Sõja ülevaade: 1363. päev – Ukrainast tuleb nirumaid uudiseid
Avaldatud: 17 november, 2025
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 17. november 2025:
Pokrovskist ja lõunarinde idalõigust tuleb pigem nirumaid uudised.
1. Kõik sihtmärgiks sobib.
2. Miskit ikka.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: võimalikud muutused Mõrnohradist põhja pool ja Mõrnohradi eluteega nirusti.
9. Lõunarinne: Huljaipole linnale saab vene pool kahest suunast lähemale.
10. Herson: muutusteta.
11. venemaa suurima külmutatud varade hoidla juht on ähvardanud EL-i kohtusse kaevata, kui see vara konfiskeeritakse.
12. venemaal on alanud traadiga internetiteenuse katkestused.
13. Moskvas keelduvad koolilapsed ja nende vanemad massiliselt Maxi paigaldamast.
14. „DPR” lubab kulutada miljard rubla turismile, mis hõlmab marsruute Ukraina sõjapaikadesse.
15. Jaapani peaminister arutab teemat lubada paigutada riiki Ameerika tuumarelvi.
16. Lühiuudised
216-st vene poole rünnakust 146 ümber Ukraina tööstuslinnade komplekti ning lõunarindel 36 rünnakut. Konveier töötab päris kõrgetele tuuridel ja ei usu, et sellist tempot ilma vahepeal reorgi tegemata suudetakse hoida. Jah, suurem mure on, kas Ukraina kaitse võimalik keskmisest kiirem hõrenemine võib tuua mõnes lõigus pikemaid samme tagasi lisaks lõunarinde idalõigule.
Videote ja piltide järgi näeb, et üha rohkem lisandub rünnakutele ka vene poole elukutselisi parema väljaõppega üksusi ehk siis vene kindralite arvamine võimalikust läbimurde tekitamisest on arvatavalt selle põhjustanud.
Jätkuvalt arvamusel, et Ukraina ei kaota sõda rindel (kuigi peab üha tihedamalt jälle tagasi astuma), vaid võib selle kaotada liialt jaheda Lääne toetuse tõttu. Me ei tee piisavalt ja ikka on tähtsam isiklik heaolu kui kuskil kellegi imperialistikud ihad ja inimeste hukkumine.
1. venemaa ründas eile Harkivis laste mänguväljakut Molnija drooniga. Linnapea Igor Terehhovi sõnul esialgsetel andmetel ohvreid ei olnud.
17. novembri öösel pommitasid vene väed Harkivi oblastis asuvat Balaklijat, sooritades kaks raketirünnakut kesklinna elamupiirkondade pihta. Kell 4 hommikul teatati, et esialgsetel andmetel hukkus kolm inimest, 10 inimest sai vigastada, sealhulgas 2011., 2007. ja 2010. aastal sündinud lapsed. Üheksa vigastatut viidi haiglasse ja üks inimene saab ambulatoorset ravi. Kahjuks laekub jätkuvalt teateid võimalikest inimohvritest.
Okupandid ründasid eile õhtul Hersonis drooni abil kiirabiautot, vigastades juhti ja parameedikut.
2. Ukraina relvajõudude peastaap teatas, et 16. novembri öösel Novokuibõševski naftatöötlemistehast ründanud Ukraina droonid saavutasid oma eesmärgi. Peastaap märkis, et töötlemistehases registreeriti plahvatusi ja tulekahju ning kahju ulatust selgitatakse välja. Novokuibõševski naftatöötlemistehas, mis asub Samaara oblastis umbes 1000 km kaugusel Ukraina piirist, kuulub Rosneftile. Selle tootmisvõimsus on 8,3 miljonit tonni aastas ja see toodab üle 20 tüüpi toote. Varem ründasid Ukraina relvajõud rafineerimistehast 19. oktoobril, mille tagajärjel sundis tehas seisma nafta esmase rafineerimise.
venemaa Musta mere sadam Novorossiiskis jätkas naftasaadetiste saatmist 16. novembril pärast kahepäevast pausi, mille põhjustas Ukraina raketi- ja droonirünnak, teatas Reuters, viidates kahele tööstusallikale ja LSEG andmetele.
venemaa uudisteagentuur RIA Novosti teatab, et Donetski mitmes piirkonnas oli eile õhtul elekter katkenud. Uudisteagentuuri TASS andmetel on suurem osa Donetskist elektrita. Okupatsioonivägede linnapea ivan prihhodko teatas elektrikatkestusest Horlivkas. Sotsiaalmeedia teated hõlmavad droonirünnakut ja elektrikatkestusi Donetski osades, samuti Jasõnuvatas, Makijivkas, Horlivkas, Jenakijeves ja teistes okupeeritud Donetski oblasti linnades. Samuti on teatatud mobiilse interneti probleemidest. Teated viitavad okupeeritud Donetski oblastis asuva Starobesheve soojuselektrijaama avariilisele seiskamisele. Põhjus on teadmata.
Mehitamata õhusõidukite rünnakud süütasid Kurski oblastis asuva Tsinkumi tehase. Rajatis varustas materjalidega venemaa sõjandussektorit.
Belgorodi oblastis Maslova Pristanis teatasid kohalikud elanikud valjust vilest, millele järgnes pauk, mis oli tõenäoliselt vene lennukilt kogemata alla kukkunud FAB-pomm.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: eile rindejoones muutusi ei tuvastanud.
vene okupandid on saanud käsu simuleerida kontrolli Kupjanski üle Harkivi oblastis, milleks nad heidavad droonide abil varustuspakkides venemaa lippe, teatas Ukraina relvajõudude ühendvägede grupp. Sõjavägi nimetas seda Potjomkini vallutamiseks, märkides, et okupandid lehvitavad lippe linnas, mida nad ei kontrolli.
Ei suuda seni leida kinnitust Ukraina edusammudele Kupjanski linnas, aga vahel on tõesti nii, et operatsiooni julgeoleku tagamiseks infot kinni hoitakse, eks näis.
Lõmani suunal tundub, et vene pool võis mitte suuta säilitada mõned päevad tagasi saadud väikest sillapead Novoselivka küla serval.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: jätkuvalt rahul Ukraina suutlikkusega siin lõigus.
8. Donetsk: elutee kipub katkema, kui muutusi protsessides ei tule.
Segased sõnumid Mõrnohradist põhja pool eenduva kombitsa põhjaküljel. Mõned blogijad näitavad nii Ukraina kui vene poole edusamme seal kandis. Vast homme targem.
Mõrnohradi suunas on alanud uus suurem erariietes infiltreerumine linna vene soldatite poolt. Eks Ukraina kaitsjad on hädas, sest pole rindelinnadest kõik kohalikud lahkunud…
vene soldatid jõudsid eile Pokrovskist 3 km põhja pool asuva taluni, enne kui neid tabas 25. õhudessantbrigaadi droonipomm. Uudis on topelt-halb, et sinna nii lihtne oli jõuda ehk siis ainuke nn elukoridor Mõrnohradi poole on väga-väga hõredalt mehitatud ja arvab, et pisu muudab nüüd vene pool Pokrovskisse suundudvate gruppide suunda otse põhja poole saavutamaks lõpuks selle koridori läbilõiget.
Ukraina ametlikud uudised küll teatavad edusammudest Pokrovskis, aga neid tuvastada ei suuda ja senised vene possad linna erinevates servades lasevad aimata, et päris nii see siiski pole. Ringleb ka rohkem kriitikanoote, et Ukraina kaotused võivad olla siin lõigus väga kõrged.
Ukraina kaitsjad on pärast vene õhudessantvägede Novopavlivka vallutamist olukorra kontrolli alla saanud, teatas 59. eraldi mehitamata süsteemide rünnakubrigaad. Uudise alguses oleval videos on näha okupantide surnukehad. Sõjavägi teatas ka ühe vene BMP-2 jalaväe lahingumasina hävitamisest ja BMP-1KSh hõivamisest. Anti teada: „Udu ära kasutades ehitasid katsapid Jalta ja Datšnõi vahele pontoonsilla ning vedasid sinna umbes 10 ühikut varustust. Kahjuks avastati nad hilja, mistõttu õnnestus vaenlasel hajutada maabumisvägi küla kesk- ja lõunaosas, mis oli varju otsides laiali läinud.” Nende andmetel oli sama päeva õhtuks hävitatud vähemalt üks tank ja jalaväe lahingumasin, ülejäänud sõidukite saatus oli teadmata; kaitsjad viisid läbi operatsioone venelaste tuvastamiseks ja ründamiseks.
Njah, kahjuks siiski nii optimistlik pole, sest erinevad allikad annavad teada, et vene pool on suutnud siiski külla tuua veel mõne soomusühiku ja soldateid. Mõned blogikanalid on märkinud küla hallis alas olevaks. Kindlasti Ukraina omasid seal pole ja kogu küla töötlus käib droonide ja kaudtulega. Abi pole hetkel ka ilmast, sest öist ja hommikust udu jagub palju ja tihedalt.
9. Lõunarinne: Huljaipole linnale saab vene pool kahest suunast lähemale.
vene väed heiskasid oma lipu Rivnopilja külas, eip tea, miks nii hilja ametlik uudis tuli, sest külas oli vene jalavägi juba hiljemalt 14ndal.
Kahjuks läheneb mitmest küljest vene pool kuidagi suht kartamatult Huljaipole linna poole, ning erinevate kanalite info põhjal kaotati Zeljonõi Hai ja Võsoke küla linnast idas. Kuna siin suunal kaitsvat jõge abis pole, siis transpordivahenditel on siin lõigul vabam manöövrivõime.
10. Herson: muutusteta.
11. Belgias asuv rahvusvaheline depositoorium Euroclear võib esitada kohtusse hagi, kui Euroopa Liit otsustab külmutatud venemaa varad arestida, ütles tegevjuht Valérie Urbain intervjuus Le Monde’ile. „See pole välistatud… On olemas seadused. Ja olenevalt õigusraamistikust otsustame, mida me saame ja tahame teha,” ütles ta vastuseks küsimusele. Urbain tunnistas, et tema meeskond pole veel hagi ette valmistanud, kuid märkis, et Euroclear on alates 2022. aastast laiendanud oma juriidilist osakonda 10-lt 200 töötajale. Praegu hoiab depositoorium külmutatud venemaa varasid 193 miljardi euro väärtuses, millest 180 miljardit eurot kuulub keskpangale.
„Eurocleari jaoks on kõige olulisem usaldus ja maine. Oleme peamine lüli, mis peab finantsturgude stabiilsuse tagamiseks jääma laitmatuks,” rõhutas ta. Urbain usub, et igasugune konfiskeerimist meenutav tegevus oleks ebaseaduslik ja vastuolus rahvusvahelise õigusega suveräänsete riikide varade osas. Kuid ta nimetas halvimaks stsenaariumiks stsenaariumi, kus neid vahendeid kasutatakse Ukraina laenu rahastamiseks, jättes Euroclearile kohustuse need tagasi maksta. „Kui sanktsioonid tühistatakse, võib venemaa igal hetkel tulla ja nõuda neid varasid tagasi. Kes siis tagastab meile 140 miljardit eurot ja kannab selle neile üle?” küsis Urbain.
Praegu kasutatakse külmutatud venemaa varade intresse Ukraina abistamiseks. See hõlmab laenu tagasimaksmist G7 (G7) ERA programmi raames, mille kogusumma on 45 miljardit eurot. 2025. aasta oktoobri lõpuks on EL ja G7 selle vormi raames eraldanud 25,3 miljardit eurot.
Samuti on plaanis anda Ukrainale 140 miljardi euro suurune „reparatsioonilaen”, mis on tagatud venemaa varadega. Eeldatakse, et vahendid rahastavad relvajõude. Ukraina peab laenu pärast sõda tagasi maksma, kuid ainult siis, kui ta saab venemaalt hüvitist. Selle skeemi pakkus välja Saksamaa kantsler Friedrich Merz. Reutersi allika teatel toetas algatust Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen ning ka Ameerika Ühendriigid kiitsid selle vaikimisi heaks.
Belgia oli algatuse vastu. Riigi võimud on korduvalt väljendanud muret, et venemaa vahendite laialdasem kasutamine võib käivitada kohtuasju, tekitada Euroopa valitsustele finantskohustusi, nõrgestada eurot ja õõnestada usaldust EL-i finantssektori vastu ning nõudnud kaitsegarantiisid.
Samal ajal kutsus Ukraina president Volodõmõr Zelenski EL-i üles ületama lahkarvamusi külmutatud venemaa varade kasutamise osas, öeldes, et see on riigi ellujäämiseks ülioluline. Kui 2026. aasta kevadeks rahalist abi ei anta, seisab riik silmitsi tohutu eelarveauguga.
Euroopa Komisjon plaanis pidada reparatsioonilaenu üle läbirääkimisi 2025. aasta lõpuks, eesmärgiga viia selle väljamaksmise ettevalmistused lõpule järgmise aasta alguses. Lisaks võivad EL-i tegevused mõjutada 8 miljardi dollari suurust laenu, mida IMF kavatseb Ukrainale järgmise kolme aasta jooksul anda. Otsust selle laenu kohta oodatakse detsembris.
12. Rostelecomi juhtmega interneti mittetöötamise üle on kurtnud enam kui 10 venemaa piirkonna elanikud. Probleemid algasid 15. novembril, selgub Downdetectori, Sboy.rf andmetest ja ettevõtte ametliku VKontakte lehe kasutajate postitustest. Sel ajal katkes internetiühendus Vladimiri, Ivanovo, Kostroma ja Jaroslavli oblastis.
Viimases piirkonnas sai kahjustada magistraalliin, mis põhjustas ulatusliku katkestuse, teatas Rostelecom. Ettevõte selgitas, et katkestus oli kolmandate isikute süül. Internetiühendus katkes ka Murmanski oblastis, Jamali Neenetsi autonoomses Okrugis ja Krasnodari oblasti osades. Sota teatel said tellijad aga ligi Digitaalse Arengu Ministeeriumi valges nimekirjas olevatele veebisaitidele.
16. novembri öösel ja hommikul kaebasid Rostelecomi internetiteenuse probleemide üle ka Mari Eli, Udmurtia ning Amuuri, Belgorodi, Kurski, Nižni Novgorodi, Pihkva, Samara ja Tšeljabinski oblasti kasutajad.
Digital Reporti kirjutab, et katkestuse iseloom viitab sellele, et tegemist oli enamaga kui lihtsalt kaablikatkestus. Selline valikuline juurdepääs – säilitades samal ajal valge nimekirja – on üks stsenaariumidest, mida näeb ette suveräänne RuNeti seadus. Väljaanne märgib, et katkestuse põhjuseks oli ebaõnnestunud võrgu isoleerimise harjutus, tsentraliseeritud filtreerimiskäsklus või TSPU (ohtude vastase tehnilise vahendi) seadmete ulatuslik rike.
Juhtmega interneti katkestused algasid pärast seda, kui putin pidas Julgeolekunõukogu liikmetega operatiivkoosoleku teemal „info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate abil toime pandud kuritegude vastane võitlus. kreml ei avaldanud selle kohtumise üksikasju. Sõna võttis siseminister vladimir kolokoltsev.
Vahetult enne seda allkirjastas peaminister mihhail mišustin määruse avaliku sidevõrgu tsentraliseeritud haldamise eeskirjade kohta. Selle tulemusel sai Roskomnadzor volituse RuNet globaalsest internetist lahti ühendada ja blokeerida kõik veebisaidid, kui riigis on ohte interneti stabiilsusele, turvalisusele ja terviklikkusele. Reageerimisprotseduurid kooskõlastatakse digitaalse arengu, kommunikatsiooni ja massimeedia ministeeriumi ning FSB-ga.
13. Vaid 7% Moskva koolilastest on installinud riikliku sõnumirakenduse Max, vaatamata valitsuse agressiivsele kampaaniale selle rakendamiseks. Need tulemused avalikustati Moskva Haridusministeeriumi kinnisel koosolekul, teatasid Novaja Gazeta ja antropoloog Aleksandra Arhipova. Nende andmete kohaselt on rakenduse alla laadinud vaid 20% koolilaste vanematest. Max suudab sihtida ainult õpetajaid, kes on administratiivse surve suhtes kõige haavatavam rühm – praegu on selle kategooria ulatus 62%. Siiski ei leitud ühtegi kooli, kus vähemalt 30% õpilastest ja 50% vanematest oleks sõnumirakenduse installinud.
Ministeerium nimetas neid numbreid ebapiisavateks. Samuti märkisid nad, et Maxi rakendamine on kõige keerulisem kvaliteetse ettevalmistusega asutustes – neid asutusi reastatakse igal aastal õpilaste ühtse riigieksami (USE) tulemuste põhjal. Näiteks riikliku sõnumirakenduse madalaimad allalaadimismäärad olid Zavelski gümnaasiumil nr 1543 ja Intellektuaalsel koolil.
Moskva koolide ja lapsevanemate vestlused hakkasid 1. septembril Maxi kolima, ütles sotsiaalarengu abilinnapea anastasia rakova. venemaa haridusminister sergei kravtsov kinnitas, et võimud ei sunni õpilasi Messengeri installima. Haridusasutustele anti aga korraldus, mis nõudis, et 30. detsembriks peaks Maxi iganädalase aktiivsuse osakaal töötajate seas ulatuma vähemalt 75%-ni ja 30% lapsevanemate ja õpilaste seas.
Õpetajad olid kohustatud saatma Maxi kaudu igapäevaseid tööalaseid sõnumeid. Mõnes haridusasutuses ähvardati õpilasi, kes keeldusid Maxi installimast, väljaviskamise või koolist väljaarvamisega.
putin käskis luua suveräänse Messengeri. Rakenduse koodi analüüsinud eksperdid jõudsid aga järeldusele, et tegemist on agressiivse nuhkvaraga, mis salvestab iga kasutaja toimingu. Alates 1. septembrist peab Max olema eelinstallitud kõikidesse riigis müüdavatesse elektroonikaseadmetesse. Võimud muutsid Messengeris registreerimise ka dokumentide elektrooniliseks allkirjastamiseks GosKljutšis kohustuslikuks.
Vaatamata aktiivsele reklaamile puudub kodanikel rakenduse vastu usaldus. ExtremeScani uuringu kohaselt ütles 47% venelastest, et nad püüaksid Maxi installimist vältida, samas kui vaid iga kolmas (34%) väljendas selleks valmisolekut.
Paljud kardavad valitsuse jälitustegevust ja hangivad spetsiaalselt Maxi jaoks teise telefoni või laadivad alla kolmanda osapoole kliendi, millel on isikuandmete kogumine keelatud. Sõnumitoojat arendab VK tütarettevõte, mida juhib presidendi administratsiooni esimese asetäitja poeg vladimir kirijenko.
14. Isehakanud Donetski Rahvavabariik (DPR) on otsustanud käivitada sõjaturismi. Regionaalne asepeaminister kirill makarov ütles RIA Novostile, et reisijatele pakutakse marsruute sõjalise hiilguse paikadesse, sealhulgas nendesse, mis on seotud 2014. aasta Donbassi kodusõja ja venemaa sissetungiga Ukrainasse, mis algas 2022. aastal ja kestab siiani. „Need on võtmepunktid, mis võiksid turiste ligi meelitada,” märkis ametnik, lisades, et muuhulgas räägitakse piirkonna külastajatele relvastatud konflikti ajaloost ja taustast ning näidatakse sõjaga seotud eksponaate.
Projekt algab 2026. aastal osana riiklikust projektist „Turism ja majutus”. makarov tunnistas, et piirkonna hotellide ja tubade inventuur on lahingute tagajärjel hävinud. „Me viime praegu selles valdkonnas läbi väga tõsist ülevaadet… Hakkame kindlaks tegema, mida tuleb kõigepealt taastada,” ütles ta. Tema sõnul investeeritakse 2026. aastaks „DPR” turismitööstusse üle miljardi rubla (10 miljoni euro). makarov ei avaldanud selle investeeringu allikat. Praegu on vene väed vallutanud umbes 80% Ukraina Donetski oblastist. Seal käib aktiivne võitlus ja paljud asulad on varemetes. Lisaks on piirkonnas bensiinipuudus ja tõsine veepuudus, mis on halva kvaliteediga ja mida tarnitakse vaid mõnel tunnil iga kolme kuni nelja päeva tagant.
Mais nimetas putin Donbassi maad viljakaks turismi arendamiseks ja kutsus ettevõtteid sinna investeerima. „Seal on palju väga huvitavaid komponente, sealhulgas jätkuv soodushüpoteeklaenude intressimäär jne. On palju, mille kallal tööd teha. Tingimused on tõeliselt atraktiivsed,” ütles ta kohtumisel Delovaja rossija liikmetega.
Juunis teatas putin, et 2030. aastaks peavad „DPR”, isehakanud Luhanski Rahvavabariik, ning tema annekteeritud Hersoni ja Zaporižja oblastid jõudma venemaa keskmisele tasemele kõigis põhinäitajates, sealhulgas elukvaliteedi osas. venemaa asepeaminister marat husnullin kinnitas, et võimud parandavad umbes 100 vallutatud asulas elutingimusi vähemalt 30% võrra ning seavad inimesed, nende vajadused ja nõuded esikohale.
15. Jaapani peaminister Sanae Takaichi kavatseb ajalehe Mainichi teatel muuta 1967. aasta kolme riikliku poliitika põhimõtet, mis keelavad riigil tuumarelvade omamise, tootmise ja kasutuselevõtu. Algatus tuleb keset oluliste riikliku julgeoleku dokumentide ajakohastamist. Täpsemalt teeb Takaichi ettepaneku tühistada tuumarelvade impordikeeld, kuna see nõrgestab USA heidutust. Praegu ei saa Washington selliseid relvi paigutada oma Jaapani sõjaväebaasidesse ega oma sadamates peatuvatele laevadele.
Küsimust arutatakse esialgu valitsevas Liberaaldemokraatlikus Parteis, mida Takaichi juhib, ja koalitsioonipartneritega. Konsultatsioonid algavad järgmisel nädalal. Kui parteid jõuavad ühtsele seisukohale, esitatakse see valitsusele soovitusena, mille järel peaminister teeb lõpliku otsuse. 11. novembril Dieedil peetud kõnes vältis Takaichi vastamist küsimusele, kas Jaapan jätkab kolme põhimõtte järgimist. Ta märkis, et praegu pole õige aeg selles küsimuses avaldusi teha, ning väitis ka, et Hiina rünnak Taiwanile võib luua olukorra, mis ohustab Jaapani ellujäämist ja võimaldaks riigil teostada oma õigust kollektiivsele enesekaitsele. See kutsus esile Pekingi terava reaktsiooni. Takaichi oli varem öelnud, et kui Jaapani julgeolek sõltub Ameerika Ühendriikidest, peaksid võimud kehtivaid tuumapiiranguid hoolikalt arutama.
kreml väljendas muret, et Jaapan näitab pärast uue peaministri valimist 21. oktoobril ebakindlust oma tuumavaba staatuse suhtes. venemaa presidendi pressiesindaja dmitri peskov ütles, et Moskva jälgib Takaichi avaldusi selles küsimuses tähelepanelikult.
Jaapani riikliku julgeoleku strateegiat uuendati viimati 16. detsembril 2022. Selles on sätestatud riigi õigus algatada vastulööke potentsiaalse vastase territooriumil asuvate sihtmärkide vastu. Selle saavutamiseks plaanivad enesekaitseväed suurendada oma 12. tüüpi rakettide laskeulatust, arendada oma hüperhelikiirusega relvi ja osta Ameerika Tomahawk tiibrakette. Dokumendis nõutakse ka sõjaliste kulutuste suurendamist 2%-ni SKP-st aastaks 2027, kuid Takaichi lubas selle eesmärgi saavutada graafikust varem.
Augustis teatas Jaapani parlamendi liige ja valitseva Liberaaldemokraatliku Partei riikliku julgeolekupoliitika nõukogu liige Rui Matsukawa, et Jaapan võib hankida tuumarelvi. Pärast seda, kui riik Teise maailmasõja lõpus aatomipommitamise läbi kannatas, oli see teema tabu. Nüüd aga ümbritseb Jaapan kolme tuumavõimu – venemaa, Hiina ja Põhja-Korea. Lisaks on USA Trumpi administratsiooni konfrontatiivne poliitika oma liitlaste suhtes õhutanud arutelusid suurema iseseisvuse vajaduse üle, märkis Matsukawa.
16. Lühiuudised
Orbán intervjuus Axel Springeri tegevjuhi Mathias Dofneriga, vahendab Politico: Ungari peaminister Viktor Orbán teatas, et Ukrainal pole mingit võimalust venemaa vastu peetavat sõda võita ning et Euroopa Liidu edasine rahaline abi on lihtsalt hullumeelsus, mis tapab EL-i.
venemaa ja Süüria sõjaväeametnike vahel toimus järjekordne kõrgetasemeline kohtumine, seekord Süüria pinnal. Süüria kaitseminister kindral Murhaf Abu Qasra kohtus venemaa asekaitseministri junus-bek jevkuroviga, et arutada kahepoolse sõjalise koostöö tugevdamist ja vägede vaheliste koordineerimismehhanismide parandamist.
venemaa sabotaažioperatsioonid. Varssavi lähedal asuval Poola raudteel, Ukrainasse suunduva peamise raudteearteri ääres, leidsid töölised 300 meetri pikkuse elektrilise detonatsioonikaabli. See viis kohe kõrvalasuvasse parklasse.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Aga Anneli, miks jooksis Kesk Võrus ummisjalu Eesti elu tuksi keerajatega valitsusse?!
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
