Sõja ülevaade: 1362. päev – mitmes lõigus eip lähe hästi
Avaldatud: 16 november, 2025
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 16. november 2025:
mitmes lõigus eip lähe hästi, aga sõja kaotamise ohtu siiski pole.
1. Sadu.
2. Nii jätkata.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: sillapea Vovtšanski kasvab.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: Mõrnohradi lõunaosas enam Ukraina omasid pole ja eip suuda neid tuvastada ka Pokrovskis.
9. Lõunarinne: veel üks küla kaotati ja jõuti Huliapole linnast 3 km kaugusele.
10. Herson: muutusteta.
11. venemaa väetiste eksport EL-i saavutas alates 2022. aastast üheksa kuu kõrgeima taseme.
12. Saratovi riiklikesse haiglatesse saadetakse preestrid, et naisi abordi tegemisest eemale peletada.
13. Üks suurimaid venemaa metallitootjaid teatas nõudluse languse tõttu investeeringute kärpimisest.
14. Lühiuudised
176 vene poole rünnakut, aga isikoosseisu kaotuste arvu suurem langus annab aimu, et tuntavalt vähenesid ründavate gruppide suurused. Eks videodes näeb põhiliselt 2-3 mehelisi seltskondi. Päris rahulik oli Sumõ suunal (2 rünnakut), Kupjanski kandis 5, Lõmani suunal 7, mujal siiski tihedam tegevus jätkus. Liugpomme 122, kaudtuld 4251 lasku aga droone kahjuks juba jälle üle 6 tuhande.
Käib tihe võitlus selle üle, kes suudab domineerida drooninduses ning hoida suurema kontrolli all vastase logistikaühendusi või ründavate üksuste lähenemismarsruute.
Kahjuks ei paku veel ilm Ukrainale leevendust ja kaoa oodatud maastiku nn põhjatuks muutumine pole seni alanud. Esimesed miinuskraadi küll Ukraina põhjaservale tänaseks jõudsid, aga ei enamat ja suurt pikka sajuperioodi ka veel pole porgnoosides novenmbri lõpuni. Küll jagub udu ja see kohati päris tihe.
Pisu märke siiski on, et venemaa ja okupeeritud alade sügavusse löögid hakkavad mõjutama vene sõjaväe tarneid rinde suunal. Loodan, et viimaste nädalate sarnane töötlus tõuseb ja kogu vene poole elektrivõrgu tasalülitamine Euroopa poolses osas ja okupeeritud aladel on ülivajalik.
1. vene okupandid tulistasid ja tapsid kaks end vangi andnud Ukraina sõdurit Zatõšje küla äärelinnas Polohivski rajooni Huljaipole kogukonnas Zatõšjes. Selle jäädvustas videos droon. Samal ajal teatas DeepState, et FPV droon tappis tapjad vaid 20 minutit hiljem.
Öösel töötas Kiievis ja selle ümbruses õhuhäire.
vene väed tabasid Optima-Pharmi, riigi ühe suurima ravimifirma, Dnipro ladu. Ladu hävis täielikult, kuid ükski töötaja vigastada ei saanud. Kahjude ulatus on siiani teadmata. Hävitatud ladu teenindas Ukraina lõunapiirkondi. See on kolmas rünnak Optima-Pharmi ladudele. 25. oktoobril hävitati Kiievis ettevõtte laokompleks ja kontor, kahju hinnati umbes 100 miljoni dollari suuruseks. See rünnak hävitas ka 20% Ukraina igakuisest ravimivarust.
2. Ukraina Julgeolekuteenistuse (SBU) droonid hävitasid 14. novembril Novorossiiskile toimunud ulatusliku rünnaku käigus lisaks sadama naftaterminali (Šesharis) nelja S-400 õhutõrjeraketisüsteemi, teatas allikas Ukraina Operatiivrelvajõududele ja UNIANile. „Väeosa juures oli umbes 12 S-400 Triumph õhutõrjeraketisüsteemi kanderaketti. On väga tõenäoline, et ka need said rünnakus kahjustada,” märkis allikas. Samuti hävitati Novorossiiskis satelliidipiltide kohaselt „kaks olulist radarit”, sealhulgas 96N6 („Juustulaud”) varajase hoiatamise radar ja 92N6 („Hauakivi”) sihtmärgi tuvastamise radar. Lisaks ründasid Ukraina väed 15. novembril Zaporižja oblastis Tokmaki linna lähedal venemaa sõjaväerongi (esmalt olid partisanid rikkunud raudtee, mistõttu rong seisma jäi).
venemaa linnades Volgogradis ja Samaaras kuuldi 16. novembri öösel plahvatusi ning kohalikud võimud teatasid droonirünnakust. Elanikud kaebasid tulekahjude üle, eriti naftatöötlemistehase lähedal. Volgogradis ja Volžskis toimusid plahvatused umbes südaöö paiku.
Telegrami kanali Exilenova+ andmetel said venemaa õhutõrjesüsteemide rikke tõttu nädala jooksul teist korda kannatada elamud. Volgogradi administratsioon teatas Dzeržinski ja Traktorozavodski rajoonides tekkinud kahjustustest ja väidetavatest inimohvritest.
Esialgsetel andmetel registreeriti mitu tabamust ka Volgogradi Lukoili naftatöötlemistehases.
Kohalike elanike sõnul kuuldi Samaaras ka kümneid plahvatusi, kuid kohalikud võimud pole juhtunut ametlikult kommenteerinud. Kinnitamata teadete kohaselt võidi rünnata Novokuibõševski naftatöötlemistehast ja alajaama.
Volgogradi lennujaam oli suletud 15. novembril kell 18.30 kuni 16. novembril kell 5.11 ja Samaara lennujaam kell 22.12 kuni 4.10. venemaa kaitseministeerium teatas, et õhutõrjeväed hävitasid väidetavalt Samara oblasti territooriumil 23 ja Volgogradi oblasti territooriumil 17 mehitamata õhusõidukit.
6500 km kaugusel piirist lasi Ukraina sõjaväeluure GUR õhku raudteerööpad Sosnovka asula lähedal Trans-Siberi raudteel. venemaa kasutab seda liini relvade importimiseks Põhja-Koreast.
Eile teatati, et Ukraina sooritas oma esimesed koordineeritud rünnakud venemaa elektrivõrgule. Voroneži termoelektrijaam purustati – 1000 venemaa tööstust jäi seisma. Orel kaotas 40% piirkondlikust elektrist ja 65% linnaküttest. Ukraina raketid hävitasid 25% generaatori võimsusest.
Täna öösel toimus kohalike teatel Simferoopolis kaks plahvatust, Novofjodorovkas Saki lennuvälja piirkonnas ja Sevastoopoli lähedal merel oli kuulda plahvatusi.
3. Kursk: rindejoones muutusteta.
4. Harkiv: kahjuks suudab vene pool laiendada oma sillapead Vovtšanskis ja tundub, et üle Vovtsa jõe on juba suudetud toimetada ka autosid. Arvata võib, et selleks pigem parvesid kasutatakse aga kuna tegu on seal metsa alaga, siis pisu lihtsam on seal varjatult toimetada.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta rindejoones.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: tundub, et Mõrnohradi lõunaosast on Ukraina omad lahkunud ning kahjuks ei näe linna põhja pool asuvas Rodinske linnas ka olukorra paranemist.
Pokrovskis suudab vene pool hoida alles oma eesmisi possasid linna loodeserval mõjutades osaliselt Ukraina võimalust siseneda linna aga ka mõjutamaks kogu logistikaahelat Mõrnohradi suunal. Juba üle nädala vähemalt on vene pool järjest toonud linna juurde 120 mm miinipildujaid (varasemalt olid vaid 82 mm-sed) ehk siis linnas sees järjest tõuseb vene poole võimekus hävitada sihtmärke ja seda ka linnast väljas.
Üritab küll ajada järge mööda portaale tuvastamaks Ukraina edusamme linnas aga seni leitud videosid eip suuda ühegi kohaga siduda tutvastamaks, kas nad toimetavad kuskil linna serval või linnas. Droonidega jaht on tõesti tihe ning lennunduse lööke ja kaudtuld pisu lisandub aga jätkuvalt on vene poole konveier tihedam ja suudab kaotused katta ja isegi ületada. Linnale lähenevad maanteed on küll pingsama Ukraina tähelepanu alla aga jätkuv tihe udu ei lase suurematel seiredroonidel jälgida suuremat ala tuvastamaks liikumisi. Lisaks on sel lõigul väga tugevad vene poole pingutused surumaks maha enamus sagedusalasid, et puuduks side, mis ei vähenda ainult üksuste vahelist suhtlemist vaid mõjutab ka droonide tegevust.
Jah, linn pole veel täielikult vene poole kontrolli alla aga enam ei suuda tuvastada ka kohti, mida kontrolliks Ukraina…
Kui Ukraina suudab siin lõigus hoida kaotuste suhet vähemalt 1:5-le, siis võib linna hoidmine isegi olla veel mõtekas aga jooksvat seisu kahjuks ei tea…
9. Lõunarinne: vene poole kired edusammud kahjuks sektori idalõigus jätkuvad ja eile kaotati Jablukove küla ning sealt mõned kilomeetrid lõunapool jõuti Huliapole linnast juba vaid 3km kaugusele (seal hukati kaks Ukraina sõjavangi). Hetkel eip näe veel ühtki Ukraina suundumust olukorra paranemiseks aga eks Ukraina juhtkond näeb olukorda ja loodan, et tehtavad otsused on õiged. Alati pole taandumine viga…
10. Herson: muutusteta.
11. 2025. aasta esimese kolme kvartali jooksul suurenes venemaa väetiste tarnimine ELi aastases võrdluses 5%, ulatudes 1,346 miljardi euroni, hoolimata juulis kehtestatud tariifidest, selgub RIA Novosti viidatud Eurostati andmetest. See on üheksa kuu kõrgeim näitaja alates 2022. aastast.
Poola ostis venemaalt enim väetisi jaanuarist oktoobrini 2025 (37% Euroopa koguimpordist), säilitades oma juhtpositsiooni eelmisest aastast, mil tema ostud venemaalt kolme kvartali jooksul moodustasid veerandi kõigist venemaa tarnetest ELi. Saksamaa järgnes 10%-ga, millele järgnesid Rumeenia (9%), Hispaania (7%) ja Prantsusmaa (6%).
2024. aastal oli Saksamaa üheksa kuu jooksul ostude poolest samuti teisel kohal 11%-lise osakaaluga. Sarnase osakaaluga oli ka Prantsusmaa. Nende riikide järel olid suurimad venemaa väetiste importijad Itaalia, Rumeenia, Belgia ja Hispaania (8%), Sloveenia (7%) ja Holland (5%).
Juulis kehtestas EL venemaalt imporditavatele väetistele tariifid: lisaks praegusele 6,5% väärtuselisele komponendile lisati spetsiifiline (st fikseeritud summaga) tariif – 40 eurot tonni kohta lämmastikväetiste ja 45 eurot tonni kohta komplekssete lämmastikku sisaldavate toodete puhul. 1. juuliks 2028 peaksid tollimaksud tõusma keelavale tasemele, mis on lämmastikväetiste puhul 315 eurot tonni kohta ja komplekssete lämmastikku sisaldavate toodete puhul 430 eurot tonni kohta. Sarnased tariifid on kehtestanud ka Ühendkuningriik.
Septembri lõpus teatas EL Euroopa väetisetööstuse ühenduse Fertilizers Europe algatusel uurimise algatamisest venemaalt imporditava karbamiidi suhtes. Organisatsiooni andmetel on venemaa seda tüüpi väetisi Euroopa turul dumpinguhinnaga müünud, kusjuures hinnanguliselt on tal 2025. aastaks juba 19% turust.
12. vene Õigeusu Kirik (VÕK) on otsustanud saata oma „komissarid” Saraatovi riiklikesse meditsiiniasutustesse, et veenda naisi abortidest loobuma. See tuleneb Saratovi ja Volski metropoliitignatiuse allkirjastatud dekreedist. Dekreedis kutsutakse üles intensiivistama jõupingutusi abordivastaste kiriku otsuste rakendamiseks ja VÕK osalemiseks sotsiaalteenistuse sfääris, seisab dokumendis.
Kaheksateist preestrit ja üks hieromonk on määratud naistekliinikutesse, et tagada tihedam koostöö kohaliku piiskopkonna ja meditsiiniasutuste vahel. Lisaks naiste raseduse katkestamisest loobumisele pakuvad preestrid patsientidele ja meditsiinipersonalile vaimset juhendamist. Vaimulikud koordineerivad seda tööd boris burlakoviga, kes on piiskopkonna perekonna, emaduse ja lapsepõlve kaitse osakonna juhataja.
Oktoobris teatas perekonnaküsimuste patriarhaalse komisjoni juht preester fjodor lukjanov, et vene Õigeusu Kirik taotleb isa hääleõiguse seaduslikku tunnustamist abordiotsuste tegemisel. „Laps on eostamise hetkest alates Jumala kingitus ja vastutus tema säilitamise eest lasub mõlemal vanemal. Isal peaks olema mitte ainult hääleõigus, vaid ta peaks ka Jumala ees vastutama oma lapse elu kaitsmise eest,” ütles ta.
Samal ajal jätkavad venemaa oblastid seaduste vastuvõtmist, mis keelavad trahvide ähvardusel abordile meelitamine. Kokku on 27 venemaa oblastit sellised seadused juba vastu võtnud, sealhulgas Peterburi, Kaliningradi, Belgorodi, Kirovi, Novgorodi, Vologda, Pihkva, Tveri ja Smolenski oblast. Kümnes teises oblastis on see küsimus kas arutatud või on vastav õigusakt juba seadusandlikes organites kaalumisel, teatas TASS.
13. Ühendatud Metallurgiaettevõte (OMK), mida kontrollib miljardär anatoli Sedõh (Forbesi andmetel 2,8 miljardi dollari väärtuses) ja Nord Streami torude tarnija, kärbib oma investeerimisprogramme oma toodete nõudluse vähenemise ja venemaa metallurgiatööstuse keerulise olukorra tõttu. Ettevõtte pressiteenistus teatas sellest Interfaxile. Täpsemalt öeldes peatab OMK, mis on üks venemaa suurimaid metalltoodete tootjaid energia-, transpordi- ja tööstussektorile, oma Almetjevski tehases õmblusteta torude tootmisüksuse ehituse kuni tööstusharu stabiliseerub.
Nagu kohalik väljaanne Business Online teatas, on investeeringute kaitse ja edendamise lepingu (IPPA) alusel eraldatud 50–70 miljardi rubla (500-700 miljoni euro) väärtuses investeeringud külmutatud. OMK tõi põhjuseks ekspordipiirangutega seotud raskused, samuti keskpanga kõrge intressimäära ja sellega seotud majanduse jahenemise. OMK märkis ka, et venemaa terasetootjaid takistab Hiina tootjate surve. Almetjevski tehas on torutoodete nõudluse vähenemise tõttu juba tootmismahtusid vähendanud, märkis ettevõte.
Pressiteenistus märkis, et OMK plaanib projekti taaskäivitada, kui venemaa metallurgiaturul toimuvad positiivsed muutused. Nad lisasid, et torukujuliste toodete nõudlus võib suureneda, kui olukord paraneb seotud nafta-, gaasi- ja ehitustööstuses, samuti kui kapitalituru intressimäärad langevad. OMK keskendub olemasolevate tootmisüksuste säilitamisele ja arendamisele, selgitas ettevõte.
Almetjevski tehas, mille aastane tootmisvõimsus on 300 000 tonni, on olnud OMK osa alates 2002. aastast. See toodab väikese ja keskmise läbimõõduga elektrikeevitusega torusid. Uue töökoja ehitamise plaanid kuulutati välja 2024. aasta suvel. Samal aastal käivitas OMK uue õmblusteta torude tootmisüksuse Võksas, mille tootmisvõimsus on umbes 500 000 tonni.
Oktoobris ütlesid tööstusallikad Reutersile, et nõudluse vähenemise, kallite laenude ja halvenevate finantstulemuste tõttu on peaaegu kõik venemaa metallurgiatehased hakanud töötajaid koondama. Paljud venemaa ettevõtted on oma investeerimisprogramme 2025. aastaks järsult vähendanud. Nagu märgiti Stolõpini-nimelise Majanduskasvu Instituudi aruandes „Investeeringud venemaal: viimased trendid”, on nendeks eesmärkideks eraldatud 733 miljardit rubla vähem kui 2024. aastal. Analüütikute andmetel on aasta jooksul vähenenud ettevõtete osakaal, kes plaanivad uute tootmisüksuste käivitamist, 49,6%-lt 35%-le.
Varem rääkis Sberbanki tegevjuht herman gref venemaa ettevõtete investeeringute peaaegu täielikust peatumisest uutesse projektidesse.
14. Lühiuudised
Riikliku Julgeoleku ja Kaitse Nõukogu sekretär Rustem Umerov teatas kokkuleppest vabastada vangistusest 1200 ukrainlast.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Aga Anneli, miks jooksis Kesk Võrus ummisjalu Eesti elu tuksi keerajatega valitsusse?!
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
