Sõja ülevaade: 1349. päev – Ukraina aktiivsus kasvas
Avaldatud: 3 november, 2025
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 03. november 2025:
Ukraina kasvanud aktiivsus parandamaks olukorda nii Kupjanskis, Mõrnohradis kui Pokrovskis…
1. Sadu läheb üha tihedamaks ja nagu ikka, sihtmärgiks sobib kõik.
2. Pime ja külm ei ähvarda vaid Ukrainat…
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: Ukraina olla asunud aktiivsemale tegevusele surumaks vene poolt Kupjanskist välja.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: kui Pokrovskist kirde pool kipub Ukrainat saatma edu, siis jätkuvalt siiski ei näe paranemise märke veel Pokrovski linnas.
9. Lõunarinne: pisu parandas seisu Ukraina.
10. Herson: muutusteta.
11. Keskpank on leidnud probleeme 13% venemaa tarbimislaenude puhul.
12. venemaa tööstuses on äritegevus langenud viiendat kuud järjest.
13. Belgias märgati sõjaväebaasi kohal droone teist korda 24 tunni jooksul.
14. Meedia teatel paluvad Põhja-Korea vangid Lõuna-Koreasse vabastamist ja on üritanud endale viga teha.
15. Lühiuudised
gerassimov vallandas väidetavalt 51. ühendrelvaarmee ülema kindralleitnant sergei miltšakovi ja 132. brigaadi (51A) ülema kindralmajor sergei naimushini ebaõnnestumiste tõttu Dobropilja suunal. Njah, kaotati paari nädalaga u 100 ühikut soomust ja tuhandetes isikkoosseisu ja tulemused puuduvad. Eriti valus, et abiks toodud merejalavägi kulub liialt kiiresti läbi koos oma soomusega. Aga kolm päeva on veel jäänud vene kindralite lubadustest putinile, et hiljemalt 5 november on läbimurre olemas, aga süüdlaste otsimine on juba täies hoos, sest veel tulemust pole…
Uueks 51. armee ülemaks on väidetavalt kindralmajor viktor kindejev. Varem juhtis ta 15. „Mustade Husaaride” motolaskurbrigaadi, mis on praegu venemaa kõikse suurimate kaotustega brigaadi juht.
Ukrainas on läinud elektrikatkestuste arv ja pikkused päris muret tekitavalt suuremaks aga päris vooluta vist terve ööpäev ei olla. Kipub arvama, et Ukraina omad veel alles hakkavad rohkem venemaal ja okupeeritud aladel elektritaristut ründama, tekitamaks neile sarnast olukorda, tuli eilegi sarnaseid infokilde…
162 vene poole rünnakut ja kõikse tugevam surve ikka nii Pokrovski lõigus (68) kui lõunarinde idaosas (29). 104 rünnakut kokku ümber Ukraina tööstuslinnade komplekti ehk siis terves selles lõigus jätkatakse aktiivselt. Mujal aktiivsuses suuri muutusi ei tuvastanud. Kas alanud Ukraina aktiivsus mõnedes linnades toob olukorra paranemise, eip tea kindlalt öelda, aga tõenäosus selleks kasvas. Kuna vene pool suudab hoida tihedamat survet siiski lõiguti mitmes sektoris, siis oht olukorra muutusteks on jätkuvalt kõrge, sest suures vähemuses olev Ukraina pool peab ikka tegema otsuseid kõrge riskitasemega, kuhu väheseid reserve paigutada. Samal ajal kahjuks jätkab läänemailmas tuntav osa oma sissetulekute kaitsmist või lausa tõstmist ja kama kaks, et suur ports maksuraha vene sõjamasinasse sel moel jõuab… eks tarbija peab ka jõulisemalt tegutsema ja loobuma nende firmade kaupade ostmisest, kes aktiivselt venemaal tegutsevad… vähemalt ise juba ammu nii teeb…
Kuna Ukraina omad on võtnud tihedama löögi ala okupeeritud alade kütuse- ja elektritaristu hävitamise, siis võib-olla hakkab seegi pisu toetama nende tegevust rindel, sest kui Ukraina omad on peaaegu puuduliku taristuga harjunud, siis vene pool veel mitte.
Tagasi kõrgemale tasemele on tõusnud vene poole kaudtuleüksuste ja muu tagalatoetuselemendi tabamine. Ootab veel paar päeva sel teemal hinnagute andmisega.
1. Ukraina ametnike 2. novembri teatel on viimase ööpäeva jooksul venemaa rünnakutes Ukrainas hukkunud vähemalt 15 ja vigastada saanud 20 tsiviilisikut. Ukraina õhujõudude andmetel saatis venemaa öö jooksul Ukrainat kahe Iskander M ballistilise raketi ja 79 ründedrooniga, sealhulgas umbes 50 Shahed-tüüpi drooniga, samuti Gerbera ja peibutusdroonidega. Ukraina õhukaitse tulistas alla 67 drooni ja õhujõudude andmetel jõudis 12 drooni oma sihtmärkideni kuues erinevas kohas.
Zaporižja oblastis tegid venemaa väed kuberner Ivan Fjodorovi teatel 753 rünnakut 18 asula vastu. Rünnakutes hukkus üks inimene ja sai vigastada neli inimest, sealhulgas 91-aastane mees. Võimud said 31 teadet majade, korterite, sõidukite ja taristurajatiste kahjustustest. Pärast rünnakut on 11 434 tarbijat endiselt elektrita ning energeetikatöötajad jätkavad tagajärgede leevendamist, ütles Fjodorov.
Donetski oblastis hukkus venemaa rünnakutes viis ja sai vigastada kaks inimest, teatas kuberner Vadõm Filaškin.
Odessa oblastis hukkus venemaa tsiviilinfrastruktuuri vastu suunatud droonirünnaku tagajärjel kaks ja sai vigastada kolm inimest, teatas kuberner Oleh Kiper. Rünnaku ajal süttis põlema viis veoautot – neli olid tühjad ja üks oli sojaubasid vedav viljaveok.
Hersoni oblastis algatasid venemaa väed kuberner Oleksandr Prokudini sõnul drooni-, suurtüki- ja õhurünnakuid enam kui 20 asula, sealhulgas Hersoni vastu. Hukkus üks ja sai vigastada kaks inimest. Rünnakud olid suunatud elamupiirkondadele ning kriitilisele ja sotsiaalsele infrastruktuurile, kahjustades nelja kortermaja, 12 maja ja sõidukit.
Dnipropetrovski oblastis hukkus venemaa droonirünnakutes neli inimest, sealhulgas 11-aastane ja 14-aastane laps, ning kuus inimest sai vigastada, teatas kuberner Vladõslav Haivanenko.
Harkivi oblastis hukkus venemaa rünnakute tagajärjel 54-aastane mees, teatas kuberner Oleh Sõnehubov. Ta lisas, et 6996 tarbijat on ajutiselt elektrita.
Sumõ oblastis ütles kuberner Oleh Hrõhorov, et venemaa rünnakutes hukkus üks ja sai vigastada kaks inimest. 29-aastane mees sai vigastada, kui tema autot droon tabas. vene väed korraldasid 26 asulale 61 rünnakut.
Tšernihivi oblastis ütles kuberner Vjatšeslav Tšaus, et vene väed on kogu piirkonnas läbi viinud 53 rünnakut, milles on vigastatud üks tsiviilisik ning kahjustatud tsiviil- ja kriitiline infrastruktuur. Korjukivka rajoonis tabas venemaa ballistiline rakett põllumajandusettevõtet.
2. novembri õhtul lasid vene okupandid Sumõ oblastis Lebedõni kogukonnas asuvale külale raketirünnaku. Rünnakus hukkusid tsiviilisikud.
Pühapäeval, 2. novembril, korraldasid venemaa väed Dnipropetrovski oblastis asuvale Pavlohradile ulatusliku droonirünnaku. Rünnakus hukkus 55-aastane mees. Kolm inimest sai haavata, sealhulgas kaheksa-aastane tüdruk. Vigastada said ka 71-aastane mees ja 39-aastane naine. Lisaks puhkesid linnas tulekahjud. Pommiplahvatuses said kahjustada kortermaja, autod, metallkuur ja eraettevõte.
Lisaks korraldasid venemaa väed Nikopoli oblastis drooni- ja suurtükirünnakuid. Plahvatusi oli kuulda rajooni keskuses ning Pokrovski, Mirovski ja Marhanetsi kogukondades.
3. novembri öösel ründasid venelased ründedroonidega Trostjanetsi kogukonda Sumõ kandis. Esialgsetel andmetel hukkus üks inimene ning otsingu- ja päästeoperatsioon on käimas.
3. novembri varahommikul Dnipro linna tabanud venemaa raketirünnaku tagajärjel sai üks inimene vigastada ja ettevõte kahjustada.
3. novembri öösel puhkes Mõkolaivis venemaa droonirünnaku tagajärjel tulekahju. Shahedi rünnak põhjustas tulekahju ehituspoes. Tulekahju kustutati kella 7-ks hommikul.
2. Jälgimiskanal Exilenova+ teatas, et ajutiselt okupeeritud Šahtarskis Donetski oblastis rünnati eile naftahoidlat.
Loode-venemaa transpordiprokuratuuri teatel sõitis 1. novembril Murmanski Komsolmolski-Murmanski jaamas rööbastelt maha viis naftasaadusi vedavat raudteetsisterni. Võimud uurivad „intsidenti”.
Ukraina droonide tegevusest on täna öösel teatatud okupeeritud Krimmi, Krasnodari, Voroneži, Volgogradi ja isegi Astrahani oblasti suunas.
Kohalikud teatasid täna öösel plahvatustest Saki lennuvälja lähedal Novofjodorovkas.
Ukraina ründedroonid tabasid eileõhtul venemaa Saraatovi naftatöötlemistehast. Videolt on näha, kuidas Ukraina droon juba põlevasse venemaa rafineerimistehasesse teise löögi teeb.
Ukraina droonid ründasid 1. novembri hilisõhtul venemaa Krasnodari krais Tuapse sadama naftaterminali ja naftatankerit, ütles Ukraina Julgeolekuteenistuse (SBU) allikas ajalehele Kyiv Independent. SBU andmetel registreeriti viis droonirünnakut. Rünnakute järel süttis tanker põlema ja vähemalt neli tankerite laadimiseks ja lossimiseks kasutatavat kaid muutusid kasutuskõlbmatuks. Lisaks said kahjustada sadamahooned. Tuapse terminali haldab venemaa riiklik naftakompanii Rosneft. Linn on venemaa naftaekspordi oluline keskus, mille terminalid ja taristu on riigi energialogistika jaoks kriitilise tähtsusega.
Ukraina mereväe pressiesindaja Dmõtro Pletentšuk ütles 2. novembril riikliku telesaate ajal eetris rääkides, et rünnakul on venemaale pikaajalised tagajärjed. „See juhtum on oluline ja sellel on üsna pikaajalised tagajärjed, sest lisaks laevandusega seotud tehnoloogiliste ahelate otsesele kahjustamisele toimub reaktsioon ka meremeeste, st ettevõtete seas, kes seal otse tankivad,” ütles Pletentšuk. „See suurendab ka kindlustusmakseid. Ja põhimõtteliselt heidutab see paljusid nendesse sadamatesse sisenemast.”
Üleeile õhtul korraldasid Ukraina väed 14. mehitamata õhusõidukite rügemendist ulatusliku rünnaku, mille sihtmärgiks oli energiainfrastruktuur venemaa okupeeritud Luhanski oblastis. Ukraina ründedroonid sooritasid rünnakuid viiele alajaamale, katkestades elektrivarustuse suuremas osas piirkonnas.
3. Kursk: vene poole katsed uuesti edenema saada pole seni lõppenud. Vahel on mitu päeva vaid mõned rünnakud ja siis tuleb sekka 10-15 rünnakuga päevi. Rindejoone muutusi vene poole kasuks pole siiski täheldanud. Pommitamine siin lõigus on sama karm kui Pokrovski kandis ning pommitatakse kõigega, millega ulatutakse ja ikka kõike.
4. Harkiv: vene pool üritab ikka jätkata Vovtša jõe ületamise katseid ning kahjuks on uuesti saadud samm edasi laiendamaks oma sillapead Vovtša jõe lõunakaldal.
5. Kupjansk-Kreminna: Ukraina väed on teadete kohaselt alustanud Kupjanskist põhja pool lokaliseeritud pealetungi, mille eesmärk on linnale avaldatava surve leevendamine. vene allikate väitel on pealetung käimas ning mõned Ukraina kanalid kinnitavad aktiivseid operatsioone Oskili jõe lähedal. Eks ootab rohkem uudised…
6. Siversk: muutusteta rindejoones.
7. Bahmut: hetkel pole märke, et tihe vene poole konveier suudaks sügavamale Kostantõnivka linna siseneda.
8. Donetsk: kui Pokrovskist kirde pool kipub Ukrainat saatma edu, siis jätkuvalt siiski ei näe paranemise märke veel Pokrovski linnas.
Ukraina väed alustasid Dobropilja lähedal otsustavat vastupealetungi, likvideerides isoleerituid vene üksusi Pokrovskist kirdes asuva vene kombitsa loodeservas. Tundub, et edenetud võidakse olla isegi 3-5 km. Lisaks on saadud tagasi osaliselt kontroll Rodõnske linna üle, mis võimaldab pisugi ohutumalt toetada nii Mõrnohradi kui Pokrovski linna ühendusteid ning vähendas ka Mõrnohradi ümberpiiramise ohtu.
Ukraina allikad näitavad, et vene väed tegutsevad 60%-l Pokrovski linnapiirkonnast. Droonimeeskonnad teatavad, et vene väed kasutavad uduseid olusid ära, et tungida linnas edasi. Seni kinnitust, et Ukraina on suutnud suurendada enda kontrollitavat ala linnas, pole leidnud. vene pool küll kiitleb, et on suutnud edukalt likvideerida Ukraina eriüksusi aga seni pole oma sõnade kinnitamiseks ühtki video ega pildimaterjali näinud. Küll aga tabatakse vene soldateid isegi linna põhjaservas.
9. Lõunarinne: vene pool jätkab tihedamalt ikka idalõigus ning kipub arvama, et edenemisi küla kaupa veel tuleb. Jätkuvalt ei suuda tuvastada seisu sektori keskmises lõigus aga paar infokildu laseb aimata, et võib-olla on Ukraina omad suutnud vähendada vene sillapead sektori läänelõigus ja omavad nüüd kontrolli kogu Stepnohirski asula üle.
10. Herson: muutusteta.
11. venemaa tarbijad ja pangad maksavad jätkuvalt 2023.–2024. aasta krediidibuumi hinda: jaelaenude portfelli kvaliteet halveneb kiiresti. Keskpanga andmetel on varem kogunenud riskid materialiseerumas tagatiseta tarbimislaenude puhul. Keskpanga andmetel ulatus viivislaenude osakaal 1. oktoobri seisuga 12,9%-ni. Aasta varem oli see 7,9%. Keskpanga hinnangul oli juuli alguseks viivislaenude osakaal 12,1%, hüpoteeklaenude osakaal 1,4% ja autolaenude osakaal 4,2%. Kokku moodustasid viivislaenud jaelaenud augusti lõpu seisuga 2,3 triljonit rubla (23 miljardit eurot) ehk 6,1% portfellist (värskeimad andmed).
Keskpank omistab viivislaenude osakaalu suurenemise jätkuvale 2023.–2024. aasta krediidi ülekuumenemise ajal väljastatud laenude tähtaegadele ja laenuportfelli kahanemisele. Tõusvate intressimäärade ja laenude väljastamise vähenemise tõttu on portfell juba aasta aega vähenenud. Keskpanga andmetel on selle suurus viimastel kuudel praktiliselt muutumatuna püsinud: augustis ja septembris vastavalt 0,02% ja 0,1%. Samal ajal on sularahalaenude väljastamine vähenenud, samas kui krediitkaardilaenude väljastamine on tegelikult suurenenud, märgib regulaator: „Laenuvõtjad eelistavad endiselt kasutada krediitkaarte suurte sularahalaenude võtmisele, eriti arvestades maksepuhkust.” Viivislaenude kasv muutub olulisemaks siis, kui portfell ise ei kasva.
Võla teenindamise probleemid kajastuvad ka laenude restruktureerimise nõudluse suurenemises. Kolmandas kvartalis kasvas laenude restruktureerimise taotluste arv keskpanga andmetel 8,7%: kolme kuuga said pangad venelastelt 1,6 miljonit taotlust. Keskpanga andmetel laekus viimase 1,5 aasta (kuue kvartali) jooksul 7,1 miljonit laenude restruktureerimise taotlust.
Keskpank loodab, et probleemide tipphetk on peagi möödas. Ta usub, et tema meetmed kõige riskantsemate laenuvõtjate laenude piiramiseks annavad tulemusi: viimase aasta jooksul väljastatud laenude kvaliteet on paranenud. „Esialgsed näitajad laenupõlvkondade lõikes näitavad laenukvaliteedi teatavat paranemist,” ütleb ta, kommenteerides juhatuse otsust mitte karmistada tarbimislaenude piiranguid 2026. aasta esimeses kvartalis. Üle 50% võla ja sissetuleku suhtega (DTI) laenuvõtjatele väljastatud tagatiseta laenude osakaal vähenes kolmandas kvartalis 19%-ni, võrreldes aasta varasema 28%-ga.
Keskpank on isegi valmis pakkuma mõningaid järeleandmisi. Praegu kehtestab see eraldi laenulimiidid laenuvõtjatele, kelle DTI on 50–80%, ja laenuvõtjatele, kelle DTI on üle 80%. Reguleeriv asutus teatas, et alates teisest kvartalist kavatseb ta kehtestada need limiidid „pesastatud” alusel, ühendades kaks limiiti üheks. Üle 80% DTI-ga laenude limiit lisatakse üle 50% DTI-ga laenude limiidile. Keskpanga sõnul saavad pangad seejärel väljastada rohkem laene inimestele, kelle DTI on 50–80%, ja vähendada laenude andmist kõige riskantsematele laenuvõtjatele. Keskpank ei selgita, miks mõju ei ole vastupidine (laenude andmise suurendamine inimestele, kelle DTI on üle 80%, vähem riskantsete laenuvõtjate arvelt).
Keskpank märkis, et pangad on muutunud palju ettevaatlikumaks: nad on vähendanud kaardilimiite ja maksepuhkusi, tõstnud sularaha väljavõtmise intressimäärasid ning võtnud kasutusele põhimõtte „üks kaart kasutaja kohta“. Samal ajal on tagatiseta laenude andmine vähenemas.
12. venemaa majanduses jätkub äritegevuse langus. S&P Globali poolt ettevõtete küsitluste põhjal arvutatud tootmissektori ostujuhtide indeks (PMI) langes oktoobris taas 48 punktini. See on viies kuu, mil see on langenud alla 50 punkti piiri, mis eraldab kasvu langusest. „Samal ajal kui keskpanga ja valitsuse ühiste jõupingutustega majandust hallatavalt jahutatakse, on erasektori tootmissektoris kujunemas tüüpiline majanduslangus, millega kaasneb toodangu, uute tellimuste ja hindade langus,” kommenteerib majandusteadlane Dmitri Polevoi.
Äritegevuse langus on muutunud järseimaks alates juulist, kusjuures tootmismahud vähenevad kaheksandat kuud järjest (ehkki veidi aeglasemalt kui septembris) ning uute tellimuste langus on S&P Globali andmetel samuti kiireim kolme kuu jooksul. Polevoi nimetab tellimuste langust „ajaloolise standardi järgi üldiselt oluliseks“.
Nõudlus langeb klientide rahaliste raskuste tõttu, kirjutab S&P Global, nimetades tootmise ja uute tellimuste langust jätkusuutlikuks. Ettevõtted kasutavad üha enam optimeerimisstrateegiaid, märgib Promsvyazbanki peaanalüütik Denis Popov. Müügi toetamiseks on ettevõtted müügihindu veidi alandanud – seda vaid teist korda kolme aasta jooksul – ja kulude vähendamiseks on nad vähendanud varusid. Samas on ka nende kulud kasvanud kõige aeglasemas tempos alates 2009. aasta veebruarist. MMI analüütikute järeldusel pole positiivseid väljavaateid ühelgi rindel peale hindade.
Tarbijate mure rahaliste raskuste pärast on ettevõtjate optimismi leevendanud: nende usk oma võimesse aasta jooksul tootmist suurendada on langenud madalaimale tasemele alates 2022. aasta maist. Ootused on hoidnud PMI-d pikka aega positiivsena, isegi kui toodang oli juba languses – see on iseloomulik venemaa ettevõtetele ja leibkondadele.
Popov märgib, et hoolimata baasintressimäära juba märkimisväärsest langetamisest (21%-lt 16,5%-le) pole paranemise märke veel näha. Ülimalt range rahapoliitika periood oli väga pikk ja selle aeglase normaliseerumise väljavaated hakkasid ettevõtete optimismi õõnestama.
Võimud eitavad jätkuvalt kategooriliselt majanduslangust. Keskpanga esimees elvira nabiullina kutsus üles sellekohasetele aruteludele väga vastutustundlikult lähenema. Keskpanga poolt enam kui 10 000 ettevõtte küsitluse põhjal arvutatud ärikliima indikaator (BCI) on endiselt positiivne: oktoobris oli see 2,6 punkti (septembris 1,2 punkti; nullist suurem näit näitab äritegevuse kasvu). Praeguse olukorra hinnangud on juba aasta aega negatiivsed olnud, kuid ootused hoiavad indeksi positiivsena.
Polevoi pakub välja, et kontrast PMI ja teiste andmetega võib kajastada spetsialiseerunud tööstusharude olemasolu keskpanga valimis. On ebatõenäoline, et kaitsetööstuse ettevõtted sõja ajal Ameerika teadlastele midagi teataksid. „PMI uuring hõlmab tõenäoliselt ainult erasektorit, ilma kaitsetööstuse või sellega seotud tööstusharudeta, ja seetõttu võib see kajastada töötleva tööstuse tsiviilosa seisundit,” arutles Polevoi.
Sõjatööstuskompleks kasvab, samas kui tsiviilsektor väheneb, märkis VTB Grupi peaökonomist Rodion Latõpov, viidates Uralvagonzavodi hiljutisele otsusele viia mõned töötajad neljapäevasele töönädalale. Ettevõte selgitas, et see meede mõjutab piiratud arvu tsiviilsektoris tegutsevaid spetsialiste, kuid ei mõjuta riiklike kaitselepingute täitmist.
13. Kohaliku meedia teatel nähti Belgias Kleine Brogeli õhuväebaasi kohal 1. novembri hilisõhtul drooni teist korda vähem kui 24 tunni jooksul. Belgia kaitseminister Theo Francken teatas 1. novembril, et see vaatlus toimus vaid päev pärast seda, kui 31. oktoobril nähti sama õhuväebaasi kohal mitu drooni. Francken ütles, et juhtumi uurimine on pooleli, lisades, et droonidest jäädvustati lennu ajal pilte. Pärast teist juhtumit asus politseihelikopter drooni taga ajama, kuid ei suutnud seda kinni püüda, teatas Belgia väljaanne VTM Nieuws.
Kuigi ametlikult kinnitamata, arvatakse laialdaselt, et õhuväebaasi hoitakse NATO tuumarelvade jagamise lepingute alusel USA tuumarelvade baasina. Baasis asuvad ka F-16 hävitajad ja Belga uudisteagentuuri teatel peaks see alates 2027. aastast majutama F-35 hävitajaid.
Francken ütles hiljem Belgia uudisteagentuurile RTBF, et droonid olid tulnud hävituslennukite ja laskemoona järele luurama. „Nad tulevad luurama, et näha, kus on F-16 hävitajad, kus on laskemoon ja muud väga strateegilist teavet,” ütles Francken 1. novembril.
Kaitseminister ei süüdistanud venemaad otsesõnu, kuid seostas intsidenti venemaa hiljutiste õhuruumi rikkumistega Euroopas. „venelased üritavad seda teha kõigis Euroopa riikides,” ütles Francken. „Kas nüüd on tegemist venelastega? Ma ei saa seda öelda, aga motiivid on selged ja ka selliste asjade tegemise viisid on väga selged. Sõda on tõeliselt droonisõda ja kaitseministeerium peab selleks tõesti valmistuma,” lisas ta.
Juhtum leiab aset salapäraste droonide vaatluste sagenemise keskel Euroopa riikides, mis tekitab hirmu venemaa osalemise ees hübriidsõjas ja uut muret alliansi julgeoleku pärast. Franchen ei öelnud, kas juhtum on seotud hiljutiste droonivaatlustega kogu Euroopas, mis on tekitanud julgeolekuprobleeme ja tekitanud kahtlusi võimaliku Venemaa osalemise kohta.
Selgetamatutele droonivaatlustele eelnesid venemaa lennukid ja droonid, mis rikkusid mitmel korral NATO õhuruumi.
Poola väed tulistasid septembri alguses Ukraina rünnaku ajal alla mitu vene drooni, mis sisenesid Poola õhuruumi. Mõni päev hiljem tungis vene droon Rumeenia territooriumile, kuigi Bukarest otsustas seda mitte rünnata. Need intsidendid kutsusid esile üleskutseid sellistele sissetungidele jõulisemale reageerimisele, sealhulgas vajadusel venemaa lennukite ja droonide allatulistamisele.
Teated droonide nägemisest lennujaamades on viimastel kuudel sagenenud, mis on põhjustanud lennuliikluse häireid Prantsusmaal, Tšehhis, Saksamaal, Leedus, Norras ja Taanis ning teistes Euroopa riikides.
31. oktoobri hilisõhtul oli Berliini Brandenburgi lennujaam sunnitud ajutiselt lende ümber suunama pärast kahtlase drooni nägemise teadet.
14. Kaks Põhja-Korea sõdurit, kelle kaitsevägi selle aasta jaanuaris venemaa Kurski oblastis vangi võttis, paluvad end Lõuna-Koreasse üle viia ja üritasid endale viga teha. Barron’si teatel palusid sõjavangid end Lõuna-Koreasse üle viia 28. oktoobril toimunud dokumentaalfilmi intervjuus. „Intervjuu lõpus palusid kaks sõjavangi produtsendil nad Lõunasse viia,” ütles Jang Se-yul, Põhja-Korea põgenikega töötava organisatsiooni juht ja ise Põhja-Koreast põgenik. Intervjuu videot pole veel avaldatud, kuid Jangi sõnul peaks see ilmuma lähikuudel.
Yonhap tsiteeris Jangi ka, et mõlemad vangid väljendasid soovi minna Lõuna-Koreasse, mis on muutus võrreldes veebruariga, mil ainult üks neist väljendas sellist soovi kohtumisel Lõuna-Korea seadusandjaga.
Esitatud fotodelt on näha, et ühe vangi lõualuuhaav on nüüdseks paranenud, kuigi luus on endiselt mõningaid moonutusi. Märgitakse, et ühe vangi voodil rippusid Põhja-Korea juhi Kim Jong-uni käsitsi joonistatud portreed. Jangi sõnul palusid vangid produtsendi kaudu silmaravimeid, kudumeid, pükse, sigarette, pastakaid ja raamatuid.
Ta edastas ka Ukraina ametnike avaldusi, et Põhja-Korea vangid olid psühholoogiliselt ebastabiilsed ja üritasid endale viga teha.
Lõuna-Korea põhiseaduse kohaselt loetakse kõiki korealasi kodanikeks, sealhulgas Põhja-Koreas elavaid inimesi, ning Soul teatas, et see kehtib kõigi Ukrainas vangi võetud sõjaväelaste kohta. Lõuna-Korea on teatanud Ukraina valitsusele oma valmisolekust vastu võtta Põhja-Korea vange, kui nende kavatsused kinnitust leiavad.
15. Lühiuudised
Vastuseks Washingtoni uutele Moskva-vastastele sanktsioonidele on Türgi naftatöötlemistehased, mis varem kasutasid venemaa naftat, hakanud ostma toornafta teistest riikidest, teatab Reuters informeeritud allikatele viidates.
Eesti uudised ületasid eile neli korda künnise Ukraina uudistes, esmalt 250 kg lennukipomm vene piiri lähistel ja teine wagneri lipuga vene piirivalve kaater Narva kandis.
Kolmas aga on tõsisem: Tallinna mehhanismi liikmed on lubanud sel aastal eraldada Ukraina kübervastupidavuse suurendamiseks täiendavalt 60 miljonit eurot. 2023. aasta lõpus käivitatud algatus on nüüdseks pakkunud üle 240 miljoni euro tuge. Rahastamine keskendub koolitusele, tippkeskustele ja venemaa sõjaga seotud igapäevaste küberrünnakute tõrjumisele. Aasta lõpuks peaks käivituma uus platvorm erasektori kaasamiseks.
Neljas: Eesti on valmis venemaa sihtmärke alla tulistama, kui need tema õhuruumi ületavad, kinnitas välisminister Margus Tsahkna. Ta viitas pikaajalistele NATO protokollidele, öeldes, et alliansi väed on valmis tegutsema esimesest sekundist.
Trump ütles, et ta ei kaalu praegu Tomahawkide Ukrainale andmist.
USA president Donald Trump teatas, et venemaa puhul ei saa Ameerika Ühendriigid kehtestada tariife surve avaldamiseks ja Ukraina sõja lõpetamiseks, kuid venemaa juht vladimir putin soovib Ameerika Ühendriikidega kaubelda ja teenida venemaale palju raha. Allikas: Trump intervjuus CBS Newsile. Küsimusele, kas ta peaks suhtlema putini või Hiina juhi Xi Jinpingiga, vastas Trump, et mõlemad on väga tugevad juhid. Trumpi tsitaat: „Need ei ole inimesed, kellega nalja teha. Need on inimesed, keda tuleb väga tõsiselt võtta… Need on tõsised inimesed. Need on inimesed, kes on karmid ja targad juhid.” Njah…
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
