Sõja ülevaade: 1372. päev – mõni vene poole edenemine oli
Avaldatud: 26 november, 2025
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 26. november 2025:
mõni vene poole edenemine oli. aga ei miskit hullu ja USA rahuplaan oli tegelikult venemaa „rahuplaan”.
1. Kortermaja on sõjaline sihtmärk, vähemalt kremli arvates.
2. Miskit ikka.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: vene poole sillapea Vovtšanski külje alla kasvas.
5. Kupjansk-Kreminna: vist muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: ülaltusega muutusi rindejoones ei tuvastanud.
9. Lõunarinne: üks väike muutus vene poole kasuks ja paremuse poole äkki sektori lääneserval.
10. Herson: muutusteta.
11. putin tegi Hiinale 20 miljardit dollarit nafta allahindlusi.
12. venemaa valitsus koostab plaani venemaa raudteede päästmiseks seoses ettevõtte 4 triljoni rubla suuruse võlaga.
13. vene armeesse välismaalaste värbamise kampaania ulatus on kasvanud enam kui seitsmekordseks.
14. venemaa naftatoodete eksport Aasiasse on USA sanktsioonide tõttu langenud 60–80%.
15. putini lõputöö juhendaja tegi ettepaneku sulgeda kaks kolmandikku venemaa ülikoolidest.
16. Bloomberg: USA „rahuplaan” oli siiski venemaa „rahuplaan”.
17. Lühiuudised
156 vene poole rünnakut ehk siis mõnes lõigus tegi vene pool reorgi. Ümber Ukraina tööstuslinnade komplekti vaid 91 rünnakut. Eile vist lõi tapjadroonide arv uue rekordi, kirja läks 6925 ja jagus ka liugpomme rinde töötlemiseks (178). Miks on juba paar päeva tunduvalt paremad tulemused vene poole kaudtuleüksuste tabamisega, eip oska öelda, eile laske nii palju polnudki aga ikka neid tabati palju. Võimalik, et mingi drooninduse tehniline arenguhüpe jälle toimus. Seal mõõdetakse tehnoloogia arengut nädalatega…
Kuigi Ukraina omadel on rindel kirjeldamatult raske, siis ei kipu tahtma lasta allapoole nende enda pandud reitingut ettevaatlikult optimistlik, seekord plussita.
1. vene väed tabasid Zaporižjas kortermaja. Piirkonna juhi Ivan Fjodorovi sõnul põleb mitu korrust. 18 inimest sai kannatada. Vähemalt 50 hoonet sai kahjustusi.
2. Tundmatud droonid ründasid 26. novembri varahommikul venemaa linna Tšeboksarõt Tšuvaššia Vabariigis, kusjuures venemaa Telegrami kanalid vihjasid, et kohalik sõjaväega seotud objekt võidi taas sihikule võtta. Telegrami kanali SHOT andmetel kuuldi esimest plahvatust umbes kell 2.40 kohaliku aja järgi. Elanikud teatasid ka täiendavatest plahvatustest linna äärelinnas ja õhuruumis Lapsarõ küla lähedal, umbes 10 kilomeetri (kuus miili) kaugusel. Veebis levivad kaadrid näitavad, kuidas pärast teatatud droonirünnakut ühest linnaosast tõuseb tuld ja paksu suitsu. Kohalikud võimud tunnistasid hiljem juhtunut. Tšuvaššia Vabariigi juht oleg nikolajev kinnitas, et piirkonda rünnati droonidega. Väidetavalt sai rünnakus haavata kaks inimest, sealhulgas teismeline, ja kaks elamut said kahjustada. Mitmed venemaa Telegrami kanalid väitsid, et rünnak tabas VNIIR-Progressi tehast Tšeboksarõs, mis asub Ukraina piiri lähimast osast umbes 970 kilomeetri kaugusel. VNIIR-Progress on venemaa riiklik instituut, mis tegeleb elektroonilise sõjapidamise süsteemide, sealhulgas satelliidi-, raadio- ja radarisignaalide segamiseks kasutatava Kometa antenni väljatöötamisega. Ettevõtte suhtes kehtivad praegu nii Ameerika Ühendriikide kui ka Euroopa Liidu sanktsioonid.
venemaa võimud seisavad silmitsi tõsise veepuudusega Ukraina okupeeritud aladel. Annekteeritud Krimm on 11 aastat kannatanud veepuuduse käes. Nüüd on Donetski oblasti piirkonnad, mida kontrollib nn DPR, sarnases olukorras. venemaa võimud pole seni suutnud probleemi lahendada. Joogivett transporditakse Donbassi teistest venemaa piirkondadest, aga ka annekteeritud Krimmist, mis ise kogeb veekriisi.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: eilseks suutis vene pool laiendada oma sillapead Vovtšanski külje all ja sai enda kontrolli alla Tsehelne küla. Kui juba paar nädalat suutsid Ukraina omad hoida siin sillapea laienemist vaos, siis nüüd on hakanud see uuesti jätkuma. Seni pole aidanud ja tugev jõe ja selle taga olevate logistikaühenduste töötlemine ehk siis vene poole massi on palju kordi rohkem. Veel ei ole sillapea selline, et hakkaks ohustama Kupianski suunda aga silma peab peal hoidma, sest edenemise jätkumisel on see tõsine oht.
5. Kupjansk-Kreminna: Kupjanski kohta ei leia kahjuks uut infot, aga selle mitte leidmine võib isegi olla hea uudis. Lõmani suunal ka muutusi rindejoones ei tuvastanud.
6. Siversk: muutusteta rindejoones.
7. Bahmut: vene pool jätkab hullu surumist saamaks end Kostantõnivka keskossa, aga seni ebaõnnestub.
8. Donetsk: venemaa ei suuda Pokrovskit 2025. aasta lõpuks vallutada. Ukraina relvajõudude peastaabi ülem Andri Gnatov teatas sellest intervjuus LIGA.netile. Tema sõnul jätkab venemaa armee tee sillutamist edasisteks manöövriteks Pokrovsk sektoris. Vaenlane ei loobu oma katsetest Pokrovsk vallutada; selles piirkonnas on praegu koondunud üle 100 000 sõduri. „Need katsed on kestnud juba üle aasta ja venelased lükkavad linna vallutamiseks antud tähtaegu edasi. Neid tähtaegu lükatakse edasi. Praegu koguvad nad sinna kõiki olemasolevaid reserve. On raske ennustada, kas nad suudavad luua tingimused olukorra veelgi keerulisemaks muutmiseks,” ütles Gnatov.
Eile muutusi rindejoones ei tuvastanud, mis isegi pisu üllatav.
9. Lõunarinne: sektori keskmises osas on vene pool uuesti kanna maha saanud Mala Tokmatška asulas. Miskipärast siin lõigus proovib vene pool pidevalt soomusega, aga soomus pole edu toonud, aga väikesed jalaväe grupid ikka suudavad uusi eesmisi possasid luua ja juba nädalaid kestnud suurem surve siin lõigus võib isegi mingeid edusamme tuua, aga arvatavalt mitte pikalt, sest siin on Ukraina kaitserajatiste kihte palju.
Pisu on tekkinud lootus, et sektori lääneserval asuv vene sillapea võib hakata kahanema, sest video järgi on seal toimetama tulnud parema väljaõppega Ukraina üksusi (Ukraina sõjaväeluure allüksusi ja ka Kraken olla pundis) ja puhastavad ala.
10. Herson: muutusteta.
11. Hiina on alates 2022. aastast venemaalt naftat ostes kokku hoidnud 20 miljardit dollarit, teatas Rosnefti tegevjuht igor setšin Pekingis toimunud energiafoorumil. Ta selgitas, et Hiina saavutas selle majandusliku efekti tänu venemaa nafta ostmise suuremale efektiivsusele võrreldes Lähis-Ida alternatiiviga. 2024. aasta lõpuks moodustab venemaa peaaegu 19% Hiina energiaimpordist, kokku umbes 100 miljardit dollarit, ning temast saab suurim naftatarnija umbes 20% turuosaga, selgub setšini viidatud statistikast (mida teatasid Interfax ja TASS).
Hiina säästab venemaa barrelitelt tänu allahindlustele, mida venemaa naftatootjad on sunnitud pakkuma pärast Ukraina sõja puhkemist. Need allahindlused saavutasid haripunkti 2022. aasta suvel – 16% võrreldes teiste Hiina tarnijate hindadega, selgub Gaidari Instituudi arvutustest. 2023. aasta lõpuks oli Hiina klientide keskmine allahindlus langenud Brentiga võrreldes 5%-ni, 2024. aastal praktiliselt kadunud ja hakkas seejärel 2025. aastal uuesti suurenema: esimeses kvartalis 2,8% ja teises 6,3%.
Pärast USA sanktsioonide kehtestamist Rosnefti ja Lukoili vastu saavutasid venemaa nafta allahindlused enam kui kahe aasta kõrgeima taseme: Uurali toornafta müüdi venemaa sadamates 20 dollarit Brentist odavamalt. Kaug-Ida toornafta allahindlus, mida Hiina ostab Vaikse ookeani sadamate kaudu, kahekordistus – 9,5 dollarit barreli kohta võrreldes oktoobri lõpu 4,2 dollariga (võrreldes Dubai võrdlushinnaga). India, mis on Hiina järel suuruselt teine venemaa nafta ostja, säästis aastatel 2022–2025 allahindluste pealt 12,6 miljardit dollarit, vahendab Indian Express tollistatistikale viidates. Selle aasta esimesel poolel said India rafineerimistehased 835 miljoni dollari suuruse kasu, võrreldes eelmise aasta 1,45 miljardi dollariga, 2023. aasta 5,411 miljardi dollariga ja 2022. aasta 4,873 miljardi dollariga.
Kokku võivad India ja Hiina allahindlused venemaa naftaettevõtetele maksma minna 33 miljardit dollarit ehk praeguse vahetuskursi järgi 2,6 triljonit rubla – summa, mis on võrdne kogu venemaa kõrgharidussüsteemi aastaeelarvega (1,7 triljonit rubla) ja neli kuni viis korda suurem kui suurte ja rikaste piirkondade, näiteks Sverdlovski oblasti (530 miljardit rubla) või Krasnodari krai (600 miljardit rubla) aastaeelarved.
12. venemaa valitsus koostab venemaa Raudteedele rahalise toetusplaani, mille finantsolukord on järsult halvenenud ja mis on kogunud triljoneid rublasid võlgu, teatab Reuters kahele tööstusallikale viidates. Ühe neist kohaselt on plaani eesmärk päästa venemaa Raudteed, mille kaubavedu on pärast sõja puhkemist järsult vähenenud. Võimud kaaluvad kaubaveotariifide tõstmist, et teenida venemaa Raudteele lisatulu, samuti toetusi, maksusoodustusi ja vahendite eraldamist riiklikust heaolufondist.
venemaa Raudteede tohutu võlg, mis Reutersi allika sõnul ulatus esimese poolaasta lõpuks 3,3 triljoni rublani ja on praegu 4 triljonit rubla (40 miljardit eurot), on muutunud probleemiks. Tõusnud intressimäärade tõttu peab ettevõte sel aastal pankadele oma laenude teenindamiseks maksma 686 miljardit rubla. Reutersi allikate sõnul võib valitsus piirata venemaa Raudteede võla intressimäärasid 9%-ga. Lisaks kaalutakse võimalust konverteerida ligikaudu 400 miljardit rubla ettevõtte võlast aktsiateks. See tooks kaasa riigile kuuluvate pankade, venemaa Raudteede peamiste võlausaldajate, saamise riigiettevõtte aktsionärideks.
Reutersi allikate andmetel tehakse otsus valitsuse 11. detsembri kohtumisel peaminister mihhail mišustiniga. venemaa Raudteede eelarve on enneolematu transpordi languse tõttu, mis on jätkunud neljandat aastat järjest, ääreni täis: kaubaveomahud monopoli võrgus langesid 2022. aastal 3,9%, 2023. aastal 0,2%, 2024. aastal 4,1% ja 2025. aasta jaanuarist septembrini veel 6,7%.
Selle aasta esimese üheksa kuuga teenis venemaa Raudtee esimest korda viie aasta jooksul 4,4 miljardi rubla suuruse puhaskahjumi. Lisaks on monopoli kontode sularahavarud aasta algusest alates vähenenud kaheteistkümnekordselt, 251,6 miljardilt rublalt 21,7 miljardi rublani. Rahaprobleemide tõttu vähendas venemaa Raudtee investeeringuid kolmandiku võrra, saatis osa töötajaid kohustuslikule tasustamata puhkusele (kaks päeva kuus) ja oli sunnitud oktoobris koondama.
venemaa Raudtee eelarve parandamiseks kaaluvad võimud alates märtsist 1% lisatasu kehtestamist transpordiohutuse tariifile, mis tooks kaasa 23 miljardit rubla. Veel 29 miljardit rubla tuleb söe eksporditariifide 10% tõusust alates märtsist, 40 miljardit rubla üldisest tariifide indekseerimisest alates oktoobrist ja ligi 17 miljardit rubla tühjade raudteevagunite veotariifi tõusust alates märtsist ja seejärel uuesti oktoobris, teatasid allikad Reutersile. Lisaks võidakse monopolidel lubada kindlustusmaksete maksmist käesolevast aastast järgmisse edasi lükata, mis säästaks 290 miljardit rubla. Lõpuks kaalutakse järgmiseks aastaks 85 miljardi rubla suurust toetust.
13. Lubaduste ja pettuse abil meelitab Moskva aktiivselt tadžikke, usbekke, keenialasi, nepallalasi, indialasi, lõuna-aafriklasi ja enam kui saja teise riigi elanikke võitlema vene maailma eest. Ukraina-vastase sõja nelja aasta jooksul on lähetatud üle 18 000 välismaalase. Lisaks on 2025. aastal ja eriti viimastel kuudel värbajate aktiivsus järsult suurenenud. See võib viidata kui mitte probleemidele venelaste värbamisel, siis võimalikule kaotuste suurenemisele rindel.
Infosõda uuriva organisatsiooni OpenMindsi andmetel on välismaalastele suunatud vene armee lepingulise teenistuse reklaamide arv alates sellest suvest suurenenud enam kui seitsmekordselt. Sellest teatas CNN, kellega uurimisrühm jagas oma analüüsi tulemusi. Kampaania kogub hoogu: VKontakte sisu analüüs näitas, et 2025. aasta keskpaigaks oli iga kolmas sõjaväe lepinguid reklaamiv postitus suunatud välismaalastele, võrreldes aasta tagasi vaid 7%-ga koguarvust. Kuigi mõned reklaamid ja lisatud pildid näitavad selgelt, et lepinguline sõdur võitleb rindel, sisaldavad teised sageli kinnitusi, et värvatuid ei saadeta rünnaküksustesse, vaid pigem vähem riskantsele ametikohale.
Ukraina sõjaväeluure teatel teatasid CNN-ile vaestest riikidest, nagu Sri Lanka, Kuuba, Nepal ja Aafrika riigid, pärit palgasõdurid, et neile lubati tööd ladudes ehitustööliste, turvameeste või autojuhtidena. Kuid pärast lepingute allkirjastamist vene keeles, mida nad ei räägi, saadeti nad pärast ühe-kahe nädala pikkust sõjaväelist väljaõpet rünnaküksustesse. Ukraina sõjaväe hinnangul on venemaa armees võidelnud või võitleb praegu üle 18 000 kodaniku 128 riigist, kellest vähemalt 3388 on tapetud, ütles sõjavangide kohtlemise koordinatsioonipeakorteri ülem brigaadikindral Dmitri Usov CNN-ile.
Ukraina relvajõud on vangi võtnud ligi 200 välismaalast 37 riigist. OpenMindsi andmetel on umbes pool välismaalastele suunatud reklaamidest suunatud venekeelsetele kodanikele endistest Nõukogude Liidu riikidest, ülejäänud aga Aafrika riikidele, Indiale, Bangladeshile, Iraagile, Jeemenile ja teistele. Ainult umbes kuuendik reklaamidest ei maini konkreetset riiki. Vaatamata tohututele pingutustele liigub venemaa armee Ukraina territooriumil teosammul edasi, kannatades tohutuid kaotusi. Samal ajal püüavad võimud välismaalasi ligi meelitada enama kui lihtsalt heldete lepinguliste maksetega. Mais teatas venemaa uurimiskomitee esimees aleksandr bastrõkin 80 000 hiljuti naturaliseerunud kodaniku vangistamisest, kes olid sõjaväeregistreerimisest kõrvale hoidnud. Tema sõnul on 20 000 neist uutest venemaa kodanikest Usbekistanist, Tadžikistanist ja Kõrgõzstanist juba rindel.
Ja novembris võeti vastu reservväelaste mobiliseerimise seadus, mis võimaldab umbes 2 miljonil inimesel tegevteenistusse astuda. Samal ajal jätkub venelaste värbamine sõtta stabiilses tempos, märgib Saksamaa Rahvusvahelise Julgeoleku-uuringute Instituudi teadur Janis Kluge novembrikuu aruandes. Ta analüüsib venemaa piirkondade eelarveid uutele lepingulistele sõduritele ja langenute perekondadele tehtavate maksete jaoks. Lepinguid sõlmib üle 30 000 inimese kuus. Oktoobris tõusis see arv isegi 37 938-ni. See on aga vähem kui 2024. aasta oktoobris (41 292). Septembris oli allakirjutanuid samuti vähem kui eelmisel aastal, kuid augustis oli neid Kluge andmete kohaselt rohkem. Samal ajal võivad andmed viidata rindekaotuste suurenemisele, märgib teadlane.
Tõsi, ainult 13 piirkonda lisavad oma eelarvetesse teavet hukkunute eest makstavate maksete kohta, kuid see võib kergesti kinnitada, et praegu tapetakse [Ukraina rindel] 5000–10 000 venelast kuus ehk üle 200 inimese päevas, väidab Kluge: Lisaks näitavad maksed tegelike kaotuste minimaalset arvu, mitte maksimaalset, kuna mitte igal sõduril pole sugulasi, kellel on õigus maksetele, ja mitte kõik abikõlblikud sugulased ei saa neid.
14. venemaa naftakeemiatööstuse tooraine saadetised peamistesse Aasia riikidesse langesid novembris 57–80% pärast USA sanktsioonide kehtestamist Rosnefti ja Lukoili vastu, selgub S&P Globali andmetest ja Kommersanti teatel. Nafta saadetised Indiasse langesid 57% 60 000 tonnini, Hiinasse 73,3% 54 000 tonnini ja Taiwani 79,6% 37 000 tonnini. India ostjad lõpetavad S&P Globali allikate sõnul tõenäoliselt venemaa nafta impordi täielikult. Taiwani ettevõte Formosa Petrochemical, mille Energia ja Puhta Õhu Uurimiskeskus on nimetanud venemaa tooraine suurimaks importijaks, kaalub samuti venemaalt impordi keeldumist.
Tööstuskoodeksi haldusfondi nõunik maksim šapošnikov ütleb, et lepingute ümberkirjutamise protsess uute müüjatega, kes ei ole venemaaga seotud, võib võtta kuni kolm kuud. venemaa Föderatsiooni Valitsuse Alaliidu Finantsülikooli ekspert igor juškov märgib, et nafta on venemaa naftatoodete ekspordis kolmandal kohal pärast diislikütust ja kütteõli. Hinnaindeksikeskuse (PIC) tsiteeritud jälgimisteenuste kohaselt moodustasid nafta meritsi saadetised 2025. aasta algusest novembri keskpaigani 12,6 miljonit tonni, mis moodustas ligikaudu 11,7% ülemaailmsetest tarnetest.
PIC analüütik David Martirosjan selgitab, et AÜE on endiselt maailma suurim eksportija, ligikaudu 20 miljoni tonniga. Naftatoodete ekspordi langus toimub venemaa naftaostude üldise languse keskel. Pärast USA sanktsioone on India, kes on alates Ukraina sõja algusest olnud venemaa nafta peamine ostja, vähendanud oma toornafta ostmist venemaalt madalaimale tasemele alates 2022. aastast, teatab Reuters. Bloombergi andmetel on India sadamates Uurali nafta allahindlused kahekordistunud 7 dollarini barreli kohta, kuid kohalikud rafineerimistehased on nõus ostma ainult ettevõtetelt, keda USA piirangud ei mõjuta.
Bloombergi andmetel on Hiina vähendanud ka oma venemaa nafta ostmist kahe kolmandiku võrra. Mitte ainult suured riigile kuuluvad ettevõtted, vaid ka mõned erasektori rafineerimistehased, kes on tavaliselt riskialtimad, on keeldunud ostmast venemaa toornafta. Rystad Energy andmetel võib Hiina keskmine päevane venemaa nafta import novembris langeda 500 000–800 000 barreli võrra. Jaanuarist oktoobrini langesid venemaa eelarve nafta- ja gaasitulud 21%, ulatudes 7,5 triljoni rublani. Selle tulemusel kaotas riigikassa kaubarendi tõttu 2 triljonit rubla, ütles föderaalse maksuteenistuse juht daniil jegorov putinile. Majandusteadlane Jegor Susin tunnistab, et rahandusministeerium peab taas kasutama riiklikku heaolufondi, mille võimud plaanisid sel aastal puutumata jätta.
15. Peterburi Mäeülikooli rektor ja putini doktoritöö akadeemiline juhendaja 1997. aastal väitis Vedomostile antud intervjuus, et venemaa ülikoolide arvu tuleks vähendada vähemalt kolmandiku võrra ning insenerikraadi tuleks anda alles pärast kolmeaastast kohustuslikku töökogemust tööstuses. „Pärast koolituse läbimist väljastatakse kõrghariduse inseneriõppe programmi läbimise tunnistus. Seejärel on vaja kolmeaastast töökogemust tööstuses ja seejärel on täidetud toetuse tingimused ning alles siis antakse diplom,” selgitas ta.
Ülikoolide arvu vähendamise vajadust põhjendades väitis litvinenko, et olemasolev õppekohtade arv välistab täielikult konkurentsipõhise valiku. „Kõrgharidus ei ole enam prestiiži küsimus, vaid pigem omamoodi tunnistus, mis tõendab, et selle omanik on õigustatud tarbija, kellel on õigus ühiskonnalt midagi saada,” protesteeris ta. Rektor avaldas ka arvamust, et riiklikke haridustoetusi tuleks jagada ainult konkursi teel.
litvinenko kritiseeris Bologna protsessi, väites, et see on ajanud venemaa hariduse hulluks. Ta väitis, et nõukogude süsteem oli üks arenenumaid, kuid konkurendid mõistsid, et nad ei suuda järele jõuda ja valisid strateegia „meid alandada”. Lisaks kuulutas rektor välja liberaalse ideoloogia domineerimise, mis tema väitel oli imbunud haridussfääri. Ta iseloomustas seda ideoloogiat tarbijalikuna: „Ma pean kõik riigilt saama, aga riik ei saa minult midagi võtta.”
vladimir litvinenko on mäeülikooli juhtinud alates 1994. aastast. The Insideri uurimise kohaselt oli ta putini dissertatsiooni „Piirkonna maavarade baasi taastootmise strateegiline planeerimine” tegelik autor. Alates 2011. aastast on litvinenko olnud PhosAgro aktsionär ja Forbes hindas tema netoväärtuse 2024. aastal 3,1 miljardile dollarile (mis teeb temast rikkaimate venelaste nimekirjas 46. koha).
16. venemaa presidendi nõunik juri ušakov ja venemaa otseinvesteeringute fondi juht kirill dmitrijev arutasid skeemi venemaa rahuplaani mustandi üleandmiseks Donald Trumpi meeskonnale eesmärgiga panna ameeriklased neid ideid oma algatusena esitama. Sellest teatas Bloomberg, kes sai vestluse salvestise. Bloomberg avaldas ušakovi ja dmitrijevi vahelise 29. oktoobril toimunud vestluse transkriptsiooni. venemaa ametnikud arutasid dokumendi üleandmist Steve Witkoffile, kes on Donald Trumpi kauaaegne sõber ja USA presidendi eriesindaja venemaal.
kremli plaani kohaselt pidi Witkoff saama venemaa lepingu mustandi ja esitama selle omaenda plaanina Ukraina sõja lahendamiseks. Vestluse käigus tegi dmitrijev ettepaneku anda dokument üle mitteametlikult, et ameeriklased saaksid seda esitada enda omana. Samuti avaldas ta lootust, et tekst jääb võimalikult lähedaseks vene originaalile. dmitrijevi otsene vastus: „Mulle tundub, et me lihtsalt koostame selle dokumendi vastavalt oma seisukohale ja ma lihtsalt edastan mitteametlikult, et see kõik on mitteametlik. Ja las nad teevad seda nii, nagu see oleks nende oma. Aga ma ei usu, et nad aktsepteerivad täpselt meie versiooni, aga vähemalt midagi võimalikult lähedast sellele.”
ušakov väljendas selle korralduse pärast muret. putini nõunik oli mures, et Witkoff võib plaani sisu muuta ja seejärel väita, et need muudatused on Moskvaga kokku lepitud, mis viiks venemaa nõudmiste valesti tõlgendamiseni. ušakovi vastus: „Noh, see ongi asi, nad ei pruugi seda aktsepteerida, aga ütlevad, et see on meiega kokku lepitud. Seda ma kardan… Nad võivad siis kõike muuta ja ongi kõik. Noh, see ongi oht.”
Vastuseks kinnitas dmitriev ušakovile, et palub Witkoffil säilitada sõnastus sõna-sõnalt ja et kõik tehakse hoolikalt. Ta märkis ka, et ušakov saab dokumenti Witkoffiga hiljem isiklikult arutada. Selgus, et Ameerika pool ei püüdnud vene dokumenti saades tõenäoliselt isegi kvaliteetset tõlget teha. Tekst lasti lihtsalt läbi automaattõlgi. Meeldetuletuseks, Briti väljaanne Guardian viis varem läbi eelmainitud rahuplaani keelelise analüüsi. Eksperdid leidsid tekstist mitmeid ilmseid venekeelseid sõnu, mis on inglise keele emakeelena kõnelejatele ebatavalised. Eelkõige oli dokument täis passiivseid grammatilisi konstruktsioone, mis on iseloomulikud venemaa ametlikule stiilile, kuid mida inglise keeles nii suures mahus äärmiselt harva kasutatakse. Avaldatud salvestised kinnitasid kahtlusi, et niinimetatud Trumpi plaan kirjutati tegelikult Moskvas ja tõlgiti sõna-sõnalt. Lisaks kuulis grupp USA senaatoreid välisminister Marco Rubio väidet, et Trumpi rahuplaani kirjutasid venelased. Nende sõnul nimetas Rubio vestluse käigus rahuplaani „venemaa ettepanekuks”, mitte USA algatuseks. Samal ajal kirjutas Rubio ise pärast neid avaldusi sotsiaalmeedias, et rahuettepaneku töötas välja USA.
17. Lühiuudised
Orban lendab 28. novembril Moskvasse putiniga kohtuma.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Aga Anneli, miks jooksis Kesk Võrus ummisjalu Eesti elu tuksi keerajatega valitsusse?!
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
