Sõja ülevaade: 1339. päev – esimene linn üle pika aja kaotati
Avaldatud: 24 oktoober, 2025
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 24. oktoober 2025:
esimene linn üle pika aja Donetski suunal kaotati. Kaardid siiski päris nii veel ei näita, aga Ukraina kohalolu ka mitte.
1. Tahtlikud sõjakuriteod iseloomustavad vene poolt.
2. Vähe.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: sillapea Vovtšankis vaid kasvab ja hakkab üha enam ohustama miskit enamat kui taktikaliselt.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: Rodinske linn vist kaotati.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. kreml valmistub Trumpi sanktsioonide tõttu eelarvetulude kokkuvarisemiseks.
12. putin keeldus sõda lõpetamast pärast seda, kui Trump kehtestas uued sanktsioonid ja ähvardas Tomahawki rünnakutele venemaa vastu „jahmatava vastusega”.
13. Roskomnadzori poolt blokeeritud ressursside arv suurenes 2025. aastal 50%.
14. Ukraina nõuab paindlikkust venemaa külmutatud varade tagatisega laenu kasutamisel USA relvade ostmiseks, kui see on vajalik.
15. Lühiuudised
Surve tugevuses ega aktiivsuses muutusi polnud. Tundub, et isikkoosseisu puudus mõnes sektoris võib üha enam tuua pikemaid vene poole edenemisi. Eip oska kaasa minna Ukraina sõjaliste juhtide vihjetega, et miskit plaanitakse, eip näe sinna sisse… küll on suudetud viimase kahe nädala jooksul hästi hakkama saada erinevates rindesektorites suuremate soomuskolonnide rünnakute tõrjumisega, pole aidanud ka tsiklite ja ATV-dega kombineerimine.
Ka ei oska kaasa minna „põnevust tekitavate” lugudega vene üksustes nende halvast seisukorrast nii vaimselt kui varustuses, see on seal kogu aeg nii olnud, ehk siis nende tavapärane olek.
1. vene sõdurid tulistasid ja tapsid vähemalt neli tsiviilisikut, kes varjusid keldritesse Ukraina külas Zvanivkas Donetski oblastis, teatas oblasti prokuratuur 23. oktoobril. Väidetav intsident oli 20. oktoobril, kui vene väed sisenesid külla, et saada teavet Ukraina positsioonide kohta. Sõdurid sisenesid keldrisse, kus 62-aastane abikaasa ja 57-aastane naine peitsid end koos oma täiskasvanud pojaga. Pärast esialgset lahkumist, kuna nad ei saanud mingit teavet, naasis üks sõduritest ja avas nende pihta tule, tappes abikaasa ja poja ning vigastades naist raskelt. Pere noorim poeg, 30, oli varjunud naabri keldrisse. Kui ema läks teda otsima, leidis ta ta surnult maha lastuna 62-aastase naise surnukeha kõrvalt. Vaatamata kuulitabamusest lõualuusse, leidis ta abi ja teatas võimalikust sõjakuriteost.
Kui vene droonid eile Harkivi lasteaeda ründasid, jooksis mees leekidesse ja tuli välja lapsega – jope alt paistsid roosad püksid ja sussid. Seejärel läks ta tagasi tuppa teisi päästma.
2. Ukraina sõjaväeluure (HUR) operatsioonis hukkus venemaa linnas Stavropolis kolm vene langevarjurit, väitis agentuur 23. oktoobril. Operatsioon toimus 22. oktoobril. HUR ei andnud täpsemaid andmeid selle kohta, kuidas nad hukkusid, öeldes vaid, et tegemist oli valju sündmusega linna sõjaväe kontrollpunktis. Postitusele lisatud video – mis on filmitud lähedalt ja alustatud enne intsidenti – näib näitavat plahvatust kontrollpunktis. „Selle üksuse sõdurid ja ohvitserid on alates 2014. aastast aktiivselt osalenud Ukraina vaenutegevuses ja on end venemaa Föderatsiooni täiemahulise sissetungi ajal silma paistnud arvukate sõjakuritegudega,” lisas HUR.
Kohalike andmetel toimus kell eile 19.40 Katša lennuvälja (Krimm) lähedal kaks plahvatust.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: Vovtšanskis on olukord Ukraina jaoks halvenenud, kuna venemaa 128. motolaskurbrigaadi üksused tungisid üle jõe sügavale linna. Sealse sillapea laienemine edasi lõuna suunas hakkab üha enam ohtu kujutama Kupjansk-Kreminna sektorile. Ikka põhjuseks võimalik ühendusteede läbilõikamine eelnimetud sektori suunas. Seda kahjuks toetab ka põhja-lõunasuunaline Donetsi jõgi, mis oma suurte paisjärvedega on tekitanud olukorra, kus sildasid üle jõe on vähe. Lisaks võib-olla huvi ka selliselt Harkivist mööduda hakates ohustama linna aga selleks veel siin suunal piisavalt ressurssi pole. See, et siin suunal on viimasel kuul tekkinud kõrgendatud huvi, annab märku rünnakute arv varasemalt 4 ööpäevas tõsu u 20-30-ni. Üksustest, mis siin rindesektori taga on, moodustab tuumiku 4 motolaskurbrigaadi ekvivalenti, lisaks on 2. erivägede brigaad, mis allub venemaa Föderatsiooni Peastaabi Luuredirektoraadile, luure- ja rünnakbrigaad (Nevski) ja 2 tankipolku ehk siis väljaõpet, oskusi, relvastust ja motiveeritus peaks jaguma vähemalt esimeseks läbimurdeks.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: Ukraina „Apache” pataljoni (81. õhurünnakubrigaad) sõdurid avaldasid kaadrid venemaa rünnaku tõrjumisest Siverski suunal. Rünnakus osalesid jalavägi, mootorrattad ja raskesoomustehnika, sealhulgas nn „kilpkonn” tank, mis hävitati pärast vist lausa paarikümmet FPV droonide rünnakut. Kuna seltskond, kes alles jäid, end tagasi keerasid, siis tundub, et hall ala kahanes vene poole kahjuks.
7. Bahmut: survet jagub, muutusi mitte.
8. Donetsk: kahjuks suutis vene pool jõuda eilseks Rodinske linna (enne sõda peaaegu 10 tuhat elanikku) lääneservani ja nüüd on ka füüsiliselt see maantee Ukraina jaoks suletud.
9. Lõunarinne: tasapisi Ukraina üksused siin kahe jõe taha taanduvad ja vene pool siis vabaks jäänud alasid hõivab.
10. Herson: muutusteta.
11. venemaa võimud eeldavad, et eelarve saab Donald Trumpi administratsiooni uute sanktsioonide tõttu, mis mõjutavad Rosnefti ja Lukoili, löögi, teatab Bloomberg, viidates kremlile ja valitsusele lähedastele allikatele. Ühe agentuuri allika sõnul on riigikassa kahjud vältimatud, kuigi nende suurust on praegu raske arvutada. venemaa kaks suurimat naftaettevõtet moodustavad poole ekspordist ehk 2,2 miljonit barrelit päevas. Arvestades Surgutneftegazi ja Gazprom Nefti, mis on juba mustas nimekirjas, on 70% välismaale eksporditavast naftast USA blokeerivate sanktsioonide all.
Bloombergi allika sõnul kasutab venemaa sanktsioonide finantsmõju piiramiseks varilaevastikku ja vahendajate naftakauplejate võrgustikku. Piirangute täieliku rakendamiseni on jäänud kuu aega – aega olukorraga kohaneda; lisaks võib Trump oma seisukohta muuta sõltuvalt läbirääkimistest kremliga, lisas allikas.
Isegi kui Rosnefti ja Lukoili eksport väheneb 5–10% ning venemaa nafta allahindlused on sunnitud suurenema, tooks see kaasa eelarvekahju 120 miljardit rubla (1,2 miljardit eurot) kuus, hindab Freedom Finance Globali analüütik Vladimir Tšernov. Rahandusministeeriumi plaani kohaselt laekub riigikassasse sel aastal nafta- ja gaasimaksudena 8,3 triljonit rubla (83 miljardit eurot) ehk keskmiselt 690 miljardit rubla (6,9 miljardit eurot) kuus. Seega võivad sanktsioonidega seotud kahjud moodustada sellest summast umbes 20%.
„Ekspordimahud võivad logistika ümberkorraldamise ajal väheneda ja allahindlused tõenäoliselt laienevad,” ütleb Astra Asset Managementi investeerimisdirektor Dmitri Polevoi. Olukorda võivad osaliselt leevendada naftahindade tõus või rubla nõrgenemine, lisab ta. Palju sõltub sellest, kas USA kehtestab naftavoogusid teenindavatele pankadele teiseseid sanktsioone, kirjutavad Alor Brokeri analüütikud: „Tavaliselt ei müü naftat globaalsel turul tootjad ise, vaid naftakauplejad, mis tähendab, et välispangad ei pruugi ametlikult venemaa ettevõtetele makseid teha.”
Trumpi sanktsioonide tõttu on India suurimad rafineerimistehased ja Hiina riiklikud naftakompaniid juba peatanud venemaa nafta ostmise. Need kaks riiki ostavad 90% naftatankerite ekspordist venemaa sadamatest.
12. putin teatas oma keeldumisest lõpetada sõjategevus Ukrainas vaatamata uutele USA sanktsioonidele ja ähvardas laastava vastusega võimalikele Tomahawk tiibrakettide rünnakutele venemaa territooriumil. Ta tegi need avaldused pärast venemaa Geograafia Seltsi kongressil osalemist.
Kommenteerides uusi USA piiranguid, mis on kehtestatud Moskva vastumeelsuse tõttu lõpetada sõjategevus Ukrainas, märkis putin, et neil meetmetel on kaks aspekti – puhtalt poliitiline ja majanduslik ning need on katse avaldada survet. Ta rõhutas ka, et ükski endast lugupidav riik ei otsusta kunagi midagi surve all, jättes sisuliselt kõrvale sõja lõpetamise võimaluse.
putin lubas ka tugevat, kui mitte laastavat vastust võimalikele pikamaarünnakutele venemaale, sealhulgas Tomahawk rakettidele. „Las nad mõtlevad selle üle,” ähvardas ta. putin nimetas juttu Tomahawk rakettide tarnimisest Kiievile katseks konflikti eskaleerida.
Rääkides USA presidendi Donald Trumpi Budapesti tippkohtumise tühistamisest, teatas putin, et Trump oli pigem otsustanud kohtumise edasi lükata. „See tuleb ette valmistada. Vastasel juhul oleks viga lahkuda tulemusteta,” ütles ta. putin märkis ka, et dialoog on alati parem kui vastasseis ja eriti sõda.
Njah, ega ei näe ühtki põhjust, et putini retoorika peaks muutuma. Kogumina pole tingimused võimalikeks muutustetaks venemaal veel piisavad. Neid on vaja tavapärasest rohkem, sest sisejulgeoleku suurendamine ning neile suuremate õiguste andmine kui kogu välismaalt tuleva infovoo piiramine koos teisiti mõtlejate vangistamisega, vajab oluliselt suuremat tõuget. Jah, majandus liigub järjest halvemuse poole, kütuse järjest rohkem muresid jne. Seni kuni läänemaailm ei lõpeta igasuguseid kaubandussuhteid venemaaga, on karta, et muutust ei pruugigi tulla. Ikka on kuskil keegi, kes venemaaga tahab äri teha ja raha teenida…
13. Roskomnadzori poolt 2025. aastal blokeeritud inforessursside arv suurenes 50%, ületades 1,2 miljonit. See selgub Kommersanti teatel pearaadiosageduskeskuse labori juhataja vladislav smirnovi ettekandest Spektr-2025 foorumil. Dokumendis leiti ka, et blokeeritud VPN-teenuste arv suurenes 31%, ulatudes 258-ni. Suurim kasv oli andmepüügisaitide puhul, kus blokeerimine suurenes 441% (üle 119 000). Märkimisväärselt suurenes ka blokeeritud pahavara juhtimiskeskuste (+223%, 410-ni), anonüümsete e-posti serverite (+20%, 252-ni) ja rakenduste (+28%, 173-ni) arv. Laienes ka Roskomnadzori tehniline infrastruktuur: ohtude vastu võitlemiseks mõeldud sõlmede arv ulatus 1406-ni, võrreldes 1320-ga 2024. aastal, ja nende kaudu kulgev koguliiklus ületas 132,3 Tbps.
Blokeeringute sagenemine langes kokku seaduse jõustumisega 1. septembril, mis karistab ekstremistlike materjalide otsinguid ja VPN-teenuste reklaamimist. Rikkujaid ootavad trahvid vahemikus 3000–5000 rubla (30-50 eurot) keelatud sisu otsimise eest, kuni 500 000 rubla (5000 eurot) juriidiliste isikute eest, kes reklaamivad blokeerimise vältimise tööriistu.
Advokaadibüroo A-PRO mainekaitse praktika juht Anastasia Abõsova märgib, et blokeeritud ressursside kasvav arv viitab venemaa internetiruumi järkjärgulisele ümberkujundamisele suletud ja kontrollitud ökosüsteemi suunas. Elma avaliku sektori suhete direktor Polina Pavlova on kindel, et see on IT-ettevõtetele selge signaal, et seaduse järgimine, arhitektuuriline läbipaistvus ja andmete lokaliseerimine on muutumas enamaks kui lihtsalt soovitusteks, vaid turul tegutsemise tingimuseks.
Moskva Esimese Digitaalse Kolledži advokaat Ekaterina Abashina märgib, et blokeeringute vaidlustamine on üha keerulisem. „VPN-teenuste blokeeringute vaidlustamine on tänapäeval haruldus, kuna neid saab blokeerida korraga mitmes menetluses,” selgitas ta. Elizaveta Vikhljantseva, advokaadibüroo Vegas Lex advokaat, lisab, et kohtud sellistes vaidlustes langetavad enamasti otsuse Roskomnadzori kasuks.
14. Kui Ukraina presidendi kantselei asejuht Irõna Mudra tegi 2022. aastal Euroopa partneritele ettepaneku kasutada venemaa külmutatud varasid Ukraina kompenseerimiseks, ütleb ta, et teda ei oodatud kuigi entusiasmiga. Kuid viimase kuu jooksul on Euroopa juhid hakanud avaldama toetust Kiievi potentsiaalsele reparatsioonilaenule – plaanile, mis võiks anda Ukrainale kuni 140 miljardit eurot, mida toetaksid täiemahulise sissetungi alguses külmutatud venemaa varad.
„See pole olnud nii kiire, kui me oleksime soovinud, aga me ei andnud alla,” ütles Mudra 22. oktoobril Kyiv Independentile antud eksklusiivintervjuus. President Volodõmõr Zelenski kantseleis juriidiliste küsimuste eest vastutava isiku ülesandeks on välja töötada Ukraina ametlik seisukoht venemaa varade kohta.
Kuigi viimastel nädalatel on Kiievile laenu saatmise plaani ümber hoogu juurde tulnud – ja Euroopa juhid on selle juriidiliste ja rahaliste tagajärgede üle vaielnud –, on üks oluline küsimus suures osas tähelepanuta jäetud: kuidas Ukraina kavatseb varasid kasutada. Mudra sõnul ei soovi Ukraina laenu kasutamise osas tingimusi ja soovib täielikku autonoomiat. „Me teame kõige paremini, kus neid ressursse kõige kiiremini vajatakse.” See pole midagi uut, ütleb ta. „Ukraina seisukoht on jäänud järjekindlaks – külmutatud venemaa suveräänsed varad peavad saama Ukraina kaitse, taastumise ja õigluse reaalseks finantsinstrumendiks.”
Praegu on prioriteedid Ukraina kaitse ja stabiilsus, sealhulgas relvade ostmine, investeeringud riigi õitsvasse kaitsetööstusse ja kriitilise energiainfrastruktuuri remont. Kuigi täpseid proportsioone on raske ennustada, eeldab Mudra, et enam kui pool sellest summast kasutatakse sõjaliste kaupade jaoks. Hiljutised venemaa rünnakud Ukraina energiainfrastruktuurile on põhjustanud elektrikatkestusi enam kui 100 000 inimesele riigi põhja- ja idaosas, tõstes energiainfrastruktuuri prioriteetide nimekirjas ülespoole.
Brüsselis toimuvatel vestlustel osalenud Mudra nõuab, et osa rahast tuleks jätta hüvitus- ja taastusfondi jaoks. Ukraina soovib selle osa sularahast eraldada investeeringuteks, mis toovad suuremat tootlust, sarnaselt Norra investeerimisfondi mudeliga.
Kui Mudralt küsiti, kas see plaan on pakiliste eelarvevajaduste tõttu paindlik, vastas ta realistlikult. Ukraina seisab silmitsi 60 miljardi dollari suuruse eelarveauguga aastatel 2026 ja 2027, mis on peamine põhjus, miks reparatsioonilaenu algatus on hoogu kogunud. „Muidugi, kui on kriitilisi eelarvevajadusi, peaks see olema võimalik,” ütleb Mudra. „Võimalik, et kogu raha tuleb kulutada kaitsele, kui see on ellujäämiseks vajalik,” ütles ta.
Prantsusmaa on avaldanud survet, et raha kasutataks ainult Euroopa relvade ostmiseks, ja Kyiv Independenti nähtud Euroopa Komisjoni sisedokumendis, milles on sätestatud reparatsioonilaenu kavandamise põhimõtted, on sõnaselgelt sätestatud, et hanked peaksid piirduma Ukraina ja EL-iga.
Kuid Mudra rõhutas, et Ukrainal peaks olema paindlikkus osta relvi vajadusel ka EL-i mittekuuluvatest riikidest, sealhulgas USA-st. 23. oktoobril Euroopa Ülemkogu pressikonverentsil kõneledes tõi Zelenski välja sama punkti, rõhutades USA tehnoloogia ainulaadset võimet peatada venemaa ballistilisi rakette, mis on viimastel nädalatel energiainfrastruktuuri ründanud.
Mudra möönab, et Euroopa riigid võivad olla vastumeelsed osa rahast hoiule panna enne 2027. või 2028. aastat, mil eeldatavasti menetletakse esimesi nõudeid ja makstakse välja hüvitis. Ukraina tegi 2022. aasta mais ettepaneku luua rahvusvaheline hüvitusmehhanism, et luua kanal, mille kaudu Venemaa sõja ohvrid saaksid kahjutasu nõuda. Mehhanism loodi selleks, et täita lünk, kus puudub õiguslik foorum, kus ohvrid saaksid venemaad sõjakahjude eest kohtusse kaevata.
Plaan näeb ette venemaa külmutatud varade kasutamist – mitte ainult 140 miljardit dollarit, mida praegu reparatsioonilaenu osana arutatakse. „Ukraina pikaajaline eesmärk on 300 miljardi dollari suuruse venemaa külmutatud vara täielik üleandmine Ukrainale,@ ütleb Mudra.
15. Lühiuudised
Leedu kaitseministeeriumi teatel rikkusid kaks venemaa sõjalennukit – Su-30 ja Il-78 – Leedu õhuruumi. Ministeeriumi teatel leidis intsident aset 23. oktoobri õhtul. Lennuk sisenes Leedu õhuruumi Kaliningradi oblastist piirilinna Kybartai lähedalt, lendas riiki 700 meetrit ja seejärel lahkus. Rikkumine kestis 18 sekundit. Juhtumi tõttu saadeti õhku NATO õhuturbemissiooni hävitajad – Hispaania Eurofighter Typhoon’id.
Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon (OPEC) on valmis suurendama naftatootmist, kui venemaa vastu kehtestatud uute sanktsioonide tõttu tekib turul puudujääk, ütles Kuveidi naftaminister Tariq al-Roumi Reutersile.
Bloomberg teatab informeeritud allikatele viidates, et Euroopa Liit on edasi lükanud otsuse venemaa keskpanga külmutatud varade kasutamise kohta Ukraina abistamiseks detsembrini. Nende allikate sõnul on EL-i juhid palunud Euroopa Komisjonil valmistada ette otsus, mida arutada järgmisel tippkohtumisel.
Ukraina plaanib hankida ründekoptereid AH-1Z Viper ja transpordikoptereid UH-1Y Venom. Ukraina valitsus ja USA tootja Bell on allkirjastanud kavatsuste protokolli, et uurida tööstuskoostööd ja potentsiaalset müüki USA väliskaubanduse (FMS) programmi kaudu.
Hispaania liitub PURL-i algatusega, et osta Ukrainale USA relvi, teatas peaminister Pedro Sánchez enne Brüsselis toimunud EL-i tippkohtumist. Ta nimetas seda NATO algatuseks ja kinnitas taas Hispaania pühendumust Ukrainale ja alliansile, seda Donald Trumpi uue kriitika ajal, kes ütles, et Hispaania ei ole meeskonnamängija.
„Xi ütles mulle, et ta ei müü venemaale relvi, aga ma tean ühte asja: Hiina aitab venemaad. Hiina ei aita Ukrainat. Hiinat ei huvita meie võit ja venemaa kaotus,” ütles Zelenski Brüsselis pressikonverentsil.
Ungaris marssisid Orbáni-meelsed meeleavaldajad Vabariigi päeval, skandeerides „Me ei taha Ukraina eest surra” ja lehvitades riigilippe. Protestijate käes olid sildid, mis lükkasid tagasi Kiievi toetamise, peegeldades Ungari äärmusparempoolsete seas kasvavat Ukraina-vastast meelsust.
Trump ja Xi Jinping kohtuvad 30. oktoobril, teatas Valge Maja.
Iraani režiimi erinevad rühmitused võitlevad Iraanis mõjuvõimu pärast, et määrata kindlaks Iraani edasine poliitika pärast Iisraeli-Iraani sõda ning mitmeid hirme kõrgeima juhi tervise ja kättesaadavuse osas.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
