Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 06. november 2025:

276 vene poole rünnakut tõi õige pisu edenemist, aga eduta pole ka Ukraina ning pilv üha tiheneb nii venemaa kui okupeeritud alade kohal.

1. Sajab.

2. Igaöine venemaa energiataristu hävitamine jätkub, juba loodan, et lõpuks ka Moskva vooluta jääb.

3. Kursk: muutusteta.

4. Harkiv: vene poole sillapea Vovtšanki linnas kasvab.

5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta ja kuidagi tihe sõjaudu Kupjanski linna kohal.

6. Siversk: muutusteta.

7. Bahmut: muutusteta.

8. Donetsk: mõlemad pooled jätkavad aktiivseid tegevusi ning kipub rindejoon kõikuma.

9. Lõunarinne: muutusteta.

10. Herson: muutusteta.

11. EL soovib keelata venelastele mitmekordsete Schengeni viisade väljastamise.

12. venemaa lasteaedadele on antud korraldus avada SVO muuseumid.

13. USA sanktsioonid on halvanud Lukoili välismaiste ettevõtete tegevuse.

14. Pokrovskis on veel u 1200 tsiviilisikut.

15. Spiegel: Saksamaa äärmusparempoolset AfD-d kahtlustatakse sõjasaladuste süstemaatilises edastamises venemaale.

16. Lühiuudised

Hetkel veel eip USA ega venemaa tuumapuuri lõgistamisele tähelepanu pööraks…

276 vene poole rünnakut ehk siis konveier tõmmati tunduvalt kiiremini tööle, aga isikkoosseisu kaotuste arv nii suurelt ei tõusnud ehk siis vast enamuses vähenesid ründavate üksuste koosseisud. Ka kahe soldati tulek läheb ühe rünnakuna kirja. Kui Sumõ suund oli suht vaikne, siis tihe konveier jätkub Vovtšanskis, kahekorne rünnakute arvu tõus Lõmani suunal, tihe Siverski poole, Kostjantõnivka poole lausa 35, 100 Pokrovski sektoris ning tõusev surve lõunarindel. Ümber Ukraina tööstuslinnade komplekti kokku 185 rünnakut, mis peaks vist rekord olema. Kipub arvama, et nii tihedat konveierit pikalt jätkata ei suudeta aga kas Ukraina suudab selle surve vastu pidada, on mure koht, sest sektoreid, kus intensiivsus väga kõrge, on liialt palju ja see kipub olemagi vene poole taktika, et siduda max lõikudel selleks, et igale poole Ukrainal poleks appi võtta täiendavaid reserve.

Õnneks näeb juba mitmeid fotosid ja videosid, et väiksemad jõekesed (isegi meetri-paari laiused) üle põldude kipuvad olema põhjatud ja pehmete kallastega ning soomukid ja tankid sinna kinni jäävad.

Kas nüüd ilm või tarneraskused logistikaahelas, aga nii liugpommide heitmine kui kaudtulelaskude ning tapjadroonide arv tuntavalt vähenes.

1. vene armee ründas drooniga Harkivi oblastis asuvat Bohoduhivit, vigastades nelja inimest, sealhulgas oli üks 10-aastane laps.

Sündmuskohal viibinud merejalaväelane rääkis Suspilnele, et 1. novembril Dnipropetrovski oblastis toimunud venemaa rünnakus hukkus 8 sõdurit, 40 sai haavata ja 6 on endiselt kadunud. Rünnak tabas 35. merejalaväepataljoni aastapäeva üritust. Ta kahtlustab, et kogunemise info lekitati, „tõenäoliselt meie endi poolt”.

2. Hersoni oblasti okupeeritud osas jättis kõrgepingeliini katkestus elektrita kümme omavalitsusüksust, kus elab üle 200 000 inimese. Sellest teatas Moskva poolt ametisse nimetatud oblasti kuberner volodõmõr saldo oma Telegrami kanalil. Tema sõnul on sotsiaalasutused lülitatud varutoitele ja spetsialistid on alustanud taastamistöödega. saldo ei täpsustanud katkestuse põhjust.

Suuremad elektrikatkestused registreeriti oblastis juba 25. oktoobril. Kuberneri sõnul suleti Vinogradovo alajaam seadmete halvenemise tõttu. Selle tagajärjel jäid elektrita asulad Skadovski, Holopristanski, Oleškinski ja osa Kahhovka rajoonides, kus elab üle 98 000 inimese.

5. novembri õhtul raputasid plahvatused ajutiselt okupeeritud Donetski linna. Kinnitamata teadete kohaselt rünnati venemaa laskemoonaladu. Plahvatused toimusid umbes kell 21.00. Ajakirjanik Deniss Kazanski väitis, et raketirünnak tabas suurt laskemoonaladu.

Täna öösel raputasid Kostroma oblastis asuvat Volgoretšenski linna plahvatused – droonid tabasid venemaa suuruselt kolmandat soojuselektrijaama Kostroma Riiklikku Ringkonna Elektrijaama (GRES). Volgoretšenski elanikud teatasid mitmest võimsast plahvatusest ja jaama kohal leekidest. Sotsiaalmeedias levivad fotod ja videod kinnitavad, et rünnakud toimusid GRESi lähedal. Kostroma oblasti kuberner sergei sitnikov teatas, et venemaa õhutõrjeväed tõrjusid droonirünnaku tagasi. Ta väitis, et plahvatustel olid tagajärjed energiainfrastruktuuri rajatistele, kuid lisas, et piirkonna elektrivarustus ei ole häiritud.

Kostroma Riiklik Ringkonna Elektrijaam asub Volga jõe paremal kaldal Volgoretšenski linnas, 350 kilomeetri kaugusel Moskvast. Jaama koguvõimsus on ligikaudu 3600 MW, mis teeb sellest venemaa energiasüsteemi võtmeelektrijaama. See koosneb mitmest elektriüksusest võimsusega 300–1200 megavatti ja selle üle 320 meetri kõrgune korsten on üks Euroopa kõrgemaid.

Öösel tuli teateid ka Rostovist, et seal kostus mitmeid plahvatusi.

Ukraina sõjavägi ründas ja kahjustas väidetavalt 6. novembri öösel venemaa Volgogradi naftatöötlemistehast, teatasid venemaa Telegrami meediakanalid.

Okupeeritud Krimmis rünnati Simferoopoli lähedal Bitumnes asuvat venemaa naftahoidlat, teatas Telegrami kanal Crimean Wind.

3. Kursk: muutusteta.

4. Harkiv: Vovtšanski lõunaosas jätkab vene pool väga aktiivselt sillapea laiendamist. Eile suudeti linnas edeneda korraga 500 m ja see näitab, kui hõre on Ukraina eesmine liin ning võimetus lõpetada vene jalaväe jõeületusi annab aimu, et nii seire kui droonide ja kaudtulega on nirusti. Seniks, kuni veel vähemalt neljarattalisi masinad üle jõe ei saada, on lootust, et siit suunalt kaugele ei jõuta aga oht püsib kõrge.

5. Kupjansk-Kreminna: huvitaval kombel ei tule eriti uudiseid Kupianski linnast ehk siis info ootel. Kuidagi jaheda võitu on ka sektori lõunaosas Lõmani suunal ehk siis rinne püsib. Küll juhtus siin huvitav ja õnnelik hetke, kus üks kohalik naine suutis koos koeraga kõndida 15km ja jõuda Ukraina possadeni.

6. Siversk: muutusteta.

7. Bahmut: muutusteta.

8. Donetsk: edenemisi tuvastas mõlemalt poolelt.

Pokrovskist kirdes nüüdseks vist juba kurikuulsa Volodõmirivka küla juures on Ukraina astuda edasi vist isegi kuni paar kilomeetrit.

Rõdõnske linna pole veel puhtaks saadud ja eilegi jõudsid vene soldatid enne nende tabamist jõuda linna lääneservale ehk siis Ukraina omasid paikneb linnas väga hõredalt.

Eile üritasid vene väed Mõrnohradi lähedal halbade ilmastikutingimuste varjus (udu ja vihm) rünnakut läbi viia soomusmasinatega. 79. õhurünnakubrigaadi Peruni korpuse väed tõrjusid rünnaku fiiberoptiliste juhitavate droonide abil, hävitades mitu soomukit. Paari videot vaadates tundub, et isegi väiksemad jõekesed põldudel on muutunud nii pehmepõhjaliseks, et isegi lintidel soomukid jäävad mutta kinni ja kui sinna pikalt askeldama jääda, siis satutaksegi lihtsamini droonide töötluse alla.

Pokrovski linna küll vene soldatite pidev konveier jätkus, aga senised Ukraina omade infokillud näitavad, et Ukraina kontrollitav ala tasapisi kasvab. Enamus infot, mis linnast tuleb, kipub olema isegi kuni nädal vana ja vene poole infogi on väga ebamäärane ja vastuoluline. Sõltumatute vaatlejate kaardid on ka nii vastuolulised, et jääb täpsema olukorra kirjeldamisega jänni. Eilsele kohvipaksu tunnetusele miskit lisada polegi.

9. Lõunarinne: muutusi rindejoones eile ei tuvastanud.

10. Herson: muutusteta.

11. Euroopa Liit valmistub peaaegu täielikult lõpetama venemaa kodanikele mitmekordsete Schengeni viisade väljastamise, teatab Politico, viidates kolmele aruteludega tuttavale Euroopa ametnikule. Uus meede hõlmab peamiselt ühekordsete viisade väljastamist venemaa kodanikele. Erandid on võimalikud ainult humanitaarsetel põhjustel või ELi kodakondsust omavatele isikutele. Piirangud võidakse heaks kiita juba sel nädalal.

Brüssel on venemaa kodanike viisaprotsessi keerulisemaks muutnud, peatades 2022. aastal pärast Ukrainas puhkenud täieulatuslikku sõda Moskvaga sõlmitud viisalihtsustuslepingu. Üksikud ELi liikmesriigid, eriti Balti riigid, on kehtestanud veelgi rangemad piirangud, mis sisuliselt keelavad venemaa kodanikel sisenemise oma territooriumile. Nagu väljaanne märgib, jääb viisade väljastamine siiski riikide valitsuste pädevusse. See tähendab, et kuigi Euroopa Komisjon saab viisaprotsessi keerulisemaks muuta, ei ole tal volitusi kehtestada venemaa turistidele täielikku sisenemiskeeldu kõigisse Schengeni riikidesse.

Euroopa Komisjoni statistika kohaselt sai venemaast 2024. aastal üks Schengeni viisataotluste peamisi saajaid, kusjuures venemaa kodanikud esitasid ligikaudu 606 000 taotlust ja üle 500 000 neist kiideti heaks. Väljastatud viisade arv suurenes võrreldes 2023. aastaga, kuigi see jääb oluliselt alla pandeemiaeelse ja sõjaeelse 2019. aasta tasemele, mil venelastele väljastati üle 4 miljoni dokumendi. Ungari, Prantsusmaa, Hispaania ja Itaalia on praegu kõige aktiivsemad riigid, kes väljastavad venemaa kodanikele turismiviisasid.

Politico andmetel kavatseb Euroopa Komisjon detsembris esitada uue üleeuroopalise viisastrateegia, mis näeb ette viisainstrumentide kasutamist riikide vastu, mida EL peab vaenulikuks, ja rangemaid kriteeriume dokumentide väljastamiseks venelastele.

EL peatas viisalihtsustuslepingu venemaaga 12. septembril 2022, pikendades taotluste menetlemise aega ja konsulaartasusid. Mitmed Euroopa riigid, sealhulgas Poola, Läti, Leedu, Eesti ja Tšehhi Vabariik, on turismiviisade väljastamise venemaa kodanikele täielikult lõpetanud.

Septembris teatati, et venelasetele on hakanud väljastama viisasid, millel on reisipiirangud ELis. Näiteks Itaalia väljastab turismiviisasid, mis keelavad reisimise Tšehhi Vabariiki, Taani, Eestisse, Prantsusmaale, Islandile, Lätti ja Leetu. Selliste dokumentidega reisijad ei saa nendesse riikidesse siseneda isegi transiidina. Külastajatele suletud riikide loetelu varieerub olenevalt väljastatud viisast.

Vahetult enne seda karmistas Saksamaa oma reegleid venelastele Schengeni ja riiklike viisade väljastamiseks. Saksamaa saatkond Moskvas teatas RTVI-le, et pärast venemaa sõja puhkemist Ukrainas on EL-ile tekkinud suurenenud julgeolekuriskid. Diplomaatiline esindus selgitas, et venemaa taotlejad, kellel puuduvad mõjuvad reisipõhjused, peaksid arvestama pikemate ja põhjalikumate kontrollidega.

23. oktoobril kiitis Euroopa Liit heaks venemaa-vastaste sanktsioonide 19. paketi, mis sisaldab Venemaa diplomaatide liikumise piiranguid destabiliseerimiskatsete tõrjumiseks.

12. venemaa lasteaedadele soovitati luua sõjalisele erioperatsioonile (SVO) pühendatud muuseumid. Vastava metoodika kiitsid heaks eksperdid haridusministeeriumi toel 20.–31. oktoobrini toimunud ülevenemaalisel eelkoolihariduse foorumil.

Nižni Novgorodi lasteaias nr 60 väljatöötatud programm valiti foorumi järel välja viie edukaima praktika hulgas. Ministeeriumi pressiteate kohaselt, millele agentuur tähelepanu juhtis, hõlmab metoodika laste harimist SVO muuseumi abil. Eelkooliõpetaja avaldas väljaandes Vestnik Prosvestšenija artikli „SVO muuseumi korraldamine lasteaias”, kus ta kirjeldas ainulaadse projekti loomist, millest saab laste tõmbekeskus.

Programmi aruande kohaselt on selle eesmärkide hulka eelkooliealiste laste patriotismi ja kodanikuteadlikkuse edendamine, uhkuse arendamine „meie riigi kaitsjate” üle ja austus sõjaväeliste elukutsete vastu ning laste ja nende vanemate kaasamine vabatahtlikku tegevusse, mis toetab Ukraina sissetungi osalisi.

Programmi tõhusust hinnati kuue näitaja põhjal, mille hulgas olid riigi ja armee tundmine, patriootlike tunnete väljendamine, moraalne käitumine ja SVO muuseumi eksponaatide mõistmise süsteem.

venemaal edendatakse riiklikul tasandil laste ideoloogilise hariduse algatusi. 2024. aasta oktoobris käskis putin sisendada eelkooliealistele lastele vene riigi põhiväärtusi ja kuulutas välja vajaduse töötada lastega, lähtudes nende soovist olla sõdurid. Samal ajal hakati lasteaedades käivitama propagandakursusi nimega „Vestlused olulistest asjadest”.

Pärast Ukraina sõja algust hakkas lasteaedades kadettide rühmade arv üle kogu riigi kasvama. Verstka arvutuste kohaselt oli 2025. aasta oktoobriks selliseid rühmi loodud vähemalt 26 piirkonnas. Nad õpetavad nelja- kuni seitsmeaastastele lastele drill- ja tulirelvaõpet, käsivõitlust, tutvustavad neile sõjavarustust ja -relvi, õpetavad neile kuulikindlate vestide ja gaasimaskide kasutamist ning kaasavad neid ka kamuflaažvõrkude kudumisse ja kohtumistesse lahinguveteranidega.

Septembris tegi riigiduuma hariduskomisjoni esimene aseesimees mihhail berulava ettepaneku lisada lasteaedade repertuaari Oleg Gazmanovi ja Šamani laulud. Lisaks teatati samal kuul, et putini korraldusel alustab venemaa Ukraina sõjas osalejate kujukeste masstootmist, sealhulgas nii päris- kui ka väljamõeldud tegelaskujusid. Seejärel saadetakse mänguasjad lasteaedadesse üle kogu riigi. Figuuride prototüüpide hulgas on sõjaväe parameedik jekaterina ivanova, raadio pealtkuulamisoperaator grigori veršinin ja Belgorodi poiss aljoša, keda võimud kasutavad sõjapropaganda vahendina.

13. Olukorraga tuttavad allikad ütlesid Reutersile, et Lukoilil, kelle suhtes kehtivad USA sanktsioonid, on probleeme oma välisoperatsioonidega. Agentuuri allikate sõnul on Iraagi riigile kuuluv ettevõte Somo tühistanud kolme Lukoili toodetud naftalasti laadimise osana oma osalusest West Qurna-2 leiukohas, viidates murele USA ja Ühendkuningriigi sanktsioonide pärast. Lukoilile kuulub 75% osalus 480 000 barreli päevas tootlikkusega leiukohas, ülejäänud osa kuulub Iraagi North Oil Companyle. Allikate sõnul olid laadimised kavandatud 11., 18. ja 26. novembrile.

Lukoili Genfis asuv kaubandusharu Litasco kogeb raskusi laevade prahtimisega, kuna Briti laevamaaklerid keelduvad ettevõttega koostööst, ütlesid allikad Reutersile. Allikate sõnul on Litasco sanktsioonide tõttu ka töötajaid vähendanud. Soomes, kus Lukoilile kuulub Teboili bensiinijaamade kett, on venemaa ettevõte sattunud hätta pankadega, kes keelduvad selle tegevust teenindamast. Selle tulemusel võib lähikuudel töö kaotada ligikaudu 1000 Teboili töötajat ja tanklaoperaatorit.

Lukoili loodud välismaine naftaimpeerium hõlmab rafineerimistehaseid Bulgaarias, Rumeenias ja Hollandis, bensiinijaamade võrgustikku Euroopa Liidus ning tootmisrajatisi Aserbaidžaanis, Kasahstanis, Usbekistanis, Iraagis, Egiptuses, AÜE-s, Ladina-Ameerikas ning Lääne- ja Kesk-Aafrikas. Kõik need varad on USA rahandusministeeriumi musta nimekirja kantud ning andnud Lukoilile ühe kuu aega nende müümiseks ja oma partneritele kuu aega kõigi tehingute lõpuleviimiseks.

Sanktsioonide ja sundmüükide tõttu võib Lukoil kaotada 15–17% oma süsivesinike kogutoodangust: Alfa Banki hinnangul toodetakse välismaal 6,5% naftast ja peaaegu pool gaasist. Välismaised rafineerimistehased moodustavad veerandi Lukoili nafta rafineerimise kogumahust. Alfa Bank hoiatas, et välisvarade kaotus võib oluliselt mõjutada Lukoili finantstulemusi.

Lukoil teatas oktoobri lõpus, et on vastu võtnud rahvusvahelise kaubakaupleja Gunvori pakkumise oma välisvarade ostmiseks. Gunvori tegevjuht Torbjörn Törnqvist tunnistas teisipäeval Financial Timesile antud intervjuus, et sanktsioonid on Lukoili kogu rahvusvahelise tegevuse sisuliselt halvanud. „Keegi ei saa nendega tehinguid teha. Arvukad töökohad on ohus ja naftatöötlemistehaste töö võib tõsiselt häiritud olla,” ütles Törnqvist.

14. 5. novembri seisuga on Pokrovskis, hoolimata linnas toimuvatest lahingutest, endiselt umbes 1200 tsiviilisikut. Sellest teatati Donetski oblasti sõjaväevalitsuse koosolekul. „Kohalike võimude esitatud andmete kohaselt on Pokrovskis endas endiselt umbes 1200 inimest. Viimase nädala jooksul on vaid mõnel inimesel õnnestunud iseseisvalt lahkuda. Keegi ei pea statistikat selle kohta, kes neid täpselt evakueeris ja millistel tingimustel,” ütles Donetski oblasti sõjaväevalitsuse esindaja Dmitri Petlin.

Pokrovski kogukonnas on kokku endiselt 1800 inimest. Ametnike sõnul on need peamiselt piiratud liikumisvõimega inimesed. Petlin rõhutas aga, et ta ei saa garanteerida esitatud andmete õigsust ja objektiivsust, kuna Pokrovskis ja Mõrnohradis jätkuvad lahingud.

Ohu tõttu ei ole enam võimalik toitu Radenskisse, Pokrovskisse ja Mõrnohradi toimetada.

Kohalike võimude esitatud andmete kohaselt on Kostantõnivkas endiselt umbes 5000 inimest. Kogukonnas on tsiviilisikute koguarv veidi suurem – 5200.

Mure pole ainult nende inimeste saatuses (nälg, vee ja meditsiinilise abi puudus), vaid olukorda kasutab ära ka vene pool, kes üritab linnas toimetada erariietes ja sellega on Ukraina omadel väga keeruline tuvastada, kas tegu on kohaliku elaniku või vaenlasega. vene poolel aga on neist kama kaks ehk siis sobivad sihtmärgiks küll. Nimetan sellist lahingu alas kohalike olemist suureks hoolimatuseks.

15. Der Spiegel: Saksamaa kõrgemad ametnikud on süüdistanud paremäärmuslikku parteid Alternatiiv Saksamaale (AfD) oma parlamentaarsete volituste tahtlikus kuritarvitamises, et koguda ja tõenäoliselt edastada venemaale salastatud teavet riigi sõjalise võimekuse ja kriitilise infrastruktuuri seisukorra kohta.

Väljaande andmetel esitasid AfD liikmed Saksamaa valitsusele süstemaatiliselt arvukalt parlamentaarseid päringuid sõjaväetranspordi, droonide vastaste meetmete, küberkaitse ja kriitilise infrastruktuuri haavatavuse üksikasjade kohta. Poliitikud ja julgeolekujõudude esindajad kardavad, et neid andmeid koguti venemaale edastamiseks.

Tüüringi siseminister Georg Maier teatas, et AfD kuritarvitab oma parlamentaarset uurimisõigust, et tahtlikult uurida riigi kriitilist infrastruktuuri. Ta väitis, et need tegevused saavutavad kremli seatud eesmärke. Maier süüdistas parteid otseselt venemaa huvides tegutsemises.

Sarnast seisukohta väljendas Bundestagi kaitsekomisjoni esimees Thomas Röwekamp. Intervjuus Der Spiegelile märkis ta, et AfD esitab sihipäraselt ja süstemaatiliselt äärmiselt detailseid küsimusi Bundeswehri sõjalise võimekuse ja nõrkuste kohta. Ta väitis, et sellist detailsuse taset ei saa seletada tavalise parlamentaarse järelevalvega ja see võib viidata tundliku teabe kogumisele, mis on väärtuslik välisriikidele, eriti venemaale.

Der Spiegeli allikad föderaalses kaitseministeeriumis teatavad, et kaitseminister Boris Pistorius jagab neid kahtlusi. Ministeerium usub, et AfD uurimised võivad olla koordineeritud ja suunatud Saksamaa kaitsesüsteemide lünkade tuvastamisele.

Väljaande andmetel on AfD eriti huvitatud sellistest teemadest nagu droonid, küberkaitse ja riiklike andmekeskuste kriisivalmidus. Partei esitas küsimusi, mis võivad paljastada potentsiaalselt tundlikku teavet, sealhulgas seda, kui palju andmekeskusi siseministeeriumil on, millised neist on varustatud varutoitega ja kui tõhusalt need on küberrünnakute eest kaitstud. „Sellistele küsimustele antud üksikasjalikud vastused võivad olla äärmiselt kasulikud venemaa häkkeritele ja kremli sõjaanalüütikutele,” märgib Der Spiegel.

Liidupäeva koalitsioonierakonnad on juba teatanud AfD ja venemaa saatkonna vahel Berliinis olevatest ilmsetest seostest. Minister Meier mainis ka partei tihedaid kontakte mitte ainult venemaa, vaid ka Hiinaga.

CDU/CSU parlamendirühma esimees Jens Spahn rõhutas, et kahtlus, et parlamendiliikmed töötavad parlamendis vaenuliku riigi heaks, on äärmiselt tõsine. Ta teatas, et kui AfD juht Alice Weidel ei suuda veenvat selgitust anda, võib temast saada võimaliku riigireetmise kaasosaline.

16. Lühiuudised

Tansaania politsei on tapnud tuhandeid presidendivalimiste tulemuste vastu protesteerinud inimesi ja hävitab nende surnukehi.

ÜRO peasekretär António Guterres ütles eile, et Sudaani sõda on kontrolli alt väljumas ja sellest on saamas üks maailma hullemaid humanitaarkatastroofe.

Angelina Jolie külastas Hersoni heategevusmissiooni raames. Uutel piltidel on näha Ameerika näitlejannat ringkäigul rindel asuvas linnas, kus ta väidetavalt külastas humanitaarabi toetamiseks mitmeid haiglaid.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.

Viimased uudised