Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 26. detsember 2025:

Kupjanski kandis ok, aga Hujiaipole linnas mitte.

1. Kõik sihtmärgiks sobib.

2. Miskit ikka.

3. Kursk: muutusteta.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: vist Ukraina üllatas.

6. Siversk: muutusteta.

7. Bahmut: muutusteta.

8. Donetsk: Rodõnskes jälle vene poole kand maas.

9. Lõunarinne: Huljaipoles on Ukraina omadel palju segadust..

10. Herson: muutusteta.

11. putin lubas Zaporižja tuumaelektrijaama ühist haldamist USA-ga krüptovaluuta kaevandamiseks.

12. venemaa suurettevõtted on teatanud 1990. aastate halvima tööstuskriisi algusest.

13. putin ütles miljardäridele, et nõuab USA-ga peetavatel läbirääkimistel kogu Donbassi piirkonda.

14. riigiduuma kutsus venelasi üles valmistuma võimalikuks Google Maili blokeerimiseks.

15. Põhja-Korea avalikustas tuumaallveelaeva valmis kere, mille osi võis tarnida venemaa – NYT.

Jaga ja valitse kipub mitme riigi tegutsemismustriks olema ja kahjuks hetkel selles nimekirjas ka USA. Kipun arvama, et enamus USA sõjaväelasi ja luureringkondi sellist suhtumist õigeks ei pea, aga nagu demokraatlikus riigis peab olema, siis suuna määrab valitud poliitiline seltskond…

Eip näe palju põhjust, et tihti peaks kirjutama rahuläbirääkimiste protsessist, las enne midagi päriselt juhtub… kuigi jah, putini eesmägid pole muutnud, sestap saab see nn rahuleping olla vaid korraks paus sõjategevuses ja algab suurem poliitiline rünnak kremlimeelse valitsuse moodustamiseks Ukrainas ja sellejärgse kodusõja käigus on ju põhjendatud uus sissetung…

121 vene poole rünnakut ja langesid need kõigis sektorites. Küll pani imestama väga suur kaudtuleüksuste ja muu tagalatoetuselemendi tabamine, polegi ammu selliseid numbreid näinud. Seda isegi tavapärasest väiksema vene poole kaudtuleüksuste laskude juures. Kas on hakanud külm ja kohatine lumi mõjutama protsesse ja seda halvemuse suunas just vene poolel?

Lisaks kipub arvama, et paljudes sektorites käib vene poolele suurem reorg tugevama surve taastamiseks ehk siis läbikulumist ja väsimust eespool olevatel üksustel jagus ning vist lahingvastutus järgmistele üksustele üle antakse.

1. Ööpäeva jooksul sai vene poole pommitamiste tõttu surma 3 kohalikku ja viga 13.

Odessa on juba nädal igaöise rünnaku alla.

2. venemaal Volgogradis teatati plahvatustest. Droonid ründasid piirkonda.

Okupeeritud Krimmis toimus kohalike teatel täna öösel kaks võimast plahvatust Katša lennuvälja lähedal.

3. Kursk: muutusteta.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: tundub pisu uskumatuna, aga Ukraina omade transpordi vahendeid rünnati vene drooniga Oskili idakaldal Kupjanski linnast põhja pool Sinkijivka küla põhjaserval, ja kui info õige, siis siit suunalt põhja poole isegi väiksem surumine hakkab läbi lõikama vene poole Oskili jõe läänekalda sillapea logistikakanaleid. Eks näis.

Kupjanskist ja linnast põhja pool on seni aktiivsemad Ukraina omad, kuigi vene poole väikesi üksusi ikka vähemalt linna serva lähedusse jõuab ja arvatavalt linnas veel mõned vene possad on, aga neid ei tõtta Ukraina pool elavjõuga ründama, pigem droonid, kaudtuli ja eks kui toit või vesi otsa saab, küll ise välja tulevad. Jah, ka vene pool viib kaugemal olevatele possadele moona ja toitu droonidega nagu Ukrainagi omad.

6. Siversk: jälle muutusteta. Tundub, et reorg pole veel läbi ja sestap pigem väiksemad torkimised…

7. Bahmut: ikka nähtamatu rindejoon Kostjantõnivkas püsib. Tundub, et jooksvalt suudavad Ukraina omad mineerida kõiki tänavaid lisaks droonirünnakutele…

8. Donetsk: Rodõnske linnas on pisu segadust, jälle vist osa linnast vene pool kuidagi kontrollib. Mujal muutusi ei tuvastanud ning mõtlikuks teeb, miks pole enam vene poole rünnakute tempo nii kõrge ja linnast välja poole eriti rünnakud enam ei jõuagi. Tundub, et uusi reserve lähemale tõmmatakse suurema surve jätkamiseks.

9. Lõunarinne: eip miskit head Huljaipole linnas. Õnneks mujal rinne pidas.

Isegi DeepState kinnitab kaose olemasolu Huljaipole linnas. vene väed vallutasid pataljoni juhtimispunkti, jättes maha kaarte, dokumente, seadmeid (isegi sülearvutid). vene poole videos on näha, et lihtsalt jäeti kõik maha ja joosti minema ehk siis info liikumine seal Ukraina üksuste vahel olematu, et nii lihtsalt oli võimalik vene jalaväel pataljoni staabini jõuda…

10. Herson: muutusteta.

11. Ukraina sõja lõpetamise läbirääkimistel arutavad venemaa ja Ameerika Ühendriigid Zaporižja tuumaelektrijaama (ZNPP) ühist haldamist ilma Kiievi osaluseta. putin teatas sellest 24. detsembril ärijuhtidega kohtumisel, teatab Kommersant. Ajalehe andmetel selgitas riigipea, et Ameerika pool on huvitatud ZNPP kaevandamise alustamisest, kuid nõuab ka elektrienergia tarnimise korraldamist Ukrainale. ZNPP on Euroopa suurim tuumaelektrijaam, mis tootis enne sõda umbes 20% Ukraina elektrist. See asub Energodari lähedal Dnepri jõe vasakul kaldal. vene väed okupeerisid jaama täiemahulise sissetungi alguses 2022. aasta märtsis.

Sama aasta septembris pandi kõik energiaplokid külmseiskamisele. putin andis rajatise üle riigile kuuluva korporatsiooni Rosatom tütarettevõtte Rosenergoatomi haldamisse. Ta rõhutas ka, et Ukraina spetsialistid jätkasid jaamas töötamist, kuid neile anti venemaa passid. Ameerika Ühendriigid esitasid novembri keskel Ukrainale rahuplaani. Algselt koosnes see 28 punktist. Washingtoni konsultatsioonidel Kiieviga vähendati dokumenti 20 punktini, mille ametlikult esitas Ukraina president Volodõmõr Zelenski. Tema sõnul oli ainus lahendamata küsimus Zaporižja tuumaelektrijaama territoriaalne ja omandiline küsimus.

Täpsemalt, märkis Zelenski, pakkusid Ameerika Ühendriigid välja jaama kolmepoolse halduskokkuleppe, milles Ameerika poolel oleks võtmeroll. Kiiev omalt poolt soovib venemaa välja jätta ja hallata rajatist Ameerika Ühendriikidega ühiselt pariteedi alusel. Samal ajal näeb rahuplaan ette, et rindejoon Zaporižja piirkonnas külmutatakse. Seega, kui rahuleping allkirjastatakse, jääb Zaporižja tuumaelektrijaam venemaa armee kontrolli alla. IAEA teatas varem, et Zaporižja tuumaelektrijaamas rikutakse praegu peaaegu kõiki tuumaohutuse põhiprintsiipe ning et kuut suletud reaktorit ei saa praegustes tingimustes ohutult taaskäivitada.

12. Karmistunud sanktsioonid, laenude intressimäärade tõus ja sõjabuumi järgne järsk majanduslangus on viinud venemaa tööstuse tõsise kriisi äärele. Suurte tööstusettevõtete tippjuhtide sõnul oli nende toodete müük sel aastal halvim alates 1998. aastast, selgub venemaa Teaduste Akadeemia Majandusprognoosi Instituudi uuringust. Suurte ettevõtete nõudluse hinnangud on purustanud 2009. ja 2015. aasta madalseisud, mil esmalt möllas ülemaailmne finantskriis ja teiseks, kui venemaad tabasid esimesed sanktsioonid Krimmi annekteerimise eest. „Tööstus talus venemaa majanduse kunstliku jahutamise esialgset perioodi mõistvalt, kuid 2025. aastal sai kannatus otsa,” tsiteerib Kommersant IEF RAS-i uuringut.

Tootmisplaanid tehastes ja tehastes üle kogu riigi on sel aastal langenud 16 aasta madalaimale tasemele. Ka üldine tööstusoptimismi indeks langes uuringu kohaselt madalaimale tasemele alates 2009. aastast. Pärast kaht aastat kestnud sõjalist buumi, mil eelarvest suunati kümneid triljoneid rublasid megaprojektidesse ja kaitseettevõtetesse, vajus venemaa majandus depressiooni. SKP kasv aeglustus peaaegu nullini ja tööstus langes majanduslangusesse. Rosstati andmetel langesid venemaa tootmismahud novembris aastaga võrreldes 0,7%: metallurgia 4,1%, keemiatööstus 1,7% ja masinaehitus 5,4%.

Esmakordselt 15 aasta jooksul hakkas toiduainete tootmine langema, langedes 0,8%. Mõned tööstusharud kogesid täielikku kokkuvarisemist: traktorite tootmine langes 61,6%, buldooserite 53,7%, liftide 37,2% ja sõiduautode tootmine poole võrra. Autotööstus langes 2022. aastal oma halvimale tasemele, kus tootmine langes 34,1%.

Vastupidiselt kremli optimistlikele väidetele kogeb venemaa sõjamajandus vastupidist deindustrialiseerimist, kirjutavad Jamestowni Fondi majandusteadlased: „Kõrgtehnoloogilised sektorid annavad teed töömahukatele ja madala tootlikkusega tööstusharudele, samal ajal kui tsiviilmajandus stagneerub ja sõjaline tootmine on esmatähtis. Sanktsioonide hind majandusele kasvab, olenemata valitsuse väidetest,” märgib majandusteadlane Alexandra Prokopenko. Majandus on külmunud ja ebastabiilne, leiab ta: „Lähim analoogia on auto, mis töötab tühikäigul ja mille mootor on ülekuumenenud. … Auto ei liigu edasi ega tagasi, aga mida kauem see seisab, seda rohkem kahjustusi koguneb kapoti alla.”

13. Kinnisel kohtumisel suurärimeeste esindajatega keskendus putin peamiselt läbirääkimistele USA-ga Ukraina sõja lõpetamiseks, märkides, et venemaa nõuab jätkuvalt kogu Donbassi territooriumi üleandmist, mida ta pole suutnud vallutada. Kommersant teatas sellest allikat nimetamata. Väljaande andmetel meenutas putin Anchorage’is saavutatud kokkuleppeid ja kinnitas, et venemaa pool on endiselt valmis tegema järeleandmisi, mille ta toona endaga kaasa võttis. Riigipea teatas ka, et Kramatorski-Konstantinovski-Slavjanski sõlme omandiõiguse küsimus ei ole arutusel, kuid ei välistanud osalist territoriaalset vahetust.

putin kurtis ka USA seisukoha muutuse üle mõnede oma algatuste osas pärast konsultatsioone Euroopa liitlastega, nimetades seda nõrkuseks. The Bell märgib, et kohtumisel osalenud ärimeeste nimekirja ei ole avalikustatud, nagu on tavaks saanud alates 2022. aastast. Üks väljaande allikatest selgitas, et osalejad leppisid kokku hoida madalat profiili, kuna nende seas oli ka neid, keda oli varem sanktsioonide all hoitud, ega soovinud neile uuesti alluda. The Belli allika sõnul püüdis putin oma tavapärasel viisil ettevõtteid rahustada, et kõik saab korda, rääkides samal ajal lagunevast Euroopast ja pragmaatilisest USA-st, mis tema väitel tegutseb üksnes oma huvides.

Varem ütles kremlile lähedal seisev allikas Bloombergile, et Moskva kavatseb taotleda muudatusi Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski väljakuulutatud muudetud 20-punktilises rahuplaanis. See dokument ei vasta agentuuri allika sõnul mitmetele kremli nõudmistele. Täpsemalt hõlmavad need garantiisid, et NATO ei liigu kaugemale itta, Ukraina neutraalse staatuse kindlustamist ja Ukraina relvajõudude vägede suurusele rangemaid piiranguid kui kavandatav 800 000 rahuaegset sõjaväelast. Moskva nõuab ka vene keele staatuse tagatisi, sanktsioonide saatuse selgitamist ja välismaal külmutatud venemaa varade saatuse selgitamist.

14. venelaste juurdepääs Google’i teenustele, täpsemalt Gmaili e-posti kliendile võidakse blokeerida, teatas riigiduuma infopoliitika komitee esimene aseesimees anton gorelkin. Aseesimees kommenteeris IT-hiiglase teadaannet, et ettevõte on rakendanud võimaluse muuta e-posti aadresse kontodel, mis on vormingus @gmail.com. „Soovitaksin siiski, et venemaa kasutajad muudaksid oma aadresse mitte Gmaili sees, vaid lülituksid üle venemaa e-posti teenustele. See võib osutuda oluliseks järgmisel aastal,” kirjutas gorelkin oma Telegrami kanalil. Ta ei andnud lisateavet selle kohta, miks välismaiste e-posti platvormide kasutamine võib olla keeruline.

Detsembri alguses teatas gorelkini kolleeg komitees andrei svintsov, et kõik Google’i teenused tuleks venemaal blokeerida. Aseesimehe sõnul säilitab Ameerika ettevõte jätkuvalt venemaa kodanike ja ettevõtete isikuandmeid läänes, mis kujutab endast riigile tõsist ohtu. Kuna asetäitja sõnul on tohutu hulk kodumaiseid ettevõtteid paigutanud suurema osa oma kriitilistest andmetest Google’i pilveteenustesse, saavad lääneriigid jälgida venemaa majanduse olukorda ja sanktsioonipakette kohandada, teatas ta.

„Usun, et tõepoolest paljud Google’i teenused ja võib-olla isegi kõik need võivad olla piirangute all… Ma garanteerin teile 100%, et tohutu hulk venemaa IT-lahendusi ei ole mingil moel lääne omadest halvemad… Kuna need on kaasaegsed, st hiljuti loodud, on paljud neist isegi parema kvaliteediga,” kinnitas svintsov. Varem oli digitaalse arengu ministeeriumi juht maksut šadajev teinud ettepaneku keelustada Google’i ja Microsofti pilveteenused venemaal. Ta väitis, et riik võtab praegu neid tooteid laua taga välismaistelt ettevõtetelt, mis on riigist lahkunud. „Jah, muidugi on olemas kasutajate harjumuste konflikt. Aga kui ettevõtted… demonstratiivselt lahkusid, on kummaline, et me jätkame nende teenuste eest maksmist,” rõhutas ta.

15. New York Timesi andmetel avalikustas Põhja-Korea tuumaallveelaeva keevitatud kere, mille osi võis tarnida venemaa. Väljaanne märgib, et Põhja- ja Lõuna-Korea vaheline võidurelvastumine on laienenud veealusesse valdkonda, kui neljapäeval mõistis Põhja-Korea hukka Lõuna-Korea plaanid ehitada tuumaallveelaev kui julgeolekuohtu ja avalikustas omaenda tuumaallveelaeva valminud kere, mis on praegu ehitamisel. Põhja-Korea juht Kim Jong-un nimetas tuumaallveelaeva ehitamist üheks oma prioriteetseks relvaks 2021. aasta Töölispartei kongressil. Märtsis avaldas Põhja-Korea riigimeedia foto ehitatavast laevast. Neljapäeval avaldas Põhja-Korea riigimeedia fotod Kimist, kes kontrollib valmis kere, mida nad kirjeldasid kui tuumajõul töötavat strateegilist raketiallveelaeva.

Valminud ja keevitatud kere tähendab, et sinna on juba paigaldatud tuumareaktor sisse, ütles Hong Min, Põhja-Korea sõjandusekspert Soulis asuvast valitsuse mõttekojast Korea Rahvusliku Ühendamise Instituudist. Hong Min vihjas, et Põhja-Korea saab venemaalt tehnoloogilist abi vastutasuks vägede ja relvade pakkumise eest Moskva sõjaliste operatsioonide toetamiseks Ukraina vastu. Sõjaväeekspertide sõnul oli Põhja-Korea allveelaev ilmselt loodud ballistiliste ja tiibrakettide, samuti torpeedode kohaletoimetamiseks. Viimastel aastatel on Põhja-Korea katsetanud mitmesuguseid allveelaevadelt lastavaid rakette ja torpeedosid, väites, et need on loodud tuumalõhkepeade kohaletoimetamiseks.

Põhja-Korea on väitnud, et tema tuumarelvade arendamist õigustab kasvav sõjaline oht Ameerika Ühendriikidest ja tema Aasia liitlastest Jaapanist ja Lõuna-Koreast. Väljaanne märgib, et Kimi pingutused said hoogu pärast venemaa sissetungi Ukrainasse. Tsitaat NYT-st: „Kim toetas venemaa sõjalist tegevust, saates sõdureid ja suures koguses suurtükimürske, rakette ja muid relvi. Lõuna-Korea luureametnikud ja analüütikud ütlesid, et venemaa tasus Põhja-Koreale tagasi, pakkudes kütust ja toitu, samuti materjale ja tehnoloogiat oma sõjaväe, eriti vananeva mereväe ja õhutõrjesüsteemide moderniseerimiseks.”

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.

Viimased uudised