Sõja ülevaade: 1365. päev – vene pool jätkab rindelinnas uute kvartalite hõivamist
Avaldatud: 19 november, 2025
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 19. november 2025:
vene pool jätkab Siverski linnas uute kvartalite hõivamist ja olukorra paranemisi eip näe ka teistes linnades (va Kostantõnivka).
1. Ulatuti Lääne-Ukrainani ja sihtmärgiks sobib kõik.
2. Miskit ikka.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: vist muutusteta.
6. Siversk: vene pool jätkab Siverskis kvartalite kaupa edenemist.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: olukorra paranemise märke leida ei suuda, rindejoone muutusi siiski ei tuvastanud.
9. Lõunarinne: Ukraina omad said tagasi kontrolli Mala Tokmaška asula üle.
10. Herson: muutusteta.
11. venemaa riigiduuma kiitis heaks maksutõusud, ligi 40 triljoni rubla suurused sõjalised kulutused ja venelaste tervishoiu rahastamise kärped.
12. Pärast Ukraina droonirünnakut ei saanud venemaa suurimas Musta mere sadamas naftasaadetisi samas mahus jätkata.
13. kreml pakkus USA-le vangide vahetust, et jätkata Trumpiga läbirääkimisi.
14. EL on välja arvutanud, kui kaua aega võtab vägede ümberpaigutamine läänepoolsetest sadamatest venemaa piirile.
15. USA presidendi Donald Trumpi administratsioon teeb salaja venemaaga koostööd uue 28-punktilise Ukraina sõja lõpetamise plaani väljatöötamisel.
16. Meedia teatel saatis Trump Pentagoni ametnikud Ukrainasse rahuläbirääkimiste osana.
17. Lühiuudised
160 vene poole rünnakut. Kolmandik neist ikka Pokrovski lõigus ning surve langust pole seni aktiivsetes sektorites märganud (peale Lõmani suuna, mis kuidagi tihedamalt on hakanud oma rünnakute arvus üles alla kõikuma). Jah, suurte gruppidega ei rünnata ja soomust eile töös polnud ning keskendutakse tihedale rinde joone ja selle läheduse töötlusele. Kõik mis liigub ja tundub olevat võimalik Ukraina possa/ladu/paiknemiskoht tagalas jne töötluse alla langeb ning lõigud, kus vene pool suudab teha head koordineerimist (seire/kaudtuli/lennundus/droonid/jalavägi), seal kipuvad ka edusammud tulema. Lihtsalt Ukrainal pole nii palju vahendeid ja mehi, et suuta kõikjal rinnet kinni hoida. Õnneks on maa hind vene poolele kallis (mitte et see Ukraina omadelegi odav oleks), aga no eip saa olla järjest kurjema näoga lääne suunal, kes ei taha tulla välja oma mugavustsoonist ning empaatia võime ei kipu olema märksõnaks tunnetamaks sõja iga päeva hinda… enamuses nagu tegeleks asendustegevusega… midagi ju tegime… jah, ühe valdkonnaga võib rahule jääda, see on Ukraina rahastamine, et riik püsiks ja sellest kahjuks liialt vähe kirjutatakse…
1. 19. novembri südaöö paiku rünnati Harkivi droonidega – linna on raputanud mitu plahvatust, peamiselt Slobidski rajoonis. Kohaliku meedia ja veebikogukondade andmetel raputas Harkivi vähemalt 13 plahvatust. Pärast südaööd teatas Terekhov, et esialgsetel andmetel registreeriti tabamus Slobidski rajoonis 9 korruselisele hoonele, mis põhjustas tulekahju.Vigastada sai 32 inimest, sealhulgas 9-aastane laps, 13-aastane laps ja 18-aastane naine. Kuus vigastatut viidi haiglasse.
19. novembri hommikul kuuldi plahvatusi Hmelnõtski, Ivano-Frankivski, Rivne, Lvivi ja Dnipropetrovski oblastis – venemaa ründas Ukrainat droonide ja rakettidega. Plahvatused piirkondades toimusid õhuväe teatatud raketi- ja drooniähvarduste keskel. Esialgu ilmusid teated plahvatustest Hmelnõtski oblastis. Seejärel teatas meedia plahvatustest Ivano-Frankivski oblastis Burštõnis. Kell 6.39 teatas Suspilne plahvatuse helist Ternopilis. Umbes kell 7 hommikul teatas Suspilne plahvatustest Ternopilis ja Lvivis ning pärast kella 7 hommikul kuuldi plahvatusi uuesti Ivano-Frankivski oblastis Burštõnis ja Dnipros.
2. Rosnefti Rjazani naftatöötlemistehas, mis on üks venemaa suurimaid, peatas pärast Ukraina droonirünnakut 15. novembril täielikult toornafta töötlemise, teatas Reuters kolmele tööstusallikale viidates. „Rafineerimistehas peaks jääma seisma kuu lõpuni. Naftatoodete saadetisi ei ole plaanis enne 1. detsembrit,” ütles üks allikatest agentuurile.
venemaa kaitseministeerium väitis, et 19. novembri öösel tulistasid selle õhutõrjesüsteemid väidetavalt alla 65 Ukraina drooni. Venemaa ministeeriumi andmetel ründasid droonid nelja venemaa piirkonda, samuti Musta merd ja Aasovi merd. venemaa kaitseministeerium teatas 16 väidetavalt alla lastud droonist Musta mere kohal, 14-st nii Voroneži oblastis kui ka Krasnodari krais. venemaa õhutõrjesüsteemid tegid kahjutuks väidetavalt Belgorodi oblastis 11 drooni, Aasovi merel üheksa ja Brjanski oblastis ühe drooni.
venemaal asuvas Ilski naftatöötlemistehases, mis on Ukraina droonirünnakute sagedane sihtmärk, on teatatud plahvatustest. Esimene video sellest juba ringleb.
vene kanalid hoiatasid võimaliku mehitamata õhusõidukite ohu eest Kubani-ääärsele Slavjanskile ja lähedalasuvatele naftatöötlemistehaste aladele.
Ringleb kõlakas, et venemaa õhutõrje üritas Krimmi kohal alla tulistada Neptuuni rakette, kuid lasi alla enda Su-35.
Ukraina levitas eile uudist, et ründas Voroneži ATACMS-iga. Seni on teadmata sihtmärk, aga üks sihtmärk võib olla Pogonovo harjutusväljak.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: vist muutusteta. Kupjanski linnast eip tule uudiseid ja Lõmani suund vaatamata tugevnevale vene poole survele püsib.
6. Siversk: lõuna ja kagu suunalt on suutnud vene pool siseneda Siverski linna veelgi sügavamale. Eelnevalt suudeti puhastada Ukraina possad linnast väljas. Kuna vene poole eilne edasi jõudmise samm linnas oli mitmeid kvartaleid, siis kipub arvama, et tekkimas on sarnane olukord Pokrovskiga. vene pool saadab konveierina nii jala kui tskilitega linna soldateid ja linn tundub Ukraina jalaväest suht tühi olevat. Kogu info vene poole tabamistest tuleb läbi droonide töö. Kui seni pidas Siverski kaitse hästi vastu, siis päris nii kiiret lagunemise märki ei oodanud. Tundub, et vene poole taktika kõigi logistikakoridoride tihedale töötlemisele ning massiga kõigi Ukraina possade pommitamisele on hakanud mitmes lõigus tooma edu. Eks ainuke põhjus ole vene poole suurem kogus ressurssi. Veel siiski Siverskit maha kandma tõtta, sest üks linna osa jääb Bahmutovka jõe läänekaldale ja võimalik, et sinna tekkiva vene sillapea töötlemine toob häid tulemusi.
7. Bahmut: no läheb Tšassiv Jari lõigus ja Kostantõnivka linna kaitsmine edukalt ja rinne püsib.
8. Donetsk: ei suuda tuvastada olukorra paranemist. Eile küll rindejoone muutusi ei tuvastanud aga senised märgid näitavad, et kui miskit kardinaalselt ei muutu, siis Pokrovski langemine on pigem nädala küsimus, sest püsivaid Ukraina possasid linnas enam tuvastada ei suuda. Eks sellele järgneb koheselt ka Mõrnohradi langemine…
9. Lõunarinne: Ukraina omad suutsid saada poolenisti hallis alas olnud Mala Tokmaška asula (sektori keskmises lõigus) üle uuesti kontrolli saada ja lükata tagasi rindejoon oma vanasse pessa…
10. Herson: muutusteta.
11. venemaa riigiduuma kiitis teisipäeval toimunud plenaaristungil teisel, põhilugemisel heaks eelarveseaduste paketi. Need seaduseelnõud hõlmavad maksutõuse, rekordilisi kulutusi sõjaväele ja julgeolekujõududele ning kärpeid oluliste tervishoiuprojektide rahastamises. 336 poolthäälega võtsid saadikud vastu seaduse, mis tõstab käibemaksu 20%-lt 22%-le, mis rahandusministeeriumi hinnangul toob riigikassasse 1,2 triljonit rubla (12 miljardit eurot) lisatulu. Samal ajal kiitis duuma heaks radikaalse maksureformi väikeettevõtetele, mis mõjutab sadu tuhandeid ettevõtjaid. Lihtsustatud maksusüsteemi läve, mida kasutab 4,4 miljonit väikeettevõtet, langetatakse 60 miljonilt aastakäibe rublalt 20 miljonile aastal 2026, 15 miljonile aastal 2027 ja alates 2027. aastast 10 miljonile. Suurema tuluga ettevõtted hakkavad käibemaksu maksma.
Samal ajal suurenevad ettevõtete trahvid 1,5–3 korda ja tollimaksud 1,5–10 korda. Eraisikutelt ja ettevõtetelt trahvide kogumise üldist plaani on suurendatud 1,5 korda, 300 miljardi rublani (3 miljardi euroni) aastas. Kokku plaanib rahandusministeerium eelarveseaduse kohaselt koguda täiendavalt 3,2 triljonit rubla (32 miljardit eurot) makse, kokku 40,28 triljonit rubla (403 miljardit eurot). Kulud suurenevad 1,2 triljoni rubla võrra 44,07 triljonini (440 miljardi euroni).
„Riigikaitse” jääb suurimaks kuluartikliks: sellele eraldatakse ligikaudu 30% eelarvest ehk 12,9 triljonit rubla. 2027. aastal suureneb see summa 13,565 triljoni rublani ja 2028. aastal ulatub see 13,048 triljoni rublani. Selle tulemusel kulutatakse eelarves kolme aasta jooksul sõjandusele ja relvahangetele 39,5 triljonit rubla ehk 487 miljardit dollarit. „Riikliku julgeoleku” kategooria alla kuuluvad kulutused, mis hõlmavad politsei, rahvuskaardi, eriteenistuste, uurimiskomitee ja teiste julgeolekuasutuste eelarveid, suurenevad 420 miljardi rubla võrra 3,91 triljonini. Kokku saavad julgeolekuasutused 38% föderaaleelarvest ehk 16,84 triljonit rubla (168 miljardit eurot).
Riikliku majanduse toetamisele tehtavad kulutused suurenevad 414 miljardi rubla võrra 4,768 triljonini; elanikkonna sotsiaaltoetustele 611 miljardi rubla võrra 7,103 triljonini; eluasemele ja kommunaalteenustele 197 miljardi rubla võrra 1,996 triljonini; ning haridusele 167 miljardi rubla võrra 1,744 triljonini.
Riiklik propagandaeelarve saab täiendavalt 9,1 miljardit rubla, saavutades uue rekordi 146,3 miljardi rubla.
Föderaalsed tervishoiukulutused on sisuliselt külmutatud – järgmisel aastal 1,87 triljonit rubla, võrreldes käesoleva aasta 1,86 triljoniga. Samal ajal vähendatakse riikliku projekti „Pikk ja aktiivne elu” (endine riiklik projekt „Tervishoid”) rahastamist 26% võrra 274,2 miljardi rublani. Kärbitakse esmatasandi tervishoiu moderniseerimise programmi (2,3 korda), föderaalset kiirabi arendamise projekti (-28%) ning diabeedi (-13%), vähi (-3,1%) ja südame-veresoonkonna haiguste (-2,5%) vastase võitluse programme. Eelarve võetakse vastu „rasketes ja keerulistes tingimustes“, teatas parlamendi alamkoja spiiker vjatšeslav volodin pärast hääletust. „Meie riigile on kehtestatud üle 30 000 sanktsiooni. Näete, milliseid ebasõbralikke samme Euroopa Liit meie varade vastu astub,” märkis ta. volodini sõnul on eelarve eesmärk lahendada riigi ees seisvaid väljakutseid ja kaitsta kodanike huve.
12. USA ja EL-i sanktsioonide tõttu on peamiste ostjate nõudlus venemaa nafta järele langenud. Samal ajal on Ukraina rünnakud tekitanud ka pakkumispoolseid probleeme. Novorossiiski sadama ründamine 14. novembri öösel tõi kaasa naftaekspordi hilinemise kaide kahjustuste tõttu. Kuigi üks kai parandati, on teine endiselt parandamata. Nafta laadimine Novorossiiskis on graafikust kaks kuni kolm päeva maas, ütlesid kolm olukorraga tuttavat inimest Reutersile. Droonirünnaku tagajärjel peatati nafta pumpamine ja eksport ümberlaadimine Šeskarise nafta ümberlaadimiskompleksi naftahoidla ja maismaarajatiste, täpsemalt kaide 1 ja 1a, kahjustuste tõttu.
Nafta laadimine jätkus 16. novembril, kuid mitte täisvõimsusel. Suured Suezmaxi tankerid (140 000 tonni kandevõimega) on viidud kai 1a juurde; kai 1 on endiselt jõude, ütles üks allikatest Reutersile. Tema sõnul pole osa kai ääres kahjustatud seadmeid veel parandatud ning sadamal on keeruline kaotatud aega kiiresti tasa teha ja laadimisgraafiku juurde naasta. Eksport võib olla võimalik novembri lõpuks, kui tormist ilma ei tule. Oktoobris oli ekspordiks veetud nafta keskmine päevane maht 3,22 miljonit tonni (760 000 barrelit); novembri maht pidi tööstusallikate andmetel olema veidi väiksem.
venemaa püüab nafta eksporti jätkata, kuigi India rafineerimistehased, mis saavad toornafta peamiselt Musta mere ja Läänemere sadamatest, on oma tarbimist vähendanud. Ka Hiina rafineerimistehased, mis ostavad naftat peamiselt Kaug-Idast ja Arktikast, on hakanud olema äärmiselt ettevaatlikud. Sellises olukorras on tankerites endiselt märkimisväärsed naftakogused, mis triivivad ja ootavad ostjate tagasitulekut. Alates augusti lõpust on Bloombergi andmetel merel olevate tankerite naftakogus suurenenud 16%. kremli pressisekretär dmitri peskov teatas esmaspäeval, et venemaal on vajalik võimekus Novorossiiski rünnaku tagajärgedega kiiresti tegeleda ja kõik ekspordisaadetised taastada.
13. putin püüab leida ühist keelt, mis võimaldaks tal jätkata dialoogi Donald Trumpiga ilma Ukraina sõda lõpetamata. venemaa otseinvesteeringute fondi juht kirill dmitriev, kellest on saanud putini mitteametlik saadik Ameerika Ühendriikides, arutas uue vangide vahetuse võimalust oktoobri lõpus Ameerika Ühendriikides toimunud visiidi ajal, teatab Axios. dmitrijev ise rääkis sellest väljaandele. „Kohtusin mõnede Ameerika ametnike ja Trumpi meeskonna liikmetega mitmete humanitaarküsimuste, näiteks võimaliku vangide vahetuse osas, mille kallal Ameerika pool töötab,” ütles ta telefonitsi.
venemaa loodab, et selline vahetus näitab tema head tahet ja tugevdab usaldust riikide vahel, ütles olukorraga tuttav allikas Axiosele. Allikas teatas ka, et dmitriev arutas ideed Trumpi eriesindaja Steve Witkoffiga, kes on mitu korda Moskvas läbirääkimisi pidanud, ja teiste administratsiooniametnikega. Washingtonis peetud kõnelused olid positiivsed, kuid kokkuleppeid ei saavutatud, ütles USA ametnik Axiosele. „USA tervitab iga kinnipeetud ameeriklase vabastamist,” lisas ta.
venemaa vanglates ja eeluurimiskeskustes peetakse kinni vähemalt kaheksat ameeriklast. Ei USA ametnik ega dimitrijev öelnud, kes konkreetselt vahetusse kaasatud võivad olla. On teada, et vangide seas on üks isik, keda USA võimud peavad alusetult kinni peetuks. See on 73-aastane Stephen James Hubbard, kes mõisteti 2024. aastal kuueks aastaks ja kümneks kuuks vangi väidetava palgasõdurina Ukraina poolel teenimise eest. Tegelikult elas inglise keele õpetaja Hubbard Izjumis, kus vene väed ta 2022. aastal linna okupeerimise ajal vangi võtsid. Hubbardi sugulased eitavad, et ta Ukraina poolel võitles, viidates muu hulgas tema vanusele. USA välisministeerium võib USA kodaniku teises riigis alusetult kinni peetuks määrata, kui ta on süüdi mõistetud ilma seadusliku aluse või nõuetekohase menetluseta.
USA võimud teevad erilisi jõupingutusi selliste isikute vabastamiseks. Ebaõiglaselt kinnipeetute hulgas olid Wall Street Journali korrespondent Evan Gershkovich, kes oli kaasatud Joe Bideni administratsiooni 2024. aasta vangide vahetusse ja Ksenia Karelina, USA ja venemaa kodanik, kes sai 12-aastase vangistuse 51 dollari annetamise eest New Yorgis asuvale heategevusorganisatsioonile, mis pakkus Ukrainale humanitaarabi. Karelina vabastati Trumpi aprillikuu vangide vahetuse ajal.
Oktoobris tühistas Trump ootamatult kohtumise putiniga Budapestis pärast seda, kui ta ise, samuti ootamatult, kohtumisest teatas. Üks kohtumisele kaasa aidanud tegur oli ebaselge telefonikõne riigisekretär Marco Rubio ja välisminister sergei lavrovi vahel. Pärast seda kehtestas Trump oma teise presidendiaja esimesed olulised venemaa-vastased sanktsioonid – Rosnefti ja Lukoili vastu.
14. Kui venemaa ründab NATO idatiival asuvaid riike ja allianss hakkab Lääne-Euroopast, kus asuvad tema peamised kontingendid ja sadamad, sõdureid, sõjavarustust ja laskemoona üle viima, võtaks see aega kuni kuus nädalat. Euroopa tsiviilinfrastruktuur on vägede massiliseks transpordiks halvasti ette valmistatud ning vastuseks venemaa ohule üritavad EL-i riigid luua sõjalist Schengenit. Praegu võtaks sõdurite transport strateegilistest lääne sadamatest venemaa või Ukrainaga piirnevatesse riikidesse umbes 45 päeva, vahendab Financial Times, viidates EL-i ametnike hinnangutele, kes kavatsevad kolmapäeval esitada uued sõjalise mobiilsuse ettepanekud.
Nende sõnul on eesmärk vähendada seda ajakava viie või isegi kolme päevani. Vägede täpne arv ja nende marsruudid on salastatud teave. NATO diplomaadid pidasid aga üldiselt täpseks analüütikute hinnanguid, mille kohaselt paigutatakse Mandri-Euroopasse Ameerika Ühendriikidest, Kanadast ja Ühendkuningriigist umbes 200 000 sõdurit, umbes 1500 tanki ja üle 2500 muu soomusmasina. „Sõjaline mobiilsus on tõhusa julgeoleku ja kaitse oluline komponent ning õige taristu aitab liitlastel tagada õigete vägede toimetamise õigesse kohta õigel ajal,” ütles alliansi pressiesindaja.
Kõik sellise operatsiooni elemendid peavad toimima nagu kellavärk, ütles Bundeswehri kindralleitnant Alexander Solfrank, kes vastutab Saksamaa ettevalmistuste eest juhtrolliks. Tema sõnul on eesmärk saata venemaa võimudele tugev heidutussignaal: „Me teame, mida te teete, ja me oleme valmis. Vaadake, me oleme siin.” Kuid praegu on sillad, mis ei suuda sõidukite raskust toetada, erineva rööpmelaiusega raudteed ja bürokraatlikud takistused endiselt tõsiseks takistuseks selle tagamisel, et „me oleme siin”. Solfrank ise väitis novembri alguses, et venemaa „võib juba homme alustada piiratud rünnakut NATO territooriumile”.
Samal ajal, 2022. aastal, pärast Ukraina sissetungi, ei suutnud Prantsusmaa saata tanke Rumeeniasse lühima maismaatee kaudu läbi Saksamaa ja oli sunnitud need Vahemere kaudu transportima. Kuna Saksa toll keeldus tanke läbi laskmast, pidades neid kohalike teede jaoks liiga raskeks, võttis protsess päevade asemel mitu nädalat. Sellest ajast alates on ametnikud alustanud tööd sõjalise Schengeni loomise nimel, mis standardiseeriks erinevaid eeskirju, sealhulgas tehnilisi, tolli- ja turvaeeskirju. Samal veoautokolonnil võivad igas riigis olla erinevad nõuded, kurdab Prantsuse parlamendi liige François Kalfon, kes vastutab sõjaväe transpordi küsimuste eest.
Dokumentatsiooni digitaliseerimine on ebatõenäoline, kuna NATO eelistab küberrünnakute kartuses paberkandjal koopiaid. 2024. aastal allkirjastasid Holland, Saksamaa ja Poola lepingu, et hõlbustada piiriülest sõjaväetransporti nende vahel. Sel eesmärgil pöörduvad nad muu hulgas eraettevõtete poole. Sel aastal sõlmis Bundeswehr 260 miljoni euro suuruse lepingu relvatootja Rheinmetalli osakonnaga, mis toetab sõjaväekolonne kõigega alates vooditest kuni tankide hoolduskeskusteni. Hollandi kaitseministeerium kaalub vanade rongide muutmist mobiilseteks haiglateks venemaaga sõja korral.
Euroopa alles hakkab probleeme mõistma, ütles Euroopa Raudteeassotsiatsiooni (CER) tegevdirektor Alberto Mazzola. EL-i standardsed tunnelite ja sildade vahekaugused, mis võimaldavad kaubarongidel läbida, on sõjavarustuse jaoks liiga kitsad. „On vaja kontrollida, millised Euroopa tunnelid selleks sobivad,” ütles Mazzola. CERi andmetel võib umbes 15 000 sõdurist ja 7500 sõidukist koosneva kergediviisi transportimiseks vaja minna kuni 200 rongi, igaüks 42 vaguniga – kokku 8400 vagunit. Probleemi tekitab ka Balti riikide erinev rööpmelaius, mis on venemaa rünnaku suhtes kõige suuremas ohus. Rail Baltica projekt, mis näeb ette kiirraudtee ehitamist Eestist läbi Läti ja Leedu Poolasse Euroopa standardrööpmelaiuse abil, kogeb olulisi viivitusi. Ka Hispaania ja Portugali rööpmelaius erineb Euroopa standardist, mis põhjustab viivitusi tarnetel nendest riikidest.
Lõpuks, kuni sõja puhkemiseni peab sõjavägi vägede liigutamisel järgima tsiviilreegleid ja -seadusi. Rooma NATO Kaitsekolledži teadur Yannick Hartmann ütles: Kui kuulutatakse välja tõeline sõda, kaovad kõik need bürokraatlikud takistused. Aga kui see välja kuulutatakse, on juba liiga hilja. Ja see on peamine raskus… Ja praegu me sõjas ei ole. Osa vägede liigutamiseks kuluvast ajast kulub otsuste tegemisele, lisas USA vägede endine ülemjuhataja Euroopas erukindral Ben Hodges.
15. USA presidendi Donald Trumpi administratsioon teeb salaja venemaaga koostööd uue 28-punktilise Ukraina sõja lõpetamise plaani väljatöötamisel. Sellest teatas Axios, viidates Ameerika ja venemaa ametnikele. Väljaande andmetel jagunevad plaani 28 punkti nelja põhikategooriasse: rahu Ukrainas, julgeolekugarantiid, julgeolek Euroopas ning USA tulevased suhted venemaa ja Ukrainaga. Samal ajal märgitakse, et pole veel selge, kuidas plaan kavatseb lahendada vastuolulisi küsimusi, eriti seoses kontrolliga Ida-Ukraina territooriumide üle, kus vene väed järk-järgult edasi liiguvad.
Anonüümse USA ametniku sõnul juhib plaani väljatöötamist Trumpi eriesindaja Steve Witkoff. Ta arutas seda üksikasjalikult putini saadiku kirill dmitrijeviga. „dmitrijev väljendas optimismi eduka kokkuleppe võimaluste suhtes, sest erinevalt varasematest katsetest „tunneme, et venemaa seisukohta kuulatakse tõepoolest ära,” märgivad artikli autorid. Nimetu Ukraina ametnik kinnitas väljaandele, et Witkoff arutas seda plaani ka Ukraina riikliku julgeoleku- ja kaitsenõukogu sekretäri Rustem Umeroviga nende nädala alguses Miamis toimunud kohtumisel. „Me teame, et ameeriklased töötavad millegi kallal,” ütles Ukraina ametnik.
Ameerika allikas teatas, et Ühendriigid on hakanud oma plaane jagama Euroopa liitlastega. Ta märkis, et Valge Maja usub, et on olemas reaalne võimalus kaasata sellesse plaani nii Ukraina kui ka Euroopa pool. Ametnik lisas ka, et plaani kohandatakse, et võtta arvesse erinevate osapoolte ettepanekuid. „Usume, et praegu on selle plaani jaoks soodne aeg. Kuid mõlemad pooled peavad olema praktilised ja realistlikud,” ütles ta. dmitriev ütles väljaandele, et peamine idee oli tugineda põhimõtetele, milles Trump ja putin oma augustikuisel Alaskal toimunud tippkohtumisel kokku leppisid, ning valmistada ette ettepanek Ukraina konflikti lahendamiseks, samuti USA ja venemaa suhete taastamiseks ja venemaa julgeolekuküsimuste lahendamiseks. „See on tegelikult palju laiem kontseptsioon, mille eesmärk on sisuliselt välja selgitada, kuidas me saame lõpuks tagada püsiva julgeoleku mitte ainult Ukrainas, vaid kogu Euroopas,” teatas ta. Ta rõhutas ka, et sellel dokumendil pole mingit seost Ühendkuningriigi juhitud relvarahu algatusega, mis tema sõnul ei arvesta venemaa seisukohta.
18. novembril teatas Bloomberg, et Ukraina president Volodõmõr Zelenski soovib kasutada USA kasvavat survet venemaale, et taaselustada takerdunud diplomaatilised pingutused sõja lõpetamiseks. Allikad märkisid, et Zelenski sõidab täna 19. novembril Türki, et kohtuda president Recep Tayyip Erdoğani ja USA eriesindaja Steve Witkoffiga. Üks allikas teatas, et Türgi välisminister Hakan Fidan võib isiklikult edastada Moskvale kõneluste tulemused. See sõltuks aga positiivsest tulemusest, sealhulgas võimalikust vangide vahetusest.
Njah, kremli juht ja teised sealsed võtmeisikud on korduvalt läbi nelja aasta kinnitanud, et nende peaeesmärgid Ukrainas on sealse võimu vahetus kremlimeelse vastu integreerides sellega Ukraina venemaa külge ning Ukraina liitumise takistamine nii NATO kui EL-iga. Üritan mõista Trumpi mõttemaailma aga eip lihtne see ole, paljudes tegevustes kumab läbi soov olla ärimees, mitte riigi juht või poliitik. Isegi vene naftafirmadele lõpuks sanktsioonide kehtestamine (ok, kuupäev pole siiski veel kukkunud) võib olla osaliselt hoopis mäng liigutamaks vene naftafirmade varad USA ettevõtete kätte soodsa hinnaga. Kahjuks ka vastuoluliste lubadustega vehkimine tariifide teemal sellise mulje jättis, sest kes teadis ütlust hetk enne, see börsil suuri summasid teenis…
16. Lääne meedia teatel saatis USA president Donald Trump kolmapäeval Kiievisse läbirääkimistele kõrgetasemelise Pentagoni delegatsiooni osana oma administratsiooni püüdlustest uuendada läbirääkimisi venemaa sõja lõpetamiseks Ukrainas. Allikas: Wall Street Journal (WSJ), Politico. WSJ teatab, et kaks ametnikku ütlesid, et armee sekretär Dan Driscoll koos kahe USA armee kindraliga peaks pidama läbirääkimisi Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski ja teiste Ukraina ametnikega, samuti kõrgemate sõjaväe- ja tööstusametnikega. Driscoll plaanib hiljem kohtuda ka venemaa ametnikega.
Politico teatab, et USA delegatsiooni visiit toimub ajal, mil venemaa on suurendanud oma surmavaid raketi- ja droonirünnakuid tsiviilsihtmärkide vastu Ukrainas ning lääne liitlased näevad vaeva uute viiside leidmisega, et jätkata relvade tarnimist Ukrainale, mis on sõjas. WSJ: „Valge Maja otsus Driscolli ja kõrgemate sõjaväeohvitseridega ühendust võtta on osaliselt tingitud veendumusest, et Moskva võib olla avatum sõjaväe vahendatud läbirääkimistele, samuti pettumusest, et arvukad varasemad katsed pole tulemusi andnud. …Driscoll sõidab Ukrainasse, et kohapeal olukorda üle vaadata. Ta osaleb Ukrainas toimuvatel kohtumistel ja annab oma järeldustest Valgele Majale aru,” ütles üks kõrgem valitsusametnik. „President on selgelt öelnud, et on saabunud aeg tapmine lõpetada ja sõja lõpetamiseks kokkuleppele jõuda.”
Teise valitsusametniku sõnul on Driscolli missiooniks Trumpi rahuläbirääkimiste jätkamise toetamine. WSJ lisab, et Driscolli ülemus, kaitseminister Pete Hegseth, pole pärast jaanuaris ametisse asumist Kiievis käinud. Otsus saata armee tsiviiljuht, kelle töö keskendub peamiselt sõdurite väljaõppele ja varustamisele, on ebatavaline. Kuid Trump tugineb sageli sellistele saadikutele, sealhulgas endisele eriesindajale Steve Witkoffile. Pole selge, kas Driscoll jagas Zelenskiga Valge Maja uut läbirääkimisettepanekut, mis oli varem nõudnud mõlema poole sõjalise tegevuse külmutamist praegustel rindel Ida-Ukrainas, et kiirendada läbirääkimisi lahenduse leidmiseks.
Ühe ametniku sõnul tekkis idee saata Driscoll, kes oli Yale’i õigusteaduskonnas asepresident J.D. Vance’i kursusekaaslane, Ukrainasse ja seejärel venemaale Trumpi ja Vance’i vestluse käigus. Politico: „Visiidi peamine eesmärk on kaasata Ukraina juhtkond pikaleveninud rahuprotsessi venemaaga, hoolimata sellest, et Moskva on tagasi lükanud kõik varasemad USA ja Ukraina katsed vaenutegevust lõpetada.”
17. Lühiuudised
Mehitamata õhusõidukite süsteemiüksuse Phoenix teatel hävitasid piirivalvurid Toretski piirkonnas Hiina Tüüp 63 järelveetava mitmikraketisüsteemi (MLRS).
Lääne ja venemaa luureagentuurid peavad vaikselt tüli Jaroslav Mihhailovi pärast, keda peetakse DHL-i pakipommirünnakute taga olevaks. Nüüd, võltsitud passiga Aserbaidžaanis, otsivad mõlemad pooled teda taga, Moskva nõuab tema tagasisaatmist, samal ajal kui Poola, Ühendkuningriik, Ukraina ja Leedu suruvad peale tema väljaandmist Varssavile. Bakuu venitab, hoides teda jälgimise all, kuid mitte kinni peetuna.
Alates Ukraina täiemahulise sissetungi algusest on venemaa mobiliseerinud oma armeesse 35 271 Krimmi elanikku.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
LOE SIIT: Lõunaeestlase horoskoop aastaks 2026
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
