Sõja ülevaade: 1358. päev – üks küla kaotati
Avaldatud: 12 november, 2025
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 12. november 2025:
üks küla küll kaotati, aga mõnes lõigus oldi ka edukamad, aga murekohti siiski jagub.
1. Odessa.
2. Tuli lisa.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: Ukraina pisu parandas olukorda.
7. Bahmut: eip vene poolel hetkel hästi lähe.
8. Donetsk: ikka udu Pokrovski kohal ,aga võib-olla oli eile siiski positiivsem päev.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. putinil on oma büroohoonete kloonid ja peidab end põhiliselt Valdai metsades 14 õhutõrjesüsteemi kaitse all.
12. venemaa eelarveauk on hakanud uuesti kasvama.
13. venemaa riigiduuma võttis vastu seaduse, mis kehtestab sabotaažis süüdi mõistetud alaealistele 20-aastase vangistuse.
14. Küsitluse järgi on rekordiline arv venelasi oma lähedaste sõtta saatmise vastu ja sõjaväsimus nende hulgas kasvab.
15. Maksehäirete kriis on mõjutanud peaaegu 40% venemaa suurettevõtetest.
16. Lühiuudised
Ukrainast on vaikselt saamas droonide suurvõim. Bloombergi andmetel toodavad Ukraina tootjad aastas umbes 4 miljonit drooni, alates pikamaa rünnakusüsteemidest kuni odavate FPV-mudeliteni, mis tõenäoliselt ületab kõigi NATO riikide toodangut kokku.
Esimese maailmasõja kaevikusõja kunagiseks tunnuseks olnud gaasgangreen (on bakteriaalne infektsioon , mis põhjustab gangreeni kudedes) on Ukrainas taas levima hakanud. Meditsiinitöötajad teatavad juhtumite arvu suurenemisest, mis on tingitud venemaa droonirünnakute põhjustatud evakueerimise hilinemisest. Haavatud sõdurid ootavad haiglasse jõudmiseks sageli mitu päeva maa all, mistõttu surmavad nakkused on tõenäolisemad ja ravitavad raskemini.
217 vene poole rünnakut ehk siis arv ikka kõrge, aga isikkoosseisu kaotuste arv näitab, et enamus gruppe siiski väikesed, keskmine arv siis 4,6 soldatit. Eks kõiki neist ei tabata mitte rünnakul, vaid nii tagalatoetust tegemas kui ka possadel olles või kaudtuld teostamas jne. Kuni rühm üksus rünnakul näe siiski vähe, ikka põhiliselt kas lahingpaar või kuni jaoni (9 liiget). Njah, eks jao kokkusaamine vist käib lihtsalt, sina, sina ja sina näidatakse roodu rivistusel (pole ju ammu juba täisüksusi) lähete koos… sestap näeb ka kaaslastest mitte hoolimist, sest enamus ju neist tundmatud ja meeskonna tunnet pole.
Sektoriti suuri muutusi aktiivsuses polnud, suurim muutuja oli Kupjanski kant, kus oluliselt rünnakute arv tõusis ja kõikse tihedam ikka Pokrovski suund ning kokku ümber Ukraina tööstuslinnade komplekti 112 rünnakut. Järjest enam teeb muret lisaks võimalikule Kupjanski kaotusele (mis avab suuremad võimalused seal rünnakute jätkamiseks juba Oskili läänekaldal) lõunarinde idalõigu kaitse kokkuvarisemise esimesed tunnused. Jah, 100 km edasi siiski mitte, aga esmalt u 250 km² kaotus ja siis sellejärgselt juba 600 km² kaotus.
Vaid 44 liugpommi, paneb juba järjest nende kasutamise langus mõtlema… kaudtuld ikka vaid 4 tuhande kanti ehk siis kipub juba uueks keskmiseks ning eks udu mõjutab ka vene droonioperaatoreid ja neidki nõks alla 4 tuhande. Udus on eduvõti sellel, kes suudab võimalikult täpselt aimata piirkondi, kus sihtmärke on vaja tabada ning siis neile lõikudele odavaid droone koondada…
1. Eilse öö tihedale droonisajule ja mõnele raketile järgnes 11. novembri pärastlõunal uus droonirünnak. Rünnaku käigus alla tulistatud venemaa ründedroonide praht varises mitmesse kohta Odessas ja Odessa rajoonis. Rumeeniast tuli uudisekild, et miskit võis jõuda ka nende territooriumile ja alustati otsinguid. Vene pool kiitles, et suutis tabada nii raudteetaristut, sadamat kui elektritaristut.
Tihe sadu ikka nii piiri kui rinde läheduses ja eip hukkumised kohalike seas lõpe.
2. Ukraina sõjavägi ründas väidetavalt 11. novembri hilisõhtul okupeeritud Donetski oblastis venemaa kontrolli all olevat soojuselektrijaama, teatasid venemaa Telegrami meediakanalid. Sotsiaalmeediasse postitatud väidetavatel videotel näib olevat näha suurt plahvatust ja sellele järgnenud tulekahju, mis algas Starobesheve elektrijaamast okupeeritud Novõi Sviti kogukonnas Donetski oblastis pärast tabamust sihtmärgile. Millega jaama tabati, pole veel teada ja Ukraina omad pole veel juhtunut kommenteerinud.
Orsknefteorgsintezi naftatöötlemistehas Orskis Orenburgi oblastis põles vähemalt terve päeva. Täna hommikust seisu veel ei tea. Asub tehas 1400 km kaugusel Ukrainast.
12. novembri öösel ründasid droonid venemaa linna Budennovskit, sotsiaalmeedia teatel väideti, et naftakeemiaettevõte Stavrolen sai pihta. Sotsiaalmeedia teated viitasid sellele, et rünnaku sihtmärgiks võis olla Stavrolen LLC, teatati kolmest täpsest tabamusest.
3. Kursk: vene poole katsed nii juba okupeeritud aladelt kui uutest lõikudest väikeste gruppidega edeneda jätkusid, rindejoones muutusi ei tuvastanud.
4. Harkiv: ikka suudab vene pool Vovtša jõge ületada ja tuua uusi väikesi jalaväe üksusi eesmärgiga laiendada sealset sillapead. Eile siiski rindejoone muutusi ei tuvastanud. Küll on hakanud rohkem muret valmistama uued lõigud vene piiri ääres ja sealne juba pisugi aktiviseeruv tegevus seaob veelgi enam niigi väheseid Ukraina ressursse.
5. Kupjansk-Kreminna: häid uudiseid Kupjanskist pole ja Lõmani suund peab hästi vastu.
6. Siversk: eilseks suutsid Ukraina omad üleeile peaaegu linnani jõudnud vene soldatid likvideerida ja uuesti nihutada oma vähemalt ühe possa linnast ida poole. Sellega vähendati vene poole võimalust infiltreeruda linna. Kuna vene pool pommitab kõigea mitmeid kohti linna ümber, siis tundub, et mujalgi on linna ümber Ukraina kaitseliin alles ja mehitatud.
7. Bahmut: Kostantõnivkas on olukord isegi pisu enam kui rahuldav. vene poole väga tihe konveier pole juba nädal tulemust toonud ja isegi on kaotatud järjest oma eesmisi possasid ning tundub, et linnaski neid pole.
8. Donetsk: sõjaudu Pokrovski kohal.
Ukraina üksused filtreerusid öösel Pokrovskisse, vallutasid tagasi munitsipaalhoone ning panid lipu linna peatänal asuvale hoonele. Njah, egas tegelikku seisu linnas vist täpselt ei tea keegi ja linnas olevate vene soldatite täpse numbri esitlemine on ikka pisu palju üle võlli…
Njah, kuna eile levis kulutulena üleeilne varahommikune udus vene mootorratturite ja autode vool Pokrovskisse lõuna suunalt, siis eile hommikul see enam neil õnneks ei läinud ja suur kolonn olevat otsa saanud ehk siis tänud tublile vene soldatile asjakohase info avalikustamise eest. Vähemalt eile hommikune video eelnimetatud maanteest näitas igasuguse liikumise puudumist.
9. Lõunarinne: vene pool kahjuks jätkab liialt kiiresti edenemist Huliapole linna poole ning lisaks üleeile kaotatud kahele küla kaotati eilseks ka Novouspenivka küla (8 majapidamist). vene poole filmitud video näitab ülitihedat Ukraina positsioonide töötlust nii droonide kui kaudtulega ning väga tihedat Ukraina sõdurite ja sõidukite jahtimist tapjadroonidega. Tegelikult oli päris kurb vaatamine ja vene pool oskab koondada ressursse ühele suunale ning oht Huliapole linna langemiseks selle äralõikamisega põhjast üha kasvab. Njah, kui linn kaotatakse, siis võib-olla pakub pisu leevendust seal kandis voolav põhja-lõuna suunaline Vovtša jõgi oma mõnede lisajõgedega.
Hetkel on Ukrainaa omadel arvatavalt dilemma, kuhu väheseid reserve veel lükata ehk siis halbadest valikutest tuleb valida vähem halvem. Eks alati võib vaielda, kas sõjaline või poliitiline olulisus on tähtsam, kindel selles, et mõlemad on olulised ja neid peabki hindama koos, aga tihedamalt on sõjaväelased pragmaatilisemad kui poliitikud…
10. Herson: muutusteta.
11. Sõda Ukrainaga on oluliselt muutnud putini turvasüsteemi ja elustiili. Selleks, et tema liikumist oleks raskem jälgida, avastasid Sistema projekti ajakirjanikud pärast tuhandete viimaste aastate ametlike videosalvestiste analüüsimist, et talle loodi vähemalt kolm identset kabinetti erinevates elukohtades. Teadlased leidsid, et kabinetid on peaaegu identsed, kuid väikesed detailid reedavad nende identiteedi: ukselingide kuju, seintel olevad dekoratiivsed elemendid, kontoritarvete tüüp ja viimistlus. Andmeid kabinettide ehituse kohta leiti valitsuse hankedokumentidest ja kremli ajakirjanike dokumentidest. Kloonkontoritest oli teateid varemgi ilmunud, kuid kõik need põhinesid allikate andmetel.
Uurimise kohaselt on putinil vähemalt kolm peaaegu identset kabinetti – üks Novo-Ogarjovos, üks Valdais ja üks Sotšis. Kõik on sisustatud samas beežis värvilahenduses ja sisustatud sarnase mööbliga. Kabineti sisekujundus on äärmiselt minimalistlik: heledad seinad, lihtne puitmööbel ja puuduvad ebavajalikud detailid. Pentagoni analüütikud on varem märkinud, et putin kipub töötama stabiilses, muutumatus keskkonnas – seda seostatakse tema sooviga kontrolli ja turvatunde järele.
kremli veebisaidil on nende ruumide asukohad asendatud võltsitud asukohtadega. Näiteks 28. märtsil 2018 pidas president valitsusliikmetega kohtumise, mis oli pühendatud „Зимняя вишня” kaubanduskeskuse tragöödiale, kus tulekahjus hukkus 60 inimest. kremli veebisaidil oli sündmus märgitud Novo-Ogarjovos toimunuks, kuid ajakirjanikud avastasid, et ametnikud viidi tegelikult Valdai residentsi, kus loodi Moskva oblasti residentsi kabineti koopia. See on vaid üks juhtum, kus kreml on presidendi tegeliku asukoha varjanud.
Kontorid aitasid lahendada turvaprobleeme pärast Ukraina sõja puhkemist regulaarsete droonirünnakute tõttu. Alates 2025. aasta algusest on putin praktiliselt lõpetanud oma Novo-Ogarjovo kabineti kasutamise ja ilmub oma Sotši residentsi harva. 30 avalikust esinemisest „beežis kabinetis” jaanuari ja septembri 2025 vahel salvestati 29 Valdai kloonkabinetis. See residents on kõige turvalisem – seda ümbritseb 14 õhutõrjesüsteemi, millest 13 on Pantsir, vahendab BBC vene teenistus.
Ka politoloog Konstantin Gaaze usub, et putin lõpetas lõunasse reisimise Ukraina droonide rünnakute kartuses: „Sotši on residents mägedes, üsna avatud alal. See pakub vaateid. Kui ehitad endale residentsi vaadetega, nii et näed nii mäge kui ka merd, siis ei näe sa mitte ainult merd, vaid oled ka merelt mõnevõrra nähtav. Seetõttu on Sotši eelistatud residentside nimekirjast välja langenud.” Tema sõnul oli turvalisus esmatähtis ja Valdai osutus ideaalseks asukohaks. „Pantsir rakettide paigutamine kremli tornidele või Rubljovka äärde ei oleks hea mõte. Kuid õhutõrjesüsteemide paigutamine Valdai ümber on palju lihtsam,” märgib Gaaze.
12. Pärast kahekuulist ülejääki on venemaa eelarve taas defitsiidis. Eelarves kulutas rahandusministeerium esialgsete hinnangute kohaselt 3,4 triljonit rubla (34 miljardit eurot), tulud aga 3 triljonit. Selle tulemusel suurenes eelarvepuudujääk esimese kümne kuu jooksul 3,8 triljonilt rublale (38 miljardile eurole).
Enne seda oli eelarve ülejäägis kaks kuud: septembris 0,4 triljonit rubla ja augustis 0,7 triljonit rubla. Aasta lõpuks on oodata traditsioonilist kulude tippu: lõplik eelarvepuudujääk on prognoositavalt 5,7 triljonit rubla (57 miljardit eurot) ehk 2,6% SKPst.
Riigikassa tulud langesid oktoobris 3,2 triljonilt rublalt 3 triljonile rublale, kulud aga suurenesid 2,8 triljonilt 3,4 triljonile rublale. Jaanuari-oktoobri kogueelarve tulud ulatusid 29,9 triljoni rublani. – aasta arvestuses on nende kasv praktiliselt peatunud ja olid vaid 0,8% kõrgemad kui 2024. aasta esimesel kümnel kuul. Reaalselt on tegemist langusega: inflatsioon oli sel perioodil 8%.
Nafta- ja gaasitulud langesid 21,4% 7,5 triljoni rublani; nafta- ja gaasivälised tulud on endiselt positiivsed, kuid samuti vähenevad. Aastases arvestuses aeglustub nende kasv kuude lõikes: esimese 9 kuu jooksul 13,2% ja jaanuarist oktoobrini 11,3%. Rahandusministeerium on sel aastal eelarvet kaks korda muutnud ja tulude ootusi langetanud: aprillis langevate naftahindade tõttu ja septembris majanduslanguse ja inflatsiooni tõttu.
Samal ajal riigikassa kulutused kasvavad: jaanuarist oktoobrini ulatusid need 29,6 triljoni rublani, mis on 15,4% rohkem kui eelmise aasta esimese 10 kuu jooksul. Rahandusministeerium omistab selle aasta alguses tehtud heldetele ettemaksetele valitsuslepingute eest, lubades, et aasta lõpuks kulud nii palju ei suurene. Aasta tagasi oli eelarve novembriks veel väikeses ülejäägis (veidi üle 0,1 triljoni rubla), kuid novembri ja eriti detsembri maksed viisid lõpliku puudujäägini 3,5 triljoni rubla. Tverdõje Tsifri analüütikute kommentaaride kohaselt on kulutused nihkunud hooajalise normi alumisest piirist, kus nad olid eelmistel kuudel, keskmisele tasemele.
„venemaa nafta- ja gaasitulude languse põhjused ei ole ainult välised, näiteks madalamad ülemaailmsed naftahinnad ja USA sanktsioonid, mis on juba suunatud venemaa kütuse suurimatele importijatele, vaid ka sisemised, näiteks nafta- ja gaasitööstuse maksutulude vähenemine käibemaksu ja ettevõtte tulumaksu näol,” märgib Freedom Finance’i juhtivanalüütik Natalia Miltšakova.
„venemaa nafta- ja gaasiväliste tulude aeglane kasv võib olla seotud ka sisemiste teguritega, sealhulgas praeguse kriisiga sellistes sektorites nagu söe- ja terasetööstus, mis mõjutab negatiivselt tervete tööstusharude tulusid ja kasumit,” märgib ta.
Järgmisel aastal plaanib valitsus defitsiiti vähendada, mis nõudis maksude, eelkõige käibemaksumäära tõstmist 20%-lt 22%-le. Sel aastal plaanib rahandusministeerium kasvavat defitsiiti rahastada täiendavate valitsuse võlakirjade emiteerimisega – laenuprogramm on suurenenud 2,2 triljoni rubla võrra. Selle täitmiseks peab rahandusministeerium aasta lõpuks paigutama OFZ-desse 2,5 triljonit rubla.
13. venemaa riigiduuma kiitis TASS-i teatel teisel ja kolmandal lugemisel heaks seaduse, mis karmistab sabotaaži eest määratavaid kriminaalkaristusi. Peamine muudatus langetab venemaa kriminaalkoodeksi artikli 281 alusel sabotaaži eest kriminaalvastutuse vanusepiiri 14 aastale. Selle artikli alusel on karistuseks ette nähtud kuni 20 aastat vangistust.
Seadus kehtestab ka kuni eluaegse vangistuse alaealiste õhutamise eest sabotaaži- või terrorismiaktidele. Lisaks kaotab uus seadus kõigi sabotaaži- ja terrorikuritegude aegumistähtaja, keelab tingimisi karistuse sabotaažiorganisatsioonis osalemise eest ning jätab süüdistatavad ilma võimalusest taotleda artiklis sätestatust madalamat karistuse leevendust. Sellistes kuritegudes süüdi mõistetud isikud ei saa tingimisi ennetähtaegset vabastamist taotleda karistuse kandmist vähemalt kolmveerandi ulatuses.
Algatus esitati parlamendile oktoobris. Aseesimehe irina jarovaja sõnul on nende meetmete eesmärk võidelda nende vastu, kes tahtlikult panevad toime riigivastaseid kuritegusid. Parlamendi riigiduuma esimees vjatšeslav volodin teatas oma Telegrami kanalil, et seaduse eesmärk on suurendada riigi julgeolekut ja see peaks kaitsma kodanikke, eriti lapsi rutaka tegevuse eest.
Samal ajal, nagu projekt „Me saame selgitada” on avastanud, on mõned saadikud, kes propageerisid seadust, mis alandaks kriminaalvastutuse vanusepiiri 14 eluaastani ja kaotaks sabotaaži aegumistähtaja, saatnud oma lapsed elama ja õppima välismaale – peamiselt NATO riikidesse ja teistesse riikidesse, mida venemaa on ametlikult ebasõbralikeks nimetanud.
14. Levada keskuse läbiviidud uuring näitab, et üha rohkem venelasi ei soovi, et nende lähedased sõlmiksid venemaa kaitseministeeriumiga lepinguid Ukraina sõjas võitlemiseks. Oktoobri seisuga ei kiidaks 55% vastanutest sugulase sellist otsust heaks, samas kui vaid 30% toetas seda. Aasta tagasi oli suhe teine: 42% oli vastu ja 40% toetas. Võrdluseks, 2023. aasta mais ütles enamik (52%) venelasi, et nad tervitaksid vabatahtlikku oma ringkonda, samas kui vaid 41% ei tahaks näha oma lähedasi sõtta minemas.
Kõige rohkem sugulaste rindele saatmise vastaseid registreeriti naiste (60%), alla 24-aastaste noorte (75%), madala sissetulekuga venelaste (60%) ja maapiirkondade elanike (62%) seas. Nende osakaal, kes ei nõustunud, ületas toetajate osakaalu praktiliselt kõigis sotsiaalsetes ja vanuserühmades. Erandiks olid moskvalased: 41% neist kiidaks tõenäoliselt heaks pereliikme lepingu allkirjastamise kaitseministeeriumiga, samas kui 38% oli selle vastu. Kokkuvõttes pooldab 61% venelastest läbirääkimiste alustamist, samas kui vaid 30% soovib sõja jätkumist. Augustis teatas peaaegu iga kolmas (30%) elanik Ukrainas lähedase surmast, samas kui veel 28% ütles, et nende sugulased või sõbrad osalevad praegu lahingutes.
Kasvavat avalikkuse nõudlust sõja lõpetamise järele näitavad ka kremli tellitud venemaa Avaliku Arvamuse Uurimiskeskuse (VTsIOM) poolt läbi viidud kinnise küsitluse tulemused. Andmete kohaselt tunnistas 2025. aastaks 56% venelastest, et nad on sõjalisest erioperatsioonist SVO-st „väga väsinud”. Veel 27% ütles, et nad „nõustuvad osaliselt” selle väitega. Esimeste osakaal suurenes 2024. aastaga võrreldes 9 protsendipunkti võrra, viimaste osakaal aga 6 protsendipunkti võrra. Kokku leidsid sotsioloogid sõjaväsimust 83% venelaste seas, samas kui nende osakaal, kes soovivad lahingute jätkumist, langes alla 20%.
7. novembri seisuga on teada 145 258 Ukrainas hukkunud vene sõduri nimed, kellest vähemalt 43 789 olid vabatahtlikud. Lisaks on nimekiri viimase kahe nädala jooksul kasvanud ligi 5000 inimese võrra, mis on kaks korda rohkem kui tavaline kasvumäär, väidavad BBC ja Mediazona ajakirjanikud.
Kõrgeim hukkunute arv on Baškortostanis (7253) ja Tatarstanis (6441). Moskvas on 1688, Peterburis 1314 ja Tšetšeenias 365 hukkunut. Kõige rohkem on 33–35- ja 36–38-aastaste vanuserühmades – vastavalt 13 795 ja 13 811. 18–20-aastaste seas on 3496 hukkunut. Kõige vähem hukkunuid on üle 63-aastaste seas.
Juuni keskel hindas Briti luure venemaa sõjas kaotatud kogusummaks ligikaudu miljon inimest, kellest hukkunute arv võis olla kuni 250 000. Washingtonis asuv Strateegiliste ja Rahvusvaheliste Uuringute Keskus (CSIS) tõi välja sarnased arvud, lisades, et 400 000 vene sõdurit on saanud raskeid vigastusi, mis on viinud püsiva puudeni.
15. Majanduslangus, eskaleeruvad sanktsioonid ja järsult tõusvad intressimäärad on viinud venemaa majanduse maksehäirete kriisi. Kolmandas kvartalis koges 39% suurettevõtetest vastaspoolte maksehäiretega seotud probleeme, selgub venemaa Töösturite ja Ettevõtjate Liidu uuringust. See on riigi suurim äriühing, kuhu kuulub üle 100 tööstusühenduse pangandusest kütuse- ja energiasektorini.
Uuringu kohaselt on maksehäirete probleem muutunud peamiseks äritegevuse piirajaks: selle probleemiga silmitsi seisvate ettevõtete arv suurenes teise kvartaliga võrreldes 1,5 korda ja nende osakaal suurenes 13 protsendipunkti võrra. Selle tulemusel kurdavad ettevõtjad maksehäirete üle rohkem kui nõudluse vähenemise (34%), rahapuuduse (32%) või krediidi kättesaamatuse (32%) üle.
Rosstati andmed kinnitavad, et venemaa ettevõtete viivisvõlg tarnijatele ulatus augusti lõpuks 3,841 triljoni rublani (38 miljardi euroni). Aasta algusest on võlgnevuste maht suurenenud 395 miljardi rubla (+11%) võrra ja võrreldes 2024. aasta jaanuariga 993 miljardi rubla (+35%) võrra. 4520 venemaa suurettevõttel oli vastaspoolte ees võlgnevusi, kusjuures tootmisettevõtted olid esikohal 1,53 triljoni rublaga.
Alfa Panga peaökonomist Natalia Orlova märgib, et võlgnevuste probleem tekkis eelmisel aastal kõrge baasintressimäära ajal. Järsult kõrgemad laenukulud tõid kaasa ettevõtete intressikulude hüppe eelmisel aastal 83% ja selle aasta esimesel poolel veel 54%, vastavalt Expert RA-le.
Nüüd juhib Orlova tähelepanu sellele, et jätkuvad võlgnevused võivad olla tingitud eelarvekulude kasvu aeglustumisest: nafta- ja gaasitulud langevad järsult, ressursivälised tulud jäävad plaanitust maha ning võimud on sunnitud tsiviilkulutusi kärpima. Defitsiidiplaani (5,7 triljonit rubla) täitmiseks peavad eelarvekulud neljandas kvartalis ületama eelmise aasta oma vaid 5% võrra, võrreldes 20%-ga jaanuaris-septembris, märgib Orlova.
Ka väikeettevõtted kogevad maksehäireid – 25% küsitletud ettevõtetest, selgub Promsvjazbanki ja Opora Rossii juulikuisest uuringust. 15% puhul on selliste juhtumite esinemissagedus aga kasvamas. PSB analüütikute sõnul on need arengud majandusprobleemide tagajärg: „Süvenevate maksedistsipliini probleemide põhjuseks võivad olla vähem vastaspoolte tahtlik kohustuste vältimine kui tekkivad finantsprobleemid.”
16. Lühiuudised
Päeva nali Moskvast: venemaa üritas esitleda oma esimest humanoidset tehisintellekti robotit Aidoli. Märksõna: üritas. Robot varises debüüdi ajal kokku, sundides korraldajaid esitluse katkestama. Nende kiirustades tehtud katse rekvisiiti tõsta tegi asja ainult hullemaks. Video link: https://x.com/NOELreports/status/1988318988418642319
Operatsioon „Midas”: Ukraina korruptsioonivastased organid NABU ja SAP on dokumenteerinud 1,2 miljoni dollari ja ligi 100 000 euro sularaha ülekandmise endisele asepeaministrile Oleksi Tšernõšovile, keda sisemiselt tuntakse hüüdnimega „Che Guevara”. Viimased 500 000 dollarit anti üle tema naisele pärast seda, kui ta nimetati kahtlustatavaks ulatuslikus korruptsioonijuurdluses, mis on seotud Energoatomi lepingutega. Osa skeemi võtmetegelasi olla pagenud Tel Avivi. Avaldatud helisalvestistel on „Karlsoni” (Timur Minditš), ja endise energeetikaministri Herman Galuštšenko vestlused altkäemaksu, turvalisuse ja fiktiivse töö kaudu töökohtade saamise kohta. Skeemi koordineeriti Kiievi korterist: „Karlson” jagas sularaha ja mõjutas energeetika- ja kaitsesektori ametnikke. Lisaks avaldas Timur Minditš tõenäoliselt mõju endistele ministritele Herman Galuštšenkole ja Rustem Umerovile energeetika- ja kaitsesektoris, kindlustades endale ja oma ettevõtetele rahalist kasu. SAP-i andmetel pakkus ta vastutasuks kõrgetele ametnikele Zelenski patronaaži. Kas see viimane ütlus ka oli ka päriselt sisustatud, ei oska öelda, võimalik siiski nii ja naa, ehk siis lubadus võis ka nn tühi olla…
Reutersi andmetel on Hiina üks riigi suurimaid rafineerimistehaseid Yanchang Petroleum väidetavalt eemaldanud vene toornafta oma viimasest pakkumismenetlusest, mis hõlmab detsembrist veebruari keskpaigani. Tehas ostis varem regulaarselt vene naftat, tavaliselt ühe lasti kuus.
Ukraina maismaadroon T11, mille on välja töötanud „Pivdennõi Park”, on ehitatud rindel logistika jaoks. See kannab kuni 200 kg, selle ulatus on 45 km ja see liigub kiirusega 14 km/h: ideaalne varustamise positsioonidele, kus mehitatud transport on liiga riskantne.
lavrov ütles, et venemaa ei lõpeta sõda, kui Ukraina ei alistu. Eks ta loetles üles kõik putini sõja alguses esitatud eesmärgid…
Türgi õhujõudude C-130 lennuk purunes Gruusia-Aserbaidžaani piiri kohal lennu ajal. Juhtumi põhjus on teadmata, kuid 25. detsembril 2024 tulistas vene Pantsir S-1 õhutõrjekompleks alla Azerbaijan Airlinesi lennu 8243, mis oli teel Bakuust Groznõisse venemaal.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
