Sõja ülevaade: 1342. päev – olukorra paranemise märke ei ole
Avaldatud: 27 oktoober, 2025
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 27. oktoober 2025:
olukorra paranemist pole ei Kupjanskis, Kostantõnivkas, Mõrnohradis ega Pokrovskis.
1. Kõik sihtmärgiks sobib.
2. Moskvani ulatuti ja Krimmis palav.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta, aga üleujutus võib hakata piirama vene poole jõeületuse võimalusi.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: 2 km vene pool edasi sai hüpates jälle üle jõe.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: muutusteta rindejoones.
9. Lõunarinne: vist muutusteta, sest ühes lõigus pisu teadmatust.
10. Herson: muutusteta.
11. Telegraph: putin on halveneva majandusolukorra tõttu hakanud kartma riigipööret.
12. Euroopa Liidust on sanktsioonidest hoolimata saanud venemaa üks kolmest suurimast kaubanduspartnerist.
13. putini erisaadik teatas kohtumisest USA kongresmenide ja riigiduuma saadikute vahel.
14. venemaa teatas tuumarelvaga varustatud ja tuumajõul töötava tiibraketi Burevestnik katsetamisest.
15. lavrov teatas küüniliselt, et venemaa ei riku Budapesti memorandumit.
16. Lühiuudised
Näide vene soldatite nutikusest, kuidas lahinguväljal ellu jääda: vene tankistid jätavad oma sõidukite luugid meelega lahti – teades, et Ukraina droonid tulevad granaatidega külla. Oma tanki põlemise pealtvaatamine on palju turvalisem kui sellega üle miinivälja sõitmine. See meeskond ladus isegi miine lähedale… eks sarnase põhimõttega videosid näeb üha tihedamalt, aga vastavalt tõusevad ka survemeetmed soldatite rünnakule saatmiseks, isegi omad droonid passivad peale ja kui tagasi keerad, siis kipub see lõppema fataalselt.
Õnneks tõuseb videode hulk, mis näitavad, et kaugemale jõudnud vene üksused üritavad varjuda üha sügavamale, aga kiirelt lõppevad toidu- ja veevarud panevad nad sundseisu ja kui Ukraina omad on lõigus pisugi aktiivsemad, siis selliseid kooslusi saab lihtsalt ära võtta.
124 vene poole rünnakut, arv langes peaaegu kõigis sektorites. vene poole kaotuste arv eile näitab pisu surve langust ja vähest soomuse kasutamist. Kui aga võrrelda kaotuste arvu rünnakute arvuga, siis koosseisud pisu kasvasid. Liugpomme kahjuks üle 200 ja kamikaze droonegi üle 6000, vaid kaudtulega on on vene poolel nirumalt ja u 4 tuhat lasku on keskmisest 20% vähem. Taktikas muutusi pole ning pole ka tuvastanud prioriteetide muutusi. Küll on hea meel tõdeda, et Ukraina hakkab uuesti rohkem tähelepanu pöörama rindelähedastele vene logistikakoridoride lõhkumisele ja Belgorodis tammi ründamine on märk selle suuna (loodetavasti) käivitamisest. Kohti, mida rünnata ja millel piisavat õhukaitset pole, peaks jaguma ja suured augud tarneahelates hakkab mõjutama rindel toimuvat.
1. vene droon ründas Sumõ oblastis Mõkolaivka küla lähedal väikebussi, sihtides otse tsiviiltransporti. Sõiduk hävis tulekahjus, viis inimest, sealhulgas laps, sai vigastada ja ühe inimese seisund on kriitiline.
vene ballistiline rakett hävitas Kiievis Ukraina ühe suurima ravimifirma Optima-Pharm 29 000 m² suuruse laohoone. Kahju hinnatakse üle 100 miljoni dollari.
Ukraina 12. Azovi brigaadi sõdurid said kätte venemaa lennuvõimetu drooni kaadrid, mis näitasid, kuidas vene operaatorid jahtisid Donetski oblastis vilja koristavaid tsiviilpõllumehi ja võtsid sihikule põllumajandustehnikat. venemaa rahumeelsete ukrainlaste vastu suunatud rikkumiste kasvavale nimekirjale lisandus veel üks sõjakuritegu.
26. oktoobri õhtul korraldas venemaa Zaporižja oblastis droonirünnaku, mis põhjustas ulatuslikke elektrikatkestusi, teatas piirkondliku sõjaväevalitsuse juht Ivan Fjodorov. Tema sõnul viisid okupandid läbi vähemalt viis droonirünnakut. Esialgsete andmete kohaselt ohvreid pole. Rünnak jättis elektrita üle 1700 kliendi. Energiaettevõtted alustavad taastamist niipea, kui julgeoleku olukord seda võimaldab, märkis Fjodorov. Kahjustada said ka eramud, spordirajatis ja kõrvalhooned.
2. venemaa kaitseministeerium väitis, et õhutõrjesüsteemid peatasid ja hävitasid eile õhtul 193 Ukraina drooni, millest 34 väidetavalt lendasid Moskva suunas. Teatati 47 drooni neutraliseerimisest Brjanski oblasti, 42 Kaluuga oblasti ja 40 Moskva oblasti kohal, sealhulgas 34 Moskva suunas lendavat mehitamata õhusõidukit. Veel 32 drooni tulistati venemaa kaitseministeeriumi andmetel väidetavalt alla Tuula oblasti kohal. 10 Kurski oblasti kohal, seitse Orjoli oblasti kohal. Neli drooni tulistati alla Rostovi ja Voroneži oblasti kohal. Kaks drooni tulistati alla Orenburgi ja Tambovi oblasti kohal. Ja üks droon tulistati alla Belgorodi, Lipetski ja Samaara oblasti kohal. Nagu ikka, eip miskit nende info põhjal ei tabatud…
Linnapea sergei sobjanini sõnul lendasid Moskva linna ööl vastu tänast 27. oktoobrit kümned droonid. sobjanin hakkas venemaa pealinna rünnakutest teatama 26. oktoobri õhtul. Avaldamise ajaks olid vene väed väidetavalt alla tulistanud 34 Moskva suunas lendavat Ukraina drooni. Sobjanini sõnul on kõikidesse õnnetuspaikadesse saadetud hädaabiteenistused. Moskva Domodedovo ja Žukovo lennujaamad olid drooniohu tõttu ajutiselt tegevuse peatanud. vene Telegrami kanalite andmetel on teatatud plahvatustest linna mitmes osas ja ümbruskonnas, sealhulgas Kommunarka rajoonis. Ohvritest pole teatatud. vene Telegrami uudistekanal Astra teatas pealtnägijate salvestistele viidates, et 26. oktoobri õhtul puhkes Moskva oblastis Serpuhhovi naftahoidlas tulekahju. Kohalik administratsioon ei avaldanud tulekahju põhjust ja ütles, et tulekahju on juba kustutatud.
Tore oli näha fotot, et kremli kõrval õhutõrjeks lausa kuulipildujat pikap autol soovitakse kasutada. Eip saagi aru, kas tegu pakazuhhaga või ongi hirm nii suur…
Öösel oli Tuulas kuulda plahvatusi.
Ukraina ründas üleeile Belgorodi veehoidla tammi Grafovka lähedal. Satelliidipildid näitavad ulatuslikke üleujutusi Belgorodi veehoidlast allavoolu jäävatel aladel. Vesi levib jätkuvalt, uputades ümbruskonna, sealhulgas Bezljudivka ümbruse. Kuberner gladkov ja päästeteenistused pole veel avaldust teinud. vene brigaadid (128., 116., 68., 136.) allavoolu on nüüd üleujutusohus, sealhulgas personal ja varustus. Siverskõi Donetsi jõgi tõuseb kiiresti. Võib-olla on pisu abiks Ukraina kaitsele.
Ukraina sõjaväeluure droonid üksusest „Prymary” andsid eile teada okupeeritud Krimmis uuest rünnakust, hävitades kolm venemaa radarisüsteemi: 96L6 (S-400), P-18 Terek ja 55Zh6U Nebo-U, samuti BK-16 dessantlaeva.
Seletamatute tulekahjude ja süütamiste laine tabas venemaa olulist infrastruktuuri, mille sihtmärkideks on releekapid, elektripaneelid ja raudteesüsteemid. Ukraina luure ja kohalike allikate andmetel on teatatud intsidentidest Moskvast Irkutskini, mis on häirinud logistikat ja koormanud elektrivõrke.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: Ukraina relvajõudude 16. armeekorpus teatas, et venemaa Belgorodi lähedal asuval tammil on pärast rünnakut vesi lekkima hakanud, mistõttu on Harkivi oblastis Vovtšanski linna lähedal Siverskõi Donetsi jõge ületanud vene üksused oma peavägedest sisuliselt ära lõigatud. Veetase veehoidlas on juba meetri langenud ning videost on näha, et tugev veevool jätkub. Eks näis… rindejoones muutusi ei tuvastanud.
5. Kupjansk-Kreminna: olukord Kupjanski linnas pole seni paranenud. Puudub ka info, mis sai kahe soomukiga linna saadetud jalaväelastest, eks selle info ootel. Lõmani suunal muutusteta.
6. Siversk: no saab vene pool liialt lihtsalt jõgedest üle, sest eilseks ületati uuesti Siverski Donetsi jõgi ning siseneti Dronivka külla (enne sõda 485 elanikku). Jõevee taseme tõusuga sinna läheb veel pisu aega aga oht lõikamaks läbi teisestki kohast Lõman-Siversk suur maantee on juba õhus.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: kuna Ukraina on suunanud ressursse ja tähelepanu rohkem Pokrovsist kirdesse, siis seal suudetakse pisu tempot hoida ja kohati edeneda aga selle võrra enam kannatab olukord Mõrnohradis ja Pokrovskis. Juba sisse imbunud suuremate üksuste tabamine linnas läheb üha keerulisemaks, sest betoon pakub ka neile kaitset. Kuna vene poolel on ressurssi rohkem, siis saab ta endale lubada kulukat linnalahingut. Seda, et Ukraina ei suuda piisavalt töödelda vene logistikaahelat siinsetel suundadel näitab kahjuks järjest suurenevat vene poole domineerimist enda droonihulga ja nende võimekusega. Õnneks pole see kõikjal nii.
9. Lõunarinne: muutusteta. Pisu on selguseta olukord sektori keskmises osas, kas ja kui, siis kui palju jäi ellu mõned päevad tagasi rünnanud suure soomuskolonni purustamise järel jalaväe osast Mala Tokmatška külas.
10. Herson: muutusteta. Seni pole vene poole katsed likvideerida Ukraina sillapea Dnepri idakaldal Antonovski silla juures õnnestunud, kuigi iga mingi aja tagant üritavad. Ka pole seni õnnestunud saada uusi saari Dnepri deltas enda püsiva kontrolli alla saada.
11. Ukraina sõjast tingitud majandusprobleemid, mis õhutavad avalikkuse rahulolematust, on suurendanud putini hirme võimaliku riigipöörde ees, vahendab Telegraph. Lääne analüütikud märgivad, et riigipeal on üha rohkem põhjust muretsemiseks: EL ja USA kehtestavad uusi sanktsioone, ettevõtted on halvatud kõrgete intressimäärade tõttu, riigivõlg kasvab, kaubad muutuvad kallimaks ja majandusarengu minister maksim rešetnikov hoiatab, et majandus on languse äärel. Sõja algusest peale on inflatsioon ületanud 40%, isegi Rosstati andmetel.
Rahandusministeeriumi prognoosi kohaselt võib venemaa eelarvepuudujääk 2025. aastal ulatuda 2,6%-ni SKPst ehk 5,7 triljoni rublani. See on viis korda suurem kui planeeritud 0,5%. Puudujäägi katmiseks on valitsus sunnitud tõstma makse (alates 2026. aastast tõuseb käibemaksumäär 22%-ni) ja suurendama järsult siseriiklikku laenuvõtmist, mis toob kaasa riigivõla suurenemise. Võimud ei ole enam nõus kasutama riiklikku heaolufondi, mille reservid on sõjaeelse tasemega võrreldes poole võrra vähenenud, ligi 10 triljonilt rublalt 4,2 triljoni rublani (42 miljardi euroni), aukude täitmiseks.
Naftatulud langevad ja bensiin muutub Ukraina rünnakute tõttu rafineerimistehastele üha kättesaamatumaks. Lisaks ei saa Harvardi Ülikooli venemaa ja Euraasia Uuringute Keskuse teadlase Craig Kennedy sõnul ignoreerida panganduskriisi ohtu. Ta hindab, et sõjaliste ettevõtete võlg ulatub 190 miljardi dollarini – umbes 37% riigi aastaeelarvest. Kennedy märkis, et venemaa pangad laenasid aktiivselt kaitseettevõtetele ilma piisavate tagatisteta, et toetada rinde vajaduste rahuldamist. Nüüd on märkimisväärne osa neist laenudest maksejõuetuse ohus. Mõned suured pangad valmistuvad keskpangalt abi paluma, teatas Bloomberg.
Olukorda süvendab kasvav sõltuvus Hiinast ja lääne sanktsioonidest. USA president Donald Trump kehtestas hiljuti venemaa suurimatele naftaettevõtetele Rosneftile ja Lukoilile piirangud Ukraina konflikti lahendamise edusammude puudumise tõttu. Pärast seda vähendasid venemaa peamised naftaostjad Hiina ja India importi, ähvardades kremlit välisvaluutatulude vähenemisega. „Esimest korda 3,5 aasta jooksul on venemaa seda valu tõeliselt tundnud,” ütleb mõttekoja Chatham House venemaa ja Euraasia programmi teadur Timothy Ash. Ta usub, et kremlis on puhkemas paanika.
Seetõttu otsib putini lähikond praegusest olukorrast väljapääsu opositsiooni diskrediteerimisega, et näidata, et Lääs üritab venemaad lõhestada – see on standardne taktika siseriikliku ebastabiilsuse ajal, märgib Georgetowni ülikooli Euraasia, venemaa ja Ida-Euroopa uuringute keskuse emeriitdirektor Angela Stent.
14. oktoobril algatas FSB kriminaalasja endise Jukose omaniku Mihhail Hodorkovski ja 22 sõjavastase komitee liikme vastu vägivaldse võimuhaaramise kavandamise eest eesmärgiga muuta riigis põhiseaduslikku korda. Londonis eksiilis viibiv Hodorkovski nimetas süüdistusi opositsiooni hirmutamiseks mõeldud valeks. „See näitab kremli paranoiat – putin otsib vaenlasi oma režiimi tugevdamiseks,” ütleb Atlandi Nõukogu Euraasia keskuse vanemdirektor ja endine USA suursaadik Ukrainas John Herbst.
putin on varemgi riigipöördekatsetega silmitsi seisnud. 2023. aasta juunis juhtis Wagneri erasõjaväekompanii asutaja jevgeni prigožin mässu ja saatis Moskvasse tanke pikaajalise konflikti ettekäändel kaitseministeeriumiga. Viimasel hetkel loobus ta oma plaanist ja peatas palgasõdurid ning hukkus mitu kuud hiljem lennuõnnetuses. Vaatamata ebaõnnestumisele näitas mäss ekspertide sõnul ilmekalt putini režiimi haprust.
12. Euroopa Liidul on venemaa väliskaubanduses jätkuvalt oluline roll, isegi vaatamata Ukraina sõja tõttu kehtestatud sanktsioonidele. Bildi andmetel, viidates Saksa Majandusinstituudi (IW) andmetele, oli Euroopa Liit 2024. aastal Moskva suurimate partnerite seas kolmandal kohal. Nende vaheline kogukaubandus ulatus 67,5 miljardi euroni.
Samal ajal on enamik ELi riike vähendanud oma oste venemaalt. Näiteks Saksamaa vähendas importi 92% võrreldes sõjaeelse 2021. aasta tasemega, kuid riikide vaheline kogukaubandus on endiselt 9,5 miljardit dollarit. Itaalia (-83%), Belgia (-67%), Hispaania (-63%), Tšehhi Vabariik (-51%) ja Slovakkia (-31%) kogesid samuti venemaaga kaubavahetuses järsku langust. Ungari seevastu suurendas oma näitajat 31%, ulatudes 6,2 miljardi dollarini. Kaubavahetus Prantsusmaa ja Hollandiga ulatus kumbki 6 miljardi dollarini.
IW hinnangul suureneb venemaa koguekspordi maht 2024. aastal aastaga 18%, ulatudes 330 miljardi dollarini. Hiina on endiselt venemaa peamine kaubanduspartner, kelle kaubavahetuse maht on 244,8 miljardit dollarit, peamiselt nafta, gaasi ja söe ekspordi kaudu. Moskva eksportis Pekingisse 130 miljardi dollari väärtuses energiat. India oli venemaa kaupade importijate seas teisel kohal, peamiselt naftaostude kaudu. Enne Ukraina sõda oli see 12. kohal.
Võrreldes 2021. aastaga laiendasid oma kaubandussuhteid venemaaga ka Armeenia (+423%), Iisrael (+240%), Usbekistan (+135%), Brasiilia (+98%), Aserbaidžaan (+76%), Egiptus (+70%) ja Türgi (+53%).
Föderaalse Tolliteenistuse andmetel olid venemaa peamised kaubanduspartnerid 2024. aasta jaanuarist oktoobrini Hiina (33,8% kogu kaubanduskäibest), India (8,8%) ja Türgi (8,3%). Esikümnesse kuulusid ka Valgevene, Kasahstan, Lõuna-Korea, Saksamaa, Armeenia, Itaalia ja Usbekistan. venemaa kümne kuu kogukaubandusmaht ulatus 584 miljardi dollarini. Eksport oli kokku ligikaudu 434 miljardit dollarit ja import 283 miljardit dollarit.
Föderaalse Tolliteenistuse juhi valeri pikalevi sõnul eksportis venemaa 2025. aasta esimese kuue kuu jooksul kaupu 195,5 miljardi dollari väärtuses (6% vähem kui aasta varem) ja importis 131,6 miljardi dollari väärtuses (1% rohkem kui aasta varem). Suurimad kaubanduspartnerid olid Hiina, Türgi, India, Valgevene ja Kasahstan.
13. USA kongresmenid kohtuvad peagi Riigiduuma saadikutega, teatas presidendi eriesindaja ja venemaa otseinvesteeringute fondi (RDIF) juht kirill dmitrijev, kes viibib praegu Ameerika Ühendriikides. Ta ütles, et selles osas saavutati kokkulepe Vabariiklasest Esindajatekoja liikme Anna Paulina Lunaga. „Ta kinnitas ka oma soovi pidada kohtumine, mis toimib olulise dialoogina meie riikide parlamentide vahel,” märkis dmitrijev. Samuti kinkis ta Lunale lilli ja komme putini tsitaatidega, et ta mõistaks venemaa presidendi mõtteviisi, ja märkis, et venemaa rahvas hindab tema pingutusi rahu toetamisel.
Luna ise teatas, et soovib juhtida kongressi delegatsiooni kohtumiseks riigiduuma saadikutega. Ta ei välistanud võimalust, et Ameerika seadusandjad külastavad venemaad, kui nad kutsutakse. Arutelu teemat ei täpsustatud. Luna teatas varem, et kongresmenid plaanivad arutada venemaa parlamendi liikmetega tundmatute lendavate objektide (UFO-de) teemat. Ta naljatas ka, et on valmis Moskvaga dialoogi edasi arendama, kui kõiki kohtumisi saadavad lilled ja šokolaad. dmitrijev ise märkis, et ameeriklastega peetud arutelusid peeti väga tõsises toonis ja nende eesmärk oli selgelt edastada putini seisukohta, milleks on kõigi venemaa huvide austamine ja Ukraina kriisi algpõhjuste kaotamine. Njah, vanasti öeldi, et leidis ullikese…
RDIF-i juht lendas Washingtoni kohe pärast seda, kui USA president Donald Trump kehtestas Rosneftile ja Lukoilile sanktsioonid ning tühistas Budapestis toimunud tippkohtumise putiniga, viidates edusammude puudumisele Ukraina konflikti lahendamisel. Saabumisel teatas dmitrijev, et uutel piirangutel ei ole venemaa majandusele absoluutselt mingit mõju ja süüdistas Ukrainat rahuläbirääkimiste edasilükkamise ja häirimise püüdlustes.
Tema avaldustel oli aga vähe mõju. USA rahandusminister Scott Bessent nimetas dmitrijevit vene propagandistiks, keda ei tohiks tõsiselt võtta. Intervjuus CBS-ile rõhutas ta, et putini eriesindaja ei oleks saanud tõtt rääkida, öeldes, et sanktsioonid on kohutavad ja president Trump tegi õigesti: see on maksimaalse surve kampaania, mis toimib.
Ministri sõnul kordab dmitrijev lihtsalt kremli narratiivi, mis regulaarselt väidab, et riik on majanduspiirangute suhtes välja arendanud immuunsuse. See aga ei vasta tõele: venemaa majandusest on saanud sõjamajandus ja selle majanduskasv on praktiliselt null, inflatsioon on üle 20%. Bessent rõhutas, et Moskva naftatulud on võrreldes eelmise aastaga langenud 20% ning uued USA sanktsioonid võivad viia edasise 20–30% languseni. „Kõik, mida me teeme, suunab putinit läbirääkimiste poole,” lõpetas rahandusminister.
14. venemaa on katsetanud oma äsja väljatöötatud tuumarelvaga ja -jõul töötavat tiibraketti Burevestnik, ütles venemaa kindralstaabi ülem valeri gerassimov 26. oktoobril televisioonis edastatud kohtumisel putiniga. „Mul on tööstusorganisatsioonide aruanne ja üldiselt olen ma tuttav kaitseministeeriumi esitatud hinnangutega. See on ainulaadne toode, mida kellelgi teisel maailmas pole,” väitis putin venemaa riigimeedia teatel.
Reutersi teatel oli venemaa valmis katsetama madalalt lendavat tuumaraketti enne putini ja USA presidendi Donald Trumpi tippkohtumist Alaskal 15. augustil. Satelliidipildid näitasid ulatuslikku tegevust Pankovo katsepolügoonil Novaja Zemlja saarestikus Põhja-Jäämeres.
„Oleme sooritanud tuumaraketi mitmetunnise lennu ja see läbis 14 000 kilomeetri pikkuse vahemaa, mis pole piir,” ütles gerassimov, lisades, et katsetus kestis 15 tundi.
USA-s asuvad teadlased on varem tuvastanud venemaa Burevestnik raketi võimaliku paigutuskoha. See asub tuumalõhkepeade hoidla Vologda-20 või Chebsara kõrval, mis asub umbes 475 kilomeetrit Moskvast põhja pool.
Lääne analüütikud on tiibraketi suhtes endiselt skeptilised. Kaheksa Reutersi intervjueeritud eksperti osutasid raketi keerulisele arendusloole ja loomupärastele konstruktsioonivigadele. Nad seadsid kahtluse alla, kas selle kasutamine muudaks oluliselt tuumatasakaalu Lääne ja teiste vastaste vahel. Analüütikute sõnul on Burevestniku rakett muutunud kremli jaoks olulisemaks pärast seda, kui Valge Maja jaanuaris teatas plaanist arendada USA raketitõrjekilpi Kuldne Kuppel.
15. venemaa ei usu, et tema agressioon Ukrainas rikub mingil moel Budapesti memorandumit, teatas vene välisminister sergei lavrov. Allikas: lavrov intervjuus Ungari YouTube’i kanalile Ultrahang, vastavalt propagandaagentuurile RIA Novosti.
„See [Budapesti memorandum] sätestab, et Ukraina, nagu ka teised endised Nõukogude vabariigid, kes on tuumarelvadest loobunud, saavad garantiid, mida tuumariigid pakuvad tuumarelvavabadele riikidele. Ja ongi kõik. See on kõik. Need garantiid sätestavad, et tuumarelvi ei kasutata tuumarelvavabade riikide vastu, kes on tuumarelva leviku tõkestamise lepingu osalised.”
lavrov õigustab venemaa tegevust sellega, et paralleelselt Budapesti memorandumiga allkirjastasid samad osapooled deklaratsiooni, milles on välja toodud nende kohustused järgida OSCE põhimõtteid, sealhulgas rahvusvähemuste õigusi, demokraatiat ja sõnavabadust. venemaa välisministri sõnul rikkus Kiiev väidetavalt neid kohustusi.
Julgeolekutagatiste memorandum seoses Ukraina ühinemisega tuumarelvade leviku tõkestamise lepinguga (Budapesti memorandum) allkirjastati 5. detsembril 1994.
Tekstis on eelkõige sätestatud, et venemaa Föderatsioon, Ühendkuningriik ja Ameerika Ühendriigid kinnitavad Ukrainale veel kord oma pühendumust… austada Ukraina iseseisvust, suveräänsust ja kehtivaid piire. Samuti kinnitavad nad oma pühendumust hoiduda jõu kasutamisest või ähvardamisest Ukraina territoriaalse terviklikkuse või poliitilise iseseisvuse vastu ning et ühtegi nende relva ei kasutata kunagi Ukraina vastu, välja arvatud enesekaitseks või muul viisil, mis on kooskõlas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirjaga. Allakirjutanud kinnitavad Ukrainale veel kord oma pühendumust… hoiduda majanduslikust survest, mille eesmärk on allutada Ukraina suveräänsusest tulenevate õiguste teostamine oma huvidele ja saada seeläbi mingit eelist.
On selge, et venemaa on Budapesti memorandumi neid sätteid rängalt rikkunud, viies alates 2014. aastast läbi agressiooni Ukraina vastu ja alustades 2022. aastal täiemahulist sissetungi.
16. Lühiuudised
Leedu sulges määramata ajaks oma piiripunktid Valgevenega pärast seda, kui Valgevenest pärit õhupallid rikkusid kolmandat ööd järjest riigi õhuruumi, teatasid ametnikud 26. oktoobril.
Leedu president Nausėda kutsub üles piirama transiiti Kaliningradi ja sulgema Valgevenega piiri pikaks ajaks. Ta näeb hiljutisi häireid Vilniuse ja Kaunase lennujaamades, mis on seotud Valgevenest salakaubaveoga õhupallidega, osana hübriidrünnakust, mis nõuab nii sümmeetrilisi kui ka asümmeetrilisi vastuseid.
USA NATO saadik Matthew Whitaker lükkas tagasi Ungari välisministri väited, et Washington teeb Budapestile vene nafta osas erandi. Whitaker ütles, et erinevalt naabritest pole Ungari veel koostanud plaani venemaa energiast sõltuvuse vähendamiseks ning hoiatas, et torujuhe, millele Ungari toetub, ei jää tõenäoliselt enam kauaks avatuks.
Meedia teatel plaanib Belgia teenida külmutatud venemaa varade intressidelt üle miljardi euro aastas. Peaminister Bart De Wever on keeldunud toetamast varade täieliku konfiskeerimise ettepanekuid, osaliselt seetõttu, et Brüssel saab külmutatud vahenditest kasu.
Slovakkia ei osale üheski Euroopa Liidu programmis, mis rahastaks Ukrainale sõjalist abi. Peaminister Robert Fico teatas sellest pressikonverentsil, teatab aktuality.sk. „Peaministrina keeldun ma lubamast Slovakkial osaleda mis tahes finantsprogrammides, mille eesmärk on aidata Ukrainal hallata oma sõja- ja sõjalisi kulutusi,” ütles ta. Fico sõnul plaanib Euroopa anda Kiievile lähiaastatel 140 miljardit eurot abi, kuid ta peab seda EL-i suurimaks veaks. Ta kritiseeris ka EL-i sanktsioone venemaa vastu, väites, et need tekitavad Euroopale suuremat kahju.
USA rahandusminister Scott Bessent teatas intervjuus CBS Newsile, et valitsus ei saa novembri teisest poolest alates sõjaväelastele palku maksta, kui blokkimine jätkub. „Me suutsime sõjaväelastele Pentagoni reservfondidest selle kuu keskel maksta. Ma arvan, et saame seda teha novembri alguses. Kuid pärast 15. novembrit ei saa meie väed, hoolimata sellest, et nad on valmis oma eluga riskima, oma palku kätte. Milline häbi!” sõnas ta. USA valitsus sulges suures osas oma töö 1. oktoobril, sisenedes valitsuse tööseisakusse, kuna sügavad parteilised lõhed takistasid parlamendil Kongressil ja Valgel Majal rahastamiskokkuleppele jõudmast. USA parlamendi ülemkoda senat on üheksandat korda blokeerinud parlamendi alamkoja esindajatekoja poolt vastu võetud seaduseelnõu föderaalvalitsuse ajutiseks rahastamiseks, mis on vajalik valitsuse tööseisaku lõpetamiseks, mis on kestnud nüüdseks üle kahe nädala. Rahandusministeeriumi hinnangul maksab tööseisak USA majandusele 15 miljardit dollarit päevas, kuid vabariiklased ja demokraadid jäävad oma seisukohtadele kindlaks ega näita mingeid kompromissi märke.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
