Sõja ülevaade: 1337. päev – Moskvani ulatuti
Avaldatud: 22 oktoober, 2025
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 22. oktoober 2025:
Moskvani ulatuti ja kolm vene poole edenemist.
1. Kõik sihtmärgiks sobib.
2. Sadu Moskvani ulatus.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: kahjuks kasvab sillapea Vovtšanskis ning oht uueks edenemiseks tuntavamalt õhus.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: üks edenemine kirja läks.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. venemaa keskpank avastas salapärase triljoni rubla väärtuses välisvaluuta sissevoolu venemaale ühe kuu jooksul.
12. venemaa valitsust hoiatati maksutõusudest tingitud pankrottide suure tõusu eest.
13. VTsIOM teatas, et venelased on sõja nimel laialdaselt valmis vööd pingutama.
14. Vangistusest võidi vabastada ja sõtta saata üle 25 000 venelase.
15. venemaa lastevolinik kirjeldab häbitult Ukraina lapse röövimist.
16. Lühiuudised
167 vene poole rünnakut, üllatusega Sumõ suunal vaid üks, aga Ukraina tööstuslinnade komplekti ümber ikka 111. Hetkel tundub pisu arusaamatu, miks nii jäärapäiselt üritab vene pool sisse saada Kostantõnivkasse, konveier sinna suunal töötab varahommikust tihedalt. Võimalik, et sel suunal on vaba ressurssi tihedalt, mida lihtne teele saata, samal ajal on pisu kokku kuivanud surumine seal kõrval nii Siverski kui Tšassiv Jari lõigus. Jätkuvalt kipub arvama, et hõõrdumised kindralite tasemel on suured ja koostööd eriti ei teha ning selle mõju ulatub ka allapoole. Eks eelistatumaid kindraleid soositakse isikkoosseisu täiendustega ning muu staffiga. Kui isegi vaadata ümber Ukraina tööstuslinnade komplekti jooksvalt surve tugevusi lõiguti, siis eip suuda tegevuse sünkroniseerimise ilminguid näha ning sestap planeeritult iga ühe tegevus teist ei toeta. Tänu targa juhtimise puudumisele ongi vene poole sammud edasi väga kallid.
Soomust kasutati, aga kas vaid ühte või mõnda koos. Vahel nendega isegi Ukraina possadeni jõutakse, enne kui eluiga otsa saab. Küll olen viimasel ajal märganud, et soomukites pole enam nii palju jalaväge või üldse mitte. Kui luugid kinni keevitatud, siis muidugi mitte. Kas põhjuseks isikkoosseisu nappus või ongi taktika muutus, et saaks 2-4 soldatit edasi viidud… ka ei näe soldateid eriti enam soomusel, siin ümbritsev puur tabamuse eest ei kaitse…
Miks kaudtulelöökide arv kahanes keskmisest lausa 20%, eip veel öelda oska, ilm nagu põhjust ei tohiks veel anda, aga seetõttu ka neid vähem tabati. 148 liugpommi on ka pisu vähem viimase aja keskmisest, aga ka kamikaze droonide kasutamise langus alla 5 tuhande on tuntav vähenemine, aga kõik selle kipub vist panema logistikasüsteemi tõrgetele ehk siis vahendid ei jõua planeeritult kohale.
1. Kohalike võimude teatel hukkus 21. oktoobril Põhja-Ukraina linnale Sumõle ja Tšernigivi oblasti linnale suunatud venemaa droonirünnakutes vähemalt neli ja sai vigastada 16 inimest. Ühe rünnaku puhul tabati suurt ristmikku linnas.
Kiievi Dniprovski rajoonis hukkus öises rünnakus inimene. Teadete kohaselt põhjustas venemaa õhurünnak tulekahju Kiievi Dniprovski rajoonis asuva elamu 8. ja 9. korrusel. Kiievi Darnõtskõi rajoonis toimunud rünnakul on tagajärjed ka kahes kohas – tulekahju eluhoones ja mitteeluhoones.
22. oktoobri öösel sooritasid vene väed Zaporižjale üheksa enesetapudrooni rünnakut, milles sai vigastada 13 inimest. Ühes linnaosas puhkes tulekahju kõrghoones ja mitmes eramajas.
22. oktoobri öösel ründasid vene väed Zaporižjat. Rünnaku sihtmärgiks taristurajatised, kuid ohvreid ei olnud. Samuti on teada, et vene rünnakus kahjustati Zaporižja ühes linnaosas mitmekorruselisi hooneid.
venelased ründasid Tšernihivi oblastis Novhorod-Siverskõid massiliselt droonidega (20 saheedi). Sellest teatas ringkonna sõjaväevalitsuse juht Oleksandr Seliverstov. Tema andmetel ründas vaenlane mitte ainult droonide, vaid ka Tornado mitmikraketiheitjatega. Tšernihivi oblasti sõjaväevalitsuse juht Vjatšeslav Tšaus teatas neljast surnust – kahest mehest ja kahest naisest, kõik tsiviilisikud. Esialgsetel andmetel sai vigastada seitse kuni kümme inimest, sealhulgas 10-aastane tüdruk.
Hommikul kella 7 ajal hakkas tulema uudiseid järgmisest lainest ja muresid elektriga olevat mitmes piirkonnas.
2. 21. oktoobril ründasid Ukraina kaitsevägi Brjanski keemiatehast, sealhulgas Storm Shadow rakettidega. Viidi läbi ulatuslik kombineeritud raketi- ja õhurünnak, sealhulgas Storm Shadow õhust lastavate rakettidega, mis tungisid läbi venemaa õhukaitsesüsteemi. Rünnaku tulemused on selgitamisel. Peastaap lisas, et Brjanski keemiatehas on agressoririigi sõjatööstuskompleksi oluline komponent. See tehas toodab püssirohtu, lõhkeaineid ja raketikütuse komponente, eelkõige laskemoona ja rakettide jaoks, mida vaenlane kasutab Ukraina territooriumi pommitamiseks.
Eile õhtul tegid Ukraina omad venemaa territooriumile ulatusliku rünnaku. venemaa vaatlejad teatavad ka, et Ukraina on välja saatnud koguni 11 lennukit. Rünnaku läbiviimiseks kasutati venemaa sõjaväekorrespondentide sõnul Peklo, Flamingo, Storm Shadow/Scalp, Neptune rakette, HIMARS rakette, mehitamata õhusõidukeid ja muid tundmatuid rakette.
Brjanski oblastis ründasid mehitamata õhusõidukid elektrialajaama, mis läks põlema. Tuli teateid ühe suurema laskemoonalao tabamisest.
Lisaks registreeriti väidetavalt tabamusi ka Moskva oblastis.
Ukraina öised õhurünnakud tabasid Smolenski soojuselektrijaama (SmolenskTEC). Plahvatuste järel oli näha suitsu.
SBU erioperatsioonide keskus Alfa hävitas kaks venemaa poolt okupeeritud territooriumil kasutatud kerglennukit Ukraina pikamaadroonide mõjutamiseks. Need lennukid baseerusid lennuväljadel ja nende ülesanne oli tõrjuda Ukraina süvarünnakudroonide operatsioone.
Teisipäeva, 21. oktoobri öösel õhiti Pihkva-Peterburi raudtee ühel lõigul raudteerööpad, mida kasutatakse venemaa sõjaväe logistika jaoks. Selle kohta teatas LIGA.net Ukraina sõjaväeluure allikas. Tema sõnul põhjustas plahvatus ka kaubarongi veeremi osalise tulekahju. Allikas lisas, et sündmuskohal töötavad eriteenistused. Tema sõnul oli mobiilne internet juhtumi piirkonnas traditsiooniliselt maas.
Krimmis olevat ka Ukraina droone märgatud, aga hommikuks rohkem infot polnud.
3. Kursk: muutusteta. vene pool on küll tõstnud oma rünnakute arvu ja lükkab rünnakutesse vahel ka merejalaväge, aga seni pole miskit muutust saavutatud.
4. Harkiv: vene väed liiguvad Vovtšanskis edasi laiendades oma sillapead Vovtša jõe lõunakaldal ja jõudsideile Sõnelkove külla. Senine u kuu pikkune surve toob tasapisi edenemisi ja osa süüd olla siinses lõigus Ukraina kaitse staatilisuses ehk siis vasturünnakuid ei toimu ning tasapisi järjest enam tõuseb oht mõjuks Kupianski suunale lõikamaks läbi ühendusteid linnani.
5. Kupjansk-Kreminna: Kupjanski linnas olukorra paranemise märke seni näha pole, aga Lõmani suund jätkuvalt väiksema surve all, aga ootab siiski peatset surve tõusu.
6. Siversk: hm, muutusteta, võimalik, et vene poolel pisu ressurssi nappus…eks näis.
7. Bahmut: jõutakse küll Kostjantõvika linnani, aga kanda maha seni pole saadud, üleeilnegi possa vist kaotati.
8. Donetsk: eile jõudis vene poole rünnak Mõrnohradi servani, kasutati mõnda BTR-i ja kergliikureid. Võimalik, et linna servas siiski väikese koosseisuga kand (jalavägi) maha saadi. Homme vast targem.
Pokrovski linnast ühki head uudist tulnud pole.
Pokrovskist edelas suutis vene pool saada edasi lääne poole u 3 km ja vallutada Molodetske küla. Suurt pilti see väga ei muuda.
9. Lõunarinne: siin ja seal vene pool eile BTR-e kasutas, aga vähesel määral ja ühtki rindejoone muutust ei tuvastanud.
10. Herson: muutusteta.
11. venemaa pangandussüsteem koges septembris keskpanga statistika kohaselt ebatavaliselt suurt välisvaluuta sissevoolu. Kuu jooksul hüppasid klientide välisvaluutajäägid 1,1 triljoni rubla (11 miljardi euro)ehk 8,3% võrra. Suurem osa sellest uuest valuuta sissevoolust tuli juriidilistelt isikutelt: nende kontod suurenesid septembris 10,7% ehk ligikaudu 1 triljoni rubla võrra. Keskpank ei ole avaldanud, kes täpselt nii palju välisvaluutat venemaale tõi. Kuid turuosalised on praktiliselt kindlad: see oli Rosneft.
Maakleri D8 võlaturu analüütik Aleksei Bulgakov hoiatas sel suvel, et Rosneft võib sel sügisel saada Hiinale sõlmitud naftatarnelepingu eest veel ühe ettemaksu. Leping Hiina CNPC-ga allkirjastati 2013. aastal ja selle kohaselt tarnib riigile kuuluv ettevõte 25 aasta jooksul üle 300 miljoni tonni naftat. Tingimused hõlmavad osalist ettemaksu.
Rosneft sai selliseid ettemakseid 2015. ja 2020. aastal ning sel aastal on aeg veel ühe jaoks. Bulgakov meenutas, et raha saabus tavaliselt augustis-septembris. Ta hindas selle aasta makse suuruseks 12 miljardit dollarit, ainult et seekord peaks see olema jüaanides, mitte dollarites. Septembrikuu vahetuskursi järgi on see umbes triljon rubla.
Analüütikud täheldasid septembris rahapakkumise ebatüüpilist muutust. Rubla rahapakkumine (M2, sularaha ja rublafondide summa pangakontodel, tähtajalised ja jooksvad) vähenes kuuga 0,2%, kuid lai rahapakkumine, mis hõlmab ka välisvaluutakontosid, suurenes märkimisväärselt (1,1%). Majandusteadlane Jegor Susin märkis, et seda ei saa seostada dollari kallinemisega: „Selleks, et see juhtuks, peaksid majandusse sisenema suured välisvaluuta ettemaksed või mingid muud välised ressursid.”
Majandusteadlane Dmitri Polevoi nõustub: tõenäoliselt saadi ettemaks ekspordilepingute eest ühele eksportijale. Susin pakkus, et see võib olla Rosnefti ettemaks, mida ettevõte saab iga viie aasta tagant. Bulgakov hindas varem, et riigile kuuluv ettevõte sai aastatel 2013–2015 selliste ettemaksetena 35 miljardit dollarit.
Tänase venemaa valuutaturu jaoks on 12 miljardit dollarit kolossaalne summa. Keskpanga andmetel makstakse enam kui poole ekspordi eest ametlikult juba rublades ning 29 venemaa suurimat eksportijat on sel aastal müünud peaaegu kogu ekspordist saadud välisvaluuta siseturul (jaanuaris minimaalselt 80%, juulis maksimaalselt 110%). Samal ajal on valuutamüük absoluutarvudes languses: alates märtsist ei ole nende 29 ettevõtte netokäive ületanud 10 miljardit dollarit kuus ja septembris langes see järsult 5 miljardi dollarini. Kas Rosneft nende hulgas on, pole teada: 29 suurima eksportija koosseisu ei avalikustata.
12. Valitsuse otsuse tõttu maksukoormuse tõstmise tõttu võivad venemaal sulgeda sajad tuhanded väikeettevõtted. riigiduuma Uue Rahva fraktsiooni juht aleksei netšajev hoiatas selle eest kohtumisel rahandusminister anton siluanoviga. Ta teatas, et rahandusministeeriumi plaanid langetada käibemaksu piirmäära 60 miljonilt rublalt 10 miljonile rublale aastas mõjutavad peamiselt piirkondade väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid (VKE-sid). Lisaks on suurenenud maksukoormus kõige valusam individuaalsetele ettevõtjatele (VKE-dele, meie mõistes FIE), kes teenivad pärast kõigi maksude ja töötajate palkade tasumist sageli mitte rohkem kui 200 000 rubla (2000 eurot) kuus.
Saadik tegi ettepaneku, et rahandusminister töötaks 2026. aasta eelarve seaduseelnõu teiseks lugemiseks välja muudatusettepanekud VKEde käibemaksu piirmäära tõstmiseks. „See kaitseb sadu tuhandeid väikeettevõtteid sulgemise eest,” rõhutas Uue Rahva juht. netšajev märkis ka vajadust säilitada venemaa tarkvaraarendajatele käibemaksuvabastused. „Kui me hüvitised tühistame, teeme endale komistamise. Ettevõtted peavad vähemalt töötajaid koondama. Head spetsialistid võivad lahkuda. Samal ajal võib eelarve kaotada kümneid miljardeid rublasid – sama palju kui plaaniti saada,” märkis netšajev. Ta kutsus üles IT-ettevõtete hüvitisi vaatama kui investeeringuid tulevikku.
Septembri lõpus pakkus rahandusministeerium 2026. aasta ja 2027.–2028. aasta planeerimisperioodi eelarve eelnõu osana välja mitmeid maksumuudatusi. Nende hulka kuuluvad käibemaksu tasumise äritulu läve alandamine 10 miljoni rublani aastas; kodumaise tarkvara käibemaksuvabastuse kaotamine; IT-ettevõtete töötajate kindlustusmaksete kahekordistamine 15%-ni; hasartmängumaksu kehtestamine 5% vastuvõetud panustest ja 25% kihlveokontori kasumist ning käibemaksu määra tõstmine 20%-lt 22%-le. Rahandusministeerium selgitas neid maksu uuendusi ajadusega rahastada riigi kaitset ja julgeolekut.
Ettepanekud tekkisid järsult suurenenud eelarvepuudujäägi taustal. Rahandusministeerium oli planeerinud, et eelarvepuudujääk jääb sel aastal alla 1,17 triljoni rubla ehk 0,5% SKPst. Jaanuaris-septembris ulatus see aga 3,79 triljoni rublani ehk 1,7% SKPst. Esimese üheksa kuu jooksul suurenesid kulud 19,5%, 30,73 triljoni rublani, samas kui tulud suurenesid vaid 2,5%, 26,94 triljoni rublani. Selle tulemusena eeldab rahandusministeerium, et eelarvepuudujääk suureneb aasta lõpuks 5,7 triljoni rubla (57 miljardit eurot) ehk 2,6% SKPst.
13. venemaa kodanikud on üldiselt valmis riigi kaitsmise nimel rihma pingutama ja oma vajadusi piirama, teatas Ülevenemaaline Avaliku Arvamuse Uurimiskeskus (VTsIOM). Keskuse oktoobris läbi viidud uuringu kohaselt on 69% venelastest valmis säästma ja oma kulutusi piirama, kuna nad tunnevad end vastutavana oma kodumaa ees.
VTsIOM palus küsitlusel osalejatel avaldada arvamust väite kohta: „Tunnen end oma riigi eest vastutavana ja olen valmis selle kaitsmiseks säästma ja oma kulutusi piirama.” 45 protsenti vastanutest toetas seda väidet ühehäälselt, samas kui veel 24% ütles, et nad pigem nõustuvad kui ei nõustu. 14 protsenti venelastest on kategooriliselt sõja jätkamise nimel ilmajätmise vastu, samas kui veel 10% kaldub ütlema, et nad ei tahaks praegustes oludes enda peal kokku hoida. Seitse protsenti ei olnud otsustanud.
Ülevenemaalise Avaliku Arvamuse Uurimiskeskuse (VTsIOM) juhi valeri fjodorovi sõnul näitavad uuringu tulemused, et inimesed lepivad praegu 2024.–2025. aasta majandusraskustega ja on valmis end piirama Ukraina sõja eduka lõpetamise nimel.
Varem teatas kreml, et valdav enamus riigi elanikkonnast on konsolideerunud president vladimir putini ümber ja on valmis praegustes keerulistes oludes vastu pidama täiendavale majanduslikule koormusele.
Inflatsioon, mis Rosstati andmetel on sõja algusest peale kumulatiivselt ületanud 40%, sunnib venelasi kokku hoidma. Romiri uuringu kohaselt loobub 58% kodanikest teadlikult teatud varem ostetud kaupadest, 57% püüab leida sarnaseid tooteid madalama hinnakategooriaga ja 49% valib sooduspakkumisi või püüab harvemini poes käia.
Suuremate jaemüügikettide esindajad kaebasid Kommersantile, et inimesed on hakanud kasutama säästumudelit ja vähendama toiduostu. OFD Platvormi analüütikute hinnangul vähenes ka rõivaostude arv jaanuarist augustini 2025, langedes 8%. Kaubanduskeskuste Liidu andmetel on suured moekaupmehed nõudluse languse tõttu sunnitud optimeerima kuni 40% oma jaemüügipinnast.
14. 2025. aasta esimese kuue kuu jooksul peatasid venemaa võimud süüdistatava staatuse või haigusega mitteseotud põhjustel 25 300 kriminaalasja, võrreldes 648 sellise juhtumiga 2019. aastal (ja ligi 10 000-ga 2024. aastal). See tuleneb venemaa Föderatsiooni Ülemkohtu justiitsosakonna andmetest, mida analüüsis projekt „If bõtotšnom”. Praegu saavad kohtud kohtuasja peatada, kui süüdistatav on tagaotsitav või põeb rasket haigust ega saa kohtuprotsessil osaleda.
Eelmisel aastal lisati venemaa kriminaalkoodeksisse artiklid, mis võimaldavad kriminaalsüüdistuse lõpetamist või tingimisi karistuse määramist Ukraina sõjas osalemise eest. 2024. aastal teatas jurist Mari Davtjan sel põhjusel peatatud juhtumite arvu suurenemisest. Ta märkis, et sõtta minek on võimalik ka uurimisetapis. „Avalikult kättesaadavaid andmeid selle kohta, kui palju kohtuasju on alates 2022. aastast uurimisetapis peatatud, pole, aga olen kindel, et neid on isegi rohkem kui kohtutes,” rõhutas jurist.
Tuhandete süüdistatavate saatmist Ukrainasse näitab kaudselt ka viimase 20 aasta madalaim eeluurimisvangistusasutuste arv. 2024. aastal vähenes vahistamiste arv aastaga võrreldes 15 000 inimese võrra, ulatudes 88 500-ni.
Important Stories’i arvutuste kohaselt pääses 2025. aasta esimesel poolel kriminaalkaristusest sõtta minnes 350 venelast. Need on venemaa Föderatsiooni Ülemkohtu justiitsosakonna ametlikud andmed. Neist 118 mõisteti süüdi varguses, pettuses, röövimises või relvastatud röövis.
41 inimest pani toime elu- ja tervisevastaseid kuritegusid (venemaa kriminaalkoodeksi artiklid 105–125) – mõrva, peksmise või raske kehavigastuse tekitamise. Kaks meest, kes pääsesid karistusest Ukrainas rindele minnes, mõisteti süüdi mõrvas. Veel kaks mõisteti süüdi vägistamises.
15. Kyiv Independent-i lugu: maria lvova-belova – venemaa laste õiguste volinik, keda Rahvusvaheline Kriminaalkohus otsib Ukraina laste röövimise eest – on avaldanud uusi üksikasju Mariupolist pärit poisi röövimise kohta, kelle ta hiljem väitis lapsendanud olevat. Hiljutises intervjuus venemaa jutusaatele „Smotri i Dumai” („Vaata ja mõtle”) kirjeldas lvova-belova, kuidas ta võttis enda juurde 15-aastase poisi nimega Filip Mariupolist, linnast, mille venemaa sõja alguses purustas ja okupeeris. Ta ütles, et Filip ei tahtnud venemaale minna ja et teda häirisid Moskva ja venemaa, kuid tal õnnestus ta ümber kasvatada.
2023. aasta märtsis andis Rahvusvaheline Kriminaalkohus (ICC) välja nii lvova-belova kui ka putini vahistamismäärused, süüdistades neid laste ebaseaduslikus küüditamises ja üleandmises Ukraina okupeeritud aladelt venemaale. kreml on süüdistused poliitiliselt motiveerituks tunnistanud. Filipi röövimise loo jutustamisega kinnitab lvova-belova sisuliselt tegu, mis pani ta sõjakuritegude eest tagaotsitavaks kuulutama – lapse äravõtmine okupeeritud territooriumilt ja tema identiteedi ümberkujundamine venemaa narratiivi järgi.
lvova-belovast sai ajaloos teine naine, kelle kohta RCC vahistamismääruse andis, süüdistatuna sõjakuritegudes, mis olid seotud tsiviilisikute sunniviisilise ümberasustamisega relvastatud konflikti ajal.
lvova-belova kohtus Filipiga Mariupolis, kirjeldades seda kui osa oma humanitaarreisidest okupeeritud Donbassi, kus ta aitas lapsi evakueerida. Ta ütles, et poiss tegi perekonna atmosfääri tõsiselt keeruliseks, kuna ta saabus traumajärgse stressi ja, nagu ta ise ütles, negatiivse suhtumise all venemaasse. „Ta ütles: „Ma ei taha venemaal elada. Ma armastan Ukrainat.” Ta laulis kogu aeg Ukraina laule. Ma ütlesin talle: „Kas sa üritad mind provotseerida, lauldes ukraina keeles? Me oleme vennalikud rahvad,”” ütles ta.
Ta väitis, et Filipi vaenulikkus tulenes Mariupoli koolides levitatud venemaa-vastasest propagandast ja kirjeldas, kuidas ta üritas teda ümber harida. „Saabus pöördepunkt. Ta luges edasi Ukraina-meelseid veebisaite, elades juba minu perega Moskvas. Ma ütlesin talle: „Kuule, sa oled nüüd venemaal, sa pead oma suhtumist muutma.” Ta vastas: „Ma loen neid alati.” Ja ma ütlesin: „Poeg, vähemalt minu pärast.” Nii me siis proovisimegi vähehaaval.”
Kui intervjueerija küsis, miks ta ta enda juurde võttis, kui ta ei tahtnud venemaal elada, vastas lvova-belova: „See on lihtsalt teismeea asi.”
Haagi vahistamismäärus
Kui intervjueerija küsis lvova-belovalt Haagis asuva Rahvusvahelise Kriminaalkohtu (ICC) kohta, lükkas ta enda vastu esitatud süüdistused tagasi kui väljamõeldise. „Nad levitavad pidevalt oma müüti, et me viime lapsed sunniviisiliselt ära, muudame nende identiteeti, kasvatame neid ümber vene patriotismiks või saadame nad rindele,” ütles ta. Samal ajal tunnistas lvova-belova, et Filipi juhtum oli üks ICC vahistamismääruse põhjustest.
„See oli üks põhjustest. Sest ma röövisin Mariupoli lapse ja võtsin ta oma perekonda – nii nad seda näevad,” ütles ta. Ta väitis ka, et talle pole otse kunagi ametlikke süüdistusi esitatud. „Saime vahistamismäärusest teada meediast. Me pole näinud ühtegi ametlikku dokumenti. See kõik oli lihtsalt ajakirjanduses,” sõnas ta. Vahistamismäärus on avalikult kättesaadav ICC ametlikul veebisaidil.
Intervjueerija küsis temalt ka, kui palju lapsi on venemaale viidud. lvova-belova vastas, et see arv on umbes 20 000.
Ukraina ametliku Sõjalaste Laste andmebaasi andmetel on venemaa poolt alates täiemahulise sissetungi algusest kinnitust leidnud vähemalt 19 500 Ukraina lapse röövimine ja umbes 1200 on koju toodud. Röövitud laste küsimus on endiselt üks Ukraina peamisi prioriteete rahuläbirääkimistel koos relvarahu ja sõjavangide tagasisaatmisega.
16. Lühiuudised
Reutersi teatel, viidates Valge Maja kõrgele ametnikule, on USA president Donald Trump tühistanud plaanid kohtuda putiniga lähitulevikus.
Valgevene värvatute elueaks loetakse keskmiselt umbes 6,5 kuud pärast lepingute allkirjastamist venemaa sõjaväega. Enamik hukkunutest teenis 150. motoriseeritud laskurdiviisis ja märkimisväärne arv värvati väidetavalt venemaa vanglatest. Ukraina projekti „Ma tahan elada” 13. oktoobril avaldatud aruande kohaselt on Ukrainas vene vägede kõrval võideldes hukkunud vähemalt 314 Valgevene kodanikku.
Ida-Euroopas plahvatasid 24 tunni jooksul kaks suurt venemaa toornafta rafineerimistehast. Ungaris tabas plahvatus Družba torujuhtme kaudu tarnitavat MOL-i rafineerimistehast. Rumeenias plahvatas samuti Lukoilile kuuluv Petroteli tehas (2,5 miljonit tonni aastas). Vähemalt Rumeenia juhul oli tegu tööõnnetusega. Teise põhjusi alles uuritakse.
Bloombergi andmetel on Itaalia eraviisiliselt andnud märku valmisolekust liituda NATO liitlastega, kes rahastavad USA relvi Ukrainale PURL-i algatuse kaudu. See muutus tuleneb osaliselt murest, et Itaalia võidakse kõrvale jätta, kui programmist saab võtmepartnerite seas keskne koht.
venemaa aktsiaturg langes Moskva börsi õhtuse kauplemise ajal järsult pärast uudist, et Donald Trump otsustas tühistada kohtumise putiniga Ukraina sõja lahendamiseks. MOEX indeks sulges teisipäevase kauplemise 4,1% languses, mis on halvim tulemus alates 2022. aasta septembrist. Rahalises mõttes kaotas indeks, mis hõlmab nelja tosina venemaa suurima ettevõtte aktsiaid, turukapitalisatsioonis 256 miljardit rubla ja langes 2632,4 punktini. Kella 22.20 Moskva aja järgi olid Gazpromi aktsiad langenud 5%, Sberbanki aktsiad 3,5%, VTB aktsiad 3,8% ja Rosnefti aktsiad 3%. Novateki, Sovcomfloti, Norilsk Nickeli ja Rostelecomi aktsiad olid langenud enam kui 4%. Aerofloti aktsiad langesid 5,4%, kullakaevandaja Polyuse aktsiad aga 6,1%.
Jaapan plaanib järk-järgult vähendada oma sõltuvust venemaa veeldatud maagaasist (LNG), kuid ei suuda importi lühiajaliselt täielikult peatada. Seda teatas majandus-, kaubandus- ja tööstusminister Yoji Muto, kirjutab Bloomberg. Tema sõnul on Jaapan pärast venemaa sõja puhkemist Ukraina vastu juba vähendanud oma Venemaa energia ostmist, kuid Sahhalin-2 projektist imporditud LNG moodustab endiselt umbes 10% riigi kogu kütusevarust. See gaas mängib olulist rolli Jaapani energiajulgeoleku tagamisel, rõhutas Mito.
Venemaa finantstehnoloogiaettevõtted on hakanud tehisintellekti kasutama, et veenda kodanikke oma kulda spetsiaalsete müügiautomaatide kaudu müüma. Sellest kirjutab Reuters.
Samal ajal, hoolimata selle metalli hinna rekordilisest tõusust – üle 60% sel aastal – ei kiirusta enamik venelasi oma varudest loobuma.
Eelmisel aastal andis venemaa ametliku loa automatiseeritud kulla müügitoiminguteks. Agentuuri andmetel on nõudlus aga endiselt madal, kuna venelased peavad kulda traditsiooniliselt üheks usaldusväärsemaks viisiks säästude säilitamiseks – eriti pärast lääneriikide sanktsioonide kehtestamist, mis piirasid investeeringuid välisvaluutasse ja välisvaradesse. Mõned pered on hoidnud kuldmünte tsaar Nikolai II päevilt – nad elasid üle revolutsiooni, Stalini puhastused, Teise maailmasõja ja NSV Liidu lagunemise. Hinnanguliselt on venelaste valduses umbes 1000 tonni kulda.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
