Sõja ülevaade: 1394. päev – vaid ühe vene poole edenemise tuvastas
Avaldatud: 18 detsember, 2025
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 18. detsember 2025:
vaid ühe vene poole edenemise tuvastas ja kas tõesti on lootust, et Euroopa võib muutuda iseseisvamaks…
1. Kõik sihtmärgiks sobib.
2. Rostovi sadamas tabati tankerit.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: vist muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: osaliselt sõjaudu, aga Pokrovskist edelas üks vene poole edenemine kirja läks.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. venelased pommitasid putini otseliini küsimustega, millal sõda lõpeb.
12. Stressistsenaariumi korral ei jaguks venemaal 2050. aastaks ühtki naftabarrelit ekspordiks.
13. venemaa esimene üle miljoni elanikuga linn oli nädal aega mobiilsest internetist täielikult ära lõigatud.
14. Erdoğan olla palunud putinil S-400 raketid tagasi võtta, et USA-ga kokkuleppele jõuda.
15. Kupjanski linnas toimunud ja toimuva ülevaade Ukraina meediast.
16. Pole käsi, pole pangakaarti.
17. Bloomberg: EL soovib siduda Ukraina reparatsioonilaenu põhimõttega „Osta euroopalikku”.
18. Lühiuudised
venemaa kaitseminister beloussov detsembris 2025: 2026. aasta peamine ülesanne on säilitada pealetungi tempot.
Endale teadaolevalt pole putin kordagi peale sõja algust öelnud, et on loobunud kogu Ukraina enda mõju alla saamisest, vahel pigem kinnitusi sellele tuleb, sestap kõik „rahukõnelused” on kremli jaoks kas vaht või Lääne maailma ühtsuse lõhkumine läbi mõningate suurte rahakogumite valdajate kaasabil…
134 rünnakut võrreldes üleeilsega on vähe ja vastavalt langesid ka kaotused aga selline kõikumine näitab, et suurema tempo pidevaks hoidmiseks pole võimekust. Eks see vast kombo ole nii ressursside kohatisest nappusest kui koordineerimise raskustest, mis vene poolel kultuuriliselt sõjaväes üliraske. Jätkuvalt on näha, et ründavaid gruppe väga erinevatest vahenditest kokku pannakse: tank, eritüübilised soomukid ja mõni soomustatud maastur lisaks tsiklitele või ATV-dele. Kui vahel oli videodes näha suht ebaprofessionaalseid soldateid, siis nüüd on tuntav kvaliteedi tõus ehk siis paremaid üksusi on hakatud rünnakutel rohkem kasutama. Juba ainuüksi kiire õige laskeasendivõtt seda näitab aga mitte ainult.
Senised videod näitavad ka, et soldatitel käsijaamu jagub, aga toitu mitte. Lisaks näeb üha rohkem, et tule tegemine sooja saamiseks rindel on tõusnud ja see vaid sihtmärkide leidmist soodustab.
Viimased 10 päeva on näidanud mingit muutust protsessides, mille mõju algas vast u kuu tagasi. Õigustatult Ukraina omad ei anna hetke eduvõtit laiemale avalikkusele teada. Senine arvamus, et miskit suudeti drooninduses hüppeliselt arendada, pole peast lahkunud. Küll ei pruugi see mõju pikalt kesta, sest vene poole vastureageeringu pikkus eip kaht kuud ületa ja võitlevad selle valdkonna arengute kiire edenemise eest mõlemad pooled. Lisaks annavad mõned kaardi muutused seoses üksuste paigutustega ja Ukraina kõrgamte sõjaväejuhtide sõnavõtud aimu, et paremad reservid on toomas tulemusi, aga ka seda, et neid siiski mujal loodeti kasutada ehk siis miskit pealetungi siiski kuskil uuesti mõeldi.
Ilm seal hetkel suuri muutusi ei näita, kõigub mõne plussi ja miinuste vahel, sademeid mingiks ajaks vähem aga madalat pilvisust ja udu jagub.
1. 18. detsembri hommikul teatas Tšerkassõ oblasti riikliku administratsiooni juht arvukatest kahjustustest ja kuuest inimohvrist, mis olid põhjustatud vaenlase ulatuslikust droonirünnakust piirkondlikule keskusele. Õnneks tõsiseid vigastusi pole. Regionaalse riikliku administratsiooni juht märkis, et venelased võtsid sihikule kriitilise infrastruktuuri, mille tulemusel katkes osa linnast elektrikatkestuse tõttu. Tema sõnul jätkavad elektriettevõtted taastamistöid.
Vahetult pärast südaööd levisid uudised venemaa droonirünnakutest Sumõ ja Tšerkassõ vastu, mis kahjustasid tsiviilinfrastruktuuri ja vigastasid vähemalt ühte inimest.
2. Täna öösel Rostovi sadamas toimunud rünnakus sai kannatada tanker. Teadete kohaselt puhkes laeval tulekahju, teatatud on vigastatutest ja hukkunutest. Meedia teatel on kõnealune tanker Valeri Gortšakov. Laev ehitati 1969. aastal kuivlastilaevana. 2004. aastal muudeti see kuivlastilaevast naftatankeriks. Plahvatusi oli kuulda ka Bataiskis, mis jättis osa linnast elektrita.
Lisaks töötas Krimmis õhutõrje ja teatati plahvatusest Gvardeiski ja Belbeki lennuvälja kandis.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: Kupjanskis ok, linna puhastatakse, aga Lõmani suunal seni teadmata kolme kaugemale jõudnud vene grupi saatus või kas sinna keskit on lisandunud…
6. Siversk: survet jagus, muutusi mitte…
7. Bahmut: no ei saa vene pool Kostantõnivkas linna keskusele lähemale ja õnneks pole juba päris pikalt pidanud miskitki kirjutama Tšassiv Jari kandist.
8. Donetsk: vist põhjendatud sõjaudu katab Rodõnsket, Mõrnohradi ja Pokrovskit. Videosid, kuidas kuni rühma suuruseid gruppe hävitatakse teel nende linnade suunas järjest tuleb. Ikka pisu soomust ja kergliikureid.
Ukraina väed õhkisid koolihoone Novopidhorodne asulas, mis asub Pokrovskist 15 km edelas. Kahjuks näitab see tuntavat vene poole edenemist viimastel päevadel, sest 8 päeva tagasi selle asula serval vene pool kanna maha sai ja kui nüüd väga võimast raketti või liugpommi asula keskel Ukraina omad kasutasid, siis kipub arvama, et asulas Ukraina omasid enam pole. Lisaks hakkab see eenduv kombits muret tegema, kui suudetakse teravik keerata põhja poole ohustamaks Pokrovski logistikamarsruute.
9. Lõunarinne: muutusteta, kuigi neid oleks viimaste päeva surve järgi eeldanud.
10. Herson: muutusteta.
11. Peamine küsimus, mida venelased eelseisval otsekohtumisel putiniga esitada tahaksid, on sõja lõpetamine Ukrainas. Seda tõestavad Levada keskuse küsitluse tulemused, mille kohaselt 21% vastanutest nimetas seda teemat prioriteediks. Sõja lõpetamise teema on muutunud domineerivaks kõigis sotsiaalsetes gruppides, olenemata sellest, kas inimesed toetavad putinit või mitte. Meeste seas nimetas sõja lõpetamist kõige olulisemaks küsimuseks 18% vastanutest, võrreldes 24% naistega. putinit toetavate seas oli see näitaja 22%, võrreldes 19%-ga nende seas, kes teda ei toeta.
Kuusteist protsenti vastanutest on huvitatud sellest, millal paraneb elatustase ning kas pensione, palku ja sotsiaaltoetusi tõstetakse. Veel kaheksa protsenti soovib teada, millal hinnatõus peatub ja miks käibemaksu tõstetakse. Hüpoteeklaenude, kommunaalmaksete ning koolide ja eluasemete remondiga seotud küsimused teevad muret kuuele protsendile vastanutest. Umbes 5% soovis teada, millal hakkavad võimud oma riigi eest hoolitsema ja miks valitsus ei rakenda presidendi dekreete.
2024. aastal oli sõja lõpetamine samuti esikohal, mida toetas 22% vastanutest. Sellele järgnesid kasvav heaolu (16%), hinnad ja inflatsioon (7%), eluaseme- ja kommunaalteenuste probleemid ning lagunenud eluase (6%) ning tervishoid ja haridus (5%). 2023. aastal pakkus sõja lõpetamine huvi 21% vastanutest, madalad pensionid ja sotsiaalsed probleemid olid mõlemad 8%, elatustase ja palgad 7% ning 6% tahtis teada, millal putin presidendiametist lahkub.
Sõjaväsimus, mis on kestnud juba neli aastat, on ühiskonnas lumepalliefektiks. kremli tellitud kinnine küsitlus oktoobris näitas, et esimest korda pärast sõda tunnistab üle poole venemaa kodanikest (53%), et nad on „erioperatsioonist väga väsinud”. Veel 27% ütles, et nad „nõustuvad osaliselt” selle väitega. Esimeste osakaal suurenes võrreldes 2024. aastaga 9 protsendipunkti võrra, viimaste osakaal aga 6 protsendipunkti võrra. Üldiselt leidsid sotsioloogid sõjaväsimust 83% venelaste seas. Samal ajal langes nende osakaal, kes pole sõjast väsinud ja soovivad võitluse jätkumist, alla 20%.
12. venemaa 21. sajandi algusest nautinud nafta- ja gaasiküllus, mis on täitnud riigi eelarvet hea maksulaekumisega, läheneb murettekitava kiirusega oma lõpule. Vanade, nõukogudeaegsete leiukohtade ammendumise tõttu kogeb riik järgmise kahe aastakümne jooksul ressursitulude langust ulatusega, mis ontänapäeva ajaloos enneolematu, selgub valitsuse poolt heakskiidetud pikaajalisest eelarveprognoosist. Baasstsenaariumis, mis põhineb naftahinnal 69 dollarit barreli kohta, langevad nafta- ja gaasitulud praegusest 4%-st SKPst 1,9%-ni SKPst 2042. aastaks – madalaimale tasemele alates 2001. aastast (tol ajal 1,6% SKPst). Ja reaalselt, inflatsiooniga korrigeerituna, on need 17 aasta pärast 43% madalamad kui 2019. aastal.
Konservatiivse stsenaariumi kohaselt, mis eeldab madalamat naftahinda (prognoosis pole täpsustatud), langevad nafta- ja gaasitulud 2042. aastaks 1,3%-ni SKPst – madalaimale tasemele alates 1996. aastast (siis olid need 0,7% SKPst). Võrdluseks, oma haripunktis 2012. aastal ületasid nafta- ja gaasitulud 12% SKPst ja moodustasid enam kui poole eelarvest. Sõjaeelsetel aastatel kõikusid need umbes 7–8% SKPst ja eelmisel aastal langesid 5,5%-ni SKPst. Prognoos näitab, et eelarve suudab toorainemaksudena koguda vaid üle 3,5% SKPst kuni 2020. aastate lõpuni. Langus kiireneb järgmisel kümnendil järsult: 2033. aastaks on need alla 3% SKP-st, 2036. aastaks alla 2,5% SKP-st ja 2040. aastate alguseks alla 2% SKP-st.
Selle tulemusel, kui eelmisel aastal panustasid nafta- ja gaasiettevõtted eelarvesse iga kolmanda rubla ja sel aastal iga neljanda rubla, siis 2042. aastaks langeb nende osakaal baasstsenaariumi korral 13,4%-ni ja konservatiivse stsenaariumi korral 9,5%-ni. Teisisõnu, riik kogub umbes 90% kõigist maksudest majanduse ressursivälisest sektorist, mis reaalselt peab suurenema 39%. Nõukogude ajal avastatud naftavarud on otsakorral ja eelarve ei suuda ülejäänud naftast sama palju makse koguda, selgitab valitsus oma prognoosis: „Kuna arenenud varude ammendumine suureneb ja investeeringud nihkuvad eelistatud leiukohtadesse, kasvab tootmisstruktuuris jätkuvalt vähendatud efektiivse maksumääraga leiukohtade osakaal.”
venemaa olemasolu globaalsel naftaturul on kahtluse all. Valitsuse aprillis heaks kiidetud „Energiastrateegia 2050” kohaselt võib majandus ilma oluliste investeeringute, tehnoloogiliste läbimurrete ja regulatiivsete muudatusteta lähiaastatel silmitsi seista naftatootmise järsu langusega – praegusest 520 miljonist tonnist aastas 477 miljoni tonnini 2036. aastaks ja 287 miljoni tonnini 2050. aastaks, mis tähendab peaaegu poole võrra vähenemist. Ka naftaeksporti tuleks vähendada kolm korda, 234 miljonilt tonnilt 79 miljoni tonnini aastas.
„Stressistsenaariumi” korral, mis hõlmab rangemaid lääne sanktsioone ja kiirendatud globaalset üleminekut süsivesinikelt eemaldumisele, toodaks venemaa 2050. aastaks vaid 171 miljonit tonni naftat aastas – kolmandiku praegusest tasemest. Ja ekspordiks ei jääks ühtegi barrelit: ekspordimahud langeksid nullini. Rosnedra andmetel hinnatakse venemaa tõestatud naftavarusid 31 miljardile barrelile. Kuid ainult 13 miljardit neist on kaubanduslikult tasuvad. Ülejäänud nafta liigitatakse “tööjõuliselt kaevandatavaks” – selle kaevandamine on kallim ja nõuab tehnoloogiat. Uute odava ja hõlpsasti kaevandatava nafta leiukohtade otsing on aasta-aastalt andnud pettumust valmistavaid tulemusi.
2024. aastal lisas loodusvarade ja keskkonna ministeerium riiklikusse registrisse 39 leiukohta koguvaruga 21 miljonit tonni. See on naeruväärne, märkis nafta- ja gaasituru ekspert Mihhail Krutihhin: venemaa pumpab selle mahu välja kahe nädalaga. Võimude väitel täienevad naftavarud aastas 500–600 miljoni tonni võrra. Krutihhin juhib aga tähelepanu sellele, et see ei ole tingitud uutest avastustest, vaid pigem vanade leiukohtade edasisest uurimisest ja varude ülekandmisest ühest kategooriast teise. „Nagu aasta tulemusi erialaringkondades arutavad valdkonna eksperdid märgivad, asendasid uued varud tegelikkuses 516 miljoni tonni toodanguga vähem kui 12% maapõuest kaevandatud naftast – ja see on siis, kui arvestada mitte ainult naftat ennast, vaid ka vedelaid süsivesinikke ja kondensaati gaasiväljadel,” kirjutab ekspert.
13. BBC vene osakond teatas projektist „На связи” mobiilinternet Peterburis praktiliselt nädalaks katkenud. venemaa suuruselt teises linnas on katkestused kestnud alates 11. detsembrist, mil võimud kuulutasid välja õhuhäire seoses Ukraina droonirünnakuga Leningradi oblastis. Oblasti kuberner aleksandr drozdenko teatas, et julgeolekujõud blokeerivad või aeglustavad operatiivse olukorra põhjal teatud veebisaite ja piiravad ajutiselt mobiilsidet turvalisuse kaalutlustel, võttes arvesse piirkonna geopoliitilist asukohta. Ta hoiatas ka, et katkestused võivad enne uut aastat ja pühade ajal sageneda provokatsioonide, droonirünnakute ja küberrünnakute katsete tõttu infrastruktuuri.
Alates detsembri algusest on Peterburi väljaanne „Бумага” lugenud üheksa päeva, mil kasutajad kaebasid mobiilsideühenduse probleemide üle. Lisaks on internet kaks korda (12. ja 15. kuupäeval) võimude hoiatuseta katkenud. Katkestusi esines 13.-14. detsembril, kui Leningradi oblastis anti taas õhuhäire. 15. detsembri pärastlõunal ja õhtul teavitas „Билайн” abonente võrguühenduse katkestustest mitmes Peterburi piirkonnas seoses „turvameetmetega”. Ka teiste operaatorite kasutajad kaebasid internetiühenduse katkestuste üle. 16. detsembril anti droonirünnaku oht välja nii Peterburis kui ka Leningradi oblastis.
Peterburi administratsioon hoiatas mobiilse interneti katkestuste ja andmesidekiiruse vähendamise eest 2G-ni. Viimase 24 tunni jooksul on Downdetectori teenus registreerinud linnaelanikelt ligi 1400 kaebust ühenduse probleemide kohta. Mõned elanikud teatavad, et isegi nende kodune internet on maas. „Kui kaua see nii jätkuda saab? Veebilehed pole seitsmendat päeva järjest laadinud,” kurtis üks elanik. Peterburis on Na Svjazi andmetel esimest korda toimunud täielik mobiilse interneti katkestus. Varem registreeriti pikemaid katkestusi ainult neljas piirkonnas: Krasnojarski krais, Burjaatias, Belgorodi oblastis ja Rostovi oblastis.
14. Türgi soovib tagastada venemaale ligi kümme aastat tagasi soetatud õhutõrje raketisüsteemid S-400, et taastada suhted Ameerika Ühendriikidega ja saada tagasi juurdepääs Ameerika viienda põlvkonna hävitajate programmile F-35, teatas Bloomberg, viidates läbirääkimistega tuttavatele allikatele. Agentuuri andmetel tõstatas Türgi president Recep Tayyip Erdoğan selle küsimuse putiniga eelmisel nädalal Türkmenistanis toimunud kohtumisel. kreml teatas aga, et sellist taotlust juhtide kohtumisel ei esitatud.
Donald Trumpi lähedane liitlane ja USA suursaadik Türgis Tom Barrack vihjas varem, et Ankara on lähedal S-400-dest loobumisele. Ta pakkus ka välja, et küsimus võidakse lahendada nelja kuni kuue kuu jooksul. Ankara loodab ka, et tema roll vahendajana venemaa ja Ukraina konfliktis aitab veenda Moskvat S-400 tagastamise küsimuse soodsalt lahendama.
Samal ajal, Bloombergi allikate sõnul, taotleb Türgi hüvitist miljardite dollarite eest, mis kulusid süsteemi ostmiseks. Üks kaalutav võimalus on tasaarvestada need vahendid venemaa nafta ja gaasi impordiga, kuigi see mehhanism nõuaks eraldi läbirääkimisi. Agentuuri allikad märgivad, et S-400 rakettide ja radarite maksumus on võrreldamatult madalam kui diplomaatiline kasu, mida Türgi selle õhutõrjesüsteemi likvideerimisest saaks. S-400 tagastamine võiks nende sõnul oluliselt tugevdada Ankara positsiooni suhetes NATO liitlaste ja isiklikult Donald Trumpiga.
15. putinit on mitu korda informeeritud Harkivi oblastis asuva olulise raudteesõlme Kupjanski vallutamisest, viimati pärast Volodõmõr Zelenski visiiti. Tegelikkuses on Ukraina väed kuude pikkuse salaoperatsiooni tulemusel linna praktiliselt vabastanud, jättes lõksu mõned vene sõdurid. Kupjanski tagasivallutamiseks üritasid venemaa sõjaväeülemad taas vägesid paigutada mittetoimiva torujuhtme kaudu, nagu nad olid teinud Kurski oblastis Sudža lähedal.
Economisti andmetel ei naasnud keegi saadetud vägedest. Ukraina sõdurid ütlesid ajakirjale, et nad saavutasid kontrolli torujuhtme väljumiskoha üle ja likvideerisid kõik, kes välja tulid. „Iga päev [saatsid nad] rühma,” selgitas 13. operatiivdepartemangu Harta mehitamata üksuste ülem Igor Raikov. „Rühm päevas on tuhat inimest kuus.”
vene kindralid saatsid Sudža vabastamiseks sõdureid peamise gaasijuhtme kaudu selle aasta märtsis. Propaganda esitles operatsiooni kui geniaalse operatiivplaneerimise tulemust (TASS nimetas seda vaid paar päeva pärast selle läbiviimist „legendaarseks”). Tegelikkuses aga ei teatatud linna enda lahingu ajal ühestki edukast läbimurdest ja isegi Z-sõja (vene) korrespondendid olid leiged idee suhtes, et operatsioonil „Toru” oli konflikti tulemusele mingit mõju. Paljud toru läbinud sõdurid surid operatsiooni ajal või pärast seda ohtlike ainetega mürgitamise tagajärjel.
Ukraina relvajõudude operatsioon vene vägede Kupjanskist väljaajamiseks algas Ukraina iseseisvuspäeval, 25. augustil, vahendab Economist. Kuid septembri keskpaigaks oli olukord halvenenud, kuna nad ületasid linna läbiva Oskoli jõe ja vallutasid linna keskuse. Septembri lõpus alustasid Harta ja teised Ukraina relvajõudude üksused aga täieulatuslikku vastupealetungi. Oktoobri ja novembri jooksul tõrjusid nad järk-järgult vene üksused linnast välja ja võtsid kontrolli alla kaks küla sellest põhja pool, lõigates ära okupantide varustusteed. Ukraina relvajõud hindavad, et keldrites võib peituda umbes 200 vene sõdurit.
Operatsioonis osalejad keelduvad ütlemast, kuidas neil õnnestus droone vältida, mis tänu venemaa mehitamata õhusõidukite edukale arendamisele viimase aasta jooksul võimaldavad neil suures osas jälgida rindejoont ja sellele lähenemist. Ukraina relvajõud loodavad Kupjanski vabastamisel toiminud meetodeid rakendada ka teistes operatsioonides. Esialgse operatsiooniplaani välja töötanud Harta komandör Igor Obolenski ütles Economistile: Need on asjad, mida vaenlane ei tohi teada. Ennekõike nõuab see loovat mõtlemist, vaenlase tunnetust ja tema rütmi mõistmist.
Ukraina vägedel õnnestus okupandid Kupjanskist tagasi tõrjuda ja saavutada kontroll peaaegu 90% linna territooriumi üle, teatas Ukraina relvajõudude ülemjuhataja Oleksandr Sõrski kolmapäeval Ukraina kaitse kontaktgrupi Ramstein kohtumisel. Samuti teatas ta kontrolli taastamisest 16 ruutkilomeetri suuruse territooriumi üle Pokrovski põhjaosas Donetski oblastis.
vene väed olid viimastel kuudel Pokrovskisse tunginud ja okupeerisid järk-järgult linna uusi linnaosasid. venemaa peastaabi ülem gerassimov teatas putinile Kupjanski vallutamisest 20. novembril. Nädal hiljem kuulutas putin ise, et vaenulik rühmitus Kupjanskis on täielikult likvideeritud ja linn „on täielikult meie käes” ning 2. detsembril kutsus ta linna välisajakirjanikke. Mitmed venemaa Z-blogijad süüdistasid gerassimovi desinformatsiooni levitamises. Ja 12. novembril teatas Ukraina OSINT-projekt DeepState suurema osa linna vabastamisest. DeepState’i kaardi kohaselt on vene väed Kupjanskis peaaegu täielikult ümber piiratud. Samal päeval saabus Zelenski Kupjanskisse ja postitas oma Telegrami kanalile linna sissepääsu juures filmitud video. venemaa kaitseminister andrei beloussov teatas aga 17. detsembril putinile uuesti, et Zapadi rühmitus on Kupjanski vallutanud ning et Ukraina relvajõud üritavad tema väitel linna „edutult tagasi vallutada”.
16. Kiievis keelduti 20-aastasele sõdurile, kes kaotas lahingutegevuse käigus kõik jäsemed, pangakaardi väljastamisest. Sellest teatas hooldekodu Inglid ülem Jelena Tolkatšova (tuntud ka kui Gaika). Ukraina riigipanga juht Andri Põšnõi lubas kaardi sõdurile isiklikult üle anda.
Kolmapäeva õhtul, 17. detsembril teatas Tolkatšova sotsiaalmeedias, et 20-aastasele sõdurile, kes kaotas Harkivi oblastis Izjumi rajoonis lahingutegevuse käigus kõik jäsemed, keelduti valitsuse maksete vastuvõtmiseks pangakaardi väljastamisest. Tema sõnul viis teenistuse meditsiiniline juhendaja sõduri kaardi uuendamiseks PrivatBanki. Kaarte sisaldav telefon läks lahingutegevuse käigus kaduma.
Beresteiski prospektil 27a asuva filiaali juhataja võtab välja valmis kaardi ja ütleb: „Võtke see kätte ja hoidke seda foto tegemiseks oma näo lähedal. Inimesel pole käsi. Pole käsi, pole kaarti,” kirjutas Tolkatšova. Ta lisas, et kaardi teisele isikule andmine on keelatud. Ainus alternatiiv, mida pank pakub, on volikirja väljastamine ja kaardi väljastamine meditsiinilisele juhendajale. „Vigastatud mees otsustas proteesi käe ära oodata. Kuu. Võib-olla aasta. Ilma rahata, mida riik talle võlgneb,” ütles asenduskodu Inglid ülem.
Põšnõi reageeris olukorrale. Ta väitis, et luges Tolkatšova sõnumit valuga. „Ma ei saa aru, mida pank mõtles. Aga ma tean kindlalt, et seda ei tohiks juhtuda. Ja seda ei juhtugi! Seda ei juhtugi! Tuleb järeldusi, tuleb reaktsioon, aga midagi sellist ei juhtu. Ma annan kaardi isiklikult üle koos meie kõigi vabandustega,” kirjutas NBU president.
PrivatBanki ametlik kommentaar ilmus Tolkatšova postituse all. Nad nimetasid Kiievis veteranile ebapiisava teenuse osutamise olukorda vastuvõetamatuks. „Uurime juba, kuidas see juhtuda sai, ja tagame isiklikult kõigi vajalike kaartide kättetoimetamise. Meil on väga kahju, et see olukord tekkis, ja teeme sisemist tööd, et tulevikus sarnaseid juhtumeid vältida,” seisis kommentaaris.
17. Euroopa Liit soovib siduda tulevase laenu Ukrainale, mille tagatiseks on külmutatud venemaa varad, range põhimõttega „osta Euroopa toodangut”. Bloomberg teatas sellest, viidates ettepanekule, mis esitati liikmesriikidele selle nädala alguses. Dokument ei ole lõplik ja seda võidakse enne neljapäevast tippkohtumist muuta. Dokumendi kohaselt plaanitakse enam kui pool vahenditest – kuni 210 miljardit eurot viie aasta jooksul – suunata Ukrainas, EL-is ja mitmetes väljaspool blokki asuvatele partneritele, eriti Norras asuvatele kaitsetööstuse tootjatele.
Teiste riikide osalemine on piiratud ja rangelt reguleeritud. See tähendab, et Ukraina võime kasutada laenu Ameerika relvade ostmiseks on piiratud. „Dokument jätab Kiievile siiski teatud paindlikkuse, kui teatud sõjavarustust on hädasti vaja ja seda ei saa nende reeglite alusel hankida,” kirjutab agentuur. Bloomberg märgib, et EL otsib sügavamat integratsiooni Ukraina kaitsetööstusega, et taaselustada oma tööstuslik kaitsebaas ja kasutada ära riigi ulatuslikku sõjalist kogemust pärast peaaegu nelja-aastast täieulatuslikku sõda. Brüssel usub, et Ukraina ja selle kaitsetööstus on Euroopa kaitse seisukohalt venemaa vastu võtmetähtsusega. Laenu antakse tingimusel, et järgitakse demokraatlikke protseduure ja peetakse tõelist võitlust korruptsiooni vastu. Nende nõuete täitmist jälgivad regulaarselt EL-i institutsioonid.
18. Lühiuudised
USA ja venemaa ametnikud kohtuvad sel nädalavahetusel Miamis, et arutada Ukraina sõja lõpetamist. Kõnelusi juhivad Trumpi saadik Steve Witkoff ja Jared Kushner.
Ukraina on saanud kümneid Ühendkuningriigis toodetud Ultra droone, mis on rasked logistika mehitamata õhusõidukid, mis on võimelised lendama üle 1000 km ja mille kandevõime on kuni 150 kg. Ultra on rindel varustuse täiendamiseks loodud ning vastupidav, ummistuskindel, kahemootoriline ja välitingimustes parandatav. Plaanis on uued tarned; peagi on tulemas täiustatud 200 kg/2000 km kandevõimega versioonid.
vene allikad jagasid Tavilžankast (20 km kaugusel Kupjanskist) tehtud videot, milles väidetakse valesti, et see tõestab Moskva kontrolli Kupjanski üle. kremli propaganda ajal linna täieliku kontrolli kohta levitatakse seda eksitavat videot, et moonutada tegelikkust kohapeal.
Ukraina ja Saksamaa on sõlminud üle 1,2 miljardi euro väärtuses uusi kaitselepinguid: pikaajaline Patriot varuosade tarne, 200 miljonit eurot Ukraina droonide ostmiseks, 750 miljonit eurot 200 Bohdana drooni ostmiseks Zetros šassiil, ühine mehitamata õhusõidukite tootmine (Linza) ja taktikalised elektroonilised sõjapidamissüsteemid.
putin: venemaa jätkab oma puhvervööndi laiendamist Ukrainas ja võtab uue Orešniku süsteemi aasta lõpuks lahinguteenistusse. Ta väitis, et sõja eesmärgid saavutatakse kindlasti, hoiatades: „Me eelistame diplomaatiat, aga kui Lääs keeldub, vabastame oma ajaloolised maad sõjaliselt.“”
ISW: beloussov püüdis varjata venemaa sõjaväeprobleeme. beloussov väitis, et alates 2025. aasta algusest on venemaa kaitseministeeriumiga lepinguid sõlminud ligi 410 000 venelast – 8200 nädalas ehk 32 800 kuus. Ukraina peastaabi andmed venemaa kaotuste kohta näitavad, et venemaa väed kannatasid 2025. aasta jaanuarist novembrini keskmiselt 34 600 kaotust kuus, mis viitab sellele, et belousovi värbamisnumbrid ei asenda päris venemaa kaotusi. beloussovi väidetav arv on tõenäoliselt liialdatud, nagu on hiljuti näidanud venemaa opositsioonimeedia uuringud, mis uurivad venemaa föderaaleelarve kulutusi uutele värvatutele tehtavateks väljamakseteks. kremli jätkuvad pingutused reservväelaste mobiliseerimiseks tõenäoliseks tulevaseks lähetamiseks Ukrainasse näitavad veelgi, et venemaa ei suuda oma vägede moodustamise vajadusi täita praeguse süsteemi kaudu, mis kasutab vabatahtlike värbamiseks suuri rahalisi stiimuleid vabatahtlike puuduse, väljamaksete rahastamiseks vajalike ressursside puudumise või mõlema tõttu.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Aga Anneli, miks jooksis Kesk Võrus ummisjalu Eesti elu tuksi keerajatega valitsusse?!
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
