Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 09. november 2025:

rindel maja haaval vene poole edenemisi tuvastas ja kogu Ukraina elektritaristu hävitamine jätkus ning õnneks on osades vene piirkondades sama mure.

1. vene pool jätkab Ukraina energiataristu hävitamist.

2. Mõnes linnas pimedaks läks.

3. Kursk: muutusteta.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.

6. Siversk: muutusteta.

7. Bahmut: muutusteta.

8. Donetsk: seni pigem näeb märke, et siin ja seal vene pool maja haaval edasi saab.

9. Lõunarinne: muutusteta.

10. Herson: muutusteta.

11. Sajad tuumaelektrijaama ehitajad Uljanovski oblastis alustasid streiki maksmata palkade pärast.

12. Euroopa Liit loob venemaa desinformatsiooni vastase keskuse.

13. Lühiuudised

196 vene poole rünnakut aga suur isikkoosseisu kaotuste numbri langus laseb arvata, et enamus rünnakutel olevad grupid olid väiksemad. Sumõ suunal ei kipu olema alla 10 rünnaku päevas, aga juba pikalt pole siin rindejoone muutusi tuvastanud. Harkivi sektoris üritab vene pool üha tihedamalt leida uusi sillapeasid mujal kui Vovtšanskis aga see pole veel õnnestunud aga pole võimatu. Kupjanski linnas pole vene poole aktiivus tõusnud ja päris maha on jahtunud Lõmani suund. Kas siin uut suuremat survet planeeritakse, võib olla põhjuseks, mis juba paar nädalat on kuidagi rahulikum olnud. Siverski suunal tihe konveier jätkus ning ikka kõikse tihedam Pokrovski lõigus, kus kirja läks 73 rünnakut, lõunarindel varasem intensiivsus säilis. Ümber Ukraina tööstuslinnade komplekti ikka 102 rünnakut ehk siis see on lõik, kus vene poole peaeesmärk on edu saavutada.

Võrreldes varasemaga miskit uut ei taktikas ega vene poole poliitilistes soovides pole täheldanud. Head märgid on siiski venemaal endas, kus uute värvatute langus teeb üha enam muret vene sõjablogijate poolt ning tõuseb nende kriitika vene sõjatööstuse murede suunal ning Ukraina tabab järjest olulisi sihtmärke nii venemaal kui okupeeritud aladel.

1. Välisminister Andri Sõbiha teatas, et 8. novembri öösel toimunud ulatusliku rünnaku käigus sihtis venemaa Hmelnõtski ja Rivne tuumaelektrijaamu elektriga varustavaid alajaamu. Ta kutsus IAEA juhatuse kiireloomulise koosoleku kokku.

8. novembri öösel oli Ukraina energiainfrastruktuur ulatusliku ballistiliste rakettide rünnaku sihtmärgiks. Süsteem stabiliseeriti osaliselt, kuid katkestused on endiselt vältimatud, ütles energeetikaminister Svitlana Grintšuk telesaates. „Tänane öö oli üks raskemaid öid kogu täieulatuslikus sõjas. Vaenlane algatas massiivse rünnaku, kasutades ballistilisi rakette, mida on äärmiselt raske alla tulistada. On raske meenutada nii palju otserünnakuid energiarajatistele alates sissetungi algusest,” ütles ta.

Kahjustuste parandamiseks ja elektrivõrgu stabiliseerimiseks rakendati Kiievi, Dnipropetrovski, Donetski, Harkivi, Poltaava, Tšernihivi ja Sumõ oblastis hädaolukorra ja erakorralisi seiskamisgraafikuid. „Seejärel õnnestus meil süsteemi mõnevõrra stabiliseerida ja minna üle tunnipõhistele katkestusgraafikutele, et kodanikel oleks lihtsam oma tegevust planeerida. Kuid katkestustest on endiselt võimatu loobuda,” märkis Grintšuk.

Kõige hullem oli elektrivõrgu olukord Harkivi, Tšernihivi, Poltaava, Donetski ja Sumõ oblastis – neid rünnati samal õhtul uuesti. Kella 19.40 seisuga oli aga juba tehtud edusamme, kuid Grintšuk ei saanud edasisi üksikasju avaldada.

Poltaava oblast on venemaa rünnakute tõttu elektrita. Samuti on katkestusi kütte- ja veevarustuses. Harkivis oli samuti osaline elektrikatkestus. Välisministeerium on pöördunud oma partnerite poole palvega sundida venemaad lõpetama rünnakud tuumaelektrijaamadele.

Poltaava oblasti sõjaväevalitsuse juhi Volodõmõr Koguti sõnul on piirkond saanud märkimisväärset kahju. „Piirkonnas on kas täielikud või vahelduvad elektri-, kütte- ja veevarustuse katkestused. Paljud inimesed helistavad vihjeliinidele ja isiklikult mulle. Kinnitan teile, et vastavad teenistused töötavad pidevalt oma võimete piiril,” märkis ta.

2. 9. novembri öösel ründasid droonid venemaa linna Voroneži, põhjustades osalisi elektrikatkestusi ja kütteprobleeme. Sellest teatas kuberner aleksandr gusjev. Ta väitis, et öösel summutati Voroneži kohal taevas mitu drooni, kuid ühes kommunaalettevõttes puhkes tulekahju, mis kustutati kiiresti. gusjev hoiatas ka korduvalt raketiohu eest piirkonnale varahommikul. Väidetavalt võeti tehnoloogilistel ohutuskaalutlustel ajutisi meetmeid, mis võisid mõnes kodus põhjustada keskkütte temperatuuri kõikumisi. Samuti otsustasid võimud tehnilistel põhjustel peatada elektrivarustuse mõnes linnaosas. Tänase hommiku seisuga tarnitakse elektrit väidetavalt kõigile tavapäraselt. gussev teatas ka, et ehitusettevõtte katus sai kahjustada, mitme hoone aknad olid osaliselt purunenud ning mitu autot ja sisemised küttesüsteemid said kahjustada.

vene Telegrami kanal ASTRA viis läbi OSINT-analüüsi ja väidab, et Voronežis rünnati koostootmisjaama (CHP). Kohalikud teatasid öösel plahvatustest ning mitmes majas kadus ja tuli seejärel uuesti sisse elekter. ASTRA, olles rünnaku videot analüüsinud, väidab, et see filmiti Aviastroitelei kaldalt. CHP asub võttepaigast 1,3 km kaugusel. Rünnaku väidetav sihtmärk oli Voroneži soojuselektrijaam nr 1, mis kuulub AS-i RIR Energo ja on linna suurim soojusenergia tarnija elamutele ja suurettevõtetele. Jaam varustab soojusega nelja linnaosa – Levoberežnõi, Železnodorožnõi, Leninski ja Tsentralnõi – ning enam kui 1000 ettevõtet, sealhulgas Voroneži suurimat tehast Voronežisintezkauchuk.

venemaa kaitseministeerium teatas täna hommikul, et väidetavalt tulistati alla või summutati 44 drooni, kuid Voroneži ei mainitud. Väidetavalt tulistati alla 43 drooni Brjanski oblasti ja üks Rostovi oblasti kohal.

Belgorodi elektri- ja küttesüsteemid said 8. novembril toimunud raketirünnakus tõsiselt kahjustada, ütles piirkonna kuberner vjatšeslav gladkov. Ta ütles, et energeetikud töötavad olukorra lahendamise nimel ja parandavad praegu kahjustusi. gladkov ei esitanud elektrivarustuse taastamise kohta prognoose, kuid ta loodab, et need muudatused ei põhjusta linnaelanikele olulisi ebamugavusi ja et vajalikud otsused tehakse peagi. vene Telegrami kanali ASTRA andmetel tabas tõenäoliselt Belgorodis asuv Lutši soojuselektrijaam.

8. novembri õhtul teatati Belgorodis ja selle ümbruses elektrikatkestusest, kus pärast raketiohu teateid oli elektrita üle 20 000 kliendi.

Elekter kadus ka 10 Kurski oblasti linnas. Ühes energiarajatises puhkes tulekahju.

Simferoopoli lennujaama lähedal teatati eile plahvatustest, kui venemaa õhutõrje avas Hvardiiskes tule. Vaid 30 minutit varem nähti mitut Ukraina drooni Džankoi rajooni kohal lõuna suunas lendamas.

3. Kursk: muutusteta.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.

6. Siversk: muutusteta.

7. Bahmut: muutusteta.

8. Donetsk: Ametlikud uudised: Pokrovskis puhastavad kaitseväed maju venelastest ja Mõrnohradi piirkonnas hoiavad nad oma positsioone hoolimata keerulisest logistikast. Sellest teatas väegrupp „Ida”. „Ukraina kaitseväed töötavad otse linnas, tuvastades ja kõrvaldades vaenlase. Meie rünnakrühmad puhastavad okupante maja maja haaval. Erilist tähelepanu pööratakse vaenlase droonide meeskondade tuvastamisele ja hävitamisele,” märkis sõjavägi. Pokrovski sektoris on vene sissetungijad teinud 57 katset läbi murda. Kaitseväed on tõrjunud 52 rünnakut ja hoiavad vaenlast jätkuvalt tagasi.

Kahjuks ei julge nii optimistlik siiski veel olla.

Rodõnske linnas (asub Pokrovskist põhjas), on küll Ukraina omad suutnud hoida linna põhja osa oma osalise kontrolli alla aga kahjuks olulisem osa ehk siis linna lõuna osas suudab vene pool kahjuks hoida possasid ja isegi maja haaval vähendada Mõrnohradi „eluteed”, mis kahjuks ikka vaid 300 m laiune. Lisaks on eilseks suutnud vene pool hõivata mõned majad Mõrnohradi kirde serval ja linnas kotti jäämine kipub üha tõenäolisemaks, kui Ukraina ei suuda tuua kiirelt olukorra muutusi. Jah, võimalik, et operatsiooni julgeoleku tõttu ei imbu läbi infot Ukraina tegelikust edust.

vene blogikanal „dva majora” ülevaade sektorist: Donbassis käib äge lahing: Pokrovsk (Krasnoarmeisk) ja Mirnohrad (Dimitrov) on peaaegu ümber piiratud, kõik teed on tule all ja mõlemad pooled on koondanud oma suurimad jõud sellele rindelõigule. Ukraina relvajõudude kaitse kokkuvarisemine on siin vaid aja küsimus, hoolimata vaenlase ägedatest vasturünnakutest Dobropilja väljakul. Vaenlane on alustanud kaitserajatiste ehitamist lääne pool, Grišino lähedal, kus pidevalt lendavad õhutõrjeraketid. Pärast endiselt tihedate lahingute lõppu on vene armeel võimalus lühendada rindejoont ja suunata vabanenud jõud Kostjantõnivka ja Slovjanski vahelise aglomeratsiooni vallutamiseks.

9. Lõunarinne: muutusteta.

10. Herson: muutusteta.

11. Umbes 300 töötajat Orgenergostroi Instituudi AS-i (Moskva) eraldi allüksusest, mis ehitab Uljanovski oblastis Dimitrovgradis mitmeotstarbelise kiire neutronreaktori (MBIR) baasil töötavat teaduslikku tuumarajatist, on streiki alustanud kahekuulise palgamakse hilinemise tõttu. Kommersanti teatel teatasid töötajad, et nad ei naase ehitusplatsile enne, kui on kõik oma palgad kätte saanud.

Protestijate sõnul on palku kinni peetud alates 2025. aasta septembrist, sõidurahasid pole hüvitatud maist juunini ja puhkuseraha pole hüvitatud augustist. Lisaks on ettevõte tühistanud töötajate lõunasöögid ja transpordi ning vahetustega töötajaid on hakatud eluruumidest välja tõstma. Töötajate sõnul on prokuratuuri pöördumised olnud edutud. „Me ei saa oma laene maksta, meil on kogunenud võlad ja meie elutingimused on kohutavad: tualetid ajavad üle ja me ostame ise vett,” kaebasid ettevõtte töötajad videosõnumis venemaa Föderatsiooni uurimiskomitee esimehele aleksandr bastrõkinile.

Töötajad saatsid ettevõtte juhtkonnale ja piirkondlikule tööinspektsioonile kollektiivse avalduse, viidates tööseadustiku artiklile 142, mis lubab töö peatada, kui palga maksmisega viivitatakse rohkem kui 15 päeva, säilitades keskmise palga.

Orgenergostroi Instituut ehitab Dimitrovgradis asuvale mitmeotstarbelisele kiirreaktorile (MBIR) põhinevat tuumauuringute rajatist. Töö klient on Riiklik Uurimiskeskus – Aatomireaktorite Uurimisinstituut. Lepingu väärtus on 33,396 miljardit rubla (334 miljonit eurot) ja valmimine on kavandatud 30. juuniks 2027.

Moskva peab projekti eriti oluliseks. Septembri lõpus toimunud Maailma Aatominädala rahvusvahelisel foorumil esinedes nimetas putin arendust revolutsiooniliseks ja märkis, et MBIR-i reaktori territooriumile rajatakse rahvusvaheline uurimiskeskus.

Ettevõtte palgavõlgnevused on süsteemsed. Vahekohtu andmetel esitati ainuüksi oktoobris OÜ Orgenergostroi vastu üle 40 võlgade sissenõudmise hagi. Ettevõtte pankrotiavaldused on menetluses olnud juunist saadik. Septembri lõpus teatas Sahhalini oblasti riiklik tööinspektsioon 53 töötaja võlgadest kokku üle 700 000 rubla.

12. Guardian teatas Euroopa Komisjoni sisedokumendile viidates, et EL-i ametivõimud plaanivad luua Demokraatliku Vastupanuvõime Keskuse, et võidelda venemaalt ja teistelt autoritaarsetelt režiimidelt pärineva desinformatsiooniga. Uus keskus on osa Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni välja pakutud algatusest „Demokraatia kilp” ning koordineerib teabevahetust ja tõstab avalikkuse teadlikkust välisriikide valitsuste katsetest manipuleerida teabega.

Dokumendi kavandis on kirjas, et lisaks sõjapidamisele Ukraina vastu kasutab venemaa aktiivselt hübriidrünnakuid Euroopa vastu. „Valeinfo levitamisega, mis mõnikord hõlmab ka ajalooliste faktide manipuleerimist ja võltsimist, püüab venemaa õõnestada usaldust demokraatlike süsteemide vastu,” tsiteerib Guardian dokumendi kavandis öeldut.

Euroopa Komisjon kavatseb keskusesse koondada eksperte kõigist EL-i riikidest, samuti riikidest, mis soovivad blokiga liituda. Organisatsioonis osalemine on vabatahtlik. Euroopa Komisjon lubab kaasata ka sarnase mõtlemisega partnereid, mis väljaande sõnul muudab Ühendkuningriigi osalemise tõenäoliseks.

Lisaks näeb „Demokraatia kilbi” plaan ette sõltumatu faktikontrollijate võrgustiku loomist, et kaitsta väärinfo eest, eriti valimiste, tervisehädaolukordade või loodusõnnetuste ajal. Brüssel kavatseb luua ka veebipõhiste arvamusliidrite võrgustiku, kes levitavad veebis teavet ELi demokraatlike standardite ja eeskirjade kohta.

EL-i välisteenistuse andmetel on ainuüksi viimastel aastatel dokumenteeritud kümneid venemaa väärinfo levitamisega seotud kampaaniaid. Nende hulgas on operatsioon Double, mis hõlmas tuntud Euroopa meediakanaleid – nagu Die Welt, Le Point, La Stampa ja Polskie Radio – jäljendavate veebisaitide loomist ning läänevastase sisuga võltsmaterjalide avaldamist. Neid võltsartikleid levitati seejärel sotsiaalmeedias, eesmärgiga diskrediteerida Euroopa poliitikuid ja nõrgestada avalikkuse toetust Ukrainale ja Ukraina pagulastele.

Dokumendis osutatakse ka Hiina tekitatavale ohule. Euroopa Komisjoni andmetel kasutab Peking eraõiguslikke PR-firmasid ja „mõjutajaid”, et luua ja levitada oma poliitiliste huvidega kooskõlas olevaid materjale. 2024. aastal tuvastasid Citizen Labi teadlased 123 Hiinast pärit uudisteagentuuride varjus tegutsevat veebisaiti, mis avaldasid 30 riigis üle Euroopa, Aasia ja Ladina-Ameerika Pekingit toetavat desinformatsiooni.

Sekkumine EL-i liikmesriikide siseasjadesse muutus eriti märgatavaks pärast Rumeenia valimisi, mille tulemused tühistati venemaa kampaania avastamise tõttu, mis hõlmas ulatuslikke küberrünnakuid valimissüsteemile ja sotsiaalmeedia tegevusele. Moldova võimud olid varem samuti väitnud venemaa sekkumist valimistesse, märkides häälte ostmise skeemide ja propagandakampaaniate kasutamist, teatab Guardian.

Demokraatliku Vastupanuvõime Keskuse ideed tutvustas esmakordselt Ursula von der Leyen septembris oma kõnes Euroopa Parlamendi liikmetele. Algatuse üksikasjalikumad sätted avaldatakse eeldatavasti 12. novembril.

13. Lühiuudised

Vanad Prantsuse Bretagne’i hobusejõhvist kalavõrgud, mida kunagi kasutati merikuradi püügiks, kaitsevad nüüd Ukraina rindejoont vene droonide eest. Ettevõtte Kernic Solidarités saadetud 280 km ümbertöödeldud võrku venitatakse üle kaevikute ja teede, moodustades lõkse, mis püüavad droone.

Slovakkia peaminister Robert Fico ütleb, et Slovakkia ei toeta EL-i plaani kasutada külmutatud venemaa varasid Ukraina kaitsevajaduste rahastamiseks.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.

Viimased uudised