Sõja ülevaade: 1351. päev – Ukraina omad edenesid, vene pool mitte
Avaldatud: 5 november, 2025Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 05. november 2025:
Ukraina omad edenesid, vene pool mitte. „Mõrvar” on enda arvates ikka suurim rahutooja ja sõber.
1. Sadu.
2. Igaöine suuremate energiataristu objektide ründamine venemaa sügavuses jätkus.
3. Kursk: uues kohas üle Ukraina piiri prooviti.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: Jampili üle osaliselt Ukraina uuesti kontrolli sai.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: pisu jälle Ukraina üllatas.
8. Donetsk: Pokrovskist kirdes ok aga linnas nii ja naa.
9. Lõunarinne: üks muutus siiski üllatavas kohas tuli.
10. Herson: muutusteta.
11. putin nimetas Ukrainasse sissetungi „venemaa suveräänsuse kaitsmiseks”, nagu ka 1612. aastal.
12. putin kiitis heaks seaduse, mis kutsub reservväelased naftatöötlemistehaste kaitsmiseks appi.
13. putin allkirjastas seaduse aastaringseks armeekohustuse täitmisele kutsumiseks.
14. Kahe venemaa piirkonna ehitusfirmadele on antud käsk värvata sõjaks töötajaid.
15. Ukraina on saanud üle 144 000 avalduse sõjas kadunuks jäänud okupantide perekondadelt.
16. Lühiuudised
venemaa on alustanud kuni 200 km laskeulatusega modulaarsete juhitavate õhupommide (KMPB) seeriatootmist reaktiivmootoritega, teatab Ukraina uudisteagentuur GUR. See võimaldab vene lennukitel rünnata sihtmärke Ukraina õhukaitse ulatusse sattumata.
Viimastel kuudel on massimeedias ilmunud teavet pooleteise miljoni Ukraina inimese kohta, kes pole oma sõjaväeregistri andmeid uuendanud. Kui UP ajakirjanik küsis mobilisatsiooniaruannetega tuttavalt maaväeametnikult selle arvu kohta, pomises ta vaid: „See on alahinnang.” Tegelikku statistikat ta aga ei avaldanud. Ainus ametlik mainimine rikkujate arvu kohta on vaid 2025. aasta aprillis jõustunud seaduse seletuskirjas, mis käsitleb 50% soodustust ajateenistusest trahvidele. Dokumendis märgitakse, et 2024. aasta jooksul ei uuendanud enam kui kuus miljonit (!) ajateenijat oma andmeid ajateenistusest, TsNAPe-s ega rakenduses „Reserve+”.
Ukrainast tuleb järjest enam uudiseid korruptsioonist ja sõjast kõrvale hoidjatest. Lood pikad ja hetkel mõtleb, kas mõndasid jälle eraldi lugudena kajastada. Kipuvad olema Ukrainakeelsed, sestap veelgi keerulisem automaatset tõlget parandada.
vene sõjablogikanal „dva majora” kirjutas, et saada maastikul päevas 100 m edasi tiheda droonipilve all on ok.
163 vene poole rünnakut ja aktiivsus väga kõrge nii Harkivi, Siverski kui Pokrovski suunal. Mujal pigem tempo kas sama või väiksem. Pisu üllatusega on mitmetes rindelõikudes hakanud vihmad halvendama teede läbitavust aga see hetkel mõjutab pigem sõiduautode ja jalgrataste läbivust ning vähendab soldati liikumise kiirust. Miks eile langes liugpommide heitmine, võimalik, et logistikaahela tõrked. Kahjuks on tapjadroonide arv ikka kõrge.
Eilne päev siiski polnud kehv, ühtki uut vene poole edenemist (st et jäädi ka uutel possadel ellu) ei tuvastanud aga Ukraina edasi samme küll. On õrnalt tunda nii mõnegi vene sõjablogikanali pinnavirvenduse muutust, et eip lähe mitte nii hästi kui loodeti. Jah, murekohti jagub, nii mitmeski sektoris võib minna jätkuvalt sammhaaval taandumisega aga kuskil pole seni rinne kokku kukkunud. Kui nüüd suudaks Ukraina vaid tempot hoida venemaa sügavustesse ja okupeeritude aladele löökide andmisel…
1. 5. novembri öösel anti Kiievis ja mitmes Ukraina piirkonnas õhurünnakuhoiatus seoses venemaa ballistiliste rakettide väljalaskmisega. Kell 4:21 andis sõjavägi hoiatuse mitme sihtmärgi kohta Sumõ suunas.
Ikka tabab vene pool kohalikke elanikke ja tihti ikka neid täpselt ja tahtlikult sihtides. Njah, eputuati droonivideoga, kus paar päeva tagasi tabati üht kohalikku valge lipu ja koeraga liikumas, surma said droonirünnaku järel mõlemad.
2. Kohalike elanike, venemaa meedia ja oblasti kuberneri sõnul sattus venemaa linn Orjoli rünnaku alla 5. novembri öösel. Elanikud ütlesid, et kuulsid Orjolis mitut plahvatust ja postitasid rünnakust tehtud kaadreid sotsiaalmeediasse, teatas Telegrami uudistekanal Astra. Kohalike sõnul kõlas see nii, nagu linna rünnataks rakettidega. Elanike postitatud kaadrid filmiti umbes 1–1,5 kilomeetri kaugusel Orjoli termoelektrijaamast. „Rünnak viidi läbi reaktiivrelva abil – kas raketi või reaktiivmootoriga mehitamata õhusõidukiga. Videotes ei ole õhurünnakuhoiatuse helisid, õhutõrjesüsteemide müra ega drooni iseloomulikku suminat,” väitis Astra OSINT-i analüütik. Orjoli oblasti kuberner andrei klõtškov väitis, et Ukraina droonid sihikule võtsid piirkonna ja et venemaa õhutõrjeüksused hävitasid mehitamata õhusõidukid. Allalastud droonide praht kahjustas maju ja kõrvalhoonet, ütles ta.
Vladimiri oblasti kuberner aleksandr avdejev teatas droonirünnakust energiarajatisele Vladimiri äärelinnas. Ta teatas, et spetsialistid töötavad kohapeal ja kõik elutoetussüsteemid töötavad normaalselt.
vene poole teatel täna öösel hävitasid ja peatasid õhutõrjejõud mehitamata õhusõidukeid Rostovi oblastis Kamenski, Verhnedonski, Tšertkovski ja Konstantinovski rajoonis. Kokku peatati ja hävitati õhutõrje häiresüsteemide poolt eile õhtul 40 Ukraina mehitamata õhusõidukit.
Ukraina relvajõudude peastaap kinnitas naftatöötlemistaristu hävimist Baškortostanis ja Nižni Novgorodi oblastis venemaal 4. novembri öösel. Ukraina kaitsevägi ründas Lukoil-Nizhegorodnefteorgsintezi tehase taristut Kstovos Nižni Novgorodi oblastis. Tehase tootmisvõimsus on kuni 18 miljonit tonni aastas. Tehas tegeleb vene okupatsiooniarmee varustamisega. Registreeriti tabamus rajatisele ja tulekahju sihtmärgi piirkonnas. Kahjude ulatust selgitatakse välja.
Kahju sai naftakeemiatehas Sterlitamakis Baškortostanis. Tehas on peamine lennukipetrooli komponentide tootja, mida kasutatakse kvaliteetse lennukikütuse tootmisel. Esialgse teabe kohaselt sai üks tehase töökodadest märkimisväärseid kahjustusi. See tehas kuulub venemaa valdusfirmale Roskhim. Kahjustuste tagajärgi selgitatakse. Ukraina relvajõudude erioperatsioonide väejuhatus kinnitas, et eriväed osalesid mõlema tehase hävitamises. Nad selgitasid, et Sterlitamaki naftakeemiatehas asub Ukraina piirist enam kui 1300 kilomeetri kaugusel. Tehas on peamine lennukipetrooli, kummide ja ionooli komponentide tootja. Tehas on strateegilise tähtsusega nii venemaa kaitsetööstuskompleksile kui ka agressorriigi eelarvele.
3. Kursk: venelased ületasid piiri Lukašivka ja Sumõ lähedal. Koht jääb Sumõ ja Harkivi suuna vahele. Kas peale nende töötlemist õhust ka keegi ellu jäi, polnud loo kirjutamise ajal veel teada. Küll arvab, et see tavapäramine nõrk torkimine mitte soov tõsisemalt Ukrainasse siit suunalt sisenenda. Pole lihtsalt selliseid seal kandis üksusi piiri taga.
4. Harkiv: vene poole sõnul jätkatakse aktiivseid pingutusi nii olemasoleva sillapea kasvatamiseks kui saavutamaks uusi sillapeasid. Eile siiski uusi rindejoone muutusi ei tuvastanud.
5. Kupjansk-Kreminna: no ei ole Kupjanski linnast uudiseid. Kipub hetkel arvama, et suuri muutusi olukorras siiski veel pole, aga eks näis, Ukraina omadele meeldib eetrivaikust hoida, kui neil ka hästi läheb kaitsmaks operatsiooni julgeolekut. Egas ka mitmed vene blogijad vene edust seal kandis pole juba mingi aeg teada andnud.
Sektori lõunalõigus Lõmani kandis tundub, et Ukraina on suutnud olla viimastel päevadel edukam. Kohvipaksu pealt kipub arvama, et esmalt edukas droonitöö (seire ja tapjadroonid või tellitud kaudtuli, sekka ka mõni liugpomm) ja siis kiire väike grupp ala puhastama, on toonud uusi eesmisi possasid ja viimase seisu järgi olla selliselt vene pool välja surutud poolest Jampili asulast. vene pool siin kandis kurtis, et Ukraina omad on suurendanud eesmiste possade mehitamist ning olla olukord muutunud suht staatiliseks possasõjaks.
6. Siversk: vene poole aktiivsus ikka väga kõrge. Siin suunal on töös põhiliselt vaid motolaskurid ja senised videod ja pildid lasevad aimata, et rünnakule saadetavate soldatite keskmine vanus kipub kiiresti tõusma ja füüsiline võimekus langema. Ju põhiliselt lükatakse töösse värskelt värvatuid.
7. Bahmut: no müts maha siinsete Ukraina kaitsjate kvaliteedi ees. Kostantõnivka linna kaitse peab hetkel juba pikalt hästi vastu, kuigi vahel õnnestub vene poolel väikeste gruppidega siseneda aga nende pikka eluiga pole kuskil tuvastanud. Väga haruldane kaader Ukraina kohalolekust Predtetšõni lähedal, 1307. motolaskurrügement tabas Predtechyni lähedal lennuväedrooniga kahte Ukraina sõdurit ehk siis Ukraina eesmised possad on lausa linnast 3 km kaugusel ida suunas ja seal olek annab hea ülevaate avatud maastikust ümberringi.
8. Donetsk: läheb nii hästi kui raskelt.
Pokrovskist kirdes on seni suutnud Ukraina omad vaatamata tihedale vene konveierile teha piisavaltt nutikalt vasturünnakuid ja paaris lõigus edenetakse, tähtsaim neid Rodinske linnast vene poole jätkuv välja surumine.
vene poolt on nüüd näha kõigis Pokrovski piirkondades. Infot täpsemast seisust linnas piisavalt pole hindamaks suundumusi ning mitmed analüütikudki on kõhklevad. Õige õrnalt eile arvatu vist võib siiski töös olla (et Ukraina eriväed üritavad liikuda piki linna lõuna osa kvartaleid pidi lõikamaks ära vene üksuste sisseimbumist linna), sest vähemalt pooles pikkuses linna lõunaosas pole vene uusi tegevusi tuvastatud. Seni vene pool järjest jalaväge linna saadab ja tihti on grupid vaid kahe soldati suurused. Jälle on hakanud aga seljakottide suurused kasvama ehk siis rohkem staffi kaasa antakse.
9. Lõunarinne: üks muutus siiski üllatavas kohas tuli.
Ukraina luurejõud puhastasid endise Kahhovka veehoidla piirkonnas, täpsemalt Velõki Kutšuhurõ lähedal, 7 km kaugusel rannajoonest, halli tsooni. Mitmed vene soldatid likvideeriti ja Ukraina eriväed heiskasid riigilipu, võttes saare territooriumi enda kontrolli alla. Njah, ümber mudaväli, mis järgi jäänud Dnepri alla laskmisest Kahhovka tammi purustamise tõttu.
10. Herson: muutusteta.
11. venemaa, olles tunginud Ukrainasse ja pidanud selle vastu peaaegu neli aastat sõda, tagab riigi iseseisvuse ja kaitseb selle rahvuslikku au, teatas putin avalduses, milles võrdles sissetungi moskvalaste võitlusega Poola vastu 17. sajandi raskel ajal. „Täna kaitseme neid traditsioone säilitades oma kodumaa venemaa suveräänsust, au ja väärikust rahumeelse, loomingulise ja sõjalise töö kaudu,” ütles riigipea 4. novembril toimunud tseremoonial, kus anti üle riiklikke autasusid ja preemiaid vene rahva ühtsuse tugevdamise eest ning mis oli ajastatud rahvusliku ühtsuse päevale.
putin väitis ka, et rahvamiilitsa võitlus Poola vägede vastu 1612. aastal võimaldas neil kaitsta riigi alustalasid ja püha õigust hoida kinni oma juurtest ja moraalsetest alustest. presidendi sõnul teavad venelased, kuidas globaalsete väljakutsete ja ohtude ees ridu sulgeda. „Vaatamata kõigile tänapäeva raskustele, probleemidele ja tragöödiatele – ja kahjuks on neid palju – <…> püüdleme sõpruse ja koostöö poole kõigiga, mitte ainult oma naabritega, vaid kõigi maailma rahvastega,” kinnitas putin, lisades, et just need impulsid lähtuvad Moskvast.
2025. aasta juunis kuulutas venemaa president, et peab Ukrainat „meie omaks”, kuna venelased ja ukrainlased on tema sõnul „üks rahvas”. „Teate, meil on vana reegel: kuhu iganes vene sõdur jala paneb, on see meie oma,” lisas ta.
Septembris kuulutas putin, et sõda Ukraina vastu on vene rahva õiglane võitlus. „Soovin tänada moskvalasi nende panuse eest meie ühisesse, õiglasesse ja õiglasesse võitlusse, nende valmisoleku eest võidelda ja töötada isamaa nimel,” ütles president õnnitluskõnes Moskva 878. aastapäeva puhul.
Njah, mõne kommentaari lisaks… putini mõttemaailma peegeldus täitsa olemas ja nagu ikka, miskit muutust tulemas meie mõistes paremuse poole pole ja ähvardus naabritegi suunal täitsa olemas seoses vene sõduri saapaga… ehk siis impeerium tuleb taastada jne.
12. putin allkirjastas seaduse, mis lubab mobilisatsioonireservist pärit kodanikke kasutada venemaa Föderatsiooni julgeoleku tagamiseks. riigiduuma võttis 28. oktoobril kolmel lugemisel vastu ja seejärel Föderatsiooninõukogu kiitis heaks seaduseelnõu, mille kohaselt saadetakse reservväelased eriõppustele kriitiliste rajatiste ja muu elutähtsa infrastruktuuri kaitsmiseks. See kontseptsioon, nagu selgitas venemaa relvajõudude peastaabi peakorraldusliku ja mobilisatsioonidirektoraadi ülem vladimir tsimljanski, hõlmab energia-, transpordi- ja naftatöötlemistehaseid. Viimaseid on Ukraina relvajõud alates juulist regulaarselt droonirünnakute ohvriks teinud.
Seadus sätestab, et reservis teenimise lepingu sõlminud venelased kutsutakse neile eriõppustele.tsimljanski kinnitas, et uue regulatsiooni kohaselt mobilisatsioonist juttu ei ole. Nende õppuste läbiviimise korra, mis viiakse läbi presidendi dekreedi alusel, kehtestab venemaa valitsus. Kindralstaap rõhutas, et reservväelased ei ole samad, mis lepingulised sõdurid, kuna nad ühendavad reservis olemise töötamisega oma põhitöökohal.
Sõjanduseksperdi Valeri Širjajevi sõnul võimaldab reservväelaste värbamine kaitseministeeriumil vabastada lepingulisi sõdureid Ukraina rindele paigutamiseks. putini 2015. aasta määrusega loodud mobilisatsioonireservi suurus on hinnanguliselt kuni 2 miljonit inimest.
Samal ajal on vähemalt kolme venemaa piirkonna – Jaroslavli, Nižni Novgorodi ja Tambovi oblasti – võimud alustanud reservväelaste värbamist taristuobjektide kaitsmiseks.
Näiteks on Jaroslavli oblasti Danilovski ja Ljubimski rajoonide administratsioonid avaldanud värbamiskuulutused mobiilsete tõrjeüksuste jaoks, et kaitsta kohalikku naftatöötlemistehast droonirünnakute eest. Kuulutustes on märgitud, et värbamiseks on vaja alla 52-aastaseid väljaõppinud ja patriootlikke kodanikke, kes on heas tervises ja kellel pole kriminaalkaristust. Eeldatakse, et nad sõlmivad kaitseministeeriumiga kolmeaastase lepingu reservväelastena.
13. putin allkirjastas seaduse, mis kehtestab aastaringse ajateenistuse. riigiduuma poolt 28. oktoobril ja Föderatsiooninõukogu poolt 29. oktoobril heaks kiidetud dokumendi kohaselt toimuvad alates 2026. aastast sõjaväelise valiku üritused 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini, mitte ainult hooajaliste kampaaniate ajal, nagu praegu.
Uute ajateenijate saatmine sõjaväkke jätkub – 1. aprillist kuni 15. juulini ja 1. oktoobrist kuni 31. detsembrini – kevad- ja sügisese ajateenistuse perioodil. Sõjaväeteenistuse värbamiskomisjonid ja tervisekontrolli komisjonid töötavad aga aastaringselt.
Seadus kehtestab ka 30-päevase tähtaja ajateenistuse värbamisametisse ilmumiseks pärast elektroonilise kutse postitamist registrisse. Lisaks, kui ajateenija on kaotanud õiguse ajapikendusele või ei ole enne hooajalise ajateenistuse algust kutset saanud, on ta kohustatud kahe nädala jooksul alates selle perioodi algusest isiklikult ajateenistuse värbamisametisse ilmuma kontrollimiseks. Samal ajal saavad ajateenistuskomisjonid otsustada ajateenistusest tagaselja vabastamise või sellest edasilükkamise üle.
Seadus kehtestab uued tähtajad taotluste esitamiseks sõjaväeteenistuse asendamiseks alternatiivse tsiviilteenistusega. Ajateenistusse kutsutud peavad nüüd avalduse esitama ette – sügisese ajateenistuse jaoks 1. aprilliks ja kevadise ajateenistuse jaoks 1. oktoobriks.
Muudatuste autorid – riigiduuma kaitsekomisjoni juht andrei kartapolov ja tema esimene asetäitja andrei krasov – väidavad, et uued meetmed jaotavad sõjaväeteenistuse büroode töökoormuse ühtlaselt ja parandavad ajateenistuse kvaliteeti. Tegelikkuses tähendab uus formaat ajateenistuse büroode pidevat tegevust, mis loob tingimused pidevateks haaranguteks, kohtukutsete kättetoimetamiseks ja ajateenijate survestamiseks aastaringselt, märkis projekt „Mine metsa”.
14. Irkutski võimud sunnivad eraettevõtteid Ukraina rindele värbama, teatas Irkutski blogi (IB). Väljaande andmetel on ettevõtetele antud korraldus luua spetsiaalne ametikoht kohalike elanike värbamiseks, kes on valmis sõlmima lepingu kaitseministeeriumiga ja sõjas võitlema. Uudis ilmus esialgu kohalikus personaliosakonna jututoas. „Kolleegid, soovitage värbajaid eriväeteenistusse kandideerijatele. Meile on antud korraldus otsida…,” seisis sõnumis.
Hiljem teatas ühe Irkutski ettevõtte juhtkond, et neilt nõutakse töötajate palkamist, kes otsiksid eriväeteenistusse inimesi. Ettevõtjad viitasid operatiivstaabi otsusele. Selle nõude mittetäitmine ohustab ettevõtteid, teatab IB. Väljaanne rõhutab, et enamik linna ehitusettevõtteid on kas otse või sugulaste kaudu integreeritud linnapea kantselei ja linnavolikogu struktuuridesse. Sarnaseid kuulutusi ilmub hh.ru teenuses ja Moskva piirkonnas.
Näiteks otsib autonoomne linnaarengu mittetulundusühing Gormoststroitrest värbajaid, et meelitada ligi kandidaate lepingulisele teenistusele venemaa relvajõududes. Kirjelduse kohaselt makstakse igale töötajale, kes sõlmib lepingu kaitseministeeriumiga, 100 000 rubla (1 tuhat eurot).
Asjaolu, et venemaa ettevõtted värbasid inimesi sõjaks, oli teada juba 2023. aastal. Sel ajal teatas Verstka, et vähemalt viis kaitseministeeriumiga mitteseotud ettevõtet värbasid avalikult inimesi: Star-Remstroi, Politechstroi, eraturvafirma AKM-Profi, Legion Group ja turvafirma Transbezopasnost-Center. Need ettevõtted lubasid maksta vabatahtlikele lisatasusid oma vahenditest. Samal ajal kutsus Moskva linnavalitsus Moskva arendajaid üles varustama Ukraina rindel vabatahtlikke töötajaid. Vastutasuks lubasid ametnikud ettevõtetele lepinguid pakkuda.
15. Iga päev võtavad sajad kadunud vene okupantide perekonnad ühendust sõjavangide kohtlemise koordineerimiskeskuse projektiga „Ma tahan leida”. Sellest teatas koordineerimiskeskuse pressiteenistus. Novembri alguse seisuga oli projekt saanud 144 138 päringut. Koordineerimiskeskuse hinnangul on see arv oluliselt väiksem kui kadunud okupantide tegelik arv, kuna mitte kõik sugulased ei võta projektiga ühendust.
Alates täieulatusliku sõja algusest on venemaa võimud täielikult ignoreerinud oma vägede kaotusi ja suurt hulka kadunud isikuid. Seetõttu on venelased sunnitud iseseisvalt oma sugulasi otsima ja projekti poole pöörduma. Ainuüksi 2025. aasta oktoobris saadi okupantide perekondadelt 9243 päringut. See teeb kokku umbes 300 päringut päevas.
Projekti pakutava teabe abil saavad sugulased kinnitada vangi või surnud isiku staatust. Alates projekti käivitamisest 2024. aasta jaanuaris on Ukraina vangistuses kinnitatud 3017 vene sõduri viibimist, kellest 1922 on juba vahetatud.
Käesoleva aasta oktoobris kinnitas projekt 159 okupandi viibimist Ukraina vangistuses, kelle sugulased esitasid taotlused. Nende sõjavangide hulgas on lisaks venelastele ka teiste riikide kodanikke: Kasahstan, Usbekistan, Valgevene ja isegi Egiptus.
16. Lühiuudised
Reuters teatas Belgia lennujuhtimisele ja lennujaama pressiesindajale viidates, et Brüsseli lennujaam suleti 4. novembri õhtul pärast droonist teatamist. „Praegu ei toimu ühtegi õhkutõusu ega maandumist,” ütles lennujaama pressiesindaja, lisades, et ta ei saa veel hinnata, kui kauaks lennujaam suletud on. Ka teine Belgia lennujaam Liège’i linnas teatas, et see suleti pärast droonide märkamist. Belgia lennujuhtimise pressiesindaja Kurt Verwilligen teatas, et Brüsseli lennujaama lähedal märgati drooni veidi enne kella 19.00 GMT, seega suleti lennujaam ohutuskaalutlustel. 3. oktoobril 2025 märgati Belgias Saksamaa piiri lähedal asuva Elsenborni sõjaväebaasi kohal 15 drooni. 2. novembril teatas Belgia kaitseminister, et Kleine Brogeli õhuväebaasi kohal lendavad tundmatud droonid.
Põhja-Korea on alates septembrist saatnud venemaale umbes 5000 sõjaväelasest ehitustöölist, et aidata kaasa taristu taastamisele. Lõuna-Korea rahvasaadik Lee Sung-kwen teatas sellest pärast riigi riikliku luureteenistuse briifingut, vahendab Euractiv. Parlamendiliige ütles ajakirjanikele, et umbes 5000 Põhja-Korea ehitusväelast on alates septembrist järk-järgult venemaale liikunud ja eeldatavasti mobiliseeritakse nad taristu taastamiseks. Tema sõnul on tuvastatud pidevalt märke personali väljaõppest ja valikust täiendavate sõdurite saatmiseks. Lõuna-Korea luureandmete kohaselt on venemaa-Ukraina piiri lähedal praegu umbes 10 000 Põhja-Korea sõdurit. Souli hinnangul on venemaa sõjas Ukraina vastu hukkunud vähemalt 600 Põhja-Korea sõdurit ja tuhanded on haavatud. Analüütikute väitel saab Põhja-Korea venemaalt vägede saatmise eest rahalist abi, sõjatehnoloogiat, toitu ja energiavarusid, mis võimaldab Pyongyangil mööda hiilida karmidest rahvusvahelistest sanktsioonidest, mis on kehtestatud tema tuuma- ja raketiprogrammide tõttu.
vene Õigeusu Kiriku patriarh kirill ütleb, et ta palvetab Ukraina eest ja armastab Ukraina rahvast. Samal ajal õnnistab see kremli käsilane ja tema kirikud Ukraina tsiviilisikute ja vene sõdurite pihta langevaid rakette ja droone riigi kaitsmise eest. Njah, kui armastab, siis tapab….
Saksamaa plaanib suurendada Ukrainale antavat sõjalist abi 2026. aastal 3 miljardi euro võrra, tõstes abi kogusumma 8,5 miljardi euroni, teatab Handelsblatt. Raha läheb suurtükimürskude, jalaväe lahingumasinate, droonide, sõidukite ja Patriot-rakettide ostmiseks. Tauruse tiibraketid jäävad aga välja. Lõplik 2026. aasta eelarve peaks valmima järgmisel nädalal.
Politico teatel on Euroopa Komisjon reastanud Ukraina sel aastal nelja kõige suurema reformiedukusega EL-i kandidaatriigi hulka. Ukraina kõrval on Montenegro, Albaania ja Moldova, mis rõhutab Kiievi jätkuvat püüdlust EL-iga integreerumise suunas vaatamata käimasolevale sõjale.
Esmakordselt selles sõjas tulistas Ukraina 63. mehhaniseeritud brigaad Lõmani kohal alla venemaa uusima luuredrooni, millel oli veider nimi „Knjaz Veštši Oleg”. Drooni nimetamine ajaloolise Kiievi valitseja järgi on järjekordne katse varastada Ukraina ajalugu.
ICTV esitles Ukraina uusimaid tehisintellektil töötavaid droone, mis on loodud Shahedi droonide seiramiseks kuni 100 km kauguselt. Igaüks, millel on radari integreerimine ja automaatse rünnaku võimekus, maksab 5000–10 000 dollarit. Teine esindatud uuendus on laskemoonatorude ja tehisintellektiga sihtimisega relvastatud FPV droon, mis on juba kasutusel Harkivis ja Donetskis. 3. armeekorpus töötas välja ka „Dobhini ämbliku”, kodeeritud signaalirelee drooni, mis võimaldab mehitamata õhusõidukitel rünnata vaenlase territooriumile üle 50 km sügavusele.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.









