Sõja ülevaade: 1360. päev – lõunarinde idatiib kipub lagunema
Avaldatud: 14 november, 2025
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 14. november 2025:
lõunarinde idatiib kipub üha kiiremini lagunema.
1. Kõik sobib sihtmärgiks.
2. Novorossiiski sadamat vist päris valusalt tabati.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: Ukraina suutis eilegi edukam olla.
8. Donetsk: Pokrovskist kummagi poole uutest possadest infot tuleb.
9. Lõunarinne: kuratlikult mures…
10. Herson: muutusteta.
11. venemaal on õnnestunud peaaegu täielikult kompenseerida kütuse tootmise langust, mis on tingitud droonidest, kes kasutavad reservnafta rafineerimistehase võimsust.
12. Sanktsioonide tõttu on ligi kolmandik venemaa meritsi eksporditavast naftast tankerites kinni.
13. kadõrovi sugulased on venemaa juhtiva luksuskaupade poe klientide nimekirja tipus.
14. Ukraina relvajõud teatasid kremli ettevalmistustest ukrainlaste ümberasustamiseks okupeeritud aladelt Kaug-Itta.
15. Ipsose uuringu kohaselt usub ligi pool lääneriikide valijatest, et demokraatia ei toimi.
16. Lühiuudised
Väga tihedaks on läinud vene poole valmistatud võltsvideodega, küll näidatakse suuri taganemisi, suurte gruppide allaandmisi jne. Enamus neist siiski nii halvasti tehtud, et pisugi tähelepanelikumal jägmisel selle tuvastab. Kahjuks aga ringlevad sellised videod ka Eestis koos lisatud kommentaaridega, mis ahastavad ning lausa soovitavad Eestis sõja korral põgenema ja mitte vastu hakkama idanaabri sissetungile…
Ilm läks Ukrainas selgemaks ja päike andis võimaluse suuremaks droonipuhanguks (jälle üle 6 tuhande). Rünnakuid 172. Mõnes lõigus küll rünnaku arvu langus, aga tundub, et pigem kasvasid jälle ründavad koosseisud. Kui üldjuhul on seis rindel rahuldav või isegi kohati optimistlik, siis kiireid lagunemise märkide jätkumist näeb lõunarinde idatiival ja nii kiire edenemine viimase mõne nädala jooksul on rohkem kui muret tekitav.
Neis lõikudes, kus vene pool suudab teha erinevate väeliikide vahel paremat koostööd, kipuvad tooma neile ka edu, eriti kui Ukraina kaitse on hõre ja üksused pole nii professionaalsed.
1. venemaa tegi täna öösel Kiievi vastu ulatusliku õhurünnaku, pommitades pealinna sadade droonide ja mitmete rakettidega. Ametnike teatel hukkus rünnakus üks inimene ja vähemalt 24 sai vigastada. Viis vigastatud ohvrit, sealhulgas üks rase naine, on haiglasse viidud. „venelased ründavad elamuid,” hoiatas Kiievi linna sõjaväevalitsuse juht Tõmur Tkatšenko rünnakute ajal. „Paljud kõrghooned Kiievis on kannatada saanud, peaaegu igas linnaosas,” lisas ta. Kiievi linnapea Vitali Klitško sõnul tabas öine rünnak vähemalt 11 mitmekorruselist hoonet üle linna.
Harkivi oblastis hukkus vene drooni rünnaku tagajärjel kolm tsiviilisikut, kes olid teel pensione ja humanitaarabi saama. Inimesed sõitsid isevalmistatud mootoriga käruga Borova küla poole.
2. 13. novembri õhtul teatati ajutiselt okupeeritud Donetskis plahvatustest ja sotsiaalmeedia andmetel jäid linnaelanikud elektrita. Donetski metallurgiatehase kohal on pärast rünnakut teatatud paksust suitsust.
Lisaks teatab venemaa kaitseministeerium Ukraina droonide lendamisest Musta mere, Belgorodi, Voroneži, Rostovi ja Kurski oblasti ning ajutiselt okupeeritud Krimmi kohal.
Ukraina droonid ründasid 14. novembril venemaa sadamalinna Novorossiiskit, kahjustades naftaterminali ja süüdates suure tulekahju, teatasid mitmed venemaa Telegrami kanalid. Rünnak tabas Šesharise naftakompleksi, kus said kahjustada infrastruktuurirajatised ja puhkes tulekahju. See on suur naftaekspordi terminal, mis on lõpp-punktiks venemaa riiklikule Transneftile, maailma suurimale naftajuhtmeettevõttele, kuuluvatele torujuhtmetele. venemaa riigimeedia RIA Novosti teatas samuti, et ulatusliku droonide rünnaku käigus tabati ka sadamas asuvat tsiviillaeva, mille meeskonnaliikmed said vigastada.
Pärast Tuapse rünnakuid näitavad Novorossiiski sadama ja naftaterminalide ründamised, et Ukraina sihikule ei ole võetud mitte ainult gaasitootmine, vaid ka venemaa eksport. Ukraina nihutab survet kohalikult energiatoodangult naftaekspordile, mis on venemaa peamine tuluallikas.
Reede õhtul raputas ajutiselt okupeeritud Sevastopoli linna ja mitmeid teisi Krimmi piirkondi valjude plahvatuste seeria. Okupatsioonivõimud kuulutasid välja õhurünnakuhäire ja väitsid, et tõrjusid droonirünnaku. Kohalikud elanikud teatasid valjudest plahvatustest. Täpsemalt selgitas Telegrami kanal Krõmski Veter, et plahvatused toimusid Južnaja lahe piirkonnas, kus asuvad venemaa Musta mere laevastiku rajatised, samuti Belbeki sõjaväelennuvälja lähedal. Lisaks Sevastopoolile teatati plahvatustest ka teistest poolsaare osadest. Kanali Krõmski Veter tellijate sõnul toimusid plahvatused ka Kirovskoje piirkonnas, venemaa sõjaväelennuvälja lähedal.
Tasub märkida, et Ukraina relvajõudude peastaap ja 14. SBS-rügement teatasid eelmisel õhtul sihtmärkide tabamisest sellel lennuväljal.
Okupeeritud Krimmis Tepe-Oba seljandiku lähedal asuvas Ordžonikidze külas, kus radarijaamad asuvad kaitsvate kuplite all, kuuldi plahvatusi. Kahju põhjus ja ulatus on endiselt ebaselged.
venemaa võimud ja sõjaväelased ei ole Kirovskoje piirkonnas toimunud varasemaid ega praeguseid intsidente kommenteerinud.
Karjala oblastis kukkus alla Su-30 koos pilootidega.
3. Kursk: rindejoones muutusi ei tuvastanud.
4. Harkiv: rindejoones muutusi ei tuvastanud.
5. Kupjansk-Kreminna: eile muutusi rindejoones ei tuvastanud.
Blogijad kirjutavad, et Lõmani suunal on jõudude vahekord 10:1 ja ometigi pole vene juba pikalt seal suunal edasi saanud.
6. Siversk: muutusteta rindejoones.
7. Bahmut: suurem vene poole surve Kostantõnivkale kagu poolt ja lahingud linna serval on tulised. Küll on pisu üllatusega kasvatamas Ukraina omad enda kontrollitavat ala Kostantõnivkast idas. Udu katte all jõudsid lausa kaks tanki edeneda Stupotški külani, enne kui esimest neist drooniga tabati. Kas tankid ka terveks jäid, kahjuks eip tea aga võimalus, et siin suudetakse olla aktiivne, on hea uudis.
8. Donetsk: terves sektoris tugev vene poole surve jätkub ning surutakse nii otse põhja poole kui Mõrnohradi-Pokrovski suunal kui neist möödumiseks.
Erinevaid sõnumeid Pokrovskist tuleb, uusi eesmisi possasid saavad nii Ukraina omad (üks lausa linna lõunapoolsemas osas) ja vene pool surub tugevamalt loode suunal ja on päris tugevalt seal linna serval kanna maha saanud ja kontrollib sellega päris laia lõiku ning kahte sealt suunalt linna sisenevat suurt maanteed.
Jätkuvalt pisu ootel, mis linna saatusega saab.
9. Lõunarinne: vene 5. tankibrigaad vallutas (ilma tankideta) Danõlivka asula lõigates läbi peatee Huljaipole’ist Dnipropetrovskisse. Sammu pikkus üle jõe oli 5 km ja vallutatud ala laiuseks u2km. vene poole video järgi on näha, et esmalt oli tugev kaudtule ja lennunduse töötlus suurematesse tõketesse läbipääsude tekitamine ning ikka tihe jaht tapjadroonidega ja seejärel juba arvatavalt väga-väga hõredast Ukraina kaitsest läbi minemine.
Hetkel nii jätkudes näeb, et siinne rindelõik astub kogu pikkuses tagasi kaotatud ala suuruseks võib selliselt veel aasta lõpuks saada u üks tuhat ruutkilomeetrit. Lihtsalt maastik ja Ukraina kaitse tihedus ei paku enne häid variante… aga võib-olla olen liialt pessimistlik ja Ukraina omade tegelikke plaane eip tea…
10. Herson: muutusteta.
11. venemaa naftatöötlemistehased vähendasid oma toornafta läbilaskevõimet 2025. aasta jaanuaris-oktoobris võrreldes eelmise aasta sama perioodiga vaid 3%, 220 miljoni tonnini, hoolimata arvukatest välisrünnakutest, selgub kolmest naftatööstuse allikast ja Reutersi arvutustest. Mehitamata õhusõidukite (UAV) rünnakud põhjustasid venemaa rafineerimistehastes avariilisi seisakuid, mis olid eriti sagedased augustis-oktoobris ja kattusid plaanilise hooldusega. Allikate sõnul kompenseerisid rafineerimistehased neid kaotusi aga suures osas, suurendades nende võimsuste kasutamist, mis jäid töökorras olevaks.
Allikate sõnul oli esmase rafineerimistehase võimsuse koguseisaku aeg augustis-oktoobris algselt planeeritust suurem – keskmiselt 6,5 miljonit tonni kuus ehk ligikaudu 0,2 miljonit tonni päevas.
Vaatamata tootmisvõimsuse seisakute märkimisväärsele suurenemisele vähenes venemaa rafineerimistehaste tegelik nafta rafineerimine allikate andmetel augustis-oktoobris võrreldes juuliga vaid 6% ehk ligikaudu 40 000 tonni päevas ja keskmiselt 6% võrreldes 2024. aasta augusti-oktoobriga.
2025. aasta alguses kahjustasid droonirünnakud Rjazani naftatöötlemistehase, Astrahani gaasitöötlemistehase ning Volgogradi, Saratovi, Tuapse ja Ufa rafineerimistehaste rajatisi.
venemaa rafineerimistehaseid ei olnud droonidega rünnatud alates märtsi teisest poolest. Rünnakud jätkusid augusti alguses, süvendades siseturul valitsevat bensiinipuudust suure hooajalise nõudluse ja ebatavaliselt madalate laovarude taseme tõttu. Kiirelt tõusvate hulgi- ja jaemüügibensiini hindade tõttu kehtestas venemaa juuli lõpus ekspordikeelu. Augustist oktoobrini rünnati 17 rafineerimistehast, sealhulgas 11 suurt mootorikütuse tootjat, näiteks Kirishinefteorgsintez, Nizhegorodnefteorgsintez ja Rjazani naftatöötlemistehas, võrreldes kuue rafineerimistehasega jaanuaris-märtsis.
Avariiremondist tingitud täiendavat seisakut kompenseeris suures osas suurenenud tootmisvõimsuse kasutamine teistes üksustes, mis jäid tööle nii rünnatud kui ka kahjustamata rafineerimistehastes. Lisaks parandas enamik rafineerimistehaseid kahjustatud üksused kiiresti, taastades need tööle.
Samal ajal märgivad tööstusallikad, et paljud rafineerimistehased säilitavad reservvõimsust esmaseks rafineerimiseks ja bensiini tootmiseks. Samal ajal on siseturul suure kütusenõudluse hooaeg lõppenud ja puuduse oht taandub, mis leevendab rafineerimistehaste koormust.
12. Ameerika panga JPMorgani andmetel on vene tankeritel endiselt umbes 1,4 miljonit barrelit naftat – peaaegu kolmandik venemaa meritsi eksporditavast potentsiaalist –, kuna lossimine on USA sanktsioonide tõttu Rosnefti ja Lukoili vastu aeglustunud. Washington määras 21. novembri tähtajaks kõigi tehingute lõpuleviimiseks Rosnefti ja Lukoiliga.
Piirangud on tabanud Lukoili äritegevust, sundides ettevõtet teatama oma välisvarade müügist ning põhjustanud häireid Lukoili tütarettevõtetes Iraagis, bensiinijaamades Soomes ja Bulgaaria rafineerimistehases. Seni on venemaa naftatoodete eksport meritsi püsinud suhteliselt stabiilsena, selgub tööstusallikatest ja Reutersi arvutustest. JPMorgan märkis siiski, et lossimine võib pärast 21. novembrit oluliselt raskemaks muutuda.
„venemaa naftaeksport siseneb uude häirete faasi, kuna jõustuvad Rosnefti ja Lukoili vastased sanktsioonid, mis ajendavad kahte suurimat ostjat Indiat ja Hiinat oma detsembrikuu oste järsult vähendama,” teatas JPMorgan avalduses.
Kauplejad ütlesid Reutersile selle nädala alguses, et paljud venemaa läänepoolsetes sadamates Primorskis, Ust-Lugas ja Novorossiiskis laadivad laevad on oma sihtkohaks valinud Port Saidi või Suessi kanali, kuid seejärel suunduvad Aasia sadamatesse, peamiselt Indiasse ja Hiinasse. Nad eeldavad, et müümata jäänud nafta võib lõpuks jõuda Hiinasse, kus vene toornafta kaubeldakse praegu aasta suurima allahindlusega.
13. Tšetšeenia juhi ramzan kadõrovi pereliikmed hõivasid kolm kohta viiest suurimast Moskva TsUMi kaubamaja kulutajatest venemaa valitsusametnike ja nende sugulaste seas. Teine koht esiviisikus läks kõrgele Tšetšeenia ametnikule kadõrovi lähiringist, selgub Proekti uurimisest, mis põhineb 2017.–2024. aasta lekkinud kliendiandmetel.
Edetabeli tipus oli Tšetšeenia juhi õde zulai kadõrova, kulutades TsUMis 219,4 miljonit rubla (2.19 miljonit eurot). Talle järgnes venemaa eriolukordade ministeeriumi juhi abikaasa jelena milskaja 210 miljoni rublaga (2,1 miljoni euroga). Kolmanda ja neljanda koha said kadõrovi tütar aishat (176,5 miljonit rubla) ja tema teine abikaasa fatima khazujeva (150,5 miljonit rubla). Esiviisiku lõpetas Tšetšeenia asepeaminister bekkhan taimaskhanov, kulutades 119,1 miljonit rubla.
TsUM-i andmelekkes nimetati kokku 641 venemaa eliidi liiget, sealhulgas valitsusametnikke, parlamendiliikmeid ja nende sugulasi. Selle grupi kogukulutused seitsme aasta jooksul ulatusid 3,6 miljardi rublani (36 miljoni euroni), mis on võrreldav väikese linna aastaeelarvega.
Märkimisväärsete kulutajate hulka kuuluvad ka riigiduuma saadik zelimhan mutsojev (87,9 miljonit rubla, 879 tuhat eurot), senaator andrei klišas (60,6 miljonit rubla, 606 tuhat eurot) ja arvukalt parlamendiliikmete sugulasi, kes moodustasid poole nimekirja 16 parimast kohast.
Septembris äratas ramzan kadõrovi 17-aastane poeg adam tähelepanu kalli aksessuaari demonstreerimisega: tema õde tabarik postitas fotosid adamast, kes kannab Jacob&Co Epic SF24 käekella, mille väärtus on umbes 497 000 dollarit (umbes 41 miljonit rubla). adam näitas varem Jacob & Co miljardär ASHOKA käekella 320 teemandiga, mille potentsiaalne väärtus on kuni 20 miljonit dollarit, samuti Richard Mille’i kella 37 miljoni rubla eest ja Audemars Piguet’ kella 85 miljoni rubla eest.
BBC vene Teenistuse andmetel on ramzan kadõrov viimastel aastatel Tšetšeenias juhtivatele ametikohtadele pannud üle 80 sugulase. kadõrovi perekonnast enam kui 30 liiget on ametis vabariigi täitevvõimus, umbes seitse töötavad rahanduses ja äris, neli juhivad spordiorganisatsioone, üle 20 kontrollivad julgeolekuasutusi ja vähemalt 11 on esindatud seadusandlikes organites, sealhulgas föderaalsetes.
Lisaks, nagu Verstka teatas, on ramzan kadõrov ja 29 tema perekonna liiget alates venemaa täiemahulise sissetungi algusest Ukrainasse saanud vähemalt 146 autasu. Neist 82 on vabariigi sisemised autasud, sealhulgas kadõrovi orden ja medal „Teenete eest Tšetšeenia Vabariigile”. Piirkonna juht ise on sõja algusest saadik saanud juba 36 autasu, sealhulgas panuse eest koolilaste digitaalse kirjaoskuse parandamisse ja teenete eest vabariigi omavalitsusüksustele, samuti usulisele ordule „Sunna kaitsja”.
14. venemaa valmistub Ukraina okupeeritud alade elanike sunniviisiliseks ümberasustamiseks Siberisse ja Kaug-Itta. Sellest teatas Ukraina relvajõudude erivägede üksus Rahvusliku Vastupanu Keskus. Keskuse sõnul soovib kreml seega venemaa mahajäetud piirkondi taasasustada.
venemaa võimud on keskuse teatel juba alustanud selle programmi esimest etappi: okupatsioonivõimudele, koolidele, haiglatele ja kommunaalettevõtetele on saadetud ametlikud kirjad, milles nõutakse, et nad leiaksid töötajaid võimalikeks pikaajalisteks lähetusteks itta. See puudutab peamiselt inimesi, keda ei koorma perekondlikud olud – see tähendab neid, keda on kõige lihtsam vaikselt välja saata. Keskus märkis, et see praktika kordab Nõukogude organiseeritud värbamise meetodeid, mille käigus küüditati krimmi tatarlasi, ukrainlasi, tšetšeene ja teiste rahvaste esindajaid.
Ukraina poole sõnul kavatseb kreml muu hulgas kasutada Donetski, Luhanski, Zaporižja ja Hersoni oblastite okupeeritud osade elanikke sergei šoigu väljakuulutatud ulatusliku Siberi arenguprogrammi elluviimiseks. „Siber on tühjaks jäänud, venelased ei taha sinna minna – seega valmistub kreml ehitama oma uut impeeriumi, kasutades kodudest välja rebitud ukrainlasi,” rõhutatakse avalduses.
Alates täiemahulise sõja algusest on venemaa Ukraina kodanikke välja saatnud. Ülemraada inimõiguste voliniku Dmõtro Lubinetsi sõnul on alates 2022. aastast registreeritud üle 19 500 Ukraina laste sunniviisilise väljasaatmise juhtumi. President Volodõmõr Zelenski teatel oli 2025. aasta septembri seisuga Ukrainasse tagasi saadetud 1625 neist.
15. Politico, viidates uuringu tulemustele: Ipsose läbiviidud ulatuslik rahvusvaheline uuring näitas, et ligi pooled üheksa lääneriigi valijatest on rahulolematud oma riigi demokraatia toimimisega. Ipsose uuring, mis viidi läbi 12.–29. septembrini, küsitles enam kui 9800 valijat üheksas riigis: Ühendkuningriigis, Prantsusmaal, USA-s, Hispaanias, Itaalias, Rootsis, Horvaatias, Hollandis ja Poolas. Andmete kohaselt väljendas keskmiselt 45% vastanutest kõigis küsitletud riikides rahulolematust demokraatia toimimisega oma riigis.
Ipsose poliitikaküsimuste vanemdirektor Ühendkuningriigis Gideon Skinner märkis, et demokraatlike institutsioonide toimimise pärast on laialt levinud mure. „Inimesed tunnevad, et nende riikide valitsused ei esinda nende huve. Erilised mured hõlmavad võltsuudiste mõju, desinformatsiooni, poliitikute vastutuse puudumist ja äärmuslust. Enamikus riikides soovitakse radikaalseid muutusi,” kommenteeris ta Politicole tulemusi. Uuring näitas, et kõige kriitilisemad valijad identifitseerivad end äärmusvasak- või äärmusparempoolsete poliitiliste toetajatena. Nemad on ka need, kes kõige tõenäolisemalt ütlevad, et demokraatlik süsteem on läbi kukkumas.
Prantsusmaa (86%) ja Hispaania (80%) valijad väljendasid suurimat muret demokraatia tuleviku pärast järgmise viie aasta jooksul. Suurimate riskide hulgas nimetasid vastajad desinformatsiooni, korruptsiooni, poliitilise vastutuse puudumist ja äärmusliku poliitika esiletõusu. Ameerika Ühendriikides usub 61% vastanutest, et demokraatia olukord riigis on alates 2020. aastast halvenenud.
Rootsi oli ainus riik, kus enamik kodanikke on demokraatia toimimisega rahul. Kõige madalam usaldus valitsuse esindatuse vastu registreeriti aga Horvaatias ja Ühendkuningriigis, kus vaid 23% vastanutest nõustus, et valitsus esindab tõhusalt nende huve. Lisaks väitis Horvaatias 51% vastanutest, et demokraatiat tasub säilitada ainult siis, kui see tagab hea elukvaliteedi. Viimase aasta poliitilised sündmused on samuti mõjutanud valijate meelsust. Näiteks Prantsusmaal ja Hollandis on rahulolu demokraatiaga valitsuskriiside ja poliitiliste koalitsioonide lagunemise tõttu märkimisväärselt langenud. Samal ajal Poolas, kus sel aastal toimusid rekordilise osalusmääraga presidendivalimised, märkis enamik vastanutest, et demokraatia olukord on viimase viie aasta jooksul paranenud, mitte halvenenud.
Vaatamata pettumusele toetab enamik vastanutest jätkuvalt demokraatlikke ideaale. Vastajad pooldasid konkreetseid samme demokraatia kaitsmiseks, sealhulgas korruptsioonivastase võitluse seadusandluse tugevdamist, kohtusüsteemi sõltumatuse kaitsmist, hariduse kvaliteedi parandamist ning sotsiaalmeedia reguleerimist võltsuudiste ja vihakõne vastu võitlemiseks.
16. Lühiuudised
USA sõjaminister Pete Hegseth teatas ulatusliku sõjalise operatsiooni käivitamisest, mis USA administratsiooni ametlike avalduste kohaselt on suunatud narkokaubanduse vastu võitlemisele. Piirkonda saadeti sõjalaevad, F-35 hävitajad ja luurelennukid. See kulmineerus maailma suurima lennukikandja USS Gerald R. Fordi juhitud lennukikandja rünnakugrupi paigutamisega. Laev kannab kuni 5000 sõdurit, õhuväe tiiba, sealhulgas F/A-18 Super Hornet’e, ja pikamaa Tomahawk tiibrakette. USA administratsioon pole varjanud tõsiasja, et sõjaliste jõudude saatmine on osa strateegiast survestada Venezuela presidenti Nicolás Madurot, keda Washington iseloomustab kui ebaseaduslikku juhti. Varem teatasid mitmed USA meediaväljaanded, sealhulgas New York Times, et Trumpi administratsioon uurib võimalusi Venezuelale sõjakuulutamise legaliseerimiseks ja erivägede kasutamiseks maapealsete operatsioonide läbiviimiseks selle territooriumil.
Saksamaa kantsler Friedrich Merz ütleb, et Ukraina mehed peaksid jääma oma riiki, mitte Saksamaale tulema. Ta kutsus president Zelenskit üles tagama, et noored ukrainlased teeniksid oma riiki, selle asemel et otsida varjupaika välismaal.
Ukraina peaminister Julia Svõrõdenko teatas kõigi Ukraina riigile kuuluvate ettevõtete, sealhulgas energeetikasektori ettevõtete täielikust auditist. Ta ütles, et nõukogudele on pandud ülesandeks tegevuse läbivaatamine, pöörates erilist tähelepanu hanketavadele.
USA kehtestas sanktsioonid kahele Ukraina ettevõttele Iraaniga kauplemise eest. Ekofera ja Imperative Ukraine müüsid HESA-le asendiindikaatoreid ja magnetomeetreid, mis toodab Shahed droone, mida putin Ukraina pommitamiseks kasutab. Kohaliku meedia teatel siiski Ekofera nimelist ettevõtet Ukraina registrist ei leia.
Itaalia ajaleht „𝘊𝘰𝘳𝘳𝘪𝘦𝘳𝘦 𝘥𝘦𝘭𝘭𝘢 𝘚𝘦𝘳𝘢” intervjueeris sergei lavrovi. Tema valed, liialdused, desinformatsioon ja propaganda olid nii ennekuulmatud, et leht katkestas intervjuu ja keeldus avaldamast ühtegi sõna, ei trükis ega veebis.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
