Sõja ülevaade: 1346. päev – nelja Ukraina linna saatus ripub juuksekarva otsas
Avaldatud: 31 oktoober, 2025
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 31. oktoober 2025:
nelja Ukraina linna saatus ripub juuksekarva otsas ja hetkel olukorra paranemise märke tuvastada ei suuda.
1. Kõik sihtmärgiks sobib.
2. Naftatehased jälle tabamusi said aga mitte ainult…
3. Kursk: ühe väikese küla suutsid Ukraina omad vabastada.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: Kupjanskis läheb järjest kehvemini.
6. Siversk: poolkaar jätkab koomale tõmbamist Siverski ümber.
7. Bahmut: tasapisi vene pool end üha rohkem Kostantõnivkasse sisse surub.
8. Donetsk: hetkel läheb ainult hullemaks.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. venemaa on hakanud blokeerima SMS-i teel registreerimist Telegramis ja WhatsAppis.
12. venemaa naftatoodete eksport on langenud madalaimale tasemele alates 2022. aasta algusest.
13. „Raha pole.” vene miljardär vekselberg kutsus üles pangandussüsteemi mobiliseerima.
14. venelased on hakanud vähem sööma.
15. „Eelarved lagunevad.” venemaa piirkonnad on rahapuuduse tõttu asunud kulutusi kärpima.
16. Hiina on tarninud venemaa sõjaväe droonidele miljoneid mootoreid.
17. Lühiuudised
Mehitamata süsteemide ülem Robert ‘Magyar’ Brovdi teatab ametlikult droonisüsteemide vägede värbamisest: avatud on üle 15 000 ametikoha, millest paljud on tsiviilspetsialistid. Pakutakse väljaõpet, droone ja varustust. SBS on viie kuuga juba hävitanud kaks täielikku vene korpust.
Ukraina blogikanali karm, aga õiglane seisukoht: Kuigi Pokrovski kaitsmine on kestnud üle aasta, on kahetsusväärne näha, kuidas see niimoodi kõikuma lööb – mitte pauguga, vaid vingudes, kuna värbamiskriis jõuab lõpuks haripunkti. Võimalikult otsekoheselt öeldes: Ukraina on viimase kahe aasta jooksul jäänud alla vähemalt 10 000 värvatu võrra kuus. Isegi kui värbamine nüüd järsku 10 000 võrra kuus suureneks, stabiliseeriks see olukorda, mitte ei lahendaks puudujääki. Praeguse poliitika korral, mis liigub vastupidises suunas, sõdurite puudus ainult suureneb – hoolimata Ukraina palju paremast kaotuste ja tapmiste suhtarvust – seni, kuni venemaa värbamine püsib stabiilne.
Pinget lisab see, et umbes 100 000 ukrainlast vanuses 18–23 lahkus ainuüksi augustis ja septembris Poola pärast seda, kui Kiievi poliitikud leevendasid reisipiiranguid. Paljud neist suundusid tõenäolisemalt Rumeeniasse või Ungarisse, kuigi arvud on ebaselged. Kuigi need mehed ei olnud mobiliseerimiseks määratud, olid nad osa riigi elutähtsast tööjõust, jättes maha suured lüngad, mis nüüd tuleb teistega täita.
See oleks tõeline šokk, kui venemaa uuesti mobiliseeriks – sest siis peaks Ukraina viivitamatult koguma ja välja õpetama veerand miljonit meest. venemaa seevastu on näidanud, et on valmis uusi värvatuid pakkuma vähem kui kuu pikkuse väljaõppe järel, nagu on selgelt näidanud lugematud MIA ja KIA ametikohad.
132 vene poole rünnakut. Tihedam tegevus ikka lisaks Kupianski linnale ümber Ukraina tööstuslinnade komplekti. Lõunarindel isegi pisu rahulikum. Hetkel ei näe veel märke olukorra paranemises Ukraina suuremate linnade kaitsmisel. Tänu küll vene poole tõusnud soovile kõigi kaudtuleüksustega neid linnu pommitada, kaotatakse jälle rohkem neid üksusi aga droonipilv on läinud veelgi tihedamaks (6725), mis jälle sinna rekordi lähedale küünib. Näeb küll mõndasid videosid, et siin ja seal väiksem edusamm saadakse aga need ei toimu praegustes kriitilisemates lõikudes. Kuna isegi suht puruks lastud linnad pakuvad isikkoosseisule paremat kaitset ja varjatust, siis on lihtne saata edasi järjest uusi jalaväegruppe linnade hõivamiseks, eriti kui kaotustest ei hoolita.
1. venemaa pommitas 30. oktoobril Donetski oblastis asuvat Slovjanski soojuselektrijaama (kokku rünnati kolme sarnast objekti), tappes kaks ja vigastades teisi, ütles president Volodõmõr Zelenski. „See on puhtalt terror. Normaalsed inimesed niimoodi ei võitle ja maailm peab sellisele venemaa sõjale asjakohaselt reageerima,” ütles ta sotsiaalmeedia postituses. Pole selge, kas Slovjanski lähedal asuv 830 megavatise võimsusega elektrijaam on praegu töökorras ja toodab energiat. vene väed algatasid 30. oktoobri öösel massilise raketi- ja droonirünnaku Ukraina energiainfrastruktuuri vastu. Ukraina õhutõrje peatas õhuväe andmetel 592 653 Shahed-tüüpi ründedroonist ja muust droonist ning 31 52-st venemaa poolt öösel lastud raketist. 20 asukohas registreeriti 79 rünnakut.
vene õhurünnak kahjustas Tšernihivi kesklinnas asuvat peamist teletorni. Kahjude ulatust hinnatakse endiselt, kuid tabamus on tõenäoliselt häirinud kohalikku ringhäälingut.
venelased ründasid 30. oktoobri õhtul Sumõ linnas tsiviiltaristut, saates tunni aja jooksul linna poole 10 drooni, milles sai vigastada neli inimest. Kohalike võimude teatel raputasid linna plahvatused. Kovpakovski rajoonis registreeriti viis tabamust tsiviiltaristule. vene droonirünnaku tagajärjel Sumõ linnas sai kahjustada vähemalt kuus kõrghoonet. On ohvreid.
Kiievi Solomjanski rajoonis asuva postiettevõtte sorteerimiskeskuse kontrolli käigus plahvatas pakk, vigastades viit töötajat. Ukrposhta sorteerimispunktist avastati veel üks pakk, mis sisaldas ohtlikku sisu. Juhtum leidis aset keelatud esemete saadetiste kontrollimise protseduuride käigus. Tänu võetud meetmetele avastati ja konfiskeeriti ka teine pakk, mis sisaldas keelatud ja ohtlikku sisu. Ukrayinska Pravda allika sõnul üritas keegi posti teel saata granaadiheitja osa. Riiklik Tolliteenistus lisas, et plahvatus toimus Kiievi tolliameti Ukrposhta tollipunktis rahvusvahelise posti tollikontrolli käigus. Kaks Kiievi tolliametnikku ja kolm Ukrposhta töötajat said vigastada.
2. venemaa ametnike ja Telegrami kanalite teatel teatati 31. oktoobri öösel rünnakutest venemaa Orjoli, Vladimiri ja Jaroslavli oblastite rajatistele. Ukraina droonid ründasid venemaa Orjoli oblastis asuvat soojuselektrijaama (TPJ) ja tekitasid sellele kahju, teatas oblasti kuberner andrei klõtškov. Orjoli linna elanikud teatasid öösel toimunud plahvatustest, teatas venemaa opositsiooniline uudistekanal Astra. Valvekaamerate salvestised jäädvustasid rünnaku jaamale, kus oli näha kahte suurt plahvatust. klõtškov väitis, et Orjoli TJ-d tabasid tabatud droonide killud, mis kahjustasid elektrivarustusseadmeid. Ta ütles ka, et tulekahjudest ega inimohvritest ei teatatud ning et sündmuskohal töötavad päästeteenistused. klõtškov väitis, et remonditööd on käimas ja elektrivarustus on peaaegu täielikult taastatud. Orjoli soojuselektrijaama elektriline võimsus on vähemalt 330 megavatti (MW) ja see kuulub RIR Energole, mis on üks venemaa suurimaid territoriaalseid elektritootmisettevõtteid ja riikliku energiaettevõtte Rosatom osa.
venemaa uudistekanalite Telegram andmetel on venemaa linnades Vladimiris ja Jaroslavlis teatatud ka mitmest plahvatusest. Kohalikud elanikud väitsid, et õhutõrje tegutses mõlemas piirkonnas. Astra avatud lähtekoodiga analüüsi kohaselt olid Vladimiris toimunud rünnakud suunatud elektrialajaamale, mis on üks piirkonna peamisi energiarajatisi. Vladimiri alajaama võimsus on umbes 4010 MVA ja see toimib piirkonna elektrisüsteemi sõlmpunktina.
Vladimiri oblasti kuberner aleksandr avdejev kinnitas rünnakut Vladimiri lähedal asuvale rajatisele, kuigi ta ei maininud alajaama konkreetselt. „Vaenlane korraldas rünnaku Vladimiri linna lähedal asuvale infrastruktuurile. Kõik süsteemid töötavad praegu normaalselt. Spetsialistid töötavad kohapeal,” ütles ta.
Jaroslavlis teatati plahvatustest Novo-Jaroslavski naftatöötlemistehases. Krimmi Tuule seiregrupi andmetel registreerisid satelliidid ulatuslikku tulekahju Jaroslavli naftatöötlemistehases. Jaroslavnefteorgsintez (Slavneft-Jaroslavnefteorgsintez, Slavneft-YANOS) on Põhja-venemaa suurim naftatöötlemistehas. Tehase töötlemisvõimsus on 15 miljonit tonni naftat aastas. See on venemaa naftatöötlemistehaste seas viiendal kohal nafta esmase töötlemismahu poolest.
Väidetavad rünnakud toimusid päev pärast seda, kui venemaa väed algatasid 30. oktoobri öösel Ukraina energiainfrastruktuuri vastu massilise raketi- ja droonirünnaku. Ukraina suurima eraettevõtte DTEK andmetel ründas venemaa mitut soojuselektrijaama üle kogu riigi. Ukraina omad lubasid juba varem, et hakavad kasutama nn peegeltegevusi ja pommitama suuri elektritaristu ja tootmisüksuste objekte.
Sõltumatu väljaanne Astra teatas 30. oktoobril, et venemaa okupeeritud Ukraina Luhanski oblasti osas puhkes soojuselektrijaamas tulekahju, mis põhjustas ulatusliku elektrikatkestuse kogu piirkonnas. Astra teatel põhjustas Štšastja linna lähedal asuva Luhanski soojuselektrijaamas toimunud õnnetus katlamajade ja pumplate sulgemise. Luhanski oblasti okupeeritud alade venemaa poolt ametisse nimetatud juht leonidpasechnik ütles, et vabariigi ulatuslik elektrikatkestus on tingitud elektrivõrkude õnnetusest. Ukraina ajakirjanik Andri Tsaplienko teatas, et elektrijaam sai tabamuse.
Krasnodari territooriumi võimud on alates 3. novembrist keelanud elektri- ja hübriidautode läbisõidu Krimmi sillal seoses sagenenud katsetega vedada lõhkeaineid sõidukite veojõuakudes. Keeld kehtib silla mõlemas suunas.
3. Kursk: Ukraina omad suutsid mõne päevaga vabastada väikese Kostjantõnivka küla vene piiri ääres.
4. Harkiv: muutusteta rindejoones. Ukraina on asunud aktiivsemalt tegutsema Vovtšanski linna vene sillapea vähendamiseks. Kasutatakse väikeseid jalaväe gruppe (vist SOF), kes likvideerivad vene possasid nii metsas kui sealses eramute rajoonis. Tundub, et enamus soldateid annavad suht lihtsalt alla ja ikka arvab, et üheks põhjuseks on toidu ja laskemoona puudus. vene pool aga pommitab kõige käepärasega kuni liugpommidega välja selle sillapea ümber asuvaid asustatud punkte ning suuremaid teid ehk siis huvi siin edeneda on ikka väga tuntav, sest enamus mõju on suunatud väikesele alale.
5. Kupjansk-Kreminna: kahjuks hakkas olukord halvenema ka seni pisu rahulikumas Kupanski linna Oskili jõe idakaldal asuvas osas, kuhu tundub, et on sisenenud vene väikesed jalaväegrupid, mida nüüd Ukraina üritab droonidega tabada. Samaaegselt on vene pool suurendanud survet otse idast linna suunas ning lisaks jalaväele vahel ka mõne soomuse teele saadab. Suuri rindejoone muutusi pole siin lõigul veel olnud aga nagu juba mõned nädalad tagasi sai kirjutatud, siis kogu Oskili idakalda kaotamise oht siiski väga kõrge, sest sealse väe varustamine muutub üha keerulisemaks ning kuna Oskili jõgi on piisavalt lai, siis ka üle selle ei saa nii lihtsalt isegi koordineeritud taganemist tehes.
6. Siversk: järjest poolkaart ümber Siverski linna koomale tõmmatakse, eilne edenemine u 2 km linnast lõunas on toonud vene poole eesmise possa juba linnast vaid 300m kaugusele.
7. Bahmut: Kostjantõnivkasse üha sügavamale vene pool end sisse surub. Õnneks on alles linna ühendusteed Kramatorski suunal. Kui mujal ei kärise, siis pigem linna kiiret langemist vast ei prognoosiks.
8. Donetsk: hetkel läheb ainult hullemaks. Eilseks jõudsid esimesed vene üksused linna põhjaserva ja hetkel tundub, et enamus Ukraina üksusi on end linnast välja tõmmanud. Kuna võimalik ühenduskoridor Mõrnohradiga on läinud väga ahtaks (u 4 km) ja see asub enamasti lagedal alal, siis ollakse paljus juba ka otsesilmsides mõjutamaks seal kõike liikuvat. Ei oska hinnata Ukraina isikoosseisu suurust Mõrnohradis, aga kui Ukraina kiirelt ei suuda olukorrast tuua muutusi, siis võib sealne vägi jääda kotti ning linna kaotatakse koos Pokrovskiga… Erinevad kaardid näitavad, et Mõrnohradis on nii Ukraina merejalaväge kui õhudessantväge ehk siis peaksid olema parema väljaõppega kui tavaüksused, aga seegi ei aita, kui Ukraina ei võta siin suunal suuremaid riske…
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. venemaa telekommunikatsioonioperaatoritele on antud korraldus blokeerida Telegramis ja WhatsAppis registreerimiseks kasutatavad SMS-id ja kõned, teatas Durov Code’i veebisait, viidates telekommunikatsioonituru allikale. Allika sõnul kehtib keeld kinnituskoodide levitamise eest vastutavatele töövõtjatele ja see on juba osaliselt rakendatud. See piirab nii uute kontode loomist kui ka raskendab olemasolevatele kontodele sisselogimist. Durov Code’i andmetel on Telegrami SMS-sõnumid juba peatunud Beeline’i numbritele – suuruselt teine mobiilsideoperaator, millel on 44 miljonit kliendibaasi. Kinnituskoode saadetakse aga endiselt MTS-i ja Megafoni numbritele.
Kui piirangud täielikult rakendatakse, võib uute kasutajate registreerimine Telegramis ja WhatsAppis muutuda võimatuks. Olemasolevatele kontodele sisselogimiseks peavad kasutajad tõenäoliselt üle minema alternatiivsetele autoriseerimismeetoditele, näiteks koodi saamisele e-posti teel või aktiivse seansi kaudu teises seadmes, märgib väljaanne.
Roskomnadzor teatas Telegrami ja WhatsAppi kaudu tehtavate kõnede blokeerimisest juba augustis, viidates vajadusele kurjategijate vastu võidelda. Agentuur viitas arvukatele kodanike kaebustele, et neid sõnumsiderakendusi kasutati pettuseks, väljapressimiseks ning sabotaažiks ja terroristlikuks tegevuseks.
22. oktoobril kehtestas regulaator sõnumsiderakendustele osalise piirangu, väites, et nende juhtkond ignoreeris kõiki pettusevastaste meetmete taotlusi. 30. oktoobril toimusid blokeerimised Krimmis. Kohaliku operaatori Volna sõnul mõjutasid piirangud kõigi venemaa operaatorite kliente.
Internetikaitseühingu juht Mihhail Klimarev märkis, et Telegram ja WhatsApp kogevad YouTube’i stsenaariumi sõnasõnalist kordumist. Ta ennustas, et Telegram võidakse täielikult blokeerida selle aasta detsembris või 2026. aasta jaanuaris. Doždi telekommunikatsioonitööstuse allikas teatas samuti, et võimud võivad Telegrami tegevust järgmise aasta alguseks täielikult piirata.
Telegramil on venemaal umbes 100 miljonit kasutajat, WhatsAppil aga umbes 90 miljonit. Need on kaks riigi populaarseimat sõnumsiderakendust.
12. venemaa naftatoodete eksport langes oktoobris Ukraina sõja järgselt rekordiliselt madalale tasemele, teatas Bloomberg analüütikafirma Vortexa Ltd. andmetele viidates. Kuu esimese 26 päeva keskmine päevane eksport oli 1,89 miljonit barrelit – madalaim alates 2022. aasta jaanuarist. Agentuur kirjutab, et kokkuvarisemise peamised põhjused olid naftatöötlemistehaste ulatuslik sulgemine pärast Ukraina lööke ja lääneriikide sanktsioonide karmistamine.
Ekspordi langus toimus venemaa naftatöötlemismahtude rekordilise languse ajal. Bloombergi hinnangul langesid need oktoobris 4,86 miljoni barrelini päevas – see on peaaegu 10% madalam kui juulis ja madalaim vähemalt viie aasta jooksul. Alates augusti algusest on Ukraina väed rünnanud kokku 22 rafineerimistehast, pannes mõned neist osaliselt või täielikult seisma.
Suurim surve ekspordi kogumahtudele tulenes toornafta ja kütteõli saadetiste vähenemisest, eriti Balti sadamatest pärast rünnakuid Ust-Luga peamisele ekspordikeskusele, mis moodustab üle 60% venemaa toornafta ja naftatoodete ekspordist. Piirkonna ebasoodsad ilmastikutingimused võisid samuti mõjutada sadamate tegevust. Diislikütuse eksport näitas aga väikest kasvu.
Olukorda süvendab sanktsioonide karmistamine. Nagu Bloomberg märgib, on Rosnefti ja Lukoili vastu suunatud viimane piirangute laine lisanud uut ebakindlust, sundides kauplejaid otsima uusi makseviise ja kohandama tarnegraafikuid enne uute USA sanktsioonide kehtestamist 21. novembril.
Diislikütuse eksport püsib suhteliselt stabiilsena, kuna peamised saadetised lähevad lähedalasuvatele turgudele Türgis ja Aafrikas ning neid saab tarnida enne praeguste lubade kehtivusaja lõppemist. Agentuur märgib, et toornafta ja kütteõli saadetised on haavatavamad, kuna pikad reisid Aasiasse suurendavad sanktsioonidega koormatud lasti hilinemise ohtu.
Üksikasjalik kütusestatistika näitab, et diislikütuse ja gaasiõli tarned suurenesid 2% võrra ligikaudu 740 000 barrelini päevas, mida ajendas suurenenud eksport Musta mere kaudu. Samal ajal vähenes naftaeksport 3% võrra 317 000 barrelini päevas. Kütteõli tarned langesid 10% võrra 710 000 barrelini päevas, saavutades kolme kuu madalaima taseme. Samal ajal suurenesid rafineerimistehaste toorainevarud 6% võrra ligikaudu 70 000 barrelini päevas, samas kui bensiini ja segamiskomponentide eksport ulatus kokku ligikaudu 13 000 barrelini päevas. Lennukikütuse varu suurenes 44 000 barrelini päevas.
Rahvusvaheline Energiaagentuur ennustab, et Ukraina löökide tõttu nafta rafineerimise määrade langus püsib vähemalt 2026. aasta keskpaigani. venemaal endal registreeriti bensiinipuudus 57 piirkonnas, mis sundis ametivõime kehtestama kütuseekspordi keelu, suurendama ostmist valgevenest ning alustama importi Hiinast ja teistest Aasia riikidest.
13. Majandusarengu projektide rahastamiseks peab venemaa hakkama oma pangandussüsteemi mobiliseerima, ütles miljardär viktor vekselberg, Renova Grupi juhatuse esimees. Ärimehe sõnul, kes kuulub venemaa 30 rikkaima inimese hulka 9,2 miljardi dollari suuruse netoväärtusega, tuleks pangaraha suunata valitsuse projektidesse, eriti nendesse, mis on seotud venemaa tehnoloogilise juhtpositsiooniga.
„Kust me raha saame? Raha pole. Ilma rahata, nagu me seda mõistame, ei juhtu midagi,” ütles vekselberg foorumi „venemaa Tööstur” plenaaristungil. „Raha, mille pangad sel aastal teenivad, tuleb majandusse tagasi suunata,” nõudis ta. vekselberg usub, et üks selliste kulutuste valdkond võiks olla Tööstusarengu Fondi rekapitaliseerimine, mis on praegu „katastroofiliselt väike”. „Kui me ei mobiliseeri pangandussektorit prioriteetsete ülesannete lahendamiseks, mida me tahame lahendada, siis me neid ei saavuta,” tsiteerib RBC vekselbergi sõnu.
Keskpanga andmetel teenisid venemaa pangad eelmisel aastal rekordilise 3,8 triljoni rubla puhaskasumit (38 miljardit eurot). Pankade kasum jaanuarist septembrini 2025 ulatus täiendavalt 2,7 triljoni rublani ja aasta lõpuks võib see keskpanga hinnangul ulatuda 3–3,5 triljonini. Sberbank genereerib peaaegu poole pangandussüsteemi kasumist – 1,3 triljonit rubla selle aasta esimese üheksa kuu jooksul.
Pangad on endiselt kasumlikud, hoolimata laenuvõlgade järsust suurenemisest. Expert RA andmetel on 23% ettevõtetest laenuvõtjatest oma laenudega võlgu – see on rekordiline osakaal vähemalt viimase kuue aasta jooksul. Võrreldes sõja algusega on probleemsete laenuvõtjate arv peaaegu kahekordistunud, ulatudes 165 000-ni.
Laenuvõlgnevused tekitavad juba probleeme pankadele, mille tippjuhid hoiatavad eraviisiliselt järgmisel aastal täieliku panganduskriisi ohu eest. Bloombergi pangandusallikad ütlesid meile juunis, et probleemi ulatust hinnatakse triljonitele rubladele.
Nende sõnul ei ole keskpanga ametlikest andmetest potentsiaalse katastroofi tegelik ulatus veel ilmne, kuna laenuvõtjad taotlevad maksetähtaja edasilükkamist, samas kui tegelikkuses makstakse märkimisväärne osa laenudest juba hilinenult tagasi.
14. Esmakordselt pika aja jooksul on toidukaupade müük venemaal hakanud füüsilises arvestuses – ühikutes, kilogrammides ja liitrites – langema. Kommersanti andmetel, viidates Taxcomi andmetele, ulatus see langus septembris ja oktoobris aastases võrdluses 5%ni, mõjutades enamikku tootekategooriaid. Piima müük langes 8%, riisi müük 10% ning tatra ja sealiha müük 9%.
Rahalises mõttes jätkab jaemüügi käive kasvu, kuid see on hinnatõusu tulemus: alates 2024. aasta algusest on veiseliha hind tõusnud 26%, piima hind 25%, rukkileiva hind 24% ja kartuli hind 38%. Selle tulemusel suureneb keskmine toidule kulunud arve, kuid supermarketites tehtud ostude arv väheneb – T-Pay arvutuste kohaselt jaanuarist septembrini 2%. Inimesed vähendavad peamiselt liha ostmist: lihapoodides tehtud ostude arv on Evotori andmetel aastaga võrreldes langenud 7%.
Tarbijakäitumise muutus on alates eelmise aasta detsembrist ilmne: inimesed on hakanud loobuma mitmekesisusest lihtsama ja odavama toidu kasuks, märgib NTechi analüütikadirektor Leonid Ardalionov. Tootjad reageerivad kahanemisinflatsiooniga – see tähendab pakendi suuruse vähendamist, säilitades samal ajal sama hinna. Ühe toidupaki keskmine kaal vähenes teises kvartalis 3%, märgib Ardalionov.
Kuigi Rosstat teatab venelaste reaalsissetulekute 8% ja reaalpalga 4,4% kasvust, kurdab Gallupi küsitluse kohaselt iga kolmas inimene riigis (31%), et neil pole toidu jaoks piisavalt raha. Samal ajal teatab üha rohkem inimesi oma piirkonna majandusliku olukorra halvenemisest: 39% 2025. aastal, võrreldes 33%-ga aasta varem, 34% 2023. aastal ja 29%-ga 2022. aastal.
Raha säästmiseks pöörduvad venelased üha enam suurte allahindlustega kauplejate poole, mis müüvad kõige odavamaid kaupu suurimate allahindlustega. Selliste kaupluste (Svetofor, Tšižik, Dobrotsen) tulud kasvasid aastaga 27% – see on rekordiline näitaja kõigi toidukaupade jaemüüjate seas. „Vaestele mõeldud kaupluste” osakaal toidukaupade jaemüügis on viimase kaheksa aasta jooksul enam kui kolmekordistunud, 4,8%-lt 16,4%-le, samas kui sooduspoodide osakaal on ületanud 60%.
Käibemaksu tõus alates 2026. aastast tõotab tarbijate nõudlusele järjekordset lööki ja inflatsiooni edasist kiirenemist. „Käibemaks on maks, mis võetakse meie rahakotist. Ja kui seda maksu eelarve konsolideerimiseks tõstetakse,” selgitab T-Investmentsi peaökonomist Sofia Donetsk.
„Nad võtsid selle minult ära, aga ei andnud tagasi – ja seetõttu olen ma vaesem. Minu ostujõud läheb nüüd rohkem hindadesse ja vähem tegelikesse toodetesse. Seepärast hakkab minu nõudlus kurvaks muutuma ja langema,” ütleb Donetsk.
15. venemaa piirkonnad käivitavad eelarvekärpeid, sealhulgas sotsiaalkulutuste kärpimist, kuna süveneb tulude kriis, mis on mõjutanud kahte kolmandikku venemaa piirkondadest. Sel nädalal nõudis Rostovi oblasti kuberner juri sljusar kiireloomulisi ettepanekuid kohalike kulutuste vähendamiseks. Ta teatas, et on otsustatud loobuda pangalaenudest puudujäägi katmiseks, kuna nende intressimäärad on liiga kõrged. „Me elame sellest, mida me aasta lõpuks eelarvesse kogume. Kulutusi tuleb kärpida,” ütles sljusar, lubades, et kärped ei mõjuta õpetajate ja arstide palku.
Varem teatas Irkutski oblast kulude kärpimisest – 2,2 miljardit rubla hariduse arendamise programmi ja veel 2,7 miljardit rubla tervishoiu arendamise programmi raames. Kohaliku rahandusministeeriumi hinnangul ei suuda oblasti eelarve täita ettevõtte tulumaksu eesmärke, kusjuures riigikassa kaotab 9,7 miljardit rubla.
Vähemalt üheksa oblastit vähendasid sel sügisel järsult makseid kaitseministeeriumiga sõlmitud lepingute alusel. Nende hulka kuuluvad Samara oblast, Baškortostan, Tatarstan, Tšuvaššia, Mari Eli oblast, Nižni Novgorodi oblast, Uljanovski oblast, Jamali Neenetsi autonoomne ringkond ja Orenburgi oblast.
12 piirkonna õpetajad on silmitsi palgakärbetega. Karjalas, Baškortostanis, Udmurtias, Rjazani oblastis, Orenburgi oblastis, Irkutski oblastis, Tula oblastis ja Orjoli oblastis, aga ka Krasnodari, Krasnojarski, Kamtšatka ja Habarovski krais kurdavad õpetajad lisatasude tühistamise üle, mis moodustavad olulise osa nende palgast.
Piirkondlikud eelarved on majandusteadlase Natalja Zubarevitši sõnul lagunemas. Esimese poolaasta lõpetasid need 397,8 miljardi rubla (3,98 miljardi euro) suuruse puudujäägiga, mis septembri lõpuks oli kasvanud 724,8 miljardini (7,25 miljardi euroni). Igas kolmandas piirkonnas (26) registreeriti nominaaltulude langus, samas kui reaalselt – inflatsiooniga korrigeeritult – vähenesid tulud 53 piirkonnas.
Kuuskümmend seitse piirkonda lõpetasid aasta esimese poole oma kohalikus rahanduses auguga. Defitsiidi meistrid olid Kemerovo oblast (34% tuludest), Arhangelski oblast (31%), Komi (30%), Murmanski (28%), Vologda (25%) ja Irkutski oblast (24,6%).
Kuigi piirkondade probleemid süvenevad, kärbivad föderaalvõimud nende toetamiseks ülekandeid, sest „aha pole, selgitab Zubarevitš: „Kulusid kärbitakse; seda nimetatakse eelarve konsolideerimiseks.” Föderaalsed nafta- ja gaasitulud vähenesid 20%, tollimaksud 19% ning käibemaksu laekumised jäävad rahandusministeeriumi andmetel 8% väiksemaks kui algselt plaanitud. Eelarvepuudujääk on viis korda suurem kui plaanitud – 5,7 triljonit rubla (57 miljardit eurot) 1,2 triljoni asemel.
Kolme piirkonna – Jaroslavli ja Uljanovski oblasti ning Dagestani – puudujääkide täitmiseks kaaluvad võimud väikeettevõtete maksude tõstmist. Samal ajal on transpordimaksu tõstmise seaduseelnõud esitatud Orenburgi ja Novosibirski oblasti ning Krasnojarski krai piirkondlikele parlamentidele.
Ökonomisti Vjatšeslav Širjajevi sõnul on piirkondades alanud de facto maksejõuetused. Tema arvates tõendab seda valitsuse 160 miljardi rubla suuruse eelarvelaenuvõla andestamine. „Põhimõtteliselt ei suuda piirkonnad oma võlgu maksta.“ „Suurima eelarvepuudujäägiga piirkonnad on esimesed, kes sellises olukorras on,“ märgib Širjajev. „Piirkondlikud maksejõuetused on alanud, kuid valitsus ei avalikusta neid.“
16. Hiina võimud on korduvalt kinnitanud, et nad ei tarni venemaale relvi. Samas ei piira nad kaheotstarbeliste toodete eksporti, mida saaks kasutada relvade tootmisel. Täpsemalt öeldes impordivad venemaa sõjandusettevõtted miljoneid mootoreid ja muid droonide komponente, mida seejärel kasutatakse Ukraina sõdurite ja linnade vastu, selgub USA välisministeeriumile ja Euroopa valitsustele koostatud avaldamata aruannetest.
2024. aastal ostis venemaa Hiina ettevõttelt Shenzhen Kiosk Electronic üle 3,3 miljoni mootori, selgub ühest neist aruannetest, mille koostas Kiievis asuv Kaitsereformide Keskus, mille töötajad töötasid varem Ukraina julgeolekuteenistustes ja kaitseministeeriumis. The Wall Street Journal (WSJ) vaatas läbi dokumendid, mis olid koostatud tolliandmete, ettevõtete aruannete ning salastatud sõjaväe- ja luureteabe põhjal. Kuigi kõnealuseid mootoreid saab kasutada ka pesumasinates, pumpades ja elektrirollerites, oli nende lõppsaajaks Moskvas asuv Rustakt LLC.
22. veebruaril 2022 registreeritud ettevõte toodab FPV (esimese isiku vaatega) droone. 2023. aastal ületas Rustakti tulu 1 miljardit rubla, kasvades eelmise aastaga võrreldes enam kui 12 korda. 2024. aasta detsembris lisas EL ettevõtte oma sanktsioonide nimekirja venemaa sõjaväe abistamise eest, kuid see jätkas vajalike kaupade ostmist Hiinast. Juulist 2023 kuni veebruarini 2025 ostis Rustakt neid kaupu ligi 294 miljoni dollari väärtuses, sealhulgas elektrimootoreid enam kui 83 miljoni dollari väärtuses. Aruandes märgitakse, et “[Impordi]tarnete ulatus ja struktuur näitavad, et Rustakt ei ole mitte ainult tootja, vaid ka logistikakeskus” teistele venemaa droonitootjatele.
WSJ märgib, et aruannetes leidub kümneid sarnaseid näiteid. Need näitavad ka, et Hiinast on ühe dokumendi kohaselt saanud Shahed-klassi droonide peamine väline tarnija… kriitiliste komponentide, näiteks mootorite ja navigatsioonisüsteemide osas. venemaa kasutab neid Ukraina linnade pommitamiseks. Tänu pikamaa rünnakudroonide tootmise kiirele laienemisele alates suvest on ettevõte korduvalt ühe öö jooksul välja lasknud üle 500 mehitamata õhusõiduki. Ukraina õhujõudude juhtkonna andmetel saabus 30. oktoobri öösel 653 erinevat tüüpi mehitamata õhusõidukit (UAV).
2024. aasta veebruaris kehtestas USA sanktsioonid mitme organisatsiooni vastu, mis on seotud Alabuga erimajandustsoonis selliseid droone tootva tehasega. Sellest hoolimata tarnis teine Hiina ettevõte sama aasta juunist augustini Drake LLC-le üle 685 500 mootoriosa, mis omakorda varustab ettevõtet mehitamata õhusõidukite komponentidega. 2024. aasta detsembris lisas EL Drake’i oma sanktsioonide nimekirja.
Teine piraatkauba nimega LLC, Morgan, tarnib Alabugale Hiina tooteid. See ettevõte ei ole sanktsioonide objektiks. Alates 2024. aastast on see importinud ligi 5 miljoni dollari väärtuses osi, sealhulgas 7800 liitiumpolümeerakut, mis on dokumentides loetletud spetsiaalsete sõjaliste operatsioonide toodetena, seisab aruandes.
17. Lühiuudised
venemaa jätkas pärast kuuekuulist pausi sõjalisi lende Süüriasse, mis annab märku Moskva pingutustest pärast oma positsiooni Lähis-Idas pärast liitlase Bashar al-Assadi kukutamist. Flightradar24 lennujälgimisandmed näitasid, et venemaa sõjalennukid maandusid viimastel päevadel Latakias Khmeimimi õhuväebaasi. kremli lähedal seisev isik, kes rääkis Bloombergiga anonüümselt, kinnitas lendude taaskäivitamist.
Prantsuse kaitseettevõte Alta Ares on koostöös Ukraina inseneridega alustanud Prantsusmaal seiredroonide masstootmist. Need tehisintellektil põhinevad süsteemid on loodud juhitavate pommide ja õhust tulevate ohtude tõrjumiseks. Samuti on plaanis osa tootmisest Ukrainasse viia.
Moldova politsei paljastas 654 Wagneri ja Reduti palgasõdurit, kes peidavad end Moldovas. Paljud neist on vene võitlejad, kes panid toime sõjakuritegusid Ukrainas. 11 Wagneri pätipoissi anti välja ja lisaks identifitseeriti 25 moldovlast, kes olid seotud Wagneri julmustega Kongo DV-s.
Ukraina välisluureteenistuse (SVR) andmetel koostab venemaa seaduseelnõud, mis kohustaks tarkvarakoodi haavatavusi otsivaid küberturvalisuse spetsialiste läbima kohustusliku identifitseerimise. venemaa plaanide kohaselt peavad ettevõtted hankima riikliku akrediteeringu. Seejärel jälgib neid FSB. Dokumendis nõutakse ka nn valge mütsiga häkkerite registri loomist, kellest saavad sisuliselt „hallid” või „musta mütsiga” häkkerid. Avastatud haavatavuste teatamata jätmine on karistatav kriminaalvastutusele võtmisega. SVR teatab sõna-sõnalt: „venemaa võimud jätkavad oma täieliku kontrolli poliitikat digitaalvaldkonna üle, püüdes tsentraliseerida isegi sõltumatute küberturvalisuse spetsialistide tegevust.”
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
