Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 26. oktoober 2025:

seni pole soomus vene poolt aidanud, aga jalaväe edenemisi oli neljas lõigus.

1. Kiiev sai valusalt pihta.

2. Hulga droone teele läks, aga tulemusi veel ei tea.

3. Kursk: muutusteta.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: korraga 8 km vene pool edasi sai.

6. Siversk: muutusteta.

7. Bahmut: muutusteta.

8. Donetsk: oli nii edenemist kui taganemist, aga soomusega vene poolel jälle kehvasti läks.

9. Lõunarinne: muutusteta.

10. Herson: muutusteta.

11. Meedia teatel on sõjatoodang venemaal langenud esimest korda pärast 2022. aastat.

12. WDR: venemaa rajas luurebaasi parvlaevale, mis uppus Läänemeres 30 aastat tagasi.

13. putin ja tema abilised pakuvad vene importijatele võimalust mööda hiilida Kasahstani piiril tekkivatest liiklusummikutest lisatasu eest, mis moodustab kuni kolmandiku kauba hinnast.

14. Arhangelski oblasti võimud sulgesid mobiilse internetiühenduse. Mureid ka mujal.

15. Lühiuudised

Trumpi eilsed väljaütlemised eip leia täna kajastamist, ei miskit uut…

181 vene poole rünnakut ehk siis nende arv jälle kõrgele tõusis. Suurem surve ikka Harkivi (11), Kostantõnivka (20) ja Pokrovski suunal (76), lisaks lõunarinde idalõigus 21 ja keskmisest kõrgem ka sealses keskmises lõigus (8). Mujal pisu rahulikum, aga see ei tähenda, et ei edeneta lõikudes, kus rünnaku arv väiksem. Ikka on kõige aktiivsem surve ümber Ukraina tööstuslinnade komplekti, 115 rünnakut. Viimane nädal on toonud tavapärasest rohkem vene poole edenemisi, isikkoosseisu kaotuste arv aga kahjuks võrreldavalt tõusnud pole. See kipub näitama Ukraina kaitses liialt palju auke isikkoosseisu vähesuse tõttu ja korduma kippuv väide, et vene droonid üha tõhusamalt töötavad. vene poole pingutused soomusega edu saavutada pole õnneks tulemusi toonud. Tankide ja soomukite droonikindlaks ehitamine võtab üha ulmelisemaid mõõtmeid ja saab tõdeda, et nende hävitamine droonidega on üha raskem, sestap üks hea tankitrõjekraav ja miiniväljad aitavad ikka. Kui aga kuhugi toppama jäävad, siis ka kaudtuli.

Kas nüüd ilm või miskit muud, aga väga madalale langes vene poole kaudtulelaskude arv (u 3 tuhat), aga märku kindralite huvist andis mitmikraketiheitjate pisu tihedam kasutamine (136 lasku). Liugpomme keskmiselt ja vaid 4700 kamikaze drooni vast ilma pärast.

Väga-väga mures viimaste arengute pärast rindel. Kas Ukraina siiski võib miskit üllatust planeerida, ikka loodan, sest lõike, kus kombitsate ära lõikamine edu tooks, peaks nagu jaguma. Lisaks toob hetkel suuremat efekti venemaa nafta- ja energiataristu hävitamine. Kui vaid jaguks ressurssi rohkem, et saaks täiendavalt töödelda kogu siinse suuna raudteetaristut halvamaks vene sõjaväelogistikat. Kahjuks vajab näiteks sildade suurem kahjustamine võimsamat kogust lõhkeainet, kui on vajalik naftataristu tabamiseks. Kui Kiiev suudaks võimsamalt esile tuua peegelefekti narratiivi, et ründame samasid objekte mis venemaa ja ründaks sellega seotult vene elektri ja sooja tootmise jaamu, siis seegi annaks tulemust. Seni tuleb siis Ukraina võitlejatel vastu pidada.

1. venemaa tegi täna öösel Kiievi vastu droonirünnaku, milles hukkus linna elamutele suunatud rünnakutes vähemalt kolm inimest ja sai vigastada vähemalt 29, sealhulgas seitse last, teatas Ukraina riiklik hädaolukordade teenistus. Kiievi linnapea Vitali Klitško teatas, et linna Desnianski linnaosas tabati üheksakorruselist elamut, mille 2. ja 3. korrus said kahjustada. Kiievi linna sõjaväevalitsuse juht Tõmur Tkatšenko ütles, et Desnianski linnaosas tabati 16-korruselist elamut, mis põhjustas tulekahju. Väidetavalt purunesid hoone 1. ja 9. korruse vahel aknad.

Ukraina on võimeline alla tulistama venemaa reaktiivmootoriga liugpomme, ütleb õhujõudude pressiesindaja Juri Ihnat. Need Su-34-delt lastud pommid käituvad nagu tiibraketid ja neid saab pealt kuulata. Eile tulistati alla kaks kolmest Odessale suunatud KAB-ist, kolmas kukkus kahjutult.

vene väed võtsid taas sihikule Dnipropetrovski oblastis asuva DTEK söekaevanduse. Rünnaku ajal oli maa all 496 töötajat, kes kõik on ohutult evakueeritud ja vigastatutest pole teatatud. See on viimase kahe kuu jooksul seitsmes suurem rünnak DTEK kaevandusrajatistele.

kreml on välja töötanud uue käsiraamatu teismeliste harimiseks okupeeritud aladel. Ukraina kaitseluure (HUR) analüüsis ajupesu käsiraamatut. Dokument annab vene okupantidele korralduse keskenduda peamiselt lastele, kes postitavad sotsiaalmeediasse putini-vastaseid kommentaare, näitavad üles huvi Ukraina sündmuste vastu või lihtsalt loevad rahvusvahelisi allikaid. Õpetajad on kohustatud korraldama ka regulaarselt tunde, mille eesmärk on sisendada kuulekust režiimile ja tolerantsi venemaa sõja suhtes Ukraina vastu. Käsiraamatu autorite hulgas on irina bobrakovskaja, aleksandra bikadrova, sergei ventzel, olga galanina ja jelena malik. Ukraina kaitseluure rõhutab, et nende materjalide autorid ja kõik Ukraina laste ideoloogilise indoktrineerimisega seotud isikud kannavad täielikku ja vältimatut vastutust.

2. Kuberner vjatšeslav gladkov kinnitas Severski Donetsi jõel asuva Belgorodi veehoidla tammi kahjustusi Ukraina raketirünnaku tagajärjel ning hoiatas lähedalasuvate külade üleujutusohu eest. Ukraina ründas veehoidla tammi 24. oktoobri õhtul HIMARS-kanderaketilt kolme GMLRS-raketiga, teatas MNS Telegrami kanal. Esialgsete teadete kohaselt kahjustas rünnak mitmeid tehnilisi seadmeid hoidvaid hooneid, ühe lüüsivärava tõstemehhanisme ja tammi harja. Šrapnellhaavu said ka Rosgvardia ohvitser ja tsiviilisik. Z-kanali „Sõjaväeinformaator” andmetel otsustasid Ukraina relvajõud enne tammi hävitamist ja lähedalasuvate külade ja teede üleujutamist testida selle stabiilsust, et katkestada venemaa relvajõudude piiripositsioonide varustamine.

venemaa kaitseministeerium teatas, et eile õhtul tegid selle õhutõrjesüsteemid kahjutuks väidetavalt 82 Ukraina drooni. Nende andmetel tulistati väidetavalt alla kõige rohkem droone – 30 – Brjanski oblasti kohal. Veel 26 tulistati alla Tuula oblasti kohal ja seitse Musta mere kohal. Aasovi mere, Krasnodari krai ja Rjazani oblasti kohal tulistati alla neli drooni. Rostov oblasti kohal tulistati alla kolm drooni. Moskva oblasti kohal tulistati alla kaks drooni. Kurski ja Lipetski oblasti kohal tulistati alla üks droon.

3. Kursk: muutusteta.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: vene väed liikusid edasi kitsas lõigus 8 km Kupjanskist ida pool ja vallutasid pool Kurilivka külast. Nagu arvata oli, siis olukorda üha enam mõjutab Kupianski kandi ühendusteede kas läbilõikamine või töötlus ja ohus on kogu Oskili jõe idakaldal oleva ala kaotus. Kui olukord Kupjanskis ei parane ja seda eenduvat kombitsat kohe ei likvideerita, siis peaks juba algama Ukraina üksuste taandumine Oskili läänekaldale.

Lõmani suunal on hakanud vene pool kasutama soomust aga kas üksikult või kuni kolm, see pole aga seni edenemisi toonud. Küll ollakse pisu hädas nende väikeste jalaväegruppidega, mis üritavad piki metsa-võsaribasid imbuda läbi Ukraina possade ja kipuvad juba vähemalt nädal jõudma Lõmani linnani enne kui nad hävitatakse. Ukraina kindralstaabimeelne (ehk siis mitte päris sõltumatu) blogikanal DeepState ei pea seda probleemiks, aga eip saa sellega sugugi nõustuda, sest pole palju vaja, kui läbi imbub suurem grupp ja linnas olukord koheselt halveneb ning kõik sealt ida pool asuvad possad ohtu satuvad varustusteede läbilõikamise tõttu.

6. Siversk: muutusteta.

7. Bahmut: muutusteta.

8. Donetsk: soomust lükkas vene pool eile palju töösse. Väga erinevaid andmeid mitmetelt blogijatelt tulema hakkas ja väike väljavõte neist:

Eile hommikul üritasid vene väed udu varjus Volodõmõrivka lähedal viie Novotoretskest pärit soomusmasinaga läbi murda 33. mehhaniseeritud brigaadi liinist. Kolm jäid mudasse kinni, sundides vägesid vette tulema. Ukraina suurtükivägi ja HIMARS-raketid tabasid kiiresti paljastunud jalaväge. Kolm sõidukit uppusid, kaks hävisid. Ukraina väed heitsid venemaa rünnakule mitmesuguseid droone, 155 mm suurtükituld ja HIMARS-rakette.

Kella 16.00 UTC seisuga on Ukraina mehitamata süsteemide hävitusstatistika järgmine: 4 kahjustatud tanki, 1 hävitatud ja 32 kahjustatud ja 9 hävitatud soomukit, mis tähendab, et terve hulk materjali on veel ilmumata.

Ukraina 82. brigaadi langevarjurid vabastasid ja puhastasid Pokrovskist kirdes asuva Suhhietske küla ehk see on ainuke lõik, kus Ukraina üksused on jätkuvalt edukamad.

Kahjuks laiendab vene pool Mõrnohradi lõunaosas oma kontrollitavat ala.

vene pool suutis eilseks tervinisti saada enda kontrolli alla Pokrovskist edelas asuva Novoserhiivka küla.

9. Lõunarinne: muutusteta.

10. Herson: muutusteta.

11. Esmakordselt pärast 2022. aastat on venemaa sõjatööstuskompleks ootamatult kõikuma löönud. Vaatamata sellele on see tänu riiklike kaitsetellimuste ülemäärasele eelarvekulule saanud venemaa majanduse peamiseks liikumapanevaks jõuks. Sellest teatas RBC-Ukraina, viidates venemaa meediale. Väljaanne, viidates Rosstati andmetele, teatab, et esimest korda pärast sõja algust on sõjatööstussektorid stagneerunud või kahanenud. Enne seda olid nad peaaegu kolm aastat järjest näidanud kahekohalist kasvumäära.

Näiteks „muude sõidukite” (sealhulgas tankide ja jalaväe lahingumasinate) tootmine aeglustus septembris enam kui kümme korda – 6% võrreldes augusti 61,2%-ga. Analüütikute sõnul näevad sõjatööstuse andmed šokeerivad välja. Septembris hakkas venemaa sõjatööstuskompleksi kasvutempo ootamatult aeglustuma – augusti 2,4%-lt septembris 0,4%-le.

venemaa pankurid viitavad sellele, et tööstuse tõsised probleemid on seotud eelarvepiirangutega. Nad prognoosivad eelarveplaani täitmiseks neljandas kvartalis kulutuste kärpimist, mis võib viia majanduse ülejahtumiseni. Lisaks ennustavad analüütikud venemaa majandusele veelgi suuremat lööki USA uute sanktsioonide tõttu, mis toovad kaasa probleeme venemaa naftamüügiga Indiale.

12. venemaa võis olla rajanud salajase veealuse luurepolügooni NATO mereväe tegevuseks parvlaeva Estonia ümbrusesse, mis uppus Läänemerre. See selgub Saksa väljaannete WDR, NDR ja Süddeutsche Zeitungi ühisest uurimisest, mis põhineb NATO julgeolekuteenistuste allikate teabel. Estonia uppus 1994. aasta septembris tormi ajal teel Tallinnast Stockholmi. Hukkus 852 inimest ja mõne ohvri surnukehad lebavad endiselt 80 meetri sügavusel, 35 kilomeetri kaugusel Soome Utö saarest. Seetõttu sulgesid Soome, Eesti ja Saksamaa võimud pärast katastroofi juurdepääsu uppunud alusele.

See piirang lubas väidetavalt venemaa luureteenistustel paigutada uppunud alusele veealuseid seadmeid, mis suutsid juhtida droone ja allveeroboteid ning koguda NATO sõjalaevade ja allveelaevade akustilisi signaale. Uurimise kohaselt aitavad need signaale tuvastada laevu nende mootorite ja propellerite ainulaadsete heliomaduste järgi. Lääne luureagentuurid usuvad, et selliste operatsioonide eest vastutab Venemaa Föderatsiooni süvamereuuringute peadirektoraat (GUGI). See salajane üksus, mis allub otse kaitseministeeriumile, on spetsialiseerunud veealusele spionaažile, sabotaažile ja luurele.

Eelkõige GUGI kontrollib eriotstarbeliste laevade, miniallveelaevade ja veealuste droonide laevastikku, sealhulgas Jantari, mida NATO peab üheks venemaa peamiseks luurelaevaks. Uurimise kohaselt on alliansi mereväed korduvalt tuvastanud Jantari veealuste kaablite ja kriitilise infrastruktuuri lähedal Põhja- ja Läänemeres.

Soome andis ajutiselt loa osale kaitsetsoonist aastatel 2021–2024, et viia läbi uus uurimine katastroofi põhjuste kohta. Uurimise kohaselt täheldasid NATO riigid selle aja jooksul piirkonnas suurenenud venemaa allveelaevade tegevust. Lisaks on Leedu, Läti, Ühendkuningriik ja Iirimaa viimastel aastatel teatanud tundmatute veealuste andurite avastamisest, mis uurijate sõnul on arvatavasti venemaal toodetud.

Aruandes märgitakse ka, et venemaa ettevõtted on aastaid ostnud vahendajate võrgustiku, sealhulgas Küprosel registreeritud ettevõtete kaudu täiustatud lääne veealuse jälgimise tehnoloogiat. Nende tehingute väärtus on hinnanguliselt 50 miljonit dollarit.

Njah, üle maailma suurim selline andurite võrk peaks olema USA-l…

13. putin ja leidlikud ning hästi seotud isikud on pakkunud venemaa importijatele kahte lahendust venemaa-Kasahstani piiri tohututele liiklusummikutele, kus Hiina imporditud kauba konteinerid on nüüd pikka aega kinni jäänud. Ummikud on kestnud juba üle kahe kuu.

Probleem on viinud arvukate vahendajate tekkimiseni, kes pakuvad lahenduseks kauba „kiirendamise” võimalust, väidavad importijad. Konteineri hinnad on erinevad ja olenevalt tootest võivad need ulatuda kuni 10%-ni ostuhinnast. Samal ajal andis putin välja määruse, mis lubab valesti tollivormistatud kaupa importida üle Kasahstani piiri, tingimusel et see seejärel tollivormistuse läbib venemaal ja kõik nõutavad tasud on tasutud. See suurendab importijate kulusid vähemalt kolmandiku võrra.

Mis on probleem? Euraasia Majandusühenduse (EAEU) liikmesriikide vahel ei ole täielikku kaupade tollivormistust, kuid kontroll on olemas ja importijate sõnul muutus see augusti lõpus palju rangemaks. venemaa tolliametnikud on hakanud regulaarselt kontrollima nii veoautosid maanteepiiripunktides kui ka konteinereid rongides.

Selle kampaania eesmärk on võidelda niinimetatud kaubaveoga – Hiinast pärit valesti tollivormistatud kaupade impordiga ilma nõutavaid tollimakse tasumata. „Valge” kaubaveo puhul veab laevandusettevõte ühes konteineris mitu kaubasaadetist erinevatele klientidele ja vormistab need deklaratiivsel alusel tollivormistusele. Praktikas imporditakse sel viisil sageli mitmesuguseid salakaubaveo vorme: näiteks kasutatakse regulaarselt elektroonika või muude kallite kaupade vedamiseks konteinereid, mis on väidetavalt laaditud ehitusmaterjalide või rõivastega, või siis märkimisväärne osa kaubast lihtsalt ei deklareerita, selgitab logistikaettevõtte töötaja. Selliste kaupade kohta loomulikult sertifikaate ja deklaratsioone ei väljastata.

Masskontrollide tõttu sattusid liiklusummikusse ka „valged” vedajad, kes impordivad kaupu läbi Kasahstani. „Meie kaks konteinerit on jaamas seisnud üle kuu aja, sest kogu 50 platvormvagunist koosnev rong ja see pole ainus, saadeti kontrolli. Hea, et kaubal pole kiiret,” ütleb plasti importija. Ja selliseid lugusid on palju.

Mida putin välja pakub
Tema dekreet näeb ette, et „kaubavedajad” maksaksid ametlikult lisatasu. See lubab EAEU-sse Kasahstani või Kõrgõzstani piiri kaudu sisenenud, kuid nõuetekohaselt tollivormistuseta kaupu Kasahstanist venemaale maanteed pidi importida kuni 10. detsembrini, teatas föderaalne tolliteenistus. See on aga kallim: kaubad tuleb sisuliselt uuesti venemaal tollivormistuses läbida. Selleks tuleb need viia ajutise ladustamise lattu, märgistada ja deklareerida 27. detsembriks.

Väliskaubandusettevõtte omaniku sõnul näib see olevat ajaliselt piiratud pakkumine suurte kaubasaadetiste omanikele kauba „puhastamiseks”: „See on präänik piitsa järel – näiteks näete, et olete piiril kinni jäänud, seega siin on variant.”

See pole väikestele kaubavedajatele kasumlik. See tõstab kauba ostuhinda vähemalt kolmandiku võrra, kuna nad peavad maksma tollimakse ja käibemaksu, samuti märgistus- ja ladustamistasusid, selgitab logistikaettevõtte töötaja. Seetõttu otsivad need, kes soovivad endiselt turuplatsidel müüa 20–40% eelisega konkurentide ees, teisi võimalusi. Näiteks on kaubavoog venemaa-Hiina piiril Transbaikalis juba suurenenud, märgib logistikaspetsialist. See teeb tema sõnul muret ka neile, kes veavad kaupu „valgele” piirile: kui seal kontrolli tugevdatakse, riskivad nad liiklusummikusse jääda.

Mida teised pakuvad
On tekkinud vahendajaid, kes tasu eest kiirendavad kauba läbimist, ütleb üks importija. Ta on nende teenuseid juba kasutanud: 2000 dollari eest korraldasid nad nii, et meie kahte veoautot ei kontrollitud. Ja „abistajatel” pole vahet, kas tegemist on „valge” kauba või kaubaveoga. Teenus on muutunud laialt levinuks: Moscow Times leidis viimase kahe nädala jooksul üle 10 ettevõtte, kes on seda kasutanud.

Hinnad varieeruvad nende sõnul – 300 dollarist kuni 1000 dollarini „kiirendatud” konteinervedude puhul. Kõige sagedamini mainitud summa on 700–750 dollarit. Parem on piiril maksta: juba kontrolliks esitatud kauba eemaldamine on palju keerulisem ja kallim kui kontrolli ärahoidmine ning mõnikord on see lihtsalt võimatu, ütlevad kliendid.

Konteinerkauba keskmine ostuhind on turuosaliste sõnul 10 000 dollarit. See tähendab, et vahendajatele kiirsaadetiste eest tehtavad maksed suurendavad kauba lõppmaksumust halvimal juhul kuni 10%. See on vastuvõetav väikestele kaubaveoettevõtjatele, rääkimata suurtest. Oktoobris maksis suure konteineri raudteetransport Hiinast Moskvasse kuni 5000 dollarit, Tradesti andmetel ja maanteetranspordiga umbes 9000 dollarit.

Suured kaubaveoettevõtted kaaluvad, kas putini dekreeti kasutada või mitte. „Kui te nüüd tunnistate, et importisite kaupa valesti, siis oodake föderaalse tolliteenistuse ja maksuhalduri hoolikat kontrolli tulevaste tehingute ja, mis veelgi hullem, varasemate tehingute osas,” ütleb üks suur rõivaimportija.

14. Kohaliku väljaande 29.ru teatel sulgesid Arhangelski oblasti võimud 25. oktoobril mobiilse interneti. Katkestused algasid laupäeva hommikul. Kohalikud elanikud kaebasid sotsiaalmeedias, et paljud teenused, sealhulgas pangarakendused ja Google’i teenused, olid kättesaamatud. Linna kaardimakseterminalid lakkasid samuti töötamast. Jälgimisveebisaidil Downdetector elanike kommentaaride kohaselt mõjutasid katkestused ka mänguservereid ja sõnumsiderakendusi, samas kui teenused nagu Yandex ja Ozon olid mõnedele kasutajatele endiselt saadaval.

Arhangelski oblasti valitsus teatas, et mobiilse interneti katkestused olid tingitud turvameetmetest. Nad keeldusid taastamise ajakava täpsustamast. Oblasti kommunikatsiooniministeerium soovitas elanikel kasutada MFC filiaalides tasuta WiFi-ühendust (tööajal). Laupäeval teatati internetiprobleemidest ka Salehardi linnas (Jamalo Neenetsi autonoomses Okrugis). Oblasti infotehnoloogia ja -süsteemide osakond teatas, et linnas on võimalikud mobiilse interneti teenuse ajutised piirangud põhjustel, mis ei ole telekommunikatsioonioperaatori kontrolli all.

Päev varem, 24. oktoobril tekkisid projekti „On the Line” andmetel venemaal internetiühenduse probleemid 57 piirkonnas. Analüütikute sõnul rakendatakse 39 piirkonnas koos mobiilse interneti katkestustega ka nn valgeid nimekirju (võimude poolt heakskiidetud teenused, millele juurdepääs pole blokeeritud).

Kolmapäeval takistasid internetiühenduse katkestused Penza oblastis otseülekannet piirkondliku digitaalse arengu ja kommunikatsiooni ministri maksim izosimoviga, mis pidi keskenduma internetiühenduse probleemidele.

15. Lühiuudised

Reutersi teatel valmistab USA ette uut sanktsioonide lainet, mis on suunatud venemaa pangandus- ning nafta- ja gaasisektorile. Plaanide hulka kuulub külmutatud venemaa varade kasutamine Ukraina kaitse rahastamiseks. Trump teeb mõneks nädalaks pausi, et hinnata kremli reaktsiooni, samal ajal kui kaheparteiline sanktsioonide seadusandlus on Senatis taas töös. Hääletus võib toimuda järgmisel kuul.

putini saadik kirill dmitriev ütles Fox Newsile, et USA sanktsioonid on ebaefektiivsed ja kinnitas plaane kohtuda Trumpi meeskonnaga. Ta väitis, et venemaa on avatud Ukraina julgeolekugarantiidele, kuid esitas nõudmisi neutraalsuse ja territoriaalsete järeleandmiste osas, korrates propagandat Ukraina rünnakute kohta venemaa tsiviilisikute vastu.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.

Viimased uudised