Sõja ülevaade: 1366. päev – muret teeb Valge Maja
Avaldatud: 20 november, 2025
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 20. november 2025:
enim teeb muret Valge Maja juhtkond kui rindel toimuv.
1. No ei kuulutata veel venemaad terroristlikuks riigiks.
2. Paljudest droonidest kurdeti, aga eks tabamuste info alles hakkab päeva peale laekuma.
3. Kursk: no ei suuda kumbki pool Oleksijivka külas kanda maha saada.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: sõjaudu Kupjanski kohal, aga blogijate sõnul olla seal põrgu.
6. Siversk: Siverskis kipub vene pool suht karistamatult edenema.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: sõjaudu palju Pokrovski kohal ja 2,5 km vene poole edusamm jälle muret valmistab.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. Trump tegi ettepaneku, et Ukraina loovutaks Donbassi, vähendaks oma armeed pooleks ja lubas putinil tunnustada vallutatud alasid venemaa territooriumina.
12. venemaa riigiduuma võttis vastu seaduse, mis saadab riigieksamil läbi kukkunud üheksanda klassi õpilased kutsekoolidesse.
13. putin lubas venelastele kuni 150-aastast eluiga pärast rekordilist oodatava eluea langust.
14. venemaa föderatsiooninõukogu kutsus venelasi üles mitte uskuma korruptsiooni ja hävingusse venemaal.
15. Poola saadab pärast diversiooniakte raudteel kriitilistele kohtadele 10 000 sõdurit.
16. Eesti kindlustab oma piiri venemaaga draakonihammastega, kuid on valmis alasid mineerima.
17. venemaal on Ukraina elektrisüsteemi ründamiseks mitu strateegiat.
18. Lühiuudised
RBC Ukraina teatel avaldab Washington survet Zelenskile, et ta nõustuks USA ja venemaa vahelise „raamlepinguga”, mis hõlmab kõigi okupeeritud territooriumide, sealhulgas Krimmi tunnustamist ning pikamaarünnakute piiramist, et Ukraina ei saaks venemaad tabada. Plaan koostati tõenäoliselt koos putini saadiku dmitrijeviga, kes olevat rahul, kuid allikate sõnul ukrainlased seda ei aktsepteeri, kuna surve Zelenskile kasvab.
Njah, tekib küsimus, kas Valge Maja tänane juhtkond plaanib selle info valguses ka ise võimalikke vallutussõdu… no üritan mitte pahatahtlik olla…
200 vene poole rünnakut ja kui maha lahutada paar rühma suuruse üksusega rünnakut Kostantõnivka linna suunal, siis keskmiselt tuntavalt vähenes ründavate üksuste suurus. Suuri muutusi sektoriti vene poole tempos polnud (võrreldes varasemaga). Ikka kipub olema standard droonid ja väikesed jalaväegrupid (jala ja kergliikuritel) ning tugev kaudtule ja lennuväe toetus. Kahjuks ilm veel maastikku põhjatuks ei muuda, mis pole sel ajal tavaline ja see soodustab vene poole tegevust rohkem kui Ukraina oma.
Tundub, et paaris lõigus on vene pool tulenevalt Ukraina kaitse kohatisele nõrkusele leidmas uusi edenemise suundasid ja sinna järjest survet suurendab ja Ukraina omadel on ees rasked valikud, kus anda järgi ja kuhu suunata väheseid reserve. Pole viimasel ajal enam näinud pilte ega videosid Ukraina rajatud kaitseliinide võrgustikest, mida jooksvalt juurde rajatakse. Kõlakaid ikka liigub ja need pisu vastuolised ja kipub arvama, et on hästi planeeritud ja rajatud liine kui kehvasti planeerituid ja rajatuid. Varasematelt kaartidelt on siiski näha, et paljudes kohtades on rajatud mitmekordseid eraldiseisvaid liine ehk siis läbimurde võimalusi suuri vene poolel olla ei tohiks, kui vaid väge koos vahenditega Ukrainal pisugi jagub.
Hetkel siiski optimismi langust rindel toimuva osas pole, jah, valus on, väga valus, aga rinne pole senise info põhjal kuskil kokku kukkumas…
1. 19. novembri öösel algatasid venelased Ukraina vastu järjekordse ulatusliku rünnaku. Nad lasid välja 48 raketti ja üle 470 drooni. Rünnak oli suunatud peamiselt läänepoolsetele piirkondadele. Ternopilis hukkus kõrghoonete rünnaku tagajärjel 25 inimest, sealhulgas kolm last, ja 73 sai vigastada. 19.–21. november on kuulutatud leinapäevadeks.
Õhuvägi teatas, et venemaa ründas hooneid kümnelt strateegiliselt lennukilt lastud rakettidega Kh-101.
Kella 20.05 seisuga teatati Ternopilis 21 lapse vigastusest. Siseminister Ihor Klõmenko sõnul on hukkunute koguarv 26. Vigastada saanud lastest on 18 haiglaravil ja kolm on surnud. Ohvrite koguarv on ligi 100. Eile õhtuse seisuga pole rünnakust alates ühes kohas vähemalt kuue inimesega ühendust saadud. Neist kolm on lapsed.
2. venemaa avaliku sektori rühmitused teatavad, et droonid on taas rünnanud venemaa linna Rjazani naftatöötlemistehast. venemaa kaitseministeeriumi teatel lasti öö jooksul alla 65 drooni. venemaa kaitseministeerium, et õhutõrje tegi kahjutuks Rjazani oblasti kohal väidetavalt 16 drooni, 18 drooni Voroneži oblasti ja veel 14 Belgorodi oblasti kohal. UAV-d ründasid väidetavalt ka Tuula, Brjanski, Lipetski ja Tambovi oblastit.
Kohalikud teatasid täna hommikul, et Kertšis kuuldi vahetult pärast südaööd plahvatusi.
Osa venemaa Kurski oblastist jäi 20. novembri öösel elektrialajaamadele toimunud rünnakute tagajärjel elektrita, teatas oblasti kuberner.
3. Kursk: tundub juba pikemat aega, et Oleksijivka külas, mille juba üle kuu tagasi Ukraina väidetavalt vabastas, ei suuda kumbki pool püsivamalt kanda maha saada.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: blogijate sõnul: Olukord Kupjanski ümbruses on praegu jõhker, tõeline põrgu. Lahingud jätkuvad, kuid Ukraina vägedel on õnnestunud tagasi tõrjuda ja tagasi vallutada mitu linna põhja- ja kirdeosas asuvat piirkonda, aeglustades venemaa edasitungi ja stabiliseerides osi rindejoonest. Video järgi oli ööpimeduses näha tihedat pommitamist.
Ühest vene poole tsiklistide ebaõnnestunud rünnakust sektori keskmises lõigus video ringles, eip need droonidega tabamused soldatite pihta ühtse tervikuna surnukeha jäta…
Õnneks Lõmani suund peab ja nagu blogijad kirjutavad, siis vene pool pole suutnud oma 1:10-le ülekaalu ära kasutada.
6. Siversk: vene pool jätkab edenemist Siverski linnas ja viimase video järgi tundub, et suht karistamatult. Küll pole veel Ukraina omad Bahmutovka jõe idakaldale jäävat suuremat osa linnast täielikult maha jätnud, sest vene pool seal paiknevaid possasid veel pommitab.
7. Bahmut: eile olla isegi paaril korral rühma suuruste üksustega Kostantõnivka suunal lõuna poolt proovitud, aga edu ei saavutatud.
8. Donetsk: jätkuv vastuoluline infovoog kummaltki poolelt ning abi pole ka sõltumatutest blogijatest, aga miskit vist ikka…
Ukraina sõjaväeallikate teatel on jätkuvalt Pokrovskisse imbuvad vene sabotaaži- ja luurerühmad maskeerunud tsiviilisikuteks või kandnud Ukraina vormiriietust. Njah, eip saa ainult aru, kuidas nad ise neid kindlaks teevad ehk siis kipub arvama, et omade sõbraliku tule järel hukkunuid linnas jagub.
Uudised puuduvad nii Mõrnohradist põhjas asuvast Rodinske linnast kui Mõrnohradist endast. Küll tundub, et tasapisi on Ukraina seal vähendamas oma isikkoosseisu, aga see on vaid tunne laekunud info baasil.
Pokrovski linnas ühtki Ukraina alalist possat tuvastada ei suuda, pole ka leidnud infot, et vene pool linna pommitaks, pigem on vene pool keskendunud linna ümbruse tihedale töötlusele. Osad blogijad kirjutavad küll tihedast Ukraina vasturünnakute seeriast linnas ja edusammudest, aga eip leia seda sõjaudus üles. Pisu keeruline oli aru saada Budanovi viimasest intevjuust Pokrovski suunal, mis on selle lõigu suundumuse eesmärk ehk siis, kas hoida või taanduda, ehk siis võis mõista nii ja naa.
Pisu on selginenud jooksev seis Novopavlivka asula (enne sõda üle 700 elaniku) ja see pole teps mitte hea. Kui algselt suutsid Ukraina omad hävitada suurema osa soomuskolonnist ja puhastada mõne päeva jooksul enamuse asulast, siis üleeile suutis vene pool teha hüppe üle Solona jõe, mis asulat poolitab ja kanna maha saada küla loodeserval. Edasi hüpe oli korraga 2,5 km ja kuidagi jälle lihtsalt üle jõe saadi. Sellise suundumuse jätkumisel kipub tekkima uus murekoht ja see ohustab korraga nii Pokrovski kui lõunarinde suunda…
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. Stephen Witkoffi ja kirill dmitrijevi osalusel välja töötatud uues Ukraina rahuplaanis nõuab USA, et Ukraina loovutaks kogu Luhanski ja Donetski oblasti territooriumi ning vähendaks oma armeed poole võrra. Sellest teatasid Financial Times ja Axios, viidates algatusega tuttavatele allikatele.
Axiose andmetel näeb plaan ette Ukraina relvajõudude väljaviimist 14%-lt Donbassist ja selle muutmist demilitariseeritud tsooniks, kus kumbki pool ei hoia vägesid ega relvi. Vastutasuks peab kreml külmutama rindejoone Zaporižja ja Hersoni oblastis ning väljaande allikate sõnul võib edukate läbirääkimiste korral isegi nõustuda mõnede maade tagastamisega.
Trumpi plaani kohaselt peavad USA ja teised riigid tunnustama Krimmi ja Donbassi venemaa territooriumina. Ukrainalt seda ei nõuta. Küll aga peab ta tunnustama vene keelt ametliku keelena ja kaotama piirangud vene Õigeusu Kiriku tegevusele. FT teatel hõlmab Trumpi plaan ka teatud tüüpi relvade keelustamist Ukraina relvajõududele, lääne pikamaarakettide tarnimise peatamist ja mis tahes välisriikide vägede paigutamise keeldu Ukrainasse.
Trumpi ettepanek on samaväärne Ukraina alistumisega, kirjutab FT korrespondent Christopher Miller. Tema allikate sõnul on plaan lihtsalt kremli maksimalistlike nõudmiste loetelu.
Ameerika ametnike loogika on see, et Ukraina peab Donbassi loovutama, kuna ta kaotab selle niikuinii, ja seetõttu on tema huvides kohe kokkulepe sõlmida, ütles allikas Axiosele.
FT teatel nimetasid Trumpi ettepanekuga kursis olevad Kiievi ametnikud seda ilma oluliste muudatusteta vastuvõetamatuks. Axiosi andmetel tutvustasid Ameerika ametnikud plaani üksikasju Ukraina riikliku julgeoleku- ja kaitsenõukogu sekretärile Rustam Umerovile.
Stephen Witkoff pidi kohtuma Volodõmõr Zelenskiga Ankaras, et arutada Ameerika ettepanekut, kuid Ukraina president tühistas kõnelused. Ukraina allika sõnul soovib Zelenski arutada Trumpi plaani eurooplastega. Ameerika ametnik ütles väljaandele, et Zelenski tõi Ankarasse oma plaani, mis on EL-i riikidega kokku lepitud ja mida venemaa ei toeta kunagi.
12. venemaa kooliõpilased hakkavad saama tasuta kutseoskuste koolitust, kui nad ei soorita riigieksamit 10. klassi astumiseks. riigiduuma saadikud võtsid 19. novembri plenaaristungil nii teisel kui ka kolmandal lugemisel vastu haridusseaduse vastavad muudatused. Dokumendi kohaselt määravad piirkondlikud võimud kindlaks oskuste loetelu, mida eksamil mitte sooritanud õpilased saavad õppida.
Algatuse autorid, sealhulgas riigiduuma aseesimees viktoria abramtšenko ja pjotr tolstoi, märkisid, et üheksanda klassi õpilased, kes ei soorita riigieksamit, kaotavad sageli peaaegu aasta enne selle uuesti sooritamist, mida oleks saanud kasutada kutsekvalifikatsiooni saamiseks. Pärast kutseõpet lubatakse noortel riigieksam uuesti sooritada ja pärast põhikooli õppekavade omandamist sooritada lõpueksam. Selle tulemusena saavad nad lisaks keskhariduse lõputunnistusele ka kutseoskuste tunnistuse, rõhutasid seaduseelnõu autorid.
Varem võttis riigiduuma vastu seaduseelnõu, mis lubab üheksanda klassi õpilastel, kes sooritasid ainult kaks neljast ainest – vene keele ja matemaatika –, astuda kolledžitesse ja tehnikakoolidesse. 10. klassi pääsemiseks peavad õpilased aga sooritama kõik neli.
2024. aastal nõudis putin, et tööjõu puuduse lahendamiseks koolitataks järgmise nelja aasta jooksul 1 miljon noort spetsialisti. Peagi pärast seda hakati üle kogu riigi registreerima laialdasi juhtumeid, kus õpilastele keelduti 10. klassi edutamisest ja soovitati astuda kolledžitesse. Seda rakendatakse ajakohastatud föderaalsete osariikide haridusstandardite (FSES) abil. Need standardid lubavad koolidel luua ainult spetsialiseeritud 10. ja 11. klassi ning keelata õpilastel neisse vastuvõtt.
Valitsus märkis kolledžitesse ja tehnikakoolidesse kandideerivate õpilaste arvu järsku kasvu. 2025. aastal õppis nendes kolledžites 1,2 miljonit inimest, võrreldes 990 000-ga vaid kuus aastat tagasi. Kokku omandab riigis kutsekeskharidust 3,85 miljonit õpilast. Haridusminister sergei kravtsovi andmetel astub 62,5% koolilastest kolledžitesse pärast 9. klassi ja veel 10% valib pärast 11. klassi ülemineku.
Varem arvutasid kremliga seotud Makromajandusliku Analüüsi ja Lühiajalise Prognoosi Keskuse (CMASF) analüütikud, et 2035. aastaks on venemaal 2,7 miljoni kõrgharidusega spetsialisti ülejääk ja 3,6 miljoni keskeriharidusega töötaja puudus.
13. venemaal on võimalik oodatavat eluiga pikendada 150 aastani. putin teatas sellest „Sbera” AI Journey-2025 konverentsil esinedes. Tema avaldus tuleb venemaal rekordilise oodatava eluea languse ajal: Rosstati andmetel langes see eelmisel aastal peaaegu seitsme kuu võrra 72,84 aastani. Nii järsku langust pole riigis registreeritud pärast pandeemiat ja kui see arvutustest välja jätame, siis alates 2000. aastast.
„Eluiga saab ilmselt pikendada 150 aastani, kuid isegi sellest ei piisa alati nagu rahast,” ütles putin (tsiteeris RIA Novosti). Ta lisas, et olulisem pole mitte aastate arv, vaid see, „kuidas elada, miks ja mis eesmärgil”. putin usub, et traditsioonilised väärtused annavad neile küsimustele vastused.
Riigipea tuletas meelde, et võimud püüavad venemaal tõsta naiste oodatavat eluiga umbes 80 aastani ja meeste puhul veidi madalamaks. Ta märkis ka, et mitmes riigis on see arv juba ületatud.
Demograaf Aleksei Rakša sõnul ei ole venemaal rekordiliselt langenud oodatava eluea ühtki muud põhjust kui sõda ja kange alkohol. Just eelmisel aastal hakkasid sõjalised kaotused suremuse statistikas eriti märgatavaks muutuma, kuna Rosstati andmetes arvestatakse hukkunuid kuni pooleteiseaastase viivitusega, kui neid üldse arvestatakse, ütleb ta.
Selle taustal keeldus Rosstat märtsis avaldamast detailset suremuse statistikat piirkondade ja soo järgi, piirdudes riigi üldise näitajaga. Aleksei Rakša märgib, et avalike suremuse andmete avaldamisest keeldumine toimub alati ainult olukorra järsu halvenemise tõttu.
Rostati 2024. aasta lõpliku statistika kohaselt tõusis surmajuhtumite arv 1,816 miljoni inimeseni – 3,3% rohkem kui eelmisel aastal. Veerandsajandi madalaima sündimuse (1,222 miljonit last) taustal ulatus loomulik rahvastiku vähenemine 495 tuhande inimeseni, mis on 20% rohkem kui eelmisel aastal.
14. venelased ei tohiks usaldada teateid riigis valitsevast korruptsioonist ja hävingust, kuna need on valed narratiivid, mida levitavad lääne meedia ja arvamusliidrid. Selle avalduse tegi Föderatsiooninõukogu rahvusvaheliste suhete komitee esimene aseesimees sergei kisljak ümarlauaarutelul pealkirjaga „Vahendid läänepoolse infoagressiooni vastu võitlemiseks venemaa Föderatsiooni vastu”, teatas TASS. Senaator rõhutas, et selliseid teateid kasutatakse osana Lääne püüdlustest venemaale strateegilist lüüasaamist tekitada.
kisljak lisas, et lääne platvormid loovad venemaast kuvandi kui barbaarsest ja peaaegu isoleeritud riigist, püüdes tühistada selle saavutusi, kultuuri ja keelt ning kirjutada ümber selle ajalugu. Ta väitis, et tänapäevased tehnoloogiad ainult süvendavad seda agressiooni ja võimaldavad venemaa ja välisriikide kodanike seas edendada stereotüüpe korruptsiooni ja majandusliku hävingu kohta venemaa Föderatsioonis.
2024. aasta tulemuste põhjal oli venemaa Transparency Internationali korruptsioonitajumise indeksis 154. kohal tulemusega 22 punkti 100-st – see on indeksi ajaloo halvim tulemus alates 1995. aastast. Nagu Transparency International venemaa kohta märkis, kaotab riik jätkuvalt positsioone isegi võrreldes riikidega, kus korruptsioonitase on traditsiooniliselt kõrge. Aasta varem oli venemaa 26 punktiga 141. kohal.
venemaa madala tulemuse kohta kommenteerides märkis Transparency International, et autoritaarsed režiimid kaotavad kontrollimehhanismid, võimaldades seeläbi korruptsioonil õitseda ning Ukraina sissetung juurutas autoritaarsust veelgi, süvendades repressioone ja kõrvaldades sõltumatuid teabeallikaid.
Peaprokuratuuri andmetel suurenes 2025. aasta esimeses kvartalis venemaal avastatud korruptsioonikuritegude arv 24% 15 458 juhtumini. Järelevalveasutus märkis, et selliste rikkumiste osakaal kuritegevuse üldises struktuuris suurenes 2,6%-lt 3,2%-le.
15. Poola väejuhatus paigutab kriitilise infrastruktuuri kaitsmiseks sabotaaži eest kuni 10 000 sõdurit, teatas kaitseminister Władysław Kosiniak-Kamysz Poola pressiagentuuri (PAP) teatel. Operatsioon algab 21. novembril ja on üks Poola ajaloo suurimaid turvameetmeid.
Kaitseminister selgitas, et väed teevad sabotaaži vastu võitlemiseks koostööd politsei, raudteeturvalisuse ja kõigi valitsusasutustega. Siseminister Marcin Kerwiński rõhutas omalt poolt, et Poola paigutab kõik olemasolevad ressursid – kõigis ministeeriumides ja asutustes – oma kodanike turvalisuse kaitsmiseks. Peaministri ülem Wiesław Kukula selgitas, et operatsiooni juhib kindral Maciej Klisz ja selles osalevad kõik relvajõudude harud.
Otsus ulatusliku operatsiooni alustamiseks tehti pärast mitmeid sabotaažiakte raudteel, mis viib Ukraina piirile. Päev varem toimus Varssavi-Doroguski raudteeliinil kaks intsidenti. Mice’is (Masovia vojevoodkond) kahjustas lõhkeseadeldis raudteerööpaid. Gołąbi jaama (Lublini vojevoodkond) lähedal avastati peagi rööbaste kahjustused.
17. novembril algatas Poola prokuratuur uurimise välisluure huvides toime pandud terroristliku iseloomuga sabotaažiaktide kohta. Poola luureteenistuste koordinaatori pressiesindaja Jacek Dobrzyński teatas uurimise tulemustele tuginedes, et sabotaaži korraldas venemaa. 19. novembril teatas Dobrzyński esimestest vahistamistest, lisades, et saadud on märkimisväärne hulk tõendeid. Ta ei täpsustanud kinnipeetavate täpset arvu, märkides vaid, et kahtlusaluseid on mitu.
16. Ukraina uudiste künnise ületas Merilo intervjuu Leedu riiklikule televisioonile.
Eesti juba kindlustab oma piiri venemaa sissetungi vastu, täpsemalt draakonihammastega. Kuid ohu korral on riik valmis alustama alade mineerimist, ütles Eesti relvajõudude juhataja Andrus Merilo intervjuus LRT-le. „Me usume endiselt märke ja hoiatusi; me teame, et meil on aega valmistuda. Kui olukord halveneb, peame teatud ajal alustama tõkete ehitamise operatsiooni ja miinide paigutamist,” ütles ta, märkides, et see etapp pole veel saavutatud.
Merilo sõnul on kõik praegu käimasolevad ettevalmistavad meetmed suunatud agressiooni võimatuks muutmisele. Üks selline element on Balti kaitseliin, mis hõlmab betoonist draakonihammaste, punkrite ja muude kindlustuste ehitamist venemaa piirile. Selle kaitseliini eesmärk on takistada venemaal territooriumi kiiret vallutamist isegi võimaliku strateegilise üllatusrünnaku korral.
Merilo sõnul peaks Läänemere kaitseliin hõlmama lisaks traditsioonilistele tõketele ka uusi õhuohtude tõrje tehnoloogiaid, nimelt droone. Peab olema kombineeritud vastumeetmed. „Me ei saa ignoreerida tõsiasja, et lähitulevikus võivad aset leida tahtlikud tegevused, võib-olla isegi halvimad stsenaariumid, kus nad plaanivad rünnata olulisi sihtmärke droonide parve abil,” ütles ta.
17. venemaal on Ukraina elektrisüsteemi ründamiseks mitu strateegiat. Ukrenergo endine juht Volodõmõr Kudrõtski ütles LIGA.net-ile antud intervjuus, et vaenlane üritab muuhulgas katkestada elektrivarustuse piirialadel ja hävitada ühenduse Ukraina elektrisüsteemi lääne- ja idaosa vahel.
venemaa rünnakute esimene strateegia on katsed isoleerida elektrisüsteemi eraldi osa ja viia läbi lokaalne elektrikatkestus teatud linnas või piirkonnas. „Nad üritavad metoodiliselt hävitada elektritootmist ehk elektrijaamu. Ja muide, nad ründavad ka elektrijaamade trafosid, sest need on kõige lihtsamad sihtmärgid,” ütles Kudrõtski.
Vaenlane ei pea selleks isegi rakette kasutama – ta ründab trafot drooniga, see põleb maha ja selle tulemusel lõigatakse elektrijaam võrgust välja. Pärast seda pole tal enam kuhugi elektrit toota.
Teine strateegia on piirialade elektrivarustuse katkestamine, ütleb Kudrõtski. Kui vaenlane saadab Tšernihivi oblastisse 50–100 „šaheedi”, hävitab see lisaks põhitasandi rajatistele (suured elektrijaamad ja Ukrenergo alajaamad) ka kohaliku energiasüsteemi sügavamad kihid – piirkondlikud energiaalajaamad, mis on küll väiksemad, aga neid on rohkem.
„Nad löövad ka väiksemaid rajatisi, nii et elektrienergia tarnimine vastavatesse asulatesse on üldse võimatu. See on üks nende strateegia variatsioone. Nad saavad kasutada mitut korraga,” ütles Kudrõtski.
Kolmas asi, mida venelased üritavad teha, on Ukraina energiasüsteemi lääne- ja idaosa vaheliste ühenduste katkestamine. Läänes on Kudrõtski sõnul kolm tuumaelektrijaama, võimas tootmine ja suhteliselt väike tarbimine. Ja idas – tööstuslikult arenenud sõlmed ja alad, suur tarbimine ja peaaegu pole alles kahjustamata tootmist.
„Tegelikult loovad nad olukorra, kus kogu Ukraina vasakkalda, sealhulgas Kiievi, tarbitav elekter tuleb edastada Ukraina lääneosast. Ja sellist võrguvõimsust füüsiliselt ei eksisteeri. See tähendab, et võrk ei saa edastada lõpmatut hulka elektrit paremalt kaldalt vasakule kaldale. Sellel on piir,” rõhutas Ukrenergo endine juht.
18. Lühiuudised
Reuters teatab, et Briti välisministeerium on teatanud, et riik toetab USA presidendi Donald Trumpi rahuplaani Ukrainas, väites, et venemaa saab sõja koheselt lõpetada oma vägede väljaviimisega.
Sõltuvalt järjekorrast on Kiievi kodutarbijatele elekter 20. novembril saadaval 6–12,5 tundi.
Ukraina riiklik korruptsioonivastane büroo viis läbi läbiotsimisi riikliku ravimi- ja ravimikontrolli teenistuse peakorteris. EP allikate sõnul viidi kaks nädalat tagasi läbiotsimisi agentuuri peakorteris ja riikliku ravimi- ja ravimikontrolli teenistuse juhi Roman Isaenko kabinetis ning konfiskeeriti märkimisväärne hulk dokumente. Riiklik ravimi- ja ravimikontrolli teenistus on regulatiivorgan, mis väljastab apteekidele litsentse ja kontrollib ravimite vastavust nõuetele.
Leedu välisminister Kęstutis Budrys peab hiljutisi sabotaažikatseid Euroopas, mida toetavad venemaa luureteenistused, murettekitavaks märgiks Venemaa hübriidsõja eskaleerumisest. Budrys usub, et viited kremli õõnestavale tegevusele viitavad sellele, et läheneme eskalatsiooni kuumale faasile. „Me räägime väga ohtlikust eskalatsioonifaasist ja peame seda väga tõsiselt võtma, sest oleme minutite kaugusel suurest hulgast inimohvritest,” ütles Leedu välisminister. „Kui need operatsioonid, see sabotaaž, mis Poolas läbi viidi, oleks olnud edukas, arutaksime seda teises kontekstis koos sellest tulenevate surmadega,” lisas ta. Budrys märkis ka, et Kremli sabotaažitegevuse ulatus ei piirdu ainult Ida-Euroopa riikidega. „Kõik arvavad, et idarinne on alati intensiivsem, aga see pole tõsi. Kui arvestada tegelikke sabotaažijuhtumeid teistes Mandri-Euroopa osades, siis oli neid rohkem kui Baltimaades ja Poolas,” ütles ta.
Itaalia ülemkohus kiitis heaks Ukraina kodaniku Serhi Kuznetsovi väljaandmise, keda kahtlustatakse Nord Streami plahvatustes osalemises. Tema advokaadi sõnul antakse ta lähipäevil Saksamaale üle.
Teatati tiibraketi Kh-101 allatulistamisest eile hommikul Hiina kaasaskantava õhukaitsesüsteemiga FN-6. Puudub avalik teave, mis kinnitaks, et seda süsteemi on Ukrainale tarnitud või Ukraina poolt kasutatud, mistõttu on tegemist märkimisväärse arenguga.
vene luurelaev 𝘠𝘢𝘯𝘵𝘢𝘳 kaardistab praegu merealuseid andmesidekaableid Šotimaast põhja pool asuvate Ühendkuningriigi vete serval. Kui Kuninglike Õhujõudude lennuk P-8 Poseidon lähedal lendas, valgustas 𝘠𝘢𝘯𝘵𝘢𝘳 kokpitti laseritega, mis oleks peaaegu meeskonda vigastanud.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
LOE SIIT: Lõunaeestlase horoskoop aastaks 2026
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
