Sõja ülevaade: 1364. päev – vene pool sisenes järjekordsesse rindelinna
Avaldatud: 18 november, 2025
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 18. november 2025:
kaks küla kaotati, üks vabastati ja Siverskisse vene pool sisse sai.
1. Kõik sihtmärgiks sobib.
2. Kohati pole Donetski kandis voolu.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: üks küla kaotati.
6. Siversk: Siverskisse sisse saadi.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: Novopavlika vabastati ja edu-uudised Mõrnohradist ja Pokrovskist puuduvad.
9. Lõunarinne: veel üks küla kaotati.
10. Herson: muutusteta.
11. venemaa nafta hind langes USA sanktsioonide tõttu 36 dollarini barreli kohta.
12. „Tooted muutuvad kõhnemaks, aga hind jääb samaks.” venemaad on haaranud kokkutõmbumisinflatsioon.
13. Hiina on alustanud tuumakatsetuste polügooni ettevalmistamist.
14. venemaa kasutab juturoboteid, et luua illusioon ukrainlaste okupatsiooni tervitamisest.
15. Ukraina rahvasaadik Kostenko lööb massilise deserteerumise pärast häirekella.
16. Lühiuudised
venemaa on otsustanud, et 20 000–30 000 ohvrit kuus on hind, mida nad on nõus maksma iga 500 vallutatud ruutkilomeetri eest.
151 vene poole rünnakut. Eks samas proportsioonis langes ka enamuses sektorites rünnakute arv ning kaotuste arv laseb arvata, et pisu reorgi võis eile vene poolel olla. Kahjuks jagub nii pommitamist (lennukid ja kaudtuli) kui droone.
Ukraina rindel võitlevate juhtide arvamus võitluseks udus: operatsiooni edu tugineb akustiliste andurite ja inimestest vaatlejate reaalajas saadud luurele, mis kompenseerib droonide piiranguid. Ukraina ülemad märkisid, et sellised ilmastikunähtused paljastavad haavatavused inimjõuga venitatud liinides, mis ajendas üleskutseid traditsioonilisema suurtükiväe järele, et tugevdada droonidel põhinevat kaitset. Rahvusvahelisel tasandil võib see kiirendada üleskutseid täiustatud uduvastase tehnoloogia (nt radariga varustatud droonide) järele lääne abipakettides.
Kahjuks näeb üha enam vene poole videosid, kus droonidega suudetakse edukalt töödelda Ukraina kaitseliine ja meeste hõredus ning suutmatus droone maha suruda tekitab auke Ukraina kaitses, mida suudab üha paremini vene pool ära kasutada. Õnneks enamuses lõikudes see veel nii pole. Kummagi poole droonimeeskonnad on sihtmärkide olulisuse nimekirjas top kolmes.
Lisaks teeb muret, et väga madalale on langenud nii kaudtuleüksuste kui muu tagalatoetuse tabamine. Eks kummagi poole kaudtuleüksused (ikka need, kes ellu on jäänud) on muutunud üha kiiremaks, kiirelt paika, lasud ja kohe minema. Enamus rinde lähedasest tagalatoetusest on ära läinud põhiliselt mootorrataste ja sõiduautode peale ning endale teadaolevalt seni sinna numbrisse ei panna.
Kahjuks näeb enda maskeerimise puudujääke ka Ukraina poolel. Eip oska arvata, mis lõiguti selle põhjuseks on, võimalusi mitmeid ja nende koosmõju vaid halvendab olukorda. Kindlasti on see parem hea väljaõppe ja motiveeritusega üksustes.
Arvata võib, et tulevik on enamuses AI droonide põhine, sest siis signaalide mahasurumine eip tööta ning eraldi eip pea ka juhtima. Kes hetkel rindel selles suunas eespool on, ei teagi…
1. Vaenlane tegi Harkivi oblastis asuvale Berestõni linnale raketirünnaku. On ohvreid, sealhulgas sai surma 17-aastane tüdruk. Teada on üheksa ohvrit, kellest seitse on plahvatusvigastustega haiglasse viidud, sealhulgas 16-aastasest poisist.
venemaa droonirünnaku tõttu Dnipros hilinesid mitmed rongid. Lööklaine lõi raudteejaamas mitu akent sisse, mis osaliselt katkestas piirkonnas elektrivarustuse. Hoone, kus asuvad Suspilne piirkondlik toimetus ja Ukraina Raadio Dnipro, sai kahjustada. Kokku anti teada 20-st plahvatusest ja põhiliselt tabati kortermaju.
Esmaspäeva õhtul toimunud rünnaku käigus kahjustasid vene droonid Türgi tankerit Orinda, mis vedas veeldatud maagaasi (LNG) ja oli saabunud Ukraina Izmaili sadamasse Doonau jõel. Laeval puhkes tulekahju. Kahjustatud aluse omanik oli üks Türgi suurimaid ettevõtteid, mis teeb koostööd Lukoiliga. Türgi lipu all sõitev tanker Orinda sai kahjustada. Turkiye Today andmetel vedas see 4000 tonni LNG-d. Meeskonna seas vigastada ei saanud; kõik 16 inimest evakueeriti, teatasid Türgi võimud. 125-meetrine tanker on alates 2023. aastast kuulunud Türgi ettevõttele Orinda Denizcilik A.Ş., mis on suure valdusfirma Lokai Enerji tütarettevõte. Grupi veebisaidil on kirjas, et see on Türgi juhtiv energiavarustusettevõte.
2. venemaa Telegrami meediakanalite teatel ründas Ukraina sõjavägi väidetavalt 18. novembri öösel okupeeritud Donetski oblastis venemaa kontrolli all olevat soojuselektrijaama. Sotsiaalmeediasse postitatud väidetavatel videotel näib olevat näha Donetski oblastis Zuhresi okupeeritud kogukonnas asuvast Zuivska soojuselektrijaamast lähtuvat suurt plahvatust ja sellele järgnenud tulekahju, mis järgnes tabamusele sihtmärgi pihta. Lisaks sai kahjustada Starobeshevskaja soojuselektrijaam, jättes paljud okupeeritud külad elektrita.
Ukraina rünnakud on okupeeritud Krimmis asuvat Sakõ termotuumaelektrijaama oluliselt kahjustanud. Rünnaku teateid toetavad nüüd DniproOsinti avaldatud satelliidipildid, mis kinnitavad rajatisele tekitatud mõju.
Belgorodi oblastis elav venelanna ütles, et vene väed heitsid piirkonnas 11 päeva jooksul kaheksa pommi, selgub Ukraina sõjaväeluure (HUR) 17. novembril avaldatud pealtkuulatud kõnest. Belgorodi oblast piirneb Ukrainaga ja satub sageli rünnaku alla, kuna see on üks piirkondadest, kust vene väed alustavad Ukraina linnade vastu raketi- ja droonirünnakuid. Ta lisas, et päev enne kõnet sai haavata 12 inimest ning kahjustada sai kaks väikebussi, kaheksa autot ja terve parkla. „venemaa lennundus jätkab Ukraina tsiviilelanikkonna ründamist juhtimis- ja korrektsioonimoodulitega varustatud õhupommidega. venemaal toodetud relvade tehniliste defektide tõttu ei jõua mõned pommid oma sihtmärgini ja langevad piirialal elavate venelaste pähe,” teatas HUR.
venemaal Omski äärelinnas asuvas gaasirajatises toimus võimas plahvatus. Põhjus teadmata.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: üks küla kaotati.
Uuesti on hakanud laienema vene poole kontrollitav ala üle vene piiri Kupjanskist põhjapool. Eilseks oli vallutatud Dvorizanske küla ja tundub, et tänu sellele tekib suurem võimalus tagada Oskili jõe läänekaldal paiknevate üksuste varustamine, sest Ukraina omadel kasvas veelgi vahemaa jõega paralleelselt mineva maanteega ning sellega kaasneb kahjuks nii droonide kui kaudtule mõju kahanemine.
Olukord Kupjanskis seni selguseta, kumbki pool oma edust linnas (ikka läänekaldal) teada annab. Ühtki kohta seni tuvastada edusammudest pole suutnud.
Lõmani suunal muutusteta.
6. Siversk: eilseks sai vene pool kanna maha Siverski linna lõunakvartalites. Edenemise pikkus u 1,5 km. Kui palju sinnani jõudnud soldateid ellu jäi, on veel teadmata, aga arvata on, et linnalahingud võivad peatselt ees oodata, kui nii lihtsalt suudeti eile linna sisse saada. Polnud nagu udu ka… eks ilm läheb seal soojaks, lubab seal isegi kuni 17 kraadi sooja ja mõne päeva pärast tuleb ka tihedamat sadu.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: jätkuvalt on selguseta täpsem seis nii Mõrnohradist põhjas asuva eenduva vene kombitsa põhjaserval. Õnneks pole palju ka vene poole kiitlemist sealsest edust.
Nii Mõrnohradis kui Pokrovskis ei suuda tuvastada Ukraina omade edusamme.
Ukraina omad suutsid tagasi võtta kontrolli Novopavilivka küla üle. Jalavägi koostöös droonimeeskondadega tööga puhastas hooned. Saadi vange. vene pool on juba asunud vähendama kaotuse tulemusi ning marginaliseerima rünnaku mahtu ja tähtsust.
9. Lõunarinne: küla kaupa vene pool edeneb.
Eilseks suudeti vallutada väike Hai küla sektori idatiival.
10. Herson: muutusteta.
11. venemaa nafta hinnad jätkavad langust India ja Hiina nõudluse vähenemise tõttu, mida tabasid USA sanktsioonid Rosnefti ja Lukoili vastu. Bloomberg teatab Arguse andmetele viidates, et venemaa naftatootjate peamise ekspordiklassi Uurali hind langes eelmise nädala lõpus Novorossiiski sadamast laadituna 36,61 dollarini barreli kohta.
Uurali (Urals ing) allahindlus võrreldes Põhjamere Brenti toornaftaga ulatus 23,51 dollarini barreli kohta, mis on rekordiline tase alates 2023. aasta märtsist. Enne USA sanktsioone müüdi venemaa naftat venemaa sadamates 12–13 dollarit odavamalt kui Brent. Sellest ajast alates on allahindlus aga peaaegu kahekordistunud ja läheneb 2023. aasta alguses püstitatud rekordile 40 dollarit barreli kohta. vene toornafta hind langeb, kuna läheneb 21. november – tähtaeg, milleks kõik Rosnefti ja Lukoili vahelised tehingud tuleb lõpule viia.
Viis India suurimat rafineerimistehast, mis varem ostsid venemaalt umbes miljon barrelit päevas – Reliance Industries, Bharat Petroleum, Hindustan Petroleum, Mangalore Refinery and Petrochemicals ja HPCL-Mittal Energy – on juba keeldunud vastu võtmast saadetisi, mis peaksid saabuma pärast sanktsioonide täielikku rakendamist. Hiina riigile kuuluvad ettevõtted Sinopec ja PetroChina, aga ka väiksemad eraomandis olevad rafineerimistehased on samuti teatanud Lukoili ja Rosnefti otseostude boikotist. Rystad Energy andmetel on ostjate streik mõjutanud peaaegu 45% venemaa naftaekspordist Hiinasse.
Selle tulemusel kogunevad naftafirmadele müümata kogused, mis jäävad ujuvmahutiteks ümber ehitatud tankeritele. JPMorgani hinnangul on umbes kolmandik venemaa naftaekspordist – ehk 1,4 miljonit barrelit päevas – merre kinni jäänud.
„venemaa naftaeksport siseneb uude häirete faasi, kuna Rosnefti ja Lukoili vastased sanktsioonid jõustuvad (21. novembril), mis ajendab kahte suurimat ostjat Indiat ja Hiinat oma detsembrikuu oste järsult vähendama,” kirjutasid JPMorgani analüütikud.
venemaa võimud eeldavad, et eelarve saab veelgi löögi nafta- ja gaasitulude osas, mis on sel aastal juba langenud enam kui 20%, ütlesid kremlile lähedased allikad Bloombergile.
Ühe agentuuri allika sõnul on riigikassa kahjud vältimatud, kuigi nende suurust on raske arvutada. venemaa kaks suurimat naftaettevõtet moodustavad poole ekspordist ehk 2,2 miljonit barrelit päevas. Ja kui arvestada Surgutneftegazi ja Gazprom Nefti, mis on juba musta nimekirja kantud, on 70% välismaale eksporditavast naftast USA blokeerivate sanktsioonide all.
12. venemaa toidutootjad ja jaemüüjad vähendavad üha enam pakendite suurust, pakkudes tarbijatele sama hinnaga vähem tooteid ja varjates riigi tegelikku inflatsioonimäära. See „kahanemisinflatsioon” maksab tarbijatele aastas 1 triljon rubla (10 miljardit eurot) ehk 3% kõigist toidukulutustest, väidab venemaa Tarbijate Liit (RCCU). „Tooted „salenevad”, aga maksavad sama palju,” kirjeldab RCCU nähtust, mis tekkis 2010. aastate alguses ja levib kiiresti supermarketite riiulitel. „Enamik venelasi lihtsalt ei märka, et nad maksavad sama palju – aga vähema toote eest,” märgib liit.
Kahanemisinflatsioon on mõjutanud kõiki tootekategooriaid – toidukaupu, piimatooteid ja kondiitritooteid, kinnitab jaemüügiettevõtete ühingu (AKORT) juht Stanislav Bogdanov. Tootjad vähendavad pakendite suurust, et optimeerida inflatsioonikulusid ja pakkuda tarbijatele tuttavat toodet sama hinnaga.
Kahanemisinflatsioon on jookide segmendis kõige märgatavam, ütleb Ilja Mosjagin, Rahvusvaheliste Majandussuhete Instituudi vanemõppejõud: standardpudeli suurus on vähenenud 0,5 liitrilt 0,45 liitrile. Tee, kohvi, taimeõli ja pasta tootjad on vähendanud kaalu 10–20% ilma hindu muutmata, märgib Mosjagin.
NTechi hinnangul on toidupakendi keskmine suurus sel aastal vähenenud 3%, võrreldes eelmise aasta 1%-ga. Kahanemisinflatsiooni tõusu põhjustab tarbijaharjumuste muutumise trend, märgib AKORTi esindaja Bogdanov.
2025. aastal hakkas esimest korda pikka aega toidukaupade müük füüsilises mõttes (ühikutes, kilogrammides ja liitrites) langema, kuna tarbijad hakkasid massiliselt säästma. Romiri uuringute kohaselt otsib 68% tarbijatest praegu allahindlusi ja kampaaniaid ning 58% väldib teadlikult teatud tooteid, mida nad varem ostsid. Gallupi andmetel kurdab 31% venemaa kodanikest, et neil pole toidu jaoks piisavalt raha.
Mosjagini sõnul on hinnakahanemisest saamas süsteemne nähtus ja see jätkub ka 2026. aastal: tootjate kulud tõusevad ja nad otsivad võimalusi hindade diskreetseks tõstmiseks. „Kahanemisest on saamas täiendav sotsiaalse pinge tekitaja. See on eriti tundlik fikseeritud sissetulekuga venelaste ja madala sissetulekuga perede jaoks, kes on sunnitud kulutama rohkem põhitoiduainetele,” lisab Mosjagin.
SPFR teeb ettepaneku piirata hinnakahanemist riiklikul tasandil, nõudes pakendatud kaupade hinnasiltide kuvamist standardiseeritud mõõtühikute kaupa kilogrammi või liitri kohta. Lisaks usub SPFR, et tuleks kehtestada nõue kõigi ühe toote hindade, sealhulgas reklaamtoodete hindade ühtseks esitamiseks. See kehtib hinnasildi fondi, suuruse ja värvi kohta. Ametiühing usub, et need meetmed tagavad hinnakujunduse läbipaistvuse ja tarbijakaitse varjatud manipuleerimise eest.
13. Hiina laiendab ja uuendab kiiresti oma tuumakatsetuspolügooni Xinjiangi Uiguuri autonoomses piirkonnas (provints Loode-Hiinas), kus ta 1964. aastal esmakordselt aatomipommi katsetas, teatab Washington Post (WaPo) satelliidipiltidele ja ekspertide analüüsile viidates. Eesmärk pole mitte ainult jõuda järele Ameerika Ühendriikidele ja venemaale, vaid ka tagada tuumarelva mõju iga USA katse vastu takistamaks Taiwani vallutamist.
Sõjavägi on ehitanud uusi tunneleid ja teid, puurinud kõrbesse kaks suurt puurauku, mis võiksid saada aluseks spetsiaalsetele vertikaalsetele šahtidele suurema võimsusega tuumaplahvatuste läbiviimiseks, ehitanud tugirajatisi ja loonud elektrivarustuse, teatab WaPo. „Üldiselt näitab see märkimisväärset infrastruktuuri arengut viimase viie aasta jooksul ja testimisvõimaluste dramaatilist suurenemist,” ütles ajalehele Rennie Babiarz, AllSource Analysis asepresident, mis regulaarselt viib läbi nende objektide georuumilist analüüsi.
Esimesed tööd algasid 2021. aastal ja sel aastal jätkuvad need Babyarzi andmete kohaselt. Hiina jääb oma tuumaprogrammis Ameerika Ühendriikidest ja venemaast maha; See võib olla katserajatise ettevalmistuse põhjus. „Kuna Hiina on läbi viinud kõige vähem tuumakatsetusi, on tal palju vähem empiirilisi andmeid. Tal võib vaja minna täiendavaid katseid… et tuumarelvade kohta rohkem teada saada,” ütleb Carnegie rahvusvahelise rahufondi vanemteadur Tong Zhao.
Hiina võimalikud ettevalmistused tuumakatsetusteks toimuvad venemaa ja Ameerika Ühendriikide vaheliste pingete eskaleerumise keskel. putin kiitles taas imerelvadega – tuumajõul töötava Burevestnik-raketi ja Poseidon-tuumatorpeedoga. Vastuseks käskis Donald Trump Pentagonil viivitamatult alustada tuumarelvade katsetamist. USA demonstreeris diskreetselt ka salajast AGM-181 pikamaa-tuumaraketti, mida kandis B-52 pommitaja ametliku katselennu ajal.
Ameerika Teadlaste Föderatsiooni andmetel on USA-l, mis pole alates 1992. aastast tuumakatsetust läbi viinud, praegu 5117 tuumalõhkepead (millest 3700 on demonteeritud ja hoiustatud), venemaal on 5459 ja Hiinal 600. Põhja-Koreal on umbes 50 lõhkepead.
Stockholmi Rahvusvaheline Rahu-uuringute Instituut hindab, et Hiina arsenal kasvab 2030. aastaks umbes 1000 lõhkepeani.
Samal ajal on Hiina oma tuumaprogrammi arendamisel piiranguteta, samas kui USA-d ja venemaad seob uus strateegiliste ründerelvade piiramise leping START. See aegub aga 2026. aasta veebruaris ja putin peatas selle 2023. aasta veebruaris. Peking keeldub mis tahes lepingute arutamisest, kuna jääb USA-st ja venemaast kaugele maha.
Wall Street Journali andmetel tekitab Hiina tegevus juba Washingtonis ärevust ja mitte ainult tuumavaldkonnas endas. „Kogu meie tuumarelva moderniseerimise programm põhines eeldusel, et meie ja venemaa jätkame oma relvade vähendamist ning et Hiina ja Põhja-Korea ei kujuta endast ohtu USA-le. Need eeldused on osutunud valeks,” ütles ajalehele MIT tuumajulgeoleku keskuse direktor Vipin Narang, kes juhtis Joe Bideni ajal USA strateegilist relvastust Pentagonis. „Kui Euroopas puhkeb piirkondlik konflikt ja Hiina [samal ajal] otsustab Taiwani vallutada või vastupidi, satume väga raskesse olukorda.”
Xi Jinping on andnud oma sõjaväele käsu olla valmis Taiwani vallutamiseks 2027. aastaks, teatas USA luureteenistus, kuigi see ei tähenda tingimata, et ta annab sellise käsu nii pea. USA ja NATO sõjaväeametnike sõnul on aga kõige tõenäolisem stsenaarium samaaegne operatsioon: Hiina rünnakuga kaasneks venemaa rünnak ühele või mitmele NATO riigile ja võimalik, et Põhja-Korea sissetung Lõuna-Koreasse.
Ja samal ajal kui venemaa kasutab tuumaväljapressimist, et kompenseerida oma tavaarmee ebaõnnestumist, mis on Ukrainas võidelnud peaaegu neli aastat, arvutavad Hiina strateegid vastupidist. „Kuna USA kardab tavapärase sõja kaotamist, soovitavad mõned [neil] kasutada Hiina vastu Taiwani väinas tuumarelvi,” ütles WSJ-le Hiina kaitseministeeriumi julgeolekukoostöö keskuse endine direktor ja nüüd Pekingi Tsinghua ülikooli vanemteadur, erukolonel Zhou Bo. „Hiina peaks oma tuumaarsenali suurendama – mitte võrdsuse saavutamiseks, vaid punktini, kus USA ei julgeks isegi tuumarelvade kasutamist tema vastu kaaluda. Siis saab Hiina tavapärase sõja võita.”
14. 29-aastase Roman Košelevi VK lehel on postitatud foto spordisaalist koos tsitaadiga „Sport on elu”. Ta postitab iga päev uudiseid Ukraina erioperatsiooni ja natsismi edenemisest. Tema tellimuste hulka kuuluvad „Lepinguline teenistus venemaa kaitseministeeriumis” ja kümned uudistegrupid erinevatest piirkondadest.
Ainult Romani pole kunagi olemas olnud. Tema foto on võetud Telegrami kanalilt, mis käsitleb spordi toitumist, ja see leht, nagu tuhanded teisedki, loodi venemaa propaganda levitamiseks sotsiaalmeedias. kremli bottide tegevust jälgiva Botnadzori teenuse abil uuris Moscow Times, kuidas võltskontod imiteerivad venemaa toetust okupeeritud aladel.
kremli veebibotid ilmusid juba enne täiemahulise sõja algust Ukrainas. 2013. aastal teatas Novaja Gazeta Peterburis asuvast kontorist, kus internetitrollid kiitsid sotsiaalmeedias putinit ja Moskva linnapead sergei sobjaninit. 2017. aastal, pärast USA presidendivalimisi, uurisid RBC ajakirjanikud, kuidas sellised botid valimistulemusi mõjutasid. Mõlemad uurimised seostasid roboteid Wagneri erakapitalikompanii asutaja jevgeni prigožini organisatsioonidega, kes suri 2023. aasta augustis.
Kuid pärast prigožini surma jätkasid võltskontod tegutsemist. Fiktiivse Romani kommentaare võib leida nii Wagneri erakapitalikompanii grupis kui ka Luhanski, Zaporižja ja teiste piirkondade okupatsioonivõimude avalikel lehtedel. Oktoobri lõpus, kui Luhanskis toimus elektrikatkestus, kommenteeris robot: „Küünaldega majas ringi jalutamine on isegi romantiline. Ma arvan, et tuled tulevad varsti tagasi.” Päev varem tähistas ta puude langetamist okupeeritud Melitopolis.
Botnadzori andmetel jätsid võltskontod Berdjanski okupatsioonivõimude postituste alla vähemalt 1300 kommentaari. Jäljendades piirkonna päris elanikke, tähistasid nad Ühtse venemaa tööd riikliku lipu päeval ja 9. mail, kutsusid üles mitte paanikale vaenlase rünnaku ajal ning imetlesid venemaa sõjaväge, kes võitleb Ukraina vastu. Sarnaseid kommentaare jätsid robotid ka teiste okupatsioonivõimude postituste alla.
Inimõiguste organisatsiooni Piirideta Reporterid andmetel on kreml saavutanud täieliku kontrolli Ukraina okupeeritud aladel oleva meedia üle. Piirideta Reporterite digiosakonna juhi Vincent Berthieri sõnul on Ukraina okupeeritud aladest saanud „infomustad augud, kus ainult kremli häälekandjatel on lubatud tegutseda”. „Veebirobotid ei loo uusi narratiive, vaid kasutavad ära olemasolevaid konflikte ja vaidlusi nähtavuse ja legitiimsuse saavutamiseks. Nende mõju sõltub üldisest infokeskkonnast ja publiku vastuvõtlikkusest,” ütles Berthier väljaandele Moscow Times. „Okupeeritud aladel levitatav narratiiv püüab süstemaatiliselt õigustada sissetungi ja venemaa poliitika edendamist, luues mulje, et kõik toetavad venemaad ja tema esindajaid. See ei ole tõsi,” ütles Berthier.
Siiski on keeruline hinnata ainult robotite abil sotsiaalmeedias levitatava propaganda ulatust. „Desinformatsioon tugineb harva ühele tööriistale. Robotid tegutsevad koordineeritud ökosüsteemides, mis hõlmavad ka inimeste hallatavaid kontosid ja võltsitud uudiste veebisaite,” lisas analüütik.
30. septembril, Ukraina territooriumide annekteerimise aastapäeval, hakkasid robotid sagedamini postitama sõnumeid kremli poliitika toetuseks, märkis Moscow Times. Kommentaaride hulgas oli soov, et rohkem Ukraina piirkondi satuks venemaa kontrolli alla. „Samuti oleks hea annekteerida Harkiv. Aga see juhtuks ainult siis, kui korraldataks referendum. Me ei annekteeri seda muidugi jõuga,” kirjutas robot nimega Vasilisa. „Ma loodan näiteks referendumile Odessas,” kuulutas teine võltskonto kommentaarides uudisloo all, mis käsitles fraasi „ebasõbralikud riigid” kasutamist.
Mõnikord hakkavad robotid vaidlema päris kasutajatega, kes seavad kahtluse alla sõja ja militarismi tarkuse. Üks selline arutelu algas pärast seda, kui venemaa lasi NATO piiri lähedale välja Zircon hüperhelikiirusega raketi. „Miks ÜRO ei öelnud midagi, kui Ukraina võimud hakkasid LPR-i ja DPR-i vastu tulistama, kui need piirkonnad keeldusid russofoobiat toetamast? Kas sa pole segaduses, tarkpea?” kirjutas sarkastiliselt võltskasutaja Dmitri, süüdistades oma vestluskaaslast „SVO” põhjuste mittetundmises.
Mõni tund hiljem liitus aruteluga veel üks „kasutaja” – bot nimega Nadežda, kes väidetavalt on „koduperenaine ja armastav naine”. „[Raketi start on] lihtsalt õppus, see on kõik. See ei ole tingimata jõudemonstratsioon,” püüdis bot veenda. Kuid vaidlus vaibus kiiresti, kui üks osalejatest, kasutades spetsiaalset brauserilaiendust võltsitud VK kontode jälgimiseks, juhtis tähelepanu sellele, et „Dmitri” ja „Nadežda” on botid.
15. Ukrainas on ajateenistusest kõrvalehoidumise olukord kriitiline ning 80% ajateenijatest põgeneb väljaõppekeskustest ja aja jooksul võib kõrvalehoidujate arv võrduda praeguse armee suurusega. Sellest teatas rahvasaadik Roman Kostenko YouTube’i kanalil „Suur Lviv räägib”. „Meil on peagi sama palju deserteerunud ajateenijaid kui meie armees. Ja need inimesed esitavad siis oma nõuded neile, kes praegu võitlevad,” ütles rahvasaadik.
Kostenko rõhutas, et riik ei võta piisavalt meetmeid nende inimeste tagasisaatmiseks ega tingimuste loomiseks, mis takistaksid nende põgenemist ja julgustaksid neid oma kohust täitma. Probleemi ulatus: Kostenko sõnul põgeneb 80% ajateenijatest väljaõppekeskustest ja kõrvalehoidjate arv võib ulatuda miljoniteni.
„80% põgeneb nüüd väljaõppekeskustest ja riik ei tee midagi nende tagastamiseks ega tingimuste loomiseks, et nad kardaksid põgeneda ja oma kohust täita. Meil on miljoneid kõrvalehoidjaid, kes kõnnivad, peidavad end ja lihtsalt jälgivad,” ütles ta.
Tuletame meelde, et hiljuti avalikustas peaprokuratuur muljetavaldava statistika SZCH kohta. Selle andmetel deserteerus ajavahemikul 2022–2024 kokku armeest vähem inimesi kui 2025. aasta esimeses pooles.
16. Lühiuudised
Ameerika nafta- ja gaasifirma Chevron uurib Lukoili rahvusvaheliste varade omandamise võimalusi, ütlesid viis asjaga tuttavat inimest Reutersile. vene ettevõtte vastased sanktsioonid pidid täielikult jõustuma 21. novembril, kuid reedel väljastas USA rahandusministeerium mitu litsentsi, millest üks lubab ettevõtetel pidada Lukoiliga läbirääkimisi tema rahvusvaheliste varade ostmiseks kuni 13. detsembrini. Reutersi allikate sõnul kaalub Chevron Lukoili varade omandamist valdkondades, kus nende huvid kattuvad, mitte kogu oma rahvusvahelise portfelli ulatuses. Ameerika ettevõte ütles Reutersile, et järgib kõiki oma tegevusele kohaldatavaid seadusi ja määrusi ega kommenteeri äriküsimusi.
Pärast Ukraina sõja lõppu võidakse Ukraina armee saata EL-i idapiirile, et kaitsta võimaliku venemaa rünnaku eest, ütles Euroopa Komisjoni kaitsevolinik Andrius Kubilius. „Oleks hea, kui pärast Ukrainas rahu saavutamist oleks lahingutes läbiproovitud Ukraina armee valmis kohal olema kõigis meie piiriala riikides, alustades Balti riikidest ja Leedust, koos Saksa brigaadi ja roteeruvate Ameerika pataljonidega,” ütles ta Politicole.
NATO peasekretäri nõunik Boris Ruge teatas, et allianss ei nõustu venemaa droonide ja rakettide allatulistamisega Ukraina kohal, märkides, et liitlased kaitsevad end ja pakuvad Kiievile abi. Ametnik tegi selle avalduse intervjuus Leedu avalik-õiguslikule ringhäälingule LRT.
Volodõmõr Zelenski ja Emmanuel Macron allkirjastasid kavatsuste protokolli, mis käsitleb umbes 100 Prantsuse Rafale hävituslennuki eelseisvat ostmist firmalt Dassault Aviation.
FSB väidab, et mitme vene võtmeisiku suhtes plaanis Ukraina atendaati (üks olla šoigu) ning seoses sellega olla arreteeritud paar narkomaani ja üks Aasiast pärit migrant. Kas asi ka tõsi on või plaanib hoopis vene pool miskit sarnast Ukraina suunal, jääb hetkel vastuseta…
Valge Maja ametnik ütles, et USA president Donald Trump on valmis allkirjastama seaduse, mis kehtestab venemaa vastu sanktsioonid, kui tal säilib õigus teha nende meetmete kohta lõplik otsus. Pikemalt ei kirjuta, sest sel mehel liialt palju tühje lubadusi…
Bloomberg teatab, et EL valmistab Ukrainale ette 90 miljardi euro suurust toetust, kui külmutatud venemaa varade kasutamise plaan ebaõnnestub. Euroopa Komisjon on välja toonud kolm võimalust: otsetoetused liikmesriikidelt, EL-i ühine laen või varade kasutamine laenutagatisena. Belgia blokeerib jätkuvalt Euroclearis hoitava 200 miljardi euro täielikku kasutamist.
Ungari peaminister Viktor Orbán algatas järjekordse rünnaku EL-i toetuse vastu Ukrainale, võrreldes rahalist abi „järjekordse viinakasti saatmisega alkohoolikule”. Ta kritiseeris EL-i plaane rahastamise suurendamiseks, süüdistades Brüsselit korrumpeerunud „sõjaväemaffia” toetamises vastutuse nõudmise asemel. Orbán väitis, et Euroopa liigub sõjamajanduse suunas ja hoiatas, et EL on kokkuvarisemise teel, kui jääb praegusele teele.
venemaa kasutab juhitavate pommide ja raketiosade tootmiseks Hiina, Jaapani ja Taiwani tööpinke, selgub Ukraina sõjaväeluure HUR-i uuest luureandmetest. OSINT-i uurijad tuvastasid venemaa pommide tootmisliinidel Okuma (Jaapan) ja Hisioni (Hiina) seadmeid ning stabilisaatorite ja raketisüsteemide, näiteks Iskanderi, tootmisel Taiwani AKIRA SEIKI ja ECOM masinaid.
venemaa on hakanud rindejoone lähedal kasutama uut tüüpi Shahedi drooni, mudel 101. See kannab 8–9 kg kaaluvat lõhkepead ja selle tegevusraadius on mitusada kilomeetrit. Navigeerimiseks kasutab see neljaelemendilist CRPA-antenni ja see toodeti Iraanis 2024. aastal. venemaa valmistub tõenäoliselt selle mudeli kohapealseks tootmiseks.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Aga Anneli, miks jooksis Kesk Võrus ummisjalu Eesti elu tuksi keerajatega valitsusse?!
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
