Sõja ülevaade: 1338. päev – kaks Ukraina linna kipuvad langema
Avaldatud: 23 oktoober, 2025
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 23. oktoober 2025:
kaks Ukraina linna kipuvad langema…
1. Lasteaed on sõjaline sihtmärk…
2. Järgmine naftatehas ja miskit ikka lisaks.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: Kupiansk kipub langema.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: Pokrovsk kipub langema aga Ukraina omad ühe küla vabastasid.
9. Lõunarinne: üks küla veel kaotati.
10. Herson: muutusteta.
11. „Me ei tea, kuidas me ellu jääme.” Kolmandik venemaa väikeettevõtetest võib maksutõusude tõttu uksed sulgeda.
12. venemaa kaitseministeerium teatas reservväelaste kutsumisest droonide eest kaitsmiseks.
13. venemaa maksuamet on eelarve täitmiseks oma kohtus ettevõtete vastu esitatavaid nõudeid seitsmekordselt suurendanud.
14. Telegram ja WhatsApp on blokeeritud 34 venemaa piirkonnas.
15. Euroopas süttis põlema kolmas vene naftat töötlev rafineerimistehas.
16. Kuni 150 Gripenit – Ukraina ja Rootsi liiguvad pikaajalise lepingu poole Rootsi hävitajate osas.
17. Lühiuudised
126 vene poole rünnakut, neist 73 ümber Ukraina tööstuslinnade komplekti ja 20 lõunarinde idaservas ehk siis mujal tuntav surve langus. Arvatava võib, et kaotuste tõttu käib mitmetes rindelõikudes suurem reorg tempo taastamiseks. Kahjuks aga vähenenud rünnakute arv toob ikka vene poolele edenemisi ning nii Kupianski kui Pokrovski linna kaotus võib saada tõeks vene kindralite lubaduse toetuseks, et hiljemalt 5 novembriks on läbimurre saadud. Ok, mitte sõjalises mõttes, vaid poliitiliselt müümaks seda suure eduna putinile. Ilm veel piisavalt hea ja maastikul läbitavuse probleeme seni pole, juba hakkab vaikselt vihmasemaid ilmasid sisse pikkima, aga saju perioodi veel pole.
Taktikas vene poolel muutusi pole, ikka väikesed grupid ja vahel mõni soomus ka abiks, no uitab neid rindel ka üksikult…küll on pommitamine tõusuteel, liugpomme ikka 176, kaudtuld peaaegu 4900 ja tippu tõusis uuesti kamikazedroonide kasutamine (6530).
1. venemaa ründas Harkivi 22. oktoobril droonidega, kahjustades lasteaeda, tappes ühe inimese ja kümme sai viga, teatasid kohalikud võimud. Oblasti prokuratuuri juht Amil Omarov ütles, et rünnakus osalesid tõenäoliselt Geran-2 Shahed tüüpi reaktiivmootoriga droonid. „Rünnak toimus tihedalt asustatud piirkonnas ja ühes hoones asus eralasteaed. Õnneks evakueeriti lapsed kiiresti varjupaika,” ütles Omarov. Harkivi linnapea Ihor Terehhov ütles, et lapsed olid drooni tabamise ajal varjupaigas ja vigastada ei saanud. Terekhov ütles ka, et lasteaed sai otse pihta ja rünnaku ajal viibisid seal õpetajad ja 48 last, teatas Suspilne Kharkiv.
vene droonirünnakus sai Kiievis 22. oktoobri hilisõhtul vigastada neli inimest, kahjustada hooned ja süttisid tulekahjud kogu linnas. Plahvatustest teatasid esmakordselt umbes kell 23.00 kohaliku aja järgi Kyiv Independenti kohapealsed ajakirjanikud. Droonirünnak toimus vahetult pärast ulatuslikku raketi- ja droonirünnakut Ukraina energiainfrastruktuuri vastu, milles 22. oktoobri öösel hukkus kuus ja sai vigastada vähemalt 44 inimest. „See ei ole nullist erinev risk, et keegi meist oleks võinud surra,” ütles kohalik elanik Paul Niland Kyiv Independentile vahetult pärast rünnakut Podili linnaosas. „See on rahulik elamurajoon… Siin pole sõjaväeobjekte, inimesed elavad siin.” Elamu katus sai pihta ja teiste hoonete aknad purunesid, teatasid kohapealsed ajakirjanikud.
Kupjanski kandis sai surma üks Ukraina päästja, kui meeskond tegeles eelmise õhurünnaku tagajärgede likvideerimisega.
2. Kohaliku väljaande Kurs Dela teatel toimus Tšeljabinski oblastis Kopeiskis asuvas Plastmassi tehases võimas plahvatus. Ettevõte tegeleb laskemoona tootmise ja utiliseerimisega. Hukkus plahvatuses üheksa ja sai vigastada viis inimest. Plahvatuslaine oli nii võimas, et seda oli kuulda mitmes Tšeljabinski rajoonis ja naaberhoonetes purunesid aknad. Plastmassi tehase territoorium on praegu politsei poolt piiratud ning sündmuskohal töötavad hädaabiteenistused ja uurijad, teatab Kurs Dela. Plastmass Plant AS on spetsialiseerunud lõhkeainete ja laskemoona tootmisele ning aegunud laskemoona utiliseerimisele. Ettevõte kuulub Rosteci riikliku korporatsiooni Technodinamika valdusettevõttesse. Kopeisk asub veidi üle 1700 kilomeetri (1056 miili) kaugusel Ukraina kirdepiirist venemaaga.
See on Rosteci ettevõttes nädala jooksul juba teine plahvatus. 17. oktoobril toimus sarnane intsident Sterlitamakis asuvas Avangardi tehases, kus samuti toodetakse laskemoona ja lõhkeaineid. Kuus töötajat sai vigastada. Ettevõtte peadirektor dmitri loginov omistas juhtumi õnnetusele lämmastikuüksuses.
22. oktoobri hilisõhtul teatati Lõuna-venemaa Stavropoli linna lähedal asuva sõjaväebaasi lähedal plahvatustest. Stavropolis hukkus väidetavalt naine, kes sai plahvatuses šrapnellihaavasid. venemaa meediale teatasid nimetud allikad, et sõjaväebaasi lähedale oli paigutatud lapsevanker, mille sisse oli peidetud lõhkeseadeldis. Kohaliku meedia teatel toimus plahvatus väidetavalt bussipeatuses venemaa 247. kaardiväe õhudessantrügemendi lähedal. venemaa meedia teatel on kahtlusalune kinni peetud ja viidud ülekuulamisele lähedalasuvasse sõjaväebaasi.
Ukraina kindralstaap kinnitas eile: Rünnakud tabasid kahte peamist sõjatööstuslikku sihtmärki sügaval venemaal. Mordvamaal asuv Saranski mehaanikatehas, mis toodab jalaväemiine, detonaatoreid ja miinipaigaldussüsteeme, sai pihta. Dagestanis oli rünnaku sihtmärgiks Mahhatškala naftatöötlemistehas, mis kahjustas ühte selle töötlemisüksusi.
Eile õhtul külastasid sõbralikud droonid Rjazani naftatöötlemistehast. Videost on näha suurt plahvatuse järgset leeki.
Kohalike teatel kostis Kertši kandis merel umbes keskööl kaks või kolm võimsat plahvatust.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: kahjuks jätkab vene pool Kupianski linnas edenemist ja eilseks jõuti linna edelaossa. Suurt maanteed linna enam logistikaks kasutada ei saa, õnneks on linnast lõunas suurema maanteeni üks väiksem tee aga kindlasti ei taga see piisavalt mahtu kogu siinse sektori varustamiseks. Lisaks on ohus kogu Oskili jõe idakaldale jääv Ukraina sillapea, mis seni on edukalt vastu pidanud.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: Ukraina väed vabastasid Dobropilja lähedal asuva Kutšeriv Jari küla, teatas Ukraina peastaap. Operatsiooni käigus võeti vangi üle 50 vene sõduri. Küla oli pikka aega ümberpiiratud. Paistab, et venelased on lõpuks alla andnud. Pole selge, mis on küla idaosas asuvast vene kontingendist alles. Kipub arvama, et polnud ei moona ega toitu. Osa tuli käed üleval ja valge lipuga näitamaks end droonidele allaandmiseks.
Mõrnohradi ja Pokrovski suunal töötab väga tihe konveier ja üritatakse otse peale. Kui esimesse pole servast kaugemale saadud, siis järjest Pokrovskis Ukraina linna üle kontrolli kaotab ja eenduv vene possa linna loodeservas kipub ellujäämisel mõjutama kogu linna kaitset, sest asutakse täpselt suure linna suunduva kahe maantee otsas ning vaid mustkatteta teed on jäänud varustusteedeks aga kõik need on avatud aladel kulgedes põllumaade servades olevate metsaribadega paralleelselt ehk siis lihtne seal liikuvat tabada.
9. Lõunarinne: vene väed liiguvad edasi ka mööda Jantšuri jõge ja vallutasid eilseks Pavlivka küla ehk siis Ukraina väed tõmbavad end jõe taha.
10. Herson: muutusteta.
11. venemaal 2026. aastal jõustuv uus maksureform, mille eesmärk on mobiliseerida ressursse Ukraina sõjalise konflikti ajal, võib mõjutada iga kümnendat ettevõtjat, kellest paljud väidavad, et neil pole muud valikut kui sulgeda või salaja tegutseda. Püüdes ohjeldada kasvavat eelarvepuudujääki ja jätkata ulatuslike vahendite suunamist kaitsesse, on võimud käivitanud uue maksutõusulaine, sealhulgas kehtestanud käibemaksu lihtsustatud maksusüsteemi (STS) kasutavatele väikeettevõtetele, mille aastakäive ületab 10 miljonit rubla (100 000 eurot).
„See on šokk kõigile väikeettevõtetele,” ütles väikeettevõtete lobigrupi Opora Rossii juht Sergei Borisov, kes koos teiste äriühendustega allkirjastas parlamendi mõlema koja spiikritele saadetud kirja, et algatust peatada. „Kuigi ei vaidlusta absoluutset vajadust suurendada föderaaleelarve tulusid seoses riigikaitse ja julgeoleku tagamisega, tasub märkida äärmiselt negatiivseid tagajärgi venemaa mikroettevõtetele,” märgitakse kirjas. Äriühingute andmetel mõjutab suurenenud maksukoormus enam kui 700 000 ettevõtjat ehk iga kümnendat ettevõtte omanikku riigis.
Umbes kolmandik enam kui 11 000 küsitletud ettevõtjast teatas plaanist oma ettevõte sulgeda, ligi 30% vastanutest hoiatas varjatult tegutsemise ja maksuoptimeerimise skeemide kasutamise eest ning iga neljas teatas plaanist töötajaid koondada. „Mitu aastat töötasime lihtsustatud maksusüsteemi alusel, mis oli meile arusaadav ja mugav. Nüüd mõistame, et meie ettevõtte kulud suurenevad, ja me ei tea, kuidas me selles olukorras ellu jääme,” ütles Moskva kesklinnas asuva toidupoe juhataja Sergei Pahhomov.
Majandusarengu ministeeriumi 2023. aasta viimaste andmete kohaselt oli venemaa Föderatsioonis 6,35 miljonit väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) arv, millest 96% olid mikroettevõtted, mille aastakäive oli 13 miljonit rubla (130 000 eurot). 2024. aasta kolmanda kvartali lõpuks pakkusid VKEd tööd 29,5 miljonile inimesele ehk 39%-le kogu hõivatutest ning nende osakaal SKP-s on ligikaudu 21%.
Lihtsustatud maksusüsteem (STS) on kõige populaarsem maksurežiim, mis muuhulgas hõlmab lihtsustatud aruandlust ja teatud maksudest, sealhulgas käibemaksust, vabastamist kuni teatud tulupiiri saavutamiseni. Föderaalse Maksuteenistuse andmetel teenis lihtsustatud maksusüsteem 2024. aastal 1,32 triljonit rubla makse ja seda kasutas 4,48 miljonit maksumaksjat. 2026. aasta ei ole esimene kord, kui väikeettevõtete maksutingimusi karmistatakse. Alles sel aastal langetati käibemaksuvabade väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete tulude künnist 250 miljonilt rublalt 60 miljonile rublale. Rahandusministeerium nimetab uut karmistamist tasakaalustatuks ja lükkab ümber süüdistused, et see kahjustab väikeettevõtteid, kuna 85% ettevõtetest jätkab tegevust nagu varem.
Rahandusministeerium väidab, et selle eesmärk on võidelda ettevõtete killustatuse vastu maksude minimeerimise nimel. Tegelikkuses usub investeerimispankur ja Kõrgema Majanduskooli professor Jevgeni Kogan, et tuhanded väikesed poed, kohvikud ja töökojad maksustatakse neile kättesaamatu maksuga. „Mängureeglite iga-aastane muutumine on muutunud normiks. Iga aasta on uus proovikivi. Andekad ja ennetavad inimesed on lihtsalt ellujäämisrežiimis kinni. Nad pidasid vastu aasta ja see on hea. Stiimulid järgmise kümnendi arengule mõtlemiseks lähenevad nullile,” kirjutas Kogan.
Valitsus loodab lihtsustatud maksusüsteemi kasutavate organisatsioonide tulude läve viimasest alandamisest teenida 200 miljardit rubla (2 miljardit eurot) aastas. Ettevõtete ühendused on arvutanud, et ettevõtjatele raamatupidamisteenuste kogukulu käibemaksu tõttu ulatub 250–420 miljardi rublani (2,5-4,2 miljardit eurot) aastas, ületades eeldatavat täiendavat eelarvetulu. „Lisaks sellele, et kõik on kallimaks läinud – me jäime COVIDist vaevu ellu –, on kõik nüüd kallimaks läinud ka muudel põhjustel ja nüüd peame maksma terve varanduse… See on väikeettevõtete jaoks tõesti solvav. Võtke raha suurtelt haidelt, mitte meilt väikestelt,” ütles rätsepatöökoja Artel omanik Irina Pankratova.
Ettevõtete ühenduste kirjas parlamendile on öeldud, et toidupoed ja apteegid kaugemates maapiirkondades on juba 2025. aastal sulgema hakanud, kuna käibemaksu kehtestamine muudab mõned väikepoed kahjumlikuks. Ettevõtete ühendused hoiatavad, et maksumuudatused vähendavad väikeettevõtete tulusid ja sellest tulenevalt ka maksutulu eelarvesse. T-Investmentsi peaökonomist Sofia Donetsk jagab seda arvamust, uskudes, et kavandatud tulude suurenemist võiks kompenseerida maksubaasi vähendamine. „See kõik saab olema omamoodi eksperiment elavate inimestega. Ma arvan, et tuleb rohkem vabatahtlikke ettevõtete sulgemisi, näiteks „ah minge nad ka kõik”,” ütles Donetsk.
Kogan eeldab, et paljud ettevõtted, kes otsustavad jääda „valgesse” tsooni, lähevad miinusesse, koguvad kahjumit ja sulgevad tulevikus uksed, samas kui ülejäänud püüavad „maa alla minna” ja sularahaga tegutseda. „Loo moraal: see ei too palju raha sisse, aga see võib kaasa tuua hulga sotsiaalseid probleeme. Lõppude lõpuks, et lehm toodaks palju piima, tuleb talle luua kõik tingimused hea karjatamiseks rohelisel niidul. Ja kindlasti ärge proovige seda niitu niita,” kirjutas Kogan. Vastuseks ettevõtete kriitikale teatas venemaa rahandusminister anton siluanov kolmapäeval, et rahandusministeerium on valmis seaduseelnõu teiseks lugemiseks duumas ettepanekuid kohandama, kuid üksikasju ei avalikustanud.
12. venemaa kaitseministeeriumi tohutu mobilisatsioonireserv, mis loodi putini 2015. aasta määrusega ja mis potentsiaalselt koosneb kuni 2 miljonist inimesest, hakatakse kasutama tsiviilinfrastruktuuri kaitsmiseks droonirünnakute eest. Sellest teatas peastaabi peamise organisatsioonilise ja mobilisatsioonidirektoraadi ülema asetäitja vladimir tsimljanski briifingul. Tema sõnul on kaitseministeerium ette valmistanud reservväelaste paigutamise seaduseelnõu, mida valitsus varem toetas, just nendel eesmärkidel.
„Reservväelased on kodanikud, kes on varem teeninud relvajõududes või muudes julgeolekuasutustes ja kes on vabatahtlikult allkirjastanud lepingu reservis teenimiseks. <…> On ette nähtud, et nad võidakse määrata spetsiaalsetesse väljaõppelaagritesse, et kaitsta kriitilist infrastruktuuri, energia-, transpordi-, naftatöötlemistehase ja muud infrastruktuuri ainult oma piirkonnas. See on suunatud peamiselt droonidele,” ütles tsimljanski. Ta lisas, et seaduse kohaselt ei ole plaanis kaasata reservväelasi erioperatsioonidele ja nad kaitsevad mehitamata õhusõidukite eest ainult oma kodupiirkonnas asuvaid sihtmärke.
Reservväelaste kaasamine tagala sihtmärkide kaitsmisse võimaldab kaitseministeeriumil vabastada lepingulisi sõdureid rindele paigutamiseks, väidab sõjandusekspert Valeri Širjajev. Ta hindab mobilisatsioonireservi suuruseks 1,5 miljonit inimest.
Seaduseelnõu kohaselt läbivad reservväelased eriväljaõppe kaitseülesannete täitmiseks mitte rohkem kui kahe kuu jooksul. Vastavad muudatused tehakse seadustesse „Sõjaväekohustuse ja sõjaväeteenistuse kohta” ning „Sõjaväelaste staatuse kohta”. Reservväelaste funktsioonid on aga määratletud laiemalt, kui peastaap ette näeb: neid saab kasutada terrorismivastastes operatsioonides (CTO) ja sõjalistes konfliktides, sealhulgas välismaal, ilma sõjaseisukorda või mobilisatsiooni välja kuulutamata.
„Missioonideks valmistudes läbivad reservväelased kohustusliku tulirelvade, inseneriteaduse ja meditsiinioskuste väljaõppe venemaa kaitseministeeriumi lahingukogemusega instruktorite juhendamisel. Alles pärast selle väljaõppe läbimist on neil lubatud iseseisvalt missioone täita,” ütles Zemljanski briifingul.
Asjaolu, et seadus sisaldab klauslit väljas pool venemaa piire reservide kasutamise kohta, võimaldab neid Ukrainasse paigutada. Näiteks Sumõ või Harkivi oblastis käivad küll sõjalised operatsioonid, kuid need asuvad de jure väljaspool riiki, selgitas varem duuma kaitsekomisjoni juht andrei kartapolov.
Kehtiva seadusandluse kohaselt saab mobilisatsioonireservis olevaid venelasi tegelikele lahingutegevustele kutsuda ainult mobilisatsiooni ajal ja selleks on vaja mobilisatsioonikomisjone, mis on alates 2023. aastast passiivsed olnud, märgib inimõiguslane Artem Klõga. „Me näeme, et võimud väldivad teist mobilisatsioonilaine, seega vajavad nad teistsugust protseduuri, mille kaudu nad saavad mobilisatsioonireservi kasutada,” ütles Klõga.
13. venemaa maksuamet on eelarve täiendamiseks suurendanud ettevõtete vastu esitatud kohtunõudeid seitsmekordselt. venemaa maksuamet on kasvava eelarvepuudujäägi tõttu järsult suurendanud ettevõtete vastu esitatud maksunõuete mahtu, mis sel aastal on peaaegu viis korda suurem kui algselt plaanitud.
2025. aasta esimesel poolel esitas föderaalne maksuteenistus maksude ja lõivude kohtunõudeid kokku 15 miljardi rubla (150 miljoni euro) ulatuses – seitse korda rohkem kui eelmise aasta samal perioodil (2,17 miljardit), teatas Vedomosti, viidates ülemkohtu statistikale. Kohtute kaudu sissenõutud maksude maht jaanuarist juunini ulatus 3 miljardi rublani, ületades 2024. aasta näitajaid enam kui 10 korda.
Need andmed võivad viidata sellele, et ettevõtted maksavad oma võlgu vabatahtlikult harvemini, mistõttu on maksuamet sunnitud nende sissenõudmiseks kohtusse pöörduma, märgib Anton Stepanov, maksuvaidluste lahendamise grupi Kept partner. Maksude maksmine on ettevõtete jaoks üha raskem: majanduslangus, kallid laenud ja sanktsioonid vähendasid ettevõtete puhaskasumit jaanuarist juulini 8%. Rosstati andmetel kaotasid ettevõtted rahalises väärtuses 1,5 triljonit rubla.
Promsvyazbanki, Opora Rossii ja NAFI analüüsikeskuse läbiviidud uuringud näitasid, et iga neljas ettevõte teatas vastaspoolte maksehäirete järsust halvenemisest. Lisaks kaebas 15%, et selliste juhtumite arv kasvab – rekordiline osakaal pärast pandeemiakriisi.
Eelarve vajab aga raha hädasti, kuna rahandusministeeriumi hinnangul on esialgne 1,2 triljoni rubla suurune puudujääk nüüd 5,7 triljonit rubla (57 miljardit eurot). Riigikassa nafta- ja gaasitulud jaanuarist septembrini langesid naftahindade languse ja tugeva rubla tõttu 21%. Samal ajal jäävad ressursivälised maksud plaanist maha. Oktoobris riigiduuma poolt vastu võetud eelarvemuudatustes alandas rahandusministeerium käibemaksu tulude prognoosi 7,6%, ettevõtte tulumaksu 4%, üksikisiku tulumaksu 9% ja sõidukite ringlussevõtu tasusid 28%.
Järgmisel aastal tõstab valitsus käibemaksu 20%-lt 22%-le ja käivitab ka radikaalse maksureformi väikeettevõtetele, mis eemaldab sadu tuhandeid ettevõtjaid lihtsustatud maksusüsteemist.
„Majandus pole praegu fantastilises seisus ja maksutõusudega läheb see veelgi hullemaks,” hoiatab T-Investmentsi peaökonomist Sofia Donetsk. venemaa võib langeda klassikalisse maksulõksu, usub ta: „Tõstad makse, tahad palju raha koguda, aga see ei toimi, sest maksubaas kahaneb, sundides võimuesindajaid uuesti makse tõstma.”
14. 22. oktoobri seisuga oli Na Svyazi projekti andmetel Telegrami ja WhatsAppi sõnumsiderakendustele juurdepääs blokeeritud 40% venemaa piirkondadest. Roskomnadzor teatas varem, et juurdepääsu teenustele piiratakse kuritegevuse tõttu. „venemaalt tuleb üha rohkem kaebusi ebastabiilsete sõnumsiderakenduste kohta. Juba 34 piirkonda teatavad mitte ainult telefonikõnede, vaid ka sõnumite kadumisest populaarsetes sõnumsiderakendustes,” märgivad analüütikud. Kokku on venemaa Föderatsioonis 85 piirkonda, arvestamata äsja annekteeritud territooriume.
Na Svyazi andmetel on seni registreeritud kolm blokeerimislainet. Võimud hakkasid WhatsAppile ja Telegramile juurdepääsu piirama esmaspäeva, 20. oktoobri pärastlõunal. Blokeerimine mõjutas peamiselt Lõuna-venemaad, samas kui teistes mõjutatud piirkondades (muuhulgas Vologda, Kirovi ja Tšeljabinski oblastis) probleem laialdaseks ei muutunud. Analüütikute selgitusel algas teine blokeerimislaine esmaspäeva õhtuks. See mõjutas eelkõige Baškortostani ja Irkutski oblastit. 21. oktoobril laiendati piiranguid veel 21 piirkonnale, sealhulgas Moskva, Peterburi, Tatarstani, Jaroslavli ja Kaliningradi oblastisse, aga ka Jakuutiasse, mitmesse Kaug-Ida piirkonda ja teistele.
22. oktoobri pärastlõunal teatas Roskomnadzor, et on alustanud WhatsAppi ja Telegrami osalise piirangu rakendamist. „Kurjategijate vastu võitlemiseks võetakse õiguskaitseorganite aruannete kohaselt meetmeid välismaiste sõnumsideteenuste toimimise osaliseks piiramiseks,” teatas Roskomnadzor.
Agentuur väidab, et need kaks sõnumsideteenust on muutunud peamisteks platvormideks, kus kurjategijad petavad ja pressivad kodanikelt raha välja ning kaasavad neid sabotaaži ja terroristlikku tegevusse. Teenuse juhtkond on keeldunud venemaa võimudega nende kuritegude vastases võitluses koostööst, teatas amet.
Interneti Kaitseühingu juhi Mihhail Klimarevi sõnul on WhatsApp venemaal de facto blokeeritud, vähemalt mõnes piirkonnas. „Mujal läheb sõnumitoojal suhteliselt hästi ja kasutajate kaebused jäävad statistiliste kõikumiste piiresse,” märkis ta Telegramis. „[Telegrami ja WhatsAppi täielik blokeerimine Venemaal] on käimas. Täpselt graafikus. Ma arvan, et selle tempo juures blokeeritakse Telegram detsembris või jaanuaris. See on sõna otseses mõttes YouTube’i stsenaariumi kordumine,” ütles ta.
Ameerika videomajutusteenuse YouTube blokeerimist alustati eelmisel suvel ja 2024. aasta lõpuks lakkas see venemaal kõigis seadmetes ilma VPN-ita töötamast.
15. Viimase kahe päeva jooksul on Euroopas süttinud tulekahju kolmandas venemaa naftat kasutav naftatöötlemistehas. CZNewz.Info andmetel puhkes tulekahju Bratislava rafineerimistehases, mis kuulub Ungari MOL Grupile ja töötleb Družba torujuhtme kaudu tarnitavat toornaftat. Rafineerimistehast käitab Slovnaft Plc ja selle tootmisvõimsus on 124 000 barrelit naftat päevas (6,1 miljonit tonni aastas), kusjuures märkimisväärne osa toodangust eksporditakse teistesse Euroopa riikidesse. MOL Grupp omandas Slovnafti 2000. aastal. Kommersanti andmetel importis Slovakkia 2024. aastal 4,2 miljonit tonni venemaa naftat, mis moodustas 82% tema tarnetest.
Bratislava tulekahju on lühikese aja jooksul kolmas juhtum venemaa toornaftat kasutavates rafineerimistehastes. Päev varem puhkesid tulekahjud MOL-i suurimas Ungari rafineerimistehases Százhalombattis ja LUKOIL-i rafineerimistehases Ploieştis Rumeenias.
Nagu Reuters märkis, saavad MOL-i rafineerimistehased Ungaris ja Slovakkias naftat Družba torujuhtme kaudu. 2024. aasta oktoobris teatas ettevõte oma kavatsusest minna 2026. aasta lõpuks täielikult üle mitte-venemaa toornafta töötlemisele.
16. Rootsi ja Ukraina allkirjastasid 22. oktoobril kavatsuste protokolli tulevase lepingu kohta kuni 150 moodsa Gripen E hävitaja ostmiseks Ukraina õhujõudude tugevdamiseks. Teadaanne tehti president Volodõmõr Zelenski ametliku Rootsi visiidi ajal, mis oli tema Euroopa ringreisi teine etapp pärast Norra visiiti. Rootsi peaminister Ulf Kristersson kohtus Zelenskiga Linköpingi linnas – kaitsetööstuse ettevõtte Saab kodulinnas, mis toodab Gripeni hävitajaid ja muid relvi –, kus nad allkirjastasid kavatsuste protokolli pikaajaliseks kaitsekoostööks riikide vahel.
Kuigi leping ei ole suunatud uutele annetustele, näeb see ette suure tehingu Saabi ja Ukraina vahel, mis hõlmab 100–150 Gripen E hävitajat, selgitas Kristersson. „See on 10–15-aastase pika teekonna algus,” ütles Rootsi peaminister Gripen E hävitaja ees seistes.
Rootsi astub sammu Ukraina varustamise suunas Gripeni hävitajatega
Saab JAS 39 Gripen on kerge 4,5-põlvkonna hävituslennuk, mida saab kasutada nii kaitse- kui ka ründeülesanneteks. Kiiev ja Stockholm on korduvalt arutanud võimalust varustada selle lennukiga Ukraina õhuväge, kellel on juba kasutusel lääne lennukid, sealhulgas Mirage 2000 ja F-16.
Gripen E versioonil, mida Rootsi õhuvägi hakkas kasutama alles oktoobris, on võimsam mootor, avioonika ja radar. Ukraina loodab muuta lennuki oma õhuväe tulevaseks selgrooks. Zelenski ütles, et Ukraina eesmärk on eelseisva lepingu raames osta vähemalt 100 Gripeni hävitajat. Ukraina pool peab tegema kõik endast oleneva, et tagada Gripenite kasutamise alustamine juba järgmisel aastal, lisas ta. „Me mõistame, kelle vastu me võitleme, ja Gripen on üks maailma parimaid (hävitajaid),” ütles Zelenski, lisades, et Ukraina piloodid on juba alustanud väljaõpet Rootsi lennukitel.
Kristersson märkis, et tehing puudutab hävituslennuki kõige moodsamat varianti, mis tähendab, et selle tootmisvõimsus on endiselt piiratud. Peaminister andis Zelenskist vähem optimistliku ajakava, öeldes, et esimesed järkjärgulised tarned võivad alata järgmise kolme aasta jooksul.
Pärast Rootsi ja Norra reise peaks Zelenski külastama 23. oktoobril Brüsselit ja seejärel Londonit, et osaleda 24. oktoobriks kavandatud Euroopa juhitud „tahte koalitsiooni” kohtumisel.
17. Lühiuudised
Donald Trumpi administratsioon on tühistanud olulise piirangu Ukraina lääneliitlaste tarnitud pikamaarakettide kasutamisele. See otsus võimaldab Kiievil sisuliselt rünnata venemaa siseseid sihtmärke ja suurendab sõjalist survet kremlile, ütlesid USA ametnikud Wall Street Journalile. 21. oktoobril kasutas Ukraina sõjavägi juba Briti Storm Shadow tiibraketti Brjanski keemiatehase ründamiseks, meenutab väljaanne. Kahjuks on lennuulatus vaid kuni 300 km.
Axiosi teatel kavatseb USA Senati välissuhete komitee esitada kolm peamist seaduseelnõu, mille eesmärk on suurendada survet venemaale. Ettepanekute hulka kuuluvad venemaa nimetamine terrorismi toetavaks riigiks Ukraina laste röövimise eest, Hiinale sanktsioonide kehtestamine venemaa sõjatööstuse toetamise eest ja külmutatud venemaa varade üleandmine Ukrainale iga 90 päeva tagant.
Ameerika Ühendriigid on kehtestanud sanktsioonid venemaa suurimatele naftakompaniidele Rosneft ja Lukoil ning nende tütarettevõtetele. Kõik ettevõtted, mille kapitalist need korporatsioonid otseselt või kaudselt omavad üle 50%, kuuluvad automaatselt varade külmutamise alla, isegi kui need ei ole otseselt sanktsioonide nimekirja kantud.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
