärast Ukraina relvajõudude rünnakuid venemaa naftatöötlemistehastele. Alates augusti algusest on tabatud üle 20 rafineerimistehase, millest mõned on osaliselt või täielikult suletud. Bloombergi andmetel langesid naftatöötlemismahud venemaal oktoobris 4,86 miljoni barrelini päevas – peaaegu 10% võrreldes juuliga – ja saavutasid madalaima taseme vähemalt viie aasta jooksul.
Selle taustal seisid vähemalt 57 piirkonna elanikud üle riigi silmitsi bensiinipuudusega ning mitme piirkonna võimud kehtestasid kütusemüügile kliendi kohta piirangud. Selle tulemusel peatas valitsus naftatoodete ekspordi, suurendas bensiini ostmist Valgevenest ning hakkas importima kütust Hiinast ja teistest Aasia riikidest. Rahvusvaheline Energiaagentuur ennustas varem, et Ukraina löökide tõttu jätkub nafta rafineerimise mahtude langus vähemalt 2026. aasta keskpaigani.
12. venemaa on eraldanud Türgile täiendavalt 9 miljardit dollarit riigi esimese tuumaelektrijaama, Akkuyu tuumaelektrijaama ehitamiseks. Sellest teatas Türgi energeetikaminister Alparslan Bayraktar ajalehe The Jerusalem Post andmetel. Ministri sõnul kasutatakse vahendeid aastatel 2026–2027 ning 2026. aastal on plaanis kaasata vähemalt 4–5 miljardit dollarit välisinvesteeringuid. Ankara eeldab, et tuumaelektrijaam alustab tööd 2026. aastal. Akkuyu tuumaelektrijaama (NPP) ehitus Türgi lõunarannikul, mille koguvõimsus on 4,8 GW, on käimas alates 2018. aastast.
Rosatomi inseneribüroo Atomenergoproekt on peatöövõtja ja ehitust teostab riigiettevõtte tütarettevõte Akkuyu Nuclear JSC. Projekti maksumus ületab 20 miljardit dollarit. Varem sõlmitud lepingute kohaselt võib Rosatom kaasata partneri 49% osalusega, et jagada investeeringut, säilitades samal ajal kontrollosaluse. Nagu Reuters märgib, pole investori otsingud aga seni edu toonud. 2024. aastal tekkis projektil raskusi Saksa ettevõtte Siemensi suutmatuse tõttu tarnida olulisi elektriseadmeid. See sundis Rosatomit otsima alternatiivi Hiinast, mida kinnitas venemaa asepeaminister alexander novak 2024. aasta oktoobris.
2025. aasta alguses teatas Bloomberg, et teiseste sanktsioonide oht võib sundida Moskvat ja Ankarat kaaluma alternatiivseid rahastamisskeeme, näiteks Gazpromi poolt Türgi ettevõttele Botas tarnitud venemaa gaasi eest maksete tasaarvestamist. 2025. aasta mais teatas Türgi välisminister Hakan Fidan, et ta on arutanud projekti probleeme putiniga ja palunud tuge Gazpromi ja Botase vahelistele läbirääkimistele. 2025. aasta suvel teatas Rosatom rahastamisraskustest, mis tekkisid osaliselt märkimisväärse summa raha blokeerimise tõttu kolmandate isikute mõjul pärast seda, kui ühe alltöövõtja töötajad korraldasid palgavõlgade pärast protesti. Tuumaelektrijaama esimese energiaploki käivitamine oli algselt kavandatud 2023. aastasse, seejärel lükati see edasi 2025. aastasse ja lõpuks 2026. aastasse.
13. Moscow Times: Kommenteerides venemaa sõja leviku väljavaadet Ukrainast kaugemale, ütles putin sel kuul, et tema riik on valmis vajadusel Euroopaga otseses sõjalises konfliktis võitlema. „Me ei plaani Euroopaga sõtta minna, aga kui Euroopa tahab ja alustab, oleme kohe valmis,” ütles ta. Samal ajal hoiatas putini pikaajaline liitlane ja riigikaitsekonglomeraadi Rostec juht sergei tšemezov lääneriike venemaa sõjalis-tööstusliku võimekuse alahindamise eest. „Ma ütlen nii,” ütles ta. „Meie vastased ei osanud sellistest mahtudest isegi unes näha.”
Kuna kremli täiemahuline sissetung Ukrainasse läheneb nelja-aastasele piirile, on venemaa sõjalised kulutused tõepoolest tõusnud sovetlikule tasemele. Kuid 2025. aastal on märgid üha enam viidanud sõjatööstuse aeglustumisele, tekitades küsimusi selle kohta, kui kaua Moskva suudab sanktsioonide ja finantsraskuste all oma praegust sõjalise toodangu taset säilitada. venemaa sõjalised kulutused on alates sõjaeelsest aastast 2021 kasvanud ligi 300%, suurenedes 3,6 triljonilt rublalt (36 miljardit eurot) 13,5 triljoni rublani (135 miljardi euroni), mis on ette nähtud 2025. aastaks. Kõrgemate palkade toel on teiste sektorite töötajad suundunud kaitseettevõtetesse. Suured tootjad, nagu Kalašnikovi kontsern ja Alabuga droonitehas on kuulutanud välja sadu vabu töökohti, kusjuures mõned tootmispõranda töökohad pakuvad kuupalka umbes 150 000 rubla (1500 eurot), mis on peaaegu kaks korda suurem kui riigi mediaanpalk.
Ametlike hinnangute kohaselt liitus sõjatööstuskompleksiga aastatel 2023–2024 600 000–700 000 inimest, millega sektori koguhõive ulatus umbes 3,8 miljonini ehk umbes 5%-ni tööjõust. „See kujutab endast uut ühiskondlikku lepingut ja majandusmudelit, kus majanduskasvu juhib sõjanduslik tootmine,” ütles Chatham House’i venemaa sõjaväe spetsialist Mathieu Boulegue väljaandele Moscow Times. „See on kaitsekeinsismi (Keinslik majandusteooria on makromajanduse teooria, mis põhineb 20. sajandi inglise majandusteadlase John Maynard Keynesi ideedel. Keinslikud majandusteadlased väidavad, et erasektori otsused võivad mõnikord viia ebaefektiivsuseni makromajanduslikes olukordades) vorm ja see dünaamika jätkub tõenäoliselt ka edaspidi laiemas majanduses.” Kuigi see mudel soodustas tööstus- ja majanduskasvu aastatel 2023 ja 2024, näitab see nüüd hoo kaotamise märke. Majandusarengu ministeerium prognoosib tööstustoodangu kasvuks 2025. aastal vaid 1%, mis on vähem kui eelmise aasta 5,6%. Ka venemaa sõjanduslike tööstusharude kasv aeglustub.
Tootmise kasv sõjaga seotud võtmesektorites on samuti aeglustunud. Suurtükiväes ja laskemoonas kasutatavate metalltoodete toodang kasvas 2025. aasta jaanuaris-oktoobris 15,9%, mis on langus 2024. aasta 31,6%-lt. Sõjaliseks otstarbeks mõeldud arvutite, elektroonika ja optikaseadmete tootmine kasvas 13,6%, võrreldes aasta varasema 27,9%-ga. Ainult kategooria „muud transpordivahendid”, mis hõlmab tanke ja droone, on jäänud üldiselt stabiilseks, kasvades 33,1% võrreldes 2024. aasta 34,2%-ga. Kahesuguse kasutusega kaupade – kaupade, mille saatmise Lääs keelab venemaale nende potentsiaalse sõjalise kasutamise tõttu – import on samuti vähenenud. Lahinguväljadega seotud kaupade import venemaa peamisest tarnijast Hiinast langes 2025. aasta jaanuaris-novembris aastaga 3,7% 2,6 miljardi dollarini ja oli 14,4% väiksem kui samal perioodil 2023. aastal.
Teised näitajad viitavad sellele, et valitsuse sõjalise nõudluse süstimisest tulenev suhkrulaks hakkab vaibuma. Paguluses olev uudisteväljaanne Novaja Gazeta Europe teatas septembris, et kaitsesektorissevärbamine on langenud tasemele, mida viimati nähti sõja alguskuudel. Selle veebipõhiste töökuulutuste analüüs näitas 2025. aasta suvel umbes 34 500 vaba töökohta kaitse- ja sõjaväega seotud ettevõtetes, mis on vähem kui aasta varem umbes 52 000. Kuigi sõjatehaste tegevuse üksikasjad on enamasti salastatud, viitavad juhuslikud aruanded püsivatele struktuurilistele probleemidele, nagu korruptsioon või lüngad riiklikes hangetes. Prokurörid algatasid hiljuti kaitsetehastele laagreid tarniva valdusettevõtte KIMP natsionaliseerimise, süüdistades selle omanikke rikastumises ühiskonna ja riigi elutähtsate huvide arvelt.
Ühendatud Laevaehituskorporatsioon United Shipbuilding Corporation on uute lepingute puudumise tõttu oma Rõbinski laevatehases koondamisi alustanud, samas kui elektroonikatootja Optron-Stavropol ja mikroelektroonikakontsern Angstrem on teatanud rahalistest raskustest. Samal ajal astub riik samme ettevõtete vastu, kes ei täida oma lepingulisi kohustusi. Vähemalt 34 inimest on pärast Ukraina täiemahulist sissetungi süüdistatud riiklike kaitselepingute mittetäitmises. Volna Keskse Teadusuuringute Instituudi juht Vladimir Arsenjev süütas end 2024. aasta juulis Punasel väljakul põlema dramaatilises protestis selle vastu, mida ta kirjeldas kui riigi stalinlikku stiili kaitsetarnijate kohtlemist. „Valitsuse tellimuste maht on märkimisväärselt kasvanud, see on tõsi, kuid probleemid madalate ettemaksete, valitsuse tellimuste lünkade ja lõppmaksete hilinemisega püsivad,” ütles ühe kaitsehangetega tegeleva ettevõtte allikas väljaandele Moscow Times.
See koos kõrgete intressimääradega tekitab kroonilisi rahavoogude puudujääke, mis jätavad mõned tehased ebakindlasse olukorda, lisas ta anonüümsust paludes. Vaatamata neile pingetele ütles Chatham House’i esindaja Boulegue, et venemaa kaitsetööstus pole veel murdepunkti jõudnud. „venemaal on piisavalt ressursse, et säilitada oma sõjamasinat praeguse, kui mitte kõrgema, põhivarustuse, näiteks droonide, tankide või laskemoona tootmistaseme juures,” lisas ta. Siiski märkis ta, et sanktsioonid vähendavad järk-järgult venemaa võimet toota täiustatud relvasüsteeme. „Aja jooksul ja sanktsioonide mõjul võib venemaal olla üha raskem ja kulukam hankida täiustatud komponente, nagu mikroelektroonika ja ränipõhised tooted, mida on vaja elektroonilise sõjapidamise, kosmosesüsteemide ja täppissihtimise jms jaoks,” ütles ta.
14. Lühiuudised
Ukraina president Volodõmõr Zelenski nimetas enne 28. detsembril Floridas toimunud kohtumist USA presidendi Donald Trumpiga territoriaalseid ja Zaporižja tuumaelektrijaama (ZNPP) küsimusi Kiievi jaoks rahuläbirääkimistel punasteks joonteks. „Muidugi on Ukraina jaoks punased jooned… Need hõlmavad nii territooriumi kui ka ZNPP-d. Te teate minu seisukohta – me ei tunnusta seaduslikult mitte mingil juhul midagi,” ütles Zelenski (tsiteeris RBC-Ukraina).
BNS teatas, et Leedu lõpetas ametlikult osalemise Ottawa konventsioonis, mis keelustab jalaväemiinid, pärast ÜRO peasekretärile kuuekuulist etteteatamist. Juulis teatas Reuters, et Leedu kavatseb koos Soomega hakata tootma jalaväemiine nii enda kui ka Ukraina vajadusteks alates 2026. aastast. Leedu kaitseministri asetäitja Karolis Aleksa ütles agentuurile, et selleks otstarbeks on oodata sadade miljonite eurode eraldamist.
putin ähvardas kohtumisel vene sõjaväe juhtidega, et kui Ukraina keeldub Moskva tingimustega nõustumast, siis venemaa lahendab kõik sõjaga.
GUR-i juht Kõrõlo Budanov ütles intervjuus Suspilne’ile, et venemaa eesmärgid aastaks 2026 on Donbassi ja Zaporižja täielik vallutamine ning samal ajal võimalikult sügavale tungimine Dnipropetrovski oblastisse.
Vastuseks venemaa relvade paigutamisele Valgevenesse on USA sõjaministeerium Pentagon kiirendanud plaane paigutada Saksamaale Ameerika tiib- ja hüperhelikiirusega maa-maa rakette, sealhulgas USA armee pikamaa hüperhelikiirusega relv (LRHW), tuntud ka kui Dark Eagle, millel on hüperhelikiirusega tõukelennuk ja mis peaks Saksamaale jõudma 2026. aastal.
Iraani president Masoud Pezeshkian teatas täna avaldatud intervjuus, et Iraan on „totaalses sõjas” Ameerika Ühendriikide, Iisraeli ja Euroopa vastu, lisades, et igale edasisele agressiooniaktile Iraani vastu reageerivad Iraani relvajõud otsustavamalt.
Rootsi politsei teatel on sel aastal üle Rootsi peetavates gängisõdades registreeritud 66 käsigranaadiplahvatust. Politsei teatel on käsigranaadirünnakute arv võrreldes eelmise aastaga kahekordistunud.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
LOE SIIT: Lõunaeestlase horoskoop aastaks 2026
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
