Sõja ülevaade: 1359. päev – suur korruptsioonijuhtum Ukrainas kogub tuure
Avaldatud: 13 november, 2025
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 13. november 2025:
suur korruptsioonijuhtum Ukrainas kogub tuure ja kipub varjutama muud toimuvat, sestap pigem muust…
1. Sadu.
2. Loodan, et nii Ukraina jätkab kuni sõja lõpuni.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: Kupjanskis seni pisu udune.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: kas Ukraina tõusnud aktiivsus toob muutusi, on siiski teadmata.
9. Lõunarinne: veel üks küla kaotati.
10. Herson: muutusteta.
11. Ukraina välisministeerium teatas rahuläbirääkimiste peatamisest venemaaga.
12. venemaa eelarve ressursivälised tulud on hakanud langema, järgides nafta ja gaasi tulusid.
13. vene teadlased on hakanud massiliselt oma töödesse putini tsitaate lisama.
14. Rohkem kui kolmandik venemaa ettevõtetest valmistub 2026. aastal palku kärpima ja osalise tööajaga töötamist kasutusele võtma.
15. Zelenski nõudis Ukraina energeetika- ja justiitsministri tagasiastumist.
16. peskov hakkas lavrovi eeskujul Trumpilt paluma putiniga läbirääkimisi jätkata.
17. Lühiuudised
Ivan Franko grupi operaatorid ründasid Donetski lennujaama lähedal asuva „Respublika Udu” lähedal venemaa sõjaväe veoautosid, kasutades FPV droone, mis lendasid muljetavaldavad 60 km.
226 vene poole rünnakut. Ikka on kõikse tihedam Harkivi, Kostantõnivka ja Pokrovski (81) suunal ja lõunarinde idaserva üks lõik (see vastik sillapea seal) ning eile lõpuks suutis vene pool tõsta tempo väga kõrgeks Lõmani suunal (32), kus arvatavalt siis pigem reorg läbi sai ja nüüd võib arvata, et pikemalt tempot suudetakse hoida. Kokku ümber Ukraina tööstuslinnade komplekti 146 rünnakut, mis vist uus rekord. Nii liugpomme, kaudtuld kui tapjadroone tavapärasest keskmisest vähem. Ilm ikka kohati udu pakkuv, vihmad vist selleks nädalaks jälle otsas ja peaks päikest pakkuma ehk siis maastik pehmeks veel piisavalt ei lähe, jah, soldati saabas põllul ja põlluteel on piisavalt mudane ja liikumiskiirust pisu vähendab.
Eile oli veelgi surve tõusu tunda ja kohati jälle soomust kasutati, aga soomuse kasutamine pole viimasel ajal abiks olnud. Kuna mõnes lõigus suudab vene pool (näiteks Pokrovskis või lõunarinde idaserval) väga tihedalt töödelda kogu Ukraina logistikaahelat ning eesmisi aga ka tagumisi kaitseliine, millega kaasneb nii rajatiste hävimine kui isikoosseisu kaotused, siis üha raskem on Ukraina omadel arvulises vähemuses olles rinnet hoida paigal.
Jah, sammhaaval taandumine ei ole suureks probleemiks, sest sellise kuluga ei suuda vene pool Ukrainat vallutada ja peab hakkama isegi sellega leppima kui uue normaalsusega. Kas tulla võib murrangut Ukraina kasuks? Arvan, et võib ja ikka jõuan sinna, et lääne riikide piisava tahte puudus on üheks takistuseks. Eip taheta teha piisavalt sanktsioone venemaa suhtes, eip anta vajalike relvi ning kogusedki liialt vähesed arvestades rindejoone pikkust ning sõjas osalevat väe suurust. Loodan, et suure korrutsioonivõrgustiku avastamine ei murenda rindel võitlejate ning lääne toetajate tahet. Arvata on, et sel suunal alustab kreml kohe suurt-suurt mõjutamiskampaaniat…
1. Ilmas muutusi pole.
2. Öösel ründas Ukraina okupeeritud Donetski oblastis naftakeemiatehast ja laskemoonaladu.
Droonid ründasid Stavroleni gaasitöötlemistehast.
Okupeeritud Berdjanskis (sadamalinn) teatatakse plahvatustest. Okupeeritud linna kohal tegutsevad Ukraina mehitamata õhusõidukid.
Belgorodi oblastis Nikolskoje külas puhkes droonirünnaku tagajärjel tulekahju. Kohalikud elanikud teatasid vahetult enne tulekahju toimunud võimsast plahvatusest.
Krimmis, Feodossija naftabaasis olla kohalike sõnul töö seisma jäänud ja rongid enam naftat ei vedavat. Kõik see olla olla juhtunud peale mitmeid öiseid plahvatusi seal kandis.
3. Kursk: muutusteta rindejoones.
vene sabotaažirühm üritas venemaa sõjaväeblogijate sõnul Sumõ oblastis maa-aluse torusüsteemi abil imbuda Ukraina liinidele. Plaan ebaõnnestus: Ukraina väed avastasid liikumise varakult, avasid tule esimeste sõdurite saabudes, tappes mitu sõdurit. Ülejäänud taandusid tule all.
4. Harkiv: eile muutusi rindejoones ei tuvastanud.
5. Kupjansk-Kreminna: olukord Kupjanskist seni pisu segane. Tuleb infot nii uuesti kasvanud Ukraina omade vasturünnakutest lõikamaks ära vene poole linna sisenemise teid kui vene poole ponnistusi saavutamaks linna üle suuremat kontrolli.
Lõmani suunal jätkuvalt keskmisest rahulikum.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: siin sektoris teeb vene pool küll tugevaid pingutusi aga edu seni enam pole.
8. Donetsk: pisu on vaekauss kõikumas, kuhu lõpuks kaldub, loeb Ukraina ponnistustest.
Mõrnohradis üritavad vene väed ATV-de ja mootorratastega väikestes gruppides linna imbuda, kuid nad tõrjutakse tagasi. Samuti ohjeldatakse Krasnõi Lõmani põhjapoolset pealetungi.
Pokrovski olukord on endiselt vaidlusalune, 425. Skalalt pärit kaadrid näitavad Ukraina jätkuvaid rünnakuid venemaa positsioonidele linna põhjaosas. Videos oli näha seda, et sõdurite lahingujuhtimine oli viidud tasemini, kus arvatavalt pataljonistaap omades droonipilti alast (kus olid nähtavad ka operatsioonialas toimetavad sõdurid), nii juhtis üksikuid sõdureid kui toetas neid droonidega sihtmärke tabades. Eks see pisu unistuse tase tavasõjas ole, sest tavaliselt on missioonil olevad erioperaatorid sellisel tasemel aga nüüd on see järjest enam tavapäraseks muutumaks…
Linna tegelik olukord siiski teadmata. Küll olla eilegi kergliikurite kolonn Pokrovski poole enamuses ära lastud, osa siiski olla linna jõudnud. Kui Ukraina suudaks katkestada vene soldatite linna sissevoolu, siis on võimalik olukorda parandada aga mingid kõlakad liiguvad, et kahjuks on Ukraina omade aktiviseerumine siin lõigul toonud ka neile suure kaotuste arvu kasvu, sest vene pool suudab mõjutada tegevust nii kaugele, et tabatakse ettepoole nihkunud toetust ja juhtimist ning Pokrovski poole liikuvaid üksusi.
Lisaks jätkab vene pool kasvavaid pingutusi möödumaks Pokrovskist edela poolt ja juba mitmeid kordi on saadud edasi u 1-2 km, aga vist pole elusalt veel pikalt kanda maha saadud…
9. Lõunarinne: jätkub vene poole edenemine sektori idaserval, kus üleeilseks jõudmine Rivnopilja külani (u 70 majapidamist + ports angaare ja lautasid) tõi eilseks küla vallutamise. vene poole sillapea alal üle Jantšuri jõe on kolm silda ja vähemalt kaks tunduvad kaartide järgi olevat osaliselt lausa teetammina ning ühes jõe laiust vaid pisu alla 10m ja teises vaid u 5m ehk siis nii nende ületuskorras hoidmine ei tohiks olla suur probleem + pontoonsildu ka lihtne paigaldada ning kipub arvama, et järjest enam rattalisi vahendeid sealt üle tuleb, mis annab võimaluse veelgi kiirendada edenemist aga ka kaugemal ulatuvate eesmiste possade varustamist. Kui Ukraina omad siia ressursse juurde ei too, siis kahjuks juhtub eile kirjeldatu…
Mujal jätkub tihedam kompimine aga rindejoone muutusi ei tuvastanud.
10. Herson: muutusteta.
11. venemaa ja Ukraina rahuläbirääkimised lõppesid sel aastal ilma märkimisväärse edusammudeta, mistõttu otsustati need peatada, ütles Ukraina asevälisminister Serhi Kõslõtsa teisipäeval ajalehele Times.
Tema sõnul on Kiiev alates 2025. aasta suvest aktiivselt töötanud, et veenda Ukraina rahvusvahelisi partnereid suurendama survet venemaa presidendile vladimir putinile, et ta nõustuks isikliku kohtumisega president Volodõmõr Zelenskiga. „Diktatuuri all on võimatu pidada viljakaid arutelusid diktaatorit esindavate läbirääkimismeeskondadega. Neil on väga range mandaat ja nad peavad kaitsma positsiooni, milleks neile anti ülesanded,” ütles Kõslõtsa, viidates Ukraina ja venemaa delegatsioonide vahelistele läbirääkimisprotsessidele Istanbulis.
Läbirääkimised Türgis toimusid kolmes etapis – mais, juunis ja juulis. Ukraina poole üks põhiseisukohti oli tingimusteta relvarahu ja tsiviilinfrastruktuuri rünnakute lõpetamine. venemaa presidendi abi vladimirmedinski juhitud delegatsioon lükkas relvarahu de facto tagasi. Moskva nõudis ka annekteeritud Ukraina alade tunnustamist venemaa territooriumina ja Ukraina relvajõudude arvu piiramist.
Pärast Kõslõtsa intervjuud teatas venemaa välisministeerium, et kreml on valmis Türgis Ukrainaga läbirääkimisi jätkama, rõhutades, et Kiiev on rahuprotsessi peatanud. „Türgi esindajad on korduvalt nõudnud nende (läbirääkimiste) jätkamist. venemaa meeskond on selleks valmis; pall on Ukraina käes,” ütles venemaa välisministeeriumi SRÜ riikide teise osakonna juhataja aleksei polištšuk kolmapäeval TASS-ile. Ta märkis, et Istanbulis Ukraina poolega toimunud kohtumistel „saavutati humanitaarvaldkonnas olulisi kokkuleppeid ulatusliku vangide vahetuse, surnute surnukehade repatrieerimise ja tsiviilisikute tagasisaatmise kohta”.
polištšuk teatas ka, et Ukraina ei ole veel vastanud venemaa ettepanekule moodustada Istanbuli protsessi kolm töörühma. Kõslõtsja, viidates Moskva algatusele töörühmade osas, märkis, et venelased olid teinud ettepaneku luua WhatsAppi gruppe ja muid sarnaseid mehhanisme, ignoreerides kõiki katseid asja sisulist arutamist. Diplomaadi sõnul oli selle eesmärk veenda USA-d, et läbirääkimised edenevad hästi ja et venemaa ei tohiks sanktsioone kehtestada.
Njah, eip tea, kuidas viia teadmine paljude otsustajateni (mitte meil Eestis), et kremlil on jätkuvalt peaeesmärk Ukraina vallutamine ükskõik mis moel… ja kuskil putini peas ringleb soovunelm, et minimaalselt Nõukogude Liidu territooriumi suurune venemaa, aga võimalusel Varssavi Lepingu Organisatsiooni riigid (Poola, Bulgaaria, Rumeenia, nüüdseks Tšehhi ja Slovaki, Ungari ja pool Saksamaad) lisaks… ning kõik see läbirääkimiste teema on vaid mõjutustegevus, et sanktsioone ja Ukraina abi vähendataks…
12. Pärast nafta- ja gaasitulude laekumist vähenes venemaa eelarves rahandusministeeriumi andmetel esmakordselt sel aastal ka muude maksude laekumine peale nafta ja gaasi. Oktoobris laekus föderaalkassasse 2,096 triljonit rubla (21 miljardit eurot) muude maksude laekumisi peale nafta ja gaasi, mis on 4% vähem kui aasta varem samal kuul. Ressursside tulud langesid eelmisel kuul aastases võrdluses 27%, mille tulemusel langesid ka eelarve kogutulud miinusesse – 12% aastases võrdluses.
Esimese kümne kuu kumulatiivse kogusumma kohaselt ületavad muud maksud peale nafta ja gaasi endiselt eelmise aasta näitajaid 11%. See trend on aga halvenemas ja majandusteadlase Jegor Susini sõnul on see majanduslanguse tagajärg.
Rosstati andmetel langes venemaa SKP kasvumäär kolmandas kvartalis 0,6%-ni – seitse korda madalamale kui eelmise aasta tase. Tööstuskasv aeglustus 11 korda, eelmise aasta 5,6%-lt 0,5%-ni, samal ajal kui peamised tsiviiltööstused langesid: toiduainete tootmine langes 0,2%, rõivaste ja jalatsite tootmine 2,3% ning mööbli tootmine 9,7%. Pärast droonirünnakuid kaotas nafta rafineerimine 4,5% oma toodangust. Metallurgiatööstus langes esimest korda alates 2022. aastast majanduslangusesse, toodang langes 3,3%.
Probleemid nafta- ja gaasimaksudega on seotud ka kriisiga tervetes majandussektorites – eriti söe- ja terasetööstuses, mis kaotavad tulusid ja kasumit, märgib Natalia Milchakova, Freedom Finance Globali juhtivanalüütik.
On võimatu täpselt kindlaks teha, millised maksud oktoobris langesid: rahandusministeerium salastas üksikasjaliku statistika. Siiski on PSB analüütikute sõnul selge, et see on majanduskasvu aeglustumise tulemus.
Rahandusministeerium reageerib kulutuste kärpimisega: oktoobris olid need 12% madalamad kui eelmisel aastal. Sellest hoolimata pöördus eelarve taas defitsiidi poole, ulatudes kuu jooksul ligikaudu 400 miljardi rublani, ja jaanuari-oktoobri kumulatiivne kogusumma suurenes 4,2 triljonini.
2025. aasta eelarve koostati algselt 1,2 triljoni rubla suuruse defitsiidiga. Rahandusministeeriumi uute hinnangute kohaselt on defitsiit aga viis korda suurem kui plaanitud – 5,7 triljonit rubla. Nafta- ja gaasitulud on 20% väiksemad kui algselt prognoositud, langedes madalaimale tasemele alates 2020. aastast – 8,7 triljonit rubla.
„venemaa nafta- ja gaasitulude vähenemise põhjused ei ole ainult välised, nagu langevad ülemaailmsed naftahinnad ja USA sanktsioonid, mis on juba suunatud venemaa kütuse suurimatele importijatele, vaid ka sisemised, näiteks nafta- ja gaasitööstuse maksutulude vähenemine käibemaksu ja ettevõtte tulumaksu näol,” märgib Milchakova. „Eelarvedefitsiit ei parane tõenäoliselt 2025. aasta viimasel kahel kuul,” lisab ta.
13. Pärast Ukraina sõja puhkemist on venemaa akadeemiliste väljaannete autorid hakanud oma töödes regulaarselt putinit tsiteerima. Sellest teatas Verstka, mis analüüsis akadeemilise andmebaasi eLibrary tekstikogu. Hinnanguliselt mainiti putinit aastatel 2022–2025 vähemalt 26 500 akadeemilises töös, millest vähemalt 705 publikatsiooni olid pühendatud otse presidendile.
Ajakirjanikud märgivad, et putinit mainitakse politoloogia ja sotsioloogia ajakirjades, aga ka pedagoogika, filoloogia, kultuuriuuringute ja isegi meditsiini materjalides. Lisaks tsiteerivad autorid putini kõnesid, dekreete ja pöördumisi sageli mitte ainult analüüsi objektina, vaid ka oma argumentide tõendusmaterjalina. Näiteks ühes teoses, mis on pühendatud Suure Isamaasõja ajaloolise mälu säilitamisele, oli putini tsitaat tervikuna pealkirjas: „Igas venemaa koolis peab olema muuseum, mis hoolikalt säilitab mälestust möödunud sõjast ja selle kangelastest.”
presidendi avaldusi kasutatakse ka teose asjakohasuse põhjendamiseks. Üks noorteharidust käsitlev artikkel tsiteerib putini sõnu selle tegevuse strateegiliste suuniste kohta: „…Harmoonilise isiksuse kujundamine, venemaa kodanike – küpsete, vastutustundlike isiksuste – kasvatamine…”
putini tsitaate leidub ka vene keele iseärasuste uurimisega tegelevates publikatsioonides. Näiteks tsiteerib tegusõna “spasti” (päästma) konnotatsioone käsitleva artikli autor presidendi kõnet pärast venemaa eriolukordade ministeeriumi endise juhi surma: „Eile lahkus meie hulgast jevgeni nikolajevitš zinitšev… jevgeni nikolajevitš täitis oma kohuse lõpuni ja suri ise, püüdes päästa teise inimese elu.”
Teadlased kaasavad putini sõnu oma töösse mõnikord isegi siis, kui neil on uuritava teemaga vaid väga kauge seos. Näiteks tekstis magistriprogrammide ja magistritööde rollist teaduspädevuste arendamisel tsiteeris autor presidenti, kes ütles, et tänapäeva teismelistest on saanud oma ala professionaalid, kes on valmis töötama 21. sajandi majanduses. „vladimir putin on suurepärane teadlane, otsustades tema teadusartiklites saadavate viidete järgi. Tema scientomeetrilised näitajad on erakordsed – kümned tuhanded teaduspublikatsioonid tsiteerivad putini artikleid ja tema h-indeks (43) oleks paljude maailmakuulsate teadlaste kadeduse objektiks,” kommenteerib teadusajakirjanik Ilja Kabanov. Ta märgib, et nüüd on raske ette kujutada politoloogia artiklit „ilma viideteta putini avaldustele“.
Sotsioloog Dmitri Dubrovski sõnul on putini (allikatekstina) tsiteerimine akadeemilistes töödes harva kohane, kuid kõigil muudel juhtudel on see puhas meelitamine.
14. Ettevõtted ei oota venemaa majanduse paranemist 2026. aastal ja valmistuvad kulusid optimeerima. Täpsemalt plaanib 38% keskmistest ja suurtest ettevõtetest palgafondi vähendada. Kolmandik ettevõtetest (32%) kavatseb seda teha koondamiste ja automatiseerimise kaudu. Ülejäänud loodavad piirduda boonuste kärpimise, palgastruktuuri muutmise ja osalisele tööajale üleminekuga. Selle näitas teenuse Action Finance läbiviidud uuring, mille tulemusi tsiteerib Forbes.
Samal ajal plaanib 30% ettevõtetest vähendada töötajate koolituskulusid ja 29% tööreiside kulusid. Peaaegu pooled organisatsioonidest plaanivad kärpida ka turunduseelarveid. 43% küsitletud ettevõtetest loobub logoga kaupade tootmisest, 31% lõpetab osalemise näitustel ja konverentsidel, 31% lõpetab voldikute ja bännerite kasutamise ning 26% reklaami. 29% ettevõtetest vähendab turundusuuringuid. Reklaamile ja uute toodete turuletoomisele kavatseb aga vähendada kulutusi vaid 10% ettevõtetest. Lisaks plaanib pool ettevõtetest vähendada transpordikulusid, optimeerides sõidukite kasutamist (39%), marsruute (33%) ja jälgides kütusekulu. Lisaks plaanib 22% ettevõtetest vähendada tootmisväliste varade remondikulusid ja 18% rendipindade kulusid.
Kulude kokkuhoiu taustal prognoosib 63% ettevõtetest oma teenuste ja kaupade maksumuse tõusu, arvestamata inflatsiooni. Samal ajal plaanivad nad neid kulusid piirata tööviljakuse suurendamise (38%), tootmisvõimsuse rakendamise optimeerimise (34%) ja odavamate alternatiivide kasutamisega toorainetele ja komponentidele (31%).
Uuring viidi läbi 1.–29. oktoobrini töötleva tööstuse (22%), teenindussektori (20%), hulgimüügi (18%), ehitussektori (10%), IT-sektori (9%) ja muude sektorite ettevõtete seas, mille aastakäive on 1–10 miljardit rubla (48% vastanutest) ja 10–100 miljardit rubla (38%).
Augusti lõpus selgus venemaa Töösturite ja Ettevõtjate Liidu (RSPP) monitooringust, et 30% ettevõtetest oli otsustanud personalikulusid kärpida boonuste ja hüvitiste pakettide vähendamise teel. Enne seda olid venelased hakanud massiliselt kurtma boonuste kärpimise ja tühistamise ning osalisele tööajale ülemineku üle. Reutersi teatel olid oktoobri alguse seisuga kuus venemaa suurimat tööstusettevõtet sunnitud aeglustuva majanduse, seisva sisenõudluse ja langeva ekspordi tõttu vähendama tööaega või töötajate arvu. Neid meetmeid rakendasid venemaa Raudteed, AvtoVAZ, GAZ, Alrosa, tsemendiettevõte Cemros ning riigi juhtiv puidu- ja paberitootja Sveza.
15. Ukraina president Volodõmõr Zelenski nõudis energeetikaminister Svitlana Hrõntšuki ja justiitsminister Herman Galuštšenko tagasiastumist, deklareerides vajadust riigiettevõtte Energoatom juhtkonna puhastamiseks ja taaskäivitamiseks ning sanktsioonide kehtestamiseks kahele Ukraina riikliku korruptsioonivastase büroo (NABU) korruptsioonivastases kohtuasjas süüdistatavale.
„Justiitsminister ja energeetikaminister ei saa oma ametikohtadele jääda. See on usalduse küsimus. Kui on süüdistusi, tuleb neile vastata. Otsus nende ametist tagandamise kohta tuleb teha kiiresti. Olen palunud peaministril esitada nende ministrite tagasiastumisavaldused ja palun Ülemraada liikmetel neid tagasiastumisavaldusi toetada,” rõhutas Zelenski videopöördumises. Ta lisas, et riikliku julgeoleku ja kaitse nõukogu teeb sanktsioonide kohta eraldi otsuse valitsuse ettepaneku alusel.
Zelenski märkis, et arvestades mõju elektrivõrgule ja elektrikatkestustele, on täiesti ebanormaalne, et korruptsiooniskeemid energeetikasektoris jätkuvalt eksisteerivad. Ta ütles, et allkirjastab peagi määruse, millega kehtestatakse sanktsioonid kahele isikule, kes on seotud Energoatomit puudutava NABU juhtumiga. Nagu Ekonomichna Pravda teatas, on need isikud Timur Mindich, Kvartal 95 stuudio presidendi ja kaasomaniku pikaajaline kaaslane, ja Alexander Tsukerman.
12. novembri hommikul teatas peaminister Julia Svorydenko justiitsminister Herman Galuštšenko ametist kõrvaldamisest. Tema Euroopa integratsiooni asetäitja Ljudmõla Sugak määrati ministri kohusetäitjaks.
10. novembril otsiti Galuštšenko, kes oli energeetikaminister kuni 2025. aasta juulini, läbi korruptsioonijuurdluse raames Energoatomi vastu, mis on ettevõte, mis käitab kõiki nelja riigi tegutsevat tuumaelektrijaama. Uurijad väidavad, et juhtumi kostjad korraldasid korruptsiooniskeemi, mille kohaselt Energoatomi seadmete ja teenuste tarnijad pidid maksma altkäemaksu 10–15% ulatuses lepingu väärtusest.
NABU ja korruptsioonivastane eriprokuratuur teatasid eile Energoatomi ulatusliku korruptsioonivõrgustiku paljastamisest. Uurijate sõnul kontrollis ettevõtet organiseeritud rühmitus, mis pesi ebaseaduslikult saadud raha endise parlamendiliikme Andri Derkatši perekonnale kuuluva Kiievi kesklinnas asuva kontori kaudu.
Skandaali keskel pidas Energoatomi nõukogu 11. novembril erakorralise koosoleku. Pärast koosolekut teatas Svorydenko valitsuse otsusest lõpetada ettevõtte nõukogu liikmete volitused ennetähtaegselt.
16. venemaa presidendi pressisekretär dmitri peskov teatas, et kreml loodab taastada kontaktid USA presidendi Donald Trumpiga Ukraina sõjalise konflikti lahendamise osas. Ta tegi selle avalduse intervjuus CNN-ile, rõhutades, et Moskva on valmis parandama suhteid Washingtoniga nii kiiresti kui Ameerika on valmis. venemaa välisminister sergei lavrov tegi sarnase avalduse päev varem.
„Loodame siiralt, et president Trump on endiselt valmis hõlbustama Ukraina probleemi poliitilist ja diplomaatilist lahendamist,” märkis peskov. Ta rõhutas ka vajadust parandada kahepoolseid suhteid ja avada uusi võimalusi kaubandus- ja majanduskoostööks, lisades, et mõlemale poolele avanevad väga helged silmapiirid. Ta lisas, et praegune olukord viib selleni, et „me kaotame aega, raha ja kasumit”.
peskovi avaldus tuli vahetult pärast seda, kui sergei lavrov kutsus USA-d üles jätkama ettevalmistusi vladimir putini ja Donald Trumpi tippkohtumiseks Budapestis, mis tühistati pärast venemaa keeldumist lõpetada sõda Ukrainas. lavrov märkis, et Moskva ei mõista USA põhjuseid kohtumise tühistamiseks. Ta väitis, et varasemate kontaktide ajal oli pooltel hea ja viisakas vestlus, nad kinnitasid Anchorage’i kokkulepete põhjal tehtud edusamme ning plaanisid juba liikuda edasi läbirääkimistele välispoliitika, kaitse- ja luureagentuuride esindajate vahel. „Kuid selle asemel tehti avalik avaldus, et kohtumisel pole mõtet,” kurtis välisminister. Minister süüdistas ka Briti meediat infokampaania ja valede vallandamises, et tippkohtumine tühistati kremli maksimalistlike nõudmiste tõttu.
Reuters teatas varem, et Trump tühistas Budapesti tippkohtumise pärast seda, kui selgus, et venemaa ei ole valmis järeleandmisi tegema, tahtis liiga palju ja keeldus jätkuvalt vaenutegevuse lõpetamisest praegusel rindel.
Agentuuri andmetel soovitas USA välisminister Marco Rubio Trumpil tippkohtumine putiniga tühistada pärast seda, kui telefonikõne lavroviga jõudis järeldusele, et edasised kontaktid Moskvaga Ukraina sõja osas on mõttetud. Pärast Budapesti kohtumise tühistamist kehtestas Washington esimest korda pärast Trumpi naasmist Valgesse Majja venemaa vastu uue sanktsioonide vooru.
Njah… eks näis, kas Valge Maja läheb konksu otsa… sööt suurema kasumi nimel on ikka ahvatlus küll…
17. Lühiuudised
Ukraina suur korruptsiooniskandaal kogub alles tuure, sestap ei hakka seda veel täiendavalt kajastama. Küll on nüüd hea võimalus kremlil hakata tekitama situatsiooni endameelse valitsuse paika saamiseks ja eks kõik vahendid töösse lükatakse, sest vallutada riik poliitiliselt, on palju kordi odavam kui sõjaliselt, mis pealegi ei kipu õnnestuvat…
Uudisteväljaande Censor ajakirjanik Tetiana Nikolajenko postitas 12. novembril katkendi Minditšile (üks suure korruptsiooniskandaali osaline) esitatud süüdistustest. Nende kohaselt on ta avaldanud survet toonasele kaitseministrile ja praegusele riikliku julgeoleku- ja kaitsenõukogu sekretärile Rustem Umerovile, et see sõlmiks Iisraeli ettevõttega lepingu kuulivestide tarnimiseks. Leping lõpuks allkirjastati. Ettevõte ei ole aga veste õigeaegselt tarninud ja Ukraina armee on saanud hoopis madala kvaliteediga Hiina veste, kirjutas Nikolajenko Facebookis ehk siis alguse võib saada suurem ämblikuvõrgu avastamine…
Kaitseminister Šmõhal teatas õhukaitse koordinatsioonikeskuste loomisest Tšernihivi, Poltaava ja Zaporižja oblastisse, järgides Harkivi edukat eeskuju. Need keskused parandavad kiirreageerimist, ametkondadevahelist koordineerimist ning infrastruktuuri ja tsiviilisikute kaitset õhurünnakute ajal.
Business Insideri teatel võtab Ukraina peagi kasutusele õhutõrjesüsteemi „Droonisein”, et tõrjuda Shahedi droone ja juhitavaid pomme. Prantsuse firma Atreyd loodud süsteem kasutab tehisintellektiga juhitavate FPV droonide parve lendava miinivälja loomiseks. Kui radar on ohu tuvastanud, stardivad droonid ja detoneerivad neid sihtmärkide lähedal, et need kahjutuks teha, ning seda kõike juhib üks operaator.
vene riikliku telesaatejuht ja kremli tipppropagandist vladimir solovjov kutsus taas otseeetris üles Ukraina linnu hävitama, soovitades Kiievi sildu pommitada, pealinna üle ujutada ning selliseid linnu nagu Harkiv, Dnipro, Mõkolaiv, Odessa ja Sumõ hävitada.
Rubio kõne ajakirjanikele pärast G7 välisministrite kohtumist Kanadas: Washington on peaaegu jõudnud venemaa vastu uute sanktsioonide kehtestamise piirini, märkides, et suurtele naftafirmadele on juba kehtestatud piirangud ja et järgmised sammud keskenduvad pigem olemasolevate sanktsioonide jõustamisele kui uute kehtestamisele. Vastates ajakirjaniku küsimusele Moskvale avaldatava sanktsioonisurve suurendamise kohta, ütles Rubio, et põhimõtteliselt pole enam midagi, mida saaksime sanktsioneerida. „Oleme tabanud nende suurimaid naftafirmasid – seda kõik nõudsid,” märkis Rubio. Njah…
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
