Sõja ülevaade: 1347. päev – õrn võimalus
Avaldatud: 1 november, 2025
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 01. november 2025:
õrn võimalus, et Ukraina äkki suudab parandada seisu Pokrovskis.
1. Väga tihe sadu kahes sektoris.
2. Suurem drooniparv venemaa poole läks.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: vist muutusteta.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. Pentagon andis loa Tomahawk rakettide Ukrainale üleandmiseks.
12. Venezuela president palus putinilt sõjalist abi Trumpi ähvarduste tõttu.
13. venemaa valitsus laenab esimest korda Hiina jüaanides, et eelarveauku täita.
14. venemaa keskpank pidas suurettevõtetele suunatud laenude kasvu pankade jaoks liiga riskantseks.
15. Lühiuudised
157 vene poole rünnakut. Sektoriti suuri intensiivsuse muutusi ei toimunud, enim langes vene poole surve siiski Harkivi suunal. 83 rünnakut oli ümber Ukraina tööstuslinnade komplekti ehk siis üle poole. Tundub, et udu segab tabamast nii vene poole kaudtuleüksusi kui muud tagalatoetuselementi ning laseb siis neil oluliselt vabamalt toimetada. Kahjuks pole suuremaid ilma muutusi Ukrainas tulemas, mõned päevad pilvi, siis pisu vihma ja pluss 5-12 kraadi ehk siis udust veel jagu ei saa, aga tasapisi läheb maastiku ja tugeva katteta teede kandvus kehvemaks, aga veel see suurt mõju liikumisvõimalustele ei avalda. Kuna Ukraina omad on paljus toetunud just droonidele oma kaitsetegevuses ja vene pool kaotustest mitte hoolides jalaväge edasi saadab, siis eks seegi ole hetkel osa põhjustest, miks neil ka kriitilisematel lõikudel kipub edenemine jätkuvat. Ka võib paljudel päevadel olla udu põhjuseks, miks kaudtuleüksusi mõnel päeval harva tabatakse, sest enamus laskusid kipub vene pool ära tegema juba varahommikul.
Hetkel jääb ettevaatlikuks, kas Ukraina omadel õnnestub siiski nii Kupjanskit, Mõrnohradi kui Pokrovskit langemise eest kaitsta. Jah, ka Siverski seis pole hetkel kiita, aga vähemalt Kostantõnivka meeldivalt siiski üllatab. Ootab siis järgnevate päevade uudised…
1. Väga tihe sadu mitmes rinde ja piiri lähedases lõigus ning pommitatakse kõike alates infrast, eramutest jne. Suurem sadu siis Sumõ ja Zaporižja kandis.
2. 1. novembri öösel ründasid Ukraina droonid Moskva oblastit. venemaa kaitseministeeriumi ja linnapea sergei sobjanini teatel peatasid õhutõrjeväed kokku 11 drooni, millest kuus olid teel pealinna poole. Pärast rünnakut katkes Moskvast kagus asuvas Žukovski linna ühes osas elekter, teatas linnaosa administratsioon südaööl.
Võimud ei omistanud katkestusi droonirünnakutele, selgitades, et Žukovski elektrivarustus oli häiritud 10 kV seadmete automaatse väljalülitamise tõttu. Administratsiooni teatel taastavad remondimeeskonnad elektrit varusüsteemi abil. Žukovski elektrikatkestusest tehtud kaadrid avaldasid Ukraina operatiivsete relvajõudude kanal Astra ja REN TV. Kohalikud veebigrupid teatasid ka linna kohal õhuäire sireenist. Teaduslinn Žukovski asub Moskvast 20 kilomeetrit kagus. Seal asub samanimeline rahvusvaheline lennujaam Kamenskoje eksperimentaallennuväljal, mis on üks Moskva oblasti lennujaamadest. Lennujaam on Ukraina droonide tegevuse tõttu olnud regulaarselt suletud.
venemaa kaitseministeeriumi andmetel tulistati eile õhtul venemaa territooriumi kohal alla kokku 98 mehitamata õhusõidukit. Siiski hakkasid hilisõhtul ringlema infokillud, et kuni 200 olla neid isegi teele läinud…
Rosaviatsija teatas, et Penza, Samaara ja Saraatovi lennujaamades on kehtestatud ajutised piirangud õhusõidukite saabumisele ja väljumisele, väidetavalt lennuohutuse tagamiseks. Droonirünnakute ohu tõttu oli ajutised lennupiirangud kehtestatud ka Kaluga ja Tambovi lennujaamades.
Tuula linnas kostus öösel plahvatusi.
31. oktoobril jäid Orjoli neljast linnaosast kolme elanikud eelmise droonirünnaku ja linna soojus- ja elektrijaama (CHP) kahjustuste tagajärjel elektri, kütte ja sooja veeta.
Öösel tuli teateid Ukraina mereväe aktiivsetest droonidest, mis suundusid okupeeritud Krimmi poole.
Ukraina SBU, GUR ja välisluureteenistus viisid 2023. aasta suvel läbi ühisoperatsiooni, et hävitada üks venemaa piiratud ulatusega Orešniku ballistilistest rakettidest Kapustin Jari polügoonil Astrahani oblastis. Orešnikutel, mis olid võimelised ulatuma 5500 kilomeetri kaugusele ja millel oli tuumapotentsiaal, oli sel ajal vaid kolm eksemplari, samas kui venemaa tootis aastas kuni kuus. President Volodõmõr Zelenski kinnitas edu, hoiatas võimalike rakettide lähetamise eest Valgevenest ning tõi esile SBU rünnakud, mis on Pokrovski lähedal jätkuvate lahingute ajal vähendanud venemaa naftatöötlemist alates 2025. aasta jaanuarist 37%.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta, aga pisu tunne, et Ukraina on suutmas võib-olla peatselt likvideerima vene sillapea Vovtšanskis üle Vovtša jõe. Võimalik, et üleujutus ongi abiks.
5. Kupjansk-Kreminna: olukord Kupjanskis järjest halveneb, sest erinevate blogijate kaartide järgi kipub arvama, et ka poole Kupjanski linna üle Oskili idakaldal on juba kaotatud kontroll. Lisaks näeb ka vene pool, et Ukraina omadel peaks olema raskusi Oskili idakladal olevate vägede varustamisega ja on veelgi tõstnud siit suunalt rünnakute tugevust nii otse Kupjanski poole kui sealt pisu lõunas.
Õnneks hetkel peab Lõmani suund.
6. Siversk: eile muutusi rindejoones ei tuvastanud aga linna „kägistamine” kolmelt suunalt jätkus.
7. Bahmut: tundub, et siingi eile rindejoone muutusi polnud. Erinevad infokillud lasevad aimata, et Ukraina aktiivne tegevus linna kaitsmisel nii selle ümber kui sees on täitsa olemas, nii maapeal kui õhus ning juletakse isegi soomusega linnas toimetada.
8. Donetsk: Reuters teatas allikatele viidates, et eskaleerunud lahingutegevuse tõttu Donetski oblastis paigutati selle nädala alguses Pealuurevalitsuse eriväed olukorra stabiliseerimiseks eskaleerunud lahingutegevuse tõttu. Sestap on vähemalt üks osa kõlakast kinnitust leidnud, et erivägesid siia kanti appi saadeti. Agentuur teatas ka allikale viidates, et operatsiooni juhib GUR-i juht Kõrõlo Budanov. Ringleb üks video, kus helikopterilt jagu jalastub ning toimus see Pokrovski loodeserval. Endal on hetkel teadmata, kui palju erivägesid siia suunale toodi (eks Ukraina omad üritavad ka operatsiooni julgeolekut tagada ja infot sel teemal varjavad ja see on ok). Jääb siis ootele, mis juhtuma hakkab…
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. CNN teatab Ameerika ja Euroopa ametnikele viidates, et Pentagon on andnud loa pikamaa Tomahawk rakettide Ukrainale üleandmiseks. Allikate sõnul on USA sõjavägi pärast olukorra hindamist jõudnud järeldusele, et rakettide tarnimine Kiievisse ei avalda USA varudele olulist negatiivset mõju. Lõpliku otsuse langetab president Donald Trump. Allikate sõnul ei ole ta veel loobunud ideest varustada Ukrainat rakettidega, mille maksimaalne ulatus on 2500 kilomeetrit. Valitsus valmistab juba ette plaane Tomahawkide kiireks üleandmiseks Kiievisse, kui Trump üleandmise korralduse annab.
Kuigi Pentagon ei näe Tomahawkide varudes probleeme, ei mõista USA sõjavägi endiselt täielikult, kuidas ukrainlased vajalikku personali välja õpetavad ja rakette paigutavad, lisasid allikad. Enne kui Kiiev saab neid tõhusalt kasutada, tuleb lahendada mitu operatiivset väljakutset, rõhutasid allikad CNN-ile.
Ameerika Ühendriigid hakkasid kaaluma Tomahawk-rakettide tarnimist Ukrainale septembri lõpus pärast president Volodõmõr Zelenski palvet, kes ütles Trumpile eraviisiliselt, et see võib sundida kremlit sõda lõpetama. 7. oktoobril teatas Ameerika juht, et ta on peaaegu otsustanud Tomahawkid Ukrainale üle anda, kuid märkis, et enne seda kavatseb ta rääkida venemaa presidendi vladimir putiniga ja arutada Zelenskiga, mida Kiiev relvadega ette võtab.
Pärast telefonikõnet putiniga teatas Trump, et Ameerika Ühendriigid ei ole veel valmis oma Tomahawk-varusid tühjendama. venemaa presidendi nõunik juri ušakov märkis, et putin oli hoiatanud oma Ameerika kolleegi tõsiste tagajärgede eest kahepoolsetele suhetele, kui pikamaarelvad Ukrainasse üle antakse.
Samal ajal ütles anonüümne Valge Maja ametnik CNN-ile, et Trump peab Tomahawki varianti jätkuvalt Moskva vastu suunatud võimendusvahendiks ega kavatse seda ähvardust putinile tühistada, enne kui see pole enam vajalik. Ameerika ametnikud väitsid, et USA president võib anda korralduse nende rakettide Ukrainale tarnimiseks igal ajal, kui ta peab sellist sammu õigeks.
12. Venezuela president Nicolás Maduro on pöördunud putini poole sõjalise toetuse saamiseks pärast seda, kui Ameerika Ühendriigid paigutasid Kariibi mere piirkonda väed, et valmistuda rünnakuteks Venezuela territooriumile. Washington Posti (WP) käsutusse sattunud USA valitsuse sisedokumentide kohaselt palus Maduro putinil aidata Venezuela õhukaitsesüsteemi tugevdada, sealhulgas 14 raketisüsteemi tarnimisel ja mitme Venezuela poolt varem ostetud vene Su-30MK2 hävitaja renoveerimisel. Samuti palus ta abi kaheksa mootori, viie radari ja logistilise toe kapitaalremondil.
Washington Posti andmetel edastas Venezuela transpordiminister Ramón Celestino Velázquez oktoobri keskel Moskvasse toimunud madala profiiliga visiidi ajal Maduro kirja putinile. Kirjas rõhutati, et Su-30MK2 lennukid esindavad Venezuela peamist heidutusjõudu sõja korral. Dokumentides on ka märgitud, et Maduro taotles Rosteci kaudu kolmeaastast rahastamist. Summat ei täpsustatud. Samuti ei ole märgitud, kas Maduro sai putinilt vastuse.
Enamik Maduro eelkäija Hugo Chávezi ajal ostetud venemaa relvastust on halvas töökorras, ütles endine Venezuela sõjaväeametnik WP-le. Ta lisas, et 2018. aastaks oli riigil vähem kui viis lahinguvalmis hävituslennukit ning peaaegu kõik selle helikopterid ja raketid olid juba vananenud ega kujutanud endast ohtu Ameerika Ühendriikidele. „venemaa müüs Venezuelale puhast rämpsu ja Chávez ostis selle,” ütles ta. Maduro ise teatas hiljuti, et üle riigi on paigutatud 5000 venemaa kaasaskantavat Igla-S õhutõrjesüsteemi.
Väljaande andmetel jääb Moskva kõigest hoolimata Maduro peamiseks päästerõngaks. Pühapäeval saabus Caracasesse vene lennuk Il-76, nagu Flightradar24 registreeris, ja järgmisel päeval ratifitseeris venemaa Venezuelaga strateegilise partnerluse ja koostöölepingu.
Samal ajal võttis Maduro ühendust Hiina ja Iraaniga. Täpsemalt saadeti Hiina presidendile Xi Jinpingile kiri, milles taotleti laiendatud sõjalist koostööd, et võidelda USA ja Venezuela vahelise eskalatsiooniga. Iraanile teatati ka, et Caracas vajab dokumentide kohaselt avastamisseadmeid, GPS-segajaid ja droone ulatusega 10 000 km. Siiski ei antud üksikasju selle kohta, kuidas riigid neile taotlustele reageerisid.
Varem teatasid Wall Street Journali ja New York Posti allikad, et USA administratsioon on heaks kiitnud rünnakud Venezuela sõjalistele sihtmärkidele osana võitlusest narkokaubanduse vastu ning Pentagon võib operatsiooni peagi alustada. President Donald Trump ise eitas seda teavet reedel.
Venezuela president usub, et USA kasutab võitlust narkokaubanduse vastu ettekäändena sõja alustamiseks eesmärgiga teda kukutada. Süvenevate suhete keskel ameeriklastega teatas Maduro Bolívari riikliku politsei mobiliseerimisest.
13. venemaa valitsus emiteerib oma esimese riigivõlakirja Hiina jüaanides, et katta föderaaleelarve puudujääki, mis aasta lõpuks on viis korda suurem kui algselt plaanitud. venemaa rahandusministeerium plaanib emiteerida siseturul jüaanivõlakirju kokku 300–400 miljardi rubla (3-4 miljardi euro) ulatuses, teatab Reuters, viidates viiele asjaga tuttavale allikale.
Võlakirjad noteeritakse Moskva börsil ja nende tähtaeg on kolm kuni kümme aastat. „Nad tahavad kolme või nelja emissiooni, igaüks väärtusega umbes 100 miljardit rubla (1 miljard eurot),” ütles üks allikas agentuurile. Teine allikas ütles, et tehing võiks lõpule viia detsembri lõpus. Rahandusministeerium loodab laiale investorite ringile, alates eraisikutest kuni pankade ja fondivalitsejateni.
venemaa võimud on püüdnud Hiinas jüaanivõlakirju emiteerida juba üle kümne aasta, kuid pole suutnud Pekingiga tingimuste osas kokkuleppele jõuda. Hiina RV keskpank lubab ainult pandavõlakirju, mille tulu ei saa Hiinast välja kanda.
Reutersi allikate sõnul on rahandusministeerium juba pidanud kohtumisi potentsiaalsete ostjatega, reklaamides oma jüaanides nomineeritud väärtpabereid. Ministeeriumi allikas kinnitas, et jüaanides nomineeritud võlakirja ettevalmistamine on pooleli ja see avalikustatakse peagi ametlikult.
Valitsus vajab raha hädasti: rahandusministeeriumi hinnangul ulatub selle aasta eelarvepuudujääk 5,7 triljoni rublani, mis on väiksem kui esialgne 1,2 triljoni rubla plaan. Septembri lõpuks olid nafta- ja gaasitulud langenud 20%, tollimaksud 19% ning ressursivälised maksutulud, kuigi kasvavad, jäävad plaanist maha. Eelarvemuudatuste kohaselt on käibemaksu laekumine oodatust 1,19 triljoni rubla, ettevõtte tulumaks 167 miljardi rubla ja ringlussevõtutasud 440 miljardi rubla võrra väiksem.
Riigile kuuluvad ettevõtted, mis saavad tulu Hiina valuutas, saavad oma eelarvepuudujääki de facto finantseerida jüaanivõlakirjade abil. Selle nädala alguses volitas rahandusministeerium neid paigutama oma vabad vahendid aktsiaturule, sealhulgas võlakirjadesse.
„Liikusid kuuldused, et üks suurimaid nafta- ja gaasiettevõtteid tahtis osaleda niiöelda valitsuse võlakirjaturul,” selgitab Renaissance Capitali peaökonomist Andrei Melaštšenko. Hiljuti sanktsioonide alla sattunud Rosneft ja Lukoil võivad samuti välismaalt valuutat repatrieerida, väidab Saksamaa Rahvusvahelise Julgeoleku-uuringute Instituudi teadur Janis Kluge.
Ka riigile kuuluvatel pankadel on vaja välisvaluutavõlakirju, jätkab Melaštšenko: „Välisvaluutavõlga makstakse tagasi ja kui te ei soovi, et pangad rikuks nende eeskirju ja kaotaksid kogu oma välisvaluutapositsiooni, peate selle millegagi asendama. Tasakaalu tuleb säilitada, seega oleks see paigutus asjakohane.”
venemaa ettevõtted laenavad juba aktiivselt jüaane. Cbondsi andmetel on turul praegu ringluses 166,83 miljardi jüaani väärtuses jüaanides nomineeritud ettevõtete võlakirju. See instrument on eelkõige populaarne eksportijate seas, kes hakkasid jüaanivõlga kohalikul tasandil kaasama pärast seda, kui sanktsioonid katkestasid nende juurdepääsu lääne kapitaliturgudele, märgib Reuters.
Njah, eip kujuta ette, et see pakuks siseriiklikele investoritele huvi, kahtlen ka Hiina investorite huvis. Kummalgi seltskonnal on paremad teenimise võimalused, sestap ei tundu see ahvatleva pakkumisena… õnneks… aga kremli kasvavat muret peegeldab küll.
14. venemaa keskpank on üha enam mures suurettevõtete suurte võlgade pärast. Alates aprillist on see pankadel raskendanud neile laenude andmist ning alates detsembrist kahekordistab selliste laenude koormust. Reguleerija selgitab, et praegused meetmed on osutunud ebapiisavateks. Nende andmete kohaselt on suurimad suure võlakoormusega ettevõtete grupid esimese üheksa kuu jooksul suurendanud oma kohustusi pankade ees palju kiiremini kui teised: 10,2% võrreldes 6,5%-ga ettevõtete portfelli kohta tervikuna. Keskpank usub, et neid riske, mida ta nimetas “süsteemseteks”, tuleb piirata.
Keskpank teeb seda nn makrotasandi usaldatavusriski kaalude abil. Riskiga kaalutud varad ei tohi oluliselt ületada panga kapitali. Seetõttu nõuab riskikaalu suurendamine pangalt sama laenu standardse riskikaaluga väljastamiseks suuremat kapitali. Suurenenud võlakoormusega suurettevõtetele antavate laenude riskikaal suureneb 20%-lt 40%-le.
Keskpank liigitab need ettevõtted IFRS-i aruandluse kohaselt 1. juuli seisuga intressikulude kattekordajaks (ICR) alla 3. Suhtarv alla 1 näitab raskustes olevat ettevõtet (sisuliselt ei teeni see isegi intresse), samas kui suhe 1:3 näitab suurt intressikoormust. Keskpanga analüüsi kohaselt oli eelmise aasta lõpus 78 suurimast ettevõttest 13-l ICR alla 1, mis võimaldas mõnel neist pankrotti minna.
venemaa Raudteed, AvtoVAZ, söeettevõtted, ehitusettevõtted ja paljud teised ettevõtted kaebasid võla teenindamise raskuste üle. Majandusarengu minister maksim rešetnikov nimetas venemaa Raudteede võlataset “ohtlikuks”, sundides ettevõtet selle aasta investeerimisprogrammi kärpima. Keskpanga andmetel oli septembri alguse seisuga 4,2% venemaa pankade väljastatud ettevõtete laenudest viivislaenud.
Reguleerija teatel oli lisatasuga hõlmatud kokku 2,1 triljoni rubla (21 miljardi euro) suurune võlg. Keskpanga arvutuste kohaselt kogusid pangad tänu lisamaksule aprillist septembrini 17 miljardi rubla suuruse kapitalipuhvri. Seda peetakse ebapiisavaks: „Riski piiramiseks on soovitatav puhvri kogumist kiirendada.”
Keskpank usub, et lisamaksu kahekordistamine ei tekita pankadele suuri probleeme, kuna see kehtib ainult nende portfelli kasvu, mitte kogu portfelli kohta. Reguleeriv asutus loodab, et lisamaksu suurendamine motiveerib panku hoolikamalt hindama suurenenud võlakoormusega ettevõtete riske ega mõjuta oluliselt üldist laenudünaamikat.
Selliste ettevõtete krediidiriskid suurenevad selgelt ja nende riskide eest on vaja eelnevalt maandada, ütleb majandusteadlane Dmitri Polevoi. Ta eeldab, et piirangul on mõju kogu majandusele: soov ja valmisolek sellistele ettevõtetele laenata väheneb, kuigi nad ütlevad, et makromajandus ei ole rahapoliitika. Erasektoris suurenevad samuti teistele ettevõtetele laenamise riskid, märgib Polevoi.
Pikaajaline kõrgete intressimäärade periood on viinud terved tööstusharud „tõsisesse finantspingesse“, väidab valitsusele lähedal seisev analüüsikeskus Makromajandusliku Analüüsi ja Lühiajalise Prognoosi Keskus (CMASF). Selle arvutuste kohaselt on ettevõtted, mis moodustavad peaaegu veerandi (23,7%) tuludest, finantshaavatavuse tsoonis, samas kui järgmisel aastal on peaaegu kolmandiku (32,5%) tuludest genereerivatel ettevõtetel suur finantsstabiilsuse kaotamise oht.
„Pangad neelavad alati kõik majanduses tekkivad probleemid järgmises etapis enda kanda,” ütles Sberbanki juhatuse esimees herman gref sel suvel Peterburi rahvusvahelisel majandusfoorumil, märkides, et paljud ettevõtted hakkavad oma laenude teenindamisel raskusi kogema.
15. Lühiuudised
President Donald Trump teatas, et Ühendriigid ei luba Ungaril jätkata vene nafta ostmist sanktsioonidega hõlmatud venemaa ettevõtetelt Rosneft ja Lukoil. Ta märkis, et Ungari peaminister Viktor Orbán oli selleks luba taotlenud. „Orbán palus venemaa-vastaste sanktsioonide tühistamist, aga ma keeldusin,” rõhutas Trump. Valge Maja peab põhjuseks Ungari senist käitumist, kes pole isegi üritanud leida kogu Ukraina sõja ajal alternatiive. Kuna Ungaris on jälle opositsioon muutunud üha aktiivsemaks, siis see uudis võib-olla ka sinna veskile tuult juurde annab.
Berliini Brandenburgi lennujaama (BER) lennud peatati reede õhtul ligi kaheks tunniks pärast seda, kui läheduses märgati drooni. Lennud peatati kohaliku aja järgi kella 20.08-st kuni 21.58-ni. Seejärel tühistasid turvateenistused droonihoiatuse. „Usume, et oht on nüüd möödas,” ütles lennujaama pressiesindaja pärast lendude taasalustamist. Politsei saatis kohale ka helikopteri. Selliste droonide põhjustatud intsidentide arv kasvab. Ainuüksi 2025. aasta augusti lõpuks registreeriti 144 droonidega seotud häiret. Eelmise aasta samal perioodil registreeriti üle riigi 113 intsidenti, samas kui 2023. aastal oli neid vaid 99.
Alates 21. novembrist peatab Leedu venemaa naftatoodete transiidi Kaliningradi Leedu Raudteede kaudu, järgides USA ja Ühendkuningriigi sanktsioone. Peaaegu kõik sel aastal veetud 194 000 tonni pärinesid Lukoilist. See on venemaa energialogistika peamine takistus. Njah, eks vahetavad firma silti ja läheb elu edasi…
Ukraina on aasta algusest alates hävitanud 48% venemaa Pantsiri õhutõrjesüsteemidest, ütles SBU juht Vasõl Maljuk. Vaatamata sellele, et venemaa toodab aastas umbes 30 ühikut, kaotab ta neid kiiremini kui suudab neid asendada.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
