Sõja ülevaade: 1397. päev – vene pool muudkui edeneb
Avaldatud: 21 detsember, 2025
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 21. detsember 2025:
kaks uue suuna piiriküla ja Huljaipoles ikka kvartali kaupa edenetakse, aga maa hind üha tõuseb…
1. Kolmas ööpäev saab tugevaid tabamusi Odessa.
2. Miskit ikka.
3. Kursk: muutusega.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: vist muutusteta.
9. Lõunarinne: Huljaipole langemine järjest läheneb.
10. Herson: muutusteta.
11. venemaa kohtud püstitasid spionaaži ja riigireetmise süüdimõistmiste osas 30-aastase rekordi.
12. India migrandid on hakanud Peterburis tänavakoristajatena tööle 1000 euro eest kuus.
13. Armeenia ja Serbia pangad on EL-i musta nimekirja tõttu hakanud blokeerima venemaa kontosid ja ülekandeid.
14. President Volodõmõr Zelenski ütles, et Ukraina kompromiss territoriaalküsimuses on nõustuda kontaktjoonel peatuma.
15. Lühiuudised
Brigaadikindral Andri Biletski toetab otsust saata teistele ametikohtadele 125. brigaadist jalaväe ebaefektiivsed ohvitserid, öeldes, et ülemad peavad mõistma halbade otsuste hinda. Pärast kuude kaupa kestnud kaebusi ettevalmistamata ja kadunud sõdurite üle algatas uus brigaadiülem Volodõmõr Fokin reformid, testis ohvitsere ja määras ebaõnnestunud teistele ametikohtadele. Biletski sõnul on see samm vastutustundlikuma ja lahinguvalmis armee suunas, asendades „paberkindralid” võimekate ja kogenud juhtidega.
Mõned putini killud üleeilsest igaaastasest aastalõpu pressikonverentsist: me aitame Ukrainal korraldada valimisi, meie ei ole süüdi erioperatsiooni käigus hukkunute ees, ähvardas „ulatusliku relvastatud konfliktiga”, kui Kaliningrad blokeeritakse jne ehk ei miskit uut. Ahjaa, Kupjanski enda kontrolli hoidmisest ka teada andis… kas putinil puudub tegelik teadmine rindel toimuvast või lihtsalt valetab… eip tea.
235 vene poole rünnakut ja ikka laseb kaotuste arv arvata, et enamus ründavaid koosseise pigem vähenevad. 119 rünnakut oli ümber Ukraina tööstuslinnade komplekti ehk siis umbes pooled. Keskmisest kõrgem rünnakute arv oli enamuses sektorites ja kui Siversk ja Huljaipole väljaarvata, siis vene poole edusammud üha kahanevad ja hind iga meetri eest üha kallineb. Seni vene poolelt pigem õigustab tihe väikeste gruppide saatmine Ukraina kaitse sügavusse ja rühm või suurem üksus maanteel tavaliselt lihtsalt maha kandma peab ilma tulemusi toomata.
Kui osa Ukraina piirkondi on kerge lumevaiba all, siis lõunarinne mitte. Sama seis iseloomustab ka järgmist kahte nädalat, et põhja pool (Pokrovsk kaasa arvatud) tuleb pisu lumelisa mitmel päeval ja ilma hakkab veel rohkem jahenema (kohati kuni -10), siis lõunarindel eriti sadu ei luba ja jääb kõikuma pluss-miinus ehk siis maapind eip tahene. Küll on toonud sadu või udu droonilendude vähenemisi ja vene poole kaudtulelöökide arvu vähenemist. Kindlasti on kaudtulelöökide arvu vähenemine ka nende tihedama tabamise arvelt…
Kuigi on lõike, kus eip lähe hästi, siis enamuses rindejoon peab ja mõned blogijad on teinud arvutusi, et kaua läheb, et näiteks Donetski oblast vallutada. Tulemus olla, et sarnase tempoga veel kaks aastat.
1. Kordon.Media andmetel sisenesid vene väed 20. detsembri öösel otse piiril asuvasse Grabivske külla Krasnopilštšinas Sumõ oblastis (asub Sumõ ja Harkivi suuna vahel). Kordon.Media väidab, et külas oli tsiviilisikuid, kes olid varem allkirjastanud evakueerimisest keeldumise vormid. Kordon.Media on teada saanud, et see viitab veidi üle viiekümnele kodanikule, kes evakueeriti venemaa territooriumile nn filtreerimismeetmete raames. Punane Rist, Valged Inglid ja valitsusametnikud evakueerisid inimesi, kuid see moodustab veerandi seal viibinud elanikest; teised jäid hoolimata olukorra kohta antud hoiatustest. UP allika sõnul sõjaväeringkondades on Sumõ oblasti piirilõigu Grabivske lähedal ründamise katsed kestnud juba mitu päeva.
Sumõ oblasti politseijaoskonna esimees Oleg Grigorov teatas, et tsiviilelanike evakueerimine Sumõ oblasti piiriäärsetest kogukondadest jätkub pärast teateid, et vene väed on piiriäärsest külast kohalikke elanikke evakueerinud. Grigorov sotsiaalmeedias: „Täna evakueeriti Krasnopilska kogukonnast soomustranspordiga mõned elanikud, kes olid varem evakueerimisest keeldunud. Nad viibivad praegu transiidikeskuses, kus neile osutatakse vajalikku abi.”
Pärast venemaa lipuga droonist internetis leviva video vaatamist kinnitas Kiievi politsei, et tundmatu droon pealinna kohal ringi sõitis.
Laupäeva pärastlõunal ründasid vene väed Harkivi oblastis asuvat Izjumi linna juhitavate pommidega, tappes mehe ja naise ning vigastades veel ühte.
President Volodõmõr Zelenski ütles 20. detsembril ajakirjanikele, et Kiiev otsib pärast mitmeid surmavaid venemaa rünnakuid Odessa oblastis väljavahetajat Lõuna õhuväejuhatuse juhile Dmõtro Karpenkole.
21. detsembri öösel ründas vaenlane 97 mehitamata õhusõidukit kaheksat Ukraina piirkonda, millest umbes 60 olid Shahedid. Õhuvägi teatab 75 neist allatulistamise või mahasurumise kohta.
2. Ukraina julgeolekuteenistuse Alfa erioperatsioonide keskuse pikamaa droonid tabasid eile öösel ajutiselt okupeeritud Krimmis Belbeki sõjaväelennuväljal kahte lennukit Su-27.
Eile õhtul põles Rostovi oblastis Aksais alajaam. venemaa avalikkuse teatel on linna mõnes piirkonnas elekter ja küte kadunud.
venemaa Volgogradi oblastis plahvatas Kesk-Aasia magistraalgaasitoru. Sellest teatas Ukraina kaitseministeeriumi luureosakonna allikas. Allika sõnul toimus 19. detsembril Volgogradi oblastis järjekordne salapärane „maapinna vajumine”, mille tagajärjel gaasitoru seiskus. „Traditsioonilise vene teooria kohaselt alistus gravitatsioonijõule mitmekilomeetrine Nõukogude gaasijuhe, mis aastaid vedas gaasi Türkmenistanist, Usbekistanist ja Kasahstanist. See juhtus eriti Romanovka küla lähedal Volgogradi oblastis Olhovski rajoonis.
3. Kursk: muutus Sumõ ja Harkivi suuna vahel, kus vene üksused kahte Ukraina külla üle Ukraina piiri uues kohas sisenesid (vt p1). Hetkel ei arva, et siit uus pealetungi suund tehakse, pigem ootaks selliste ürituste jätkumist kõikjal Ukraina piiri ääres ja see seob hästi Ukraina üksusi, et neid ei saaks appi saata pingelisematesse kohtadesse.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: vist muutusteta.
Kogu selle sektori ulatuses jätkuvad tihedad vene poole pingutused kuskilgi edeneda. Eilne video Pokrivskist kirdes Dobropilja suunas, kus vene pool üritas mööda suuremat maanteed värskel lumel jälgi jättes edeneda kuue ATV-ga, oli vist suht tavapärane. Küll ilmestas olukorda esmalt esimsese drooni tabamusega ATV pihta, et kõik masinad (u paarisaja meetri pikkusel lõigul) kohe maha jäeti aga eks need ennem purustatigi kui hakati jahtima soldateid.
Mõrnohradis tundub, et hoone kaupa end Ukraina omad kokku poole tõmbavad, aga see vaid tunne…
Pokrovskist välja vene poole tugevad rünnakud jätkusid, eile küll uusi edenemisi ei tuvastanud, aga eelnimetud tegevus näitab, et linnas oluliselt tõuseb vene üksuste arv koos kergliikuritega (mille alla ka tsiviilmaasturid lähevad).
Tuveb surve jätkus ka Pokrovskist edelas, aga siin pole paar päeva uusi muutusi tuvastanud.
9. Lõunarinne: väga tugev surumine sektori idaservas jätkus, aga eks see ka kaotusi palju tõi, näiteks Huljaipolest põhja pool suudeti lühikese ajaga hävitada kogu kergliikuritega ründav rühma suurune seltskond. Mis oli siin huvitav, et erinevaid objekte ja soldateid tabati korraga mitmes kohas ja droonide parv meenutas herilase sülemit (ok, sai pisu liialdatud).
Huljaipole linnas jätkab vene pool kvartali kaupa linna puhastamist ning viimased Ukraina üksused veel linna servades vastu peavad ja kui protsessides muutusi ei tule, siis max nädal ja linna üle on vene poolel täielik kontroll.
Surve nii sektori keskmises kui läänelõigus ikka tugev, aga siin muutusi ei tuvastanud.
10. Herson: muutusteta.
11. 2025. aastal mõistsid venemaa kohtud projekti Kõrõlo Parubetsi analüütilise keskuse „Первый отдел” arvutuste kohaselt süüdi 468 inimest riigireetmises (kriminaalkoodeksi artikkel 275), spionaažis (artikkel 276), salajases koostöös välismaalastega (artikkel 275.1) ja vaenlase abistamises (artikkel 276.1). See on suurim süüdimõistvate kohtuotsuste arv alates praeguse kriminaalkoodeksi kehtestamisest 1997. aastal. Enamik ehk 363 inimest said riigireetmise eest karistuse. Spionaažis mõisteti süüdi 61 inimest ja salajases koostöös välismaalastega 39 inimest. Süüdimõistetute seas oli 161 Ukraina kodanikku. Okupeeritud Krimmi, Donetski, Luhanski, Hersoni ja Zaporižja oblastis mõisteti aasta jooksul süüdi 134 inimest. Õigeksmõistmisiei toimunud. Neli inimest mõisteti eluagsele vangistusele.
venemaa kohtud ei olnud nende artiklite alusel eluaegseid vangistusi määranud kuni 2025. aastani. Uurimise all on endiselt umbes 420 inimest. 10. detsembriks oli spionaaži juhtumites süüdistatavate koguarv ulatunud 1627-ni, võrreldes umbes 1000-ga 2024. aasta lõpus. Võrdluseks, aastatel 1997 kuni venemaa sissetungini Ukrainasse 24. veebruaril 2022 langetati sarnaste artiklite alusel 196 karistust.
Samal ajal märgib „Первый отдел”, et nende sätete kohaldamine on sõja algusest saadik dramaatiliselt muutunud ja kuigi varem kasutati neid valikuliselt, on neist nüüd saanud vahend piiramatu arvu isikute massiliseks süüdistamiseks. Enamasti on selliste juhtumite süüdistatavateks venelased, kellel puuduvad poliitilised sidemed ja juurdepääs riigisaladustele: õpilased, IT-spetsialistid, õpetajad, ettevõtete töötajad ja ettevõtjad. Teine suurim kategooria on Ukraina kodanikud, peamiselt okupeeritud alade elanikud.
Uurijad kasutavad tõenditena sageli kirjavahetust provokaatoritega, annetusi ja isegi väidetavaid kavatsusi kuriteo toimepanemiseks. „Первый отдел” rõhutab siiski, et süüdistatavate ja süüdimõistetute tegelik arv võib olla suurem: võimud varjavad süstemaatiliselt teavet riigireetmise ja spionaaži juhtumite kohta, mistõttu on selliste juhtumite loendamine ja analüüsimine keeruline. Kohtud arutavad neid juhtumeid tavaliselt kinnise ukse taga. Isegi advokaadid ja sugulased ei tea sageli, millises eeluurimisvanglas või karistusasutuses süüdistatav viibib. 1196 inimesest, kes on selliste süüdistustega vangistatud ja kelle isikud on kindlaks tehtud, on teave nende kinnipidamiskoha kohta saadaval ainult 615 inimese kohta.
12. Indiast pärit tänavapuhastajad on ilmunud Peterburi tänavatele. Nad töötavad Primorski rajoonis ja kannavad vormiriietusel spetsiaalset embleemi, millel on kujutatud nii oma riigi kui ka venemaa lippe, vahendab Fontanka. Väljaanne avastas, et indialased teenivad 100 000 rubla (üks tuhat eurot) palka. Lisaks pakub nende tööandja, Kolomjažskoje AS neile tasuta majutust, toitlustust ja transporti. Samuti õpivad nad vene keele õpetaja käe all. Indialased, keda on kokku 17, on vanuses 19–43 aastat.
„Õppisime tundma seadmeid, tööga seotud teealaseid aspekte, liikluseeskirju ning seda, mis on kõnnitee ja sõidutee,“” ütles Kolomjažskoje AS-i üldpuhastusosakonna tegevjuht Maria Tjabina. Üks migrantidest, 26-aastane Mukesh Mandal, teatas, et oma kodumaal töötas ta „sellistes ettevõtetes nagu Microsoft, kasutades tehisintellekti”, GPT vestlust ja muud sarnast. „Olen põhimõtteliselt arendaja,” ütles ta, lisades, et tahab veeta aasta venemaal raha teenimiseks ja seejärel naasta Indiasse.
Saabunute seas on ka ettevõtjaid, pulmakorraldajaid, põllumehi, autojuhte, arhitekte, skulptoreid ja nahaparkijaid. Indialastel „läheb väga hästi: nad koristavad rohkem ja paremini kui naaberriikide kodanikud”, märkis Tjabina. Ettevõte palkab praegu indialasi katseprojekti alusel, kuid juhtkond kaalub juba praktika laiendamist. Mis puutub venelastesse, siis Tjabina sõnul „ei taha nad tegelikult koristajatena töötada”.
Varem ütles India peakonsul Peterburis Neelam Rani, et venemaa plaanib tööjõupuuduse täitmiseks meelitada vabariigist 400 000 võõrtöölist. Sberbanki juhatuse esimene aseesimees Alexander Vedjahin märkis, et selliste töötajate eeliseks on see, et nad saabuvad viisaga eelnevalt kindlaksmääratud tööandja juurde ja enne seda õpivad nad oma kodumaal ameti ning saavad sertifikaadid, mida saab venemaal tunnustada. „Selle elukutse ja oma meistrimehega tulevad nad siia meeskondades töötama, elavad eraldi ehituslaagrites ja lahkuvad, kui nende leping lõpeb,” selgitas Vedjahin. Detsembris, putini India visiidi ajal, allkirjastasid kaks riiki tööjõu liikuvuse lepingu, et võimaldada venemaal meelitada ligi rohkem India kodanikke võõrtöölistena. 2025. aastaks on venemaa eraldanud indialastele 71 800 ametikohta 234 900 välismaise spetsialisti kogukvoodist.
13. Pärast seda, kui Euroopa Liit lisas venemaa rahapesu kõrge riskiga riikide nimekirja, on mitme riigi pangad karmistanud venelastele maksetingimusi, teatab RBK juristidele ja rahvusvahelistele ärikonsultantidele viidates. Nende sõnul on Armeenia ja Serbia krediidiasutused hakanud keelduma venelastele kontode avamisest ja tehingute tegemisest. Mõnel juhul lõpetatakse teenused ilma üksikasjaliku selgituseta, viidates lihtsalt sisemistele vastavusnõuetele. Varem avatud kontosid suletakse samuti isegi venelastele, kellel on elamisluba, ärihuvid või pikaajaline elukoht nendes riikides.
Advokaadibüroo O2 Consulting andmetel on Kasahstani, Tadžikistani ja Omaani pangad samuti alustanud põhjalikumate tehingute kontrollimist. Uued nõuded mõjutavad nii venemaaga seotud füüsilisi kui ka juriidilisi isikuid. Klientidelt nõutakse üha enam rahaliste vahendite päritolu, ülekannete majandusliku eesmärgi ja oma maksustaatuse kinnitamist. Ekspertide sõnul peatatakse ka venelaste isiklike kontode vahelised ülekanded. Mõnel juhul külmutatakse rahalised vahendid määramata ajaks. Juristid omistavad nõuete ja kontrollide karmistamist rahvusvaheliste regulaatorite ja korrespondentpankade suurenenud survele.
Väljaande allikate sõnul kardavad finantsasutused teiseseid sanktsioone ja eelistavad potentsiaalseid ohte ennetavalt leevendada. EL lisas venemaa detsembri alguses oma musta nimekirja riikidest, kus on suur rahapesu ja terrorismi rahastamise risk. See on FATF-i musta nimekirja Euroopa vaste, mis hõlmab selliseid riike nagu Iraan, Myanmar ja Põhja-Korea. Otsuse lobistasid Kiiev, Euroopa Parlament ning mõned Kesk- ja Põhja-Euroopa riigid, nõudes, et Brüssel suurendaks Moskvale survet Ukraina sõja lõpetamise läbirääkimiste ajal. Rahvusvaheline rahapesuvastane töörühm (FATF) peatas venemaa liikmelisuse vaid pärast Ukraina sissetungi, kuid ei lisanud seda ei halli ega musta nimekirja. Organisatsioon arutas seda küsimust 2023. aastal, kuid otsust ei tehtud.
14. President Volodõmõr Zelenski ütles, et Ukraina kompromiss territoriaalküsimuses on nõustuda kontaktjoonel peatuma. Riigipea ütles seda ajakirjanike küsimustele vastates, vahendab Ukrinform. „Minu arvates on täna võimalik õiglane versioon – me seisame seal, kus me seisame. See on kontaktjoon meie riigi mis tahes piirkonnas. (…) See tähendab, et venelased, mis puudutab Donbassi, seisavad meie Donetski ja Luhanski oblasti ajutiselt okupeeritud osas ja me saame need territooriumid tagastada ainult diplomaatia teel. Ja me seisame ja elame selles Donbassi osas, mida kontrollivad Ukraina võimud,” ütles Zelenski.
Ta rõhutas, et need on põhimõttelised küsimused. „Igas formaadis, olenemata sellest, kuidas me sellele küsimusele läheneme, on meie jaoks oluline, et Ukraina võimud kontrolliksid seda Donbassi osa, mida me täna kontrollime. Minu arvates on see õiglane,” ütles president, lisades, et tegelikult on see, et venelased üldse meie maal viibivad, ebaõiglane. Zelenski sõnul nõuab venemaa Ukraina armeele ultimaatumit Donetski oblasti territooriumilt lahkumiseks. „Me selgitasime oma Ameerika kolleegidele, et Ukraina ei saa põhiseadusevastaselt, ma ütlesin seda, meie territooriumilt mingil moel lahkuda. Ma ei näe selliseid võimalusi ja soove. Ja ma näen, et ka Ukraina rahval seda pole,” märkis riigipea.
Selle asemel tahavad ameeriklased tema sõnul pidevalt leida mingit kompromissi. „Seepärast pakkusid nad välja vabamajandustsooni, justkui ei saaks seal olla raskerelvi, vägesid, aga sellegipoolest elavad seal inimesed, seal on administratsioon, seal on politseimissioonid jne,” märkis Zelenski. „Selgitasin, et see ei ole nii, et meie lahkume ja venemaa, tema armee jääb alles ja meie armee lahkub. Sest me ei usu, et selline vabamajandustsoon on ohutu. Oleme kindlad, et venemaa armee tahab iga hetk meie territooriumile siseneda, mida ta põhimõtteliselt on teinud kõik need agressiooniaastad,” ütles president. Ta rõhutas, et taganemine, kui see on võimalik, on vaid peegelpilt: „Kui meie taganeme 5 km, siis taganevad ka nemad 5 km. Meie taganeme 10 ja nemad taganevad 10. Ja siis ongi selline tsoon. Seda võib nimetada vabamajandustsooniks või nimetada seda millekski muuks, kui seal on vastavad eelistused. Aga me peame seda kõike veel nägema. Parim ja aus variant on jääda sinna, kus me seisame.”
Zelenski lisas: „Kui vabamajandustsooni küsimust ikka veel tõstatatakse, siis ütlesin oma partneritele: vabandust, aga selle otsustab Ukraina rahvas.” Nagu Ukrinform teatas, ütles Zelenski Hollandi parlamendi ees peetud kõnes, et venelased kaotavad iga kuu umbes 30 000 tapetut inimest, kuid venemaa juhti vladimir putinit see ei huvita, sest ta usub ainult võimu ja rahasse. Vastades ajakirjanike küsimustele lennukis teel Hollandisse, ütles riigipea, et venelaste seisukoht Donbassi suhtes pole muutunud ja nad tahavad seda okupeerida.
15. Lühiuudised
Valitsusametnikud ütlesid Financial Timesile, et Ühendkuningriigi valitsus ei kanna Ukrainale üle 8 miljardit naela (10,6 miljardit dollarit) külmutatud venemaa varasid. Nende sõnul loobus London ideest pärast Euroopa Liidu sarnast otsust, kes laenab Kiievile selle asemel 90 miljardit eurot, mida garanteerib nende eelarve. „Me ei tegutse ilma oma rahvusvaheliste partnerite toetuseta,” ütles Briti valitsuse pressiesindaja. Ta märkis, et Ühendkuningriik kavatseb külmutatud venemaa varasid kasutada ainult koostöös EL-i, Austraalia ja Kanadaga.
Hollandi valitsus on ette valmistanud seaduseelnõu, mis keelab meeleavalduste ajal näokattega riiete kandmise üleriigiliselt. Märgitakse, et valitsus kaalub ka võimalust tugevdada meeleavalduste korraldamist käsitlevat seadusandlust, eelkõige kehtestades eraldi kriminaalvastutuse kultuuripärandi objektide kahjustamise ning teede ja raudteede blokeerimise eest. Poliitikute tellitud hiljutine uuring näitas aga, et enamik aktsioone ei kujuta endast ohtu avalikule korrale: 97% meeleavaldustest toimub ilma vahejuhtumiteta ja vaid 0,03% juhtudest registreeriti aktsioonide ajal üle kümne rikkumise. Justiits- ja julgeolekuminister Fort van Oosten ütles, et seaduse eesmärk on saata selge sõnum väikesele meeleavaldajate grupile, kes kuritarvitavad oma õigust protestida politsei vandaliseerimisega või vägivalla kasutamisega. Ta rõhutas, et on oluline tagada, et seaduskuulekad osalejad tunneksid end turvaliselt: „Nad ei tohiks arvata, et parem on eemale hoida.”
USA riikliku luure direktor Tulsi Gabbard nimetas valedeks ja propagandaks Reutersi teadet, mis väitis, et venemaa president vladimir putin kavatseb kogu Ukraina üle võtta ja endisele Nõukogude impeeriumile kuulunud Euroopa osi tagasi nõuda. Gabbard märkis sotsiaalmeedias: „Ei, see on vale ja propaganda. Reuters propageerib innukalt toetust sõjaõhutajatele, kes tahavad õõnestada president Trumpi väsimatuid pingutusi selle verise sõja lõpetamiseks, mis on toonud kaasa üle miljoni ohvri mõlemal poolel. Ohtlik on see, et te levitate seda valet narratiivi, et blokeerida president Trumpi rahupüüdlusi ja õhutada inimeste seas hüsteeriat ja hirmu, et panna neid toetama sõja eskaleerimist, mida NATO ja EL tegelikult tahavad: tõmmata Ameerika Ühendriikide sõjaväge otse sõtta venemaaga.” Tema sõnul on tõde see, et USA luure on poliitikakujundajaid teavitanud, et venemaa püüab vältida suuremat sõda NATO-ga. Gabbard: „Tema (USA luure – toim.) hindab samuti, et nagu viimased paar aastat on näidanud, näitab venemaa tegevus lahinguväljal, et tal (venemaal – toim.) pole veel võimekust vallutada ja okupeerida kogu Ukrainat, rääkimata Euroopast.”
putin valis Witkoffi isiklikult USA peamiseks läbirääkijaks, vahendab Wall Street Journal. venemaa ja Ameerika kontaktid algasid aasta alguses pärast seda, kui Saudi Araabia kroonprints edastas Witkoffile kremlist signaali, milles öeldi, et putin soovib temaga isiklikult kohtuda. kreml uuris hoolikalt Trumpi lähikonda ja valis lõpuks Witkoffi Moskva jaoks kõige vastuvõetavamaks kandidaadiks. Selle tulemusel tõrjus Witkoff sisuliselt välja professionaalsema Keith Kelloggi, kelle venemaa pool tema Ukraina-meelsete vaadete tõttu tagasi lükkas. Viimase aasta jooksul on Witkoff kuus korda külastanud venemaad, kuid mitte kunagi Ukrainat.
Türgis kukkus alla järjekordne droon, kuid teises piirkonnas. See avastati Balikesiri lähedal ja õiguskaitseorganid uurivad praegu selle päritolu.
kreml väidab, et putin on valmis Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroniga dialoogi pidama. Sellest teatas venemaa juhi pressisekretär dmitri peskov, keda tsiteeris venemaa uudisteagentuur RIA Novosti. Macron teatas 19. detsembril, et Euroopa peab leidma viisi, kuidas venemaa juhiga otse suhelda. President Volodõmõr Zelenski ütles laupäeval ajakirjanikega veebis vesteldes, et peab oluliseks USA osalemise säilitamist rahuläbirääkimistel, kommenteerides Prantsusmaa juhi ettepanekut jätkata koostööd venemaaga.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
LOE SIIT: Lõunaeestlase horoskoop aastaks 2026
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
