Sõja ülevaade: 1336. päev – suurem soomuskolonn lasti puruks
Avaldatud: 21 oktoober, 2025
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 21. oktoober 2025:
uus suurem soomuskolonn puruks lasti, seekord siis lõunarindel.
1. Tihe sadu.
2. Kogu öö infot veel pole, aga olla tihe droonipilv olnud.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: vene pool jõudis isegi juba Pokrovski linna loodeservani.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. USA keeldus pärast putini ja Trumpi vestlust venemaa varade konfiskeerimisega ühinemast.
12. putinil on õigus keelata venelastel igasugused välisvaluutatehingud.
13. venelased on peaaegu lõpetanud raha pankadesse hoiustamise.
14. venemaa riigiduuma on teinud ettepaneku karistada teismelisi sabotaažiaktide eest kuni 20 aastase vangistusega.
15. Reaktiivmootoriga liugpommid, venemaa uus relv.
16. Lühiuudised
venemaa pealetungi praeguse tempo juures kuluks putinil kogu Ukraina okupeerimiseks 103 aastat. Economist hindab, et ainuüksi Luhanski, Donetski, Hersoni ja Zaporižja oblastite täielikuks okupeerimiseks vajaks venemaa veel viis aastat, kui tema praegune edasiliikumise tempo jääb samaks. Alates uue pealetungi alustamisest 2025. aasta mais on venemaa vallutanud vaid 0,4% Ukraina territooriumist ja ei ole saavutanud ühtegi olulist strateegilist eesmärki. Rindejoon on pärast Ukraina vastupealetungi 2022. aasta oktoobris jäänud suures osas paigale, samas kui kaotused on olnud katastroofilised. Täieliku sissetungi algusest kuni 2025. aasta jaanuarini hinnati venemaa kaotusteks 640 000–877 000 sõdurit, sealhulgas 137 000–228 000 langenut. 13. oktoobriks olid need arvud lääneriikide valitsuste ja sõltumatute teadlaste koostatud andmete põhjal tõusnud peaaegu 60%, ulatudes 984 000 ja 1,43 miljoni vahelise koguhulgani, kusjuures hukkunuid oli 190 000–480 000.
Eile lausa mitmes lõigus vene pool enama soomusega proovis, aga eip kuskil seetõttu edenetud. Hetkel toob edu vaid kas jala või kergliikuritel hallis alas võimalikult kaugemale ponnistamine. 202 rünnakut kokku, neist lausa 76 Pokrovski kandis ehk siis väga-väga tihedaks on tõusnud uus laine. Kokku ümber Ukraina tööstuslinnade komplekti 112 rünnakut. Lõpuks on hakanud vene pool tunduvalt suurendama survet lõunarindel ja lisaks idalõigule algas surumine keskmises lõigus. Õnneks on pisu langenud uuesti nii liugpommide, kaudtulelaskude ja kamikaze droonide arv, aga see vast ajutiselt jälle langes.
Ukraina omade isikkoosseisu puudus toob üha enam olukordi, kus sammhaaval taandutakse, sest vasturünnakuteks ressurssi napib. Lisaks järjest tiheneb vene poole droonipilv kogu Ukraina rindelähedase logitikaahela töötlemisel ning uus info liugpommide lennukauguse suurest pikenemist ei tee kaitset kergemaks. Ukraina vastukaaluks saab panna parema seire tuvastamaks suuremaid ründavaid gruppe piisavalt kaugel ja kui on võimalik hoida piisavalt droone operaatoritega ja kaudtuleüksusi varjatult ootel, et neile reageerida ja kui jalavägi suudab edukalt uuendada miinivälju jne, siis suudetakse hoida vene poole väga kulukas sammhaaval edenemine enam-vähem vaos.
Viimased vene poole kulukad soomusega rünnakud näitavad, et pole suudetud luua piisavalt tõhusat droonipilve nii kolonni kohale kui ette tagamaks nende kaitset, aga küll seegi olukord paraneb ja siis on läbimurde võimalused olemas. Seni on vene pool põhiliselt jätkamas väikeste üksuste saatmist kaugemale Ukraina eesmiste possade taha ja jõutakse ka juba 15 km kaugusele ehk siis isegi tavalise motolaskuri saabas üha kaugemale jõuab (päris luurajad ja SOF muidugi kaugemale). Küll ei näe, et neil kaugele saadetavatel üksustel oleks piisavalt toitu ja vett kaasas ehk siis kas neile ei eeldatagi pikemat eluiga või lubatakse kohe-kohe täiendust…
Kipun arvama, et veel enne talve võtavad Ukraina omad lisaks nafta ja gaasi taristu ründamisele ette ka suuremalt elektrivõrgu ründamise (ikka peegelefektina) ja see võib tuua miskit enamat, kui vaid elektripuudus. Kui kogumina on korraga külm, autol kütet pole ning valgust ega jooksvat infot pole (vremja jääb nägemata), siis peaks kontroll riigi üle oluliselt halvenema ja seda kardab kreml kõige enam…
1. vene rünnakrühm lasi pärast Ukraina liinide taha infiltreerumist maha mitu relvastamata tsiviilisikut Pokrovski lahinguväljal, teatas Ukraina õhurünnakuvägede 7. korpus 20. oktoobril. Väidetavast sõjakuriteost Donetski oblasti rindel asuvas tulipunktis teatas esmakordselt 19. oktoobril Ukraina vabatahtlik Denis Hristov, kes evakueerib tsiviilisikuid rindel asuvatest asulatest ja dokumenteerib oma tööd sotsiaalmeedias. 7. korpuse andmetel on tsiviilisikute tulistamises osalenud vene sõdurid nüüdseks raudteejaama hoones peitu pugedes likvideeritud, kuigi olukord on endiselt „pingeline”.
Sarnaseid tapmisi on hiljuti teatatud ka mujal rindel. Septembris teatas Ukraina Kolmas Armeekorpus, et vene väed tapsid kaks vanemat ja kasutasid nende väikest last inimkilbina Šandriholove külas Põhja-Donetski oblastis.
Ridamisi on vene pool hakanud pommitama Ukraina söetööstust, ikka vähendamaks elektritootmist ning toasooja.
Uuesti on hakanud kõrgemale tõusma hukkunute ja vigastatute arvud kohalike hulgas rinde ja piiri läheduses.
venelased algatasid eile õhtupoolikul Pavlohradi rajooni vastu ulatusliku raketi- ja droonirünnaku, mis põhjustas inimohvreid. Sellest teatas piirkondliku administratsiooni tegevjuht Vladislav Gaivanenko. „Pavlohradis sai vigastada 16 inimest, kellest 15 viidi haiglasse. Neli said raskelt vigastada, ülejäänud olid keskmises seisundis. Taristurajatis sai kahjustada ja puhkes tulekahju,” kirjutas ta.
20. oktoobril ründasid vene väed drooniga Tšernihivi oblastis asuvat elektrirajatist, jättes piirkonna põhjaosa elektrita.
Täna öösel algatasid vene okupatsiooniväed Harkivile uue rünnaku, kasutades juhitavaid õhupomme (GAB). Rünnakus sai vigastada üheksa inimest ja kahjustada vähemalt 15 kodu tööstuspiirkonnas.
21. oktoobri öösel sai Hersoni Korabelnõi rajoonis toimunud venemaa Shahed drooni rünnakus vigastada kolm inimest.
2. Rosnefti Novokuibõševski rafineerimistehas peatas 19. oktoobril pärast mehitamata õhusõiduki (UAV) rünnakut nafta esmase rafineerimise, teatas Reuters kahele tööstusallikale viidates. Rafineerimistehas, mille aastane tootmisvõimsus on 8,3 miljonit tonni naftat ja mis kuulub Rosnefti Samara kontserni, sai pühapäeval droonirünnakute ohvriks. Tehase tulekahju sulges mõlemad nafta esmased rafineerimisüksused: AVT-11, mille tootmisvõimsus oli 18 900 tonni päevas, ja AVT-9, mille tootmisvõimsus oli 4700 tonni päevas. Rafineerimistehas, mis tootis eelmisel aastal 1,1 miljonit tonni ja 1,6 miljonit tonni bensiini, peaks uuesti tööle hakkama novembri alguses, ütlesid allikad Reutersile.
Rahvusvahelise Energiaagentuuri andmetel suutsid Ukraina droonid vähendada venemaa naftatöötlemisvõimsust umbes 10% võrra, 5 miljoni barrelini päevas. IEA ennustas, et naftatöötlemistööstus ei naase oma endisele võimsusele enne 2026. aasta teist poolt.
GUR-i operaatorid avastasid ja hävitasid Krimmis Džankoi lennuväljal kamuflaažiga kaetud VALDAI radari. VALDAI radar on tipptasemel radarisüsteem väikeste mehitamata õhusõidukite avastamiseks ja nende vastu võitlemiseks.
Orenburgis asuv gaasitöötlemistehas, mis on üks venemaa suurimaid, oli eile päeval leekides. Pole veel teada, kas süüdlaseks on eilsed plahvatused või on tegemist uue rünnakuga. vene meedia kinnitab, et tulekahjul oli rafineerimistehasele tugev mõju, mille nimivõimsus on kuni 45 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas.
Täna öösel kostusid Simferoopolis tugevad plahvatused, teatasid kohalikud.
Rostovi oblastit ründasid täna öösel ulatuslikult mehitamata õhusõidukid ja piirkonnas on registreeritud palju plahvatusi. Rostovi oblastis Bataiskis lendas suur ründedroon. venemaa õhutõrje üritas seda mõjutada, kuid teadete kohaselt tabas üks nende rakett hoopis elamut.
3. Kursk: muutusteta. Seni pole pisu tõusnud vene poole aktiivsus muutusi rindejoones toonud.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: rindejoones muutusi jälle ei tuvastanud. Kui Kupjanski linnas on seis ikka kehv, siis juba pikalt pole vene pool enam edasi Lõmani suunal saanud, isegi rünnakute arv on olnud kaks viimast nädalat kaks korda väiksem, küll kiputakse vahel terve rühm jalaväge teele saatma. Kuna siin lõigul on üksuste välja vahetamiseks piisavalt motolaskurbrigaade, siis arvatavalt lahinguvastutuse üleandmine vast käib uuesti tempo tõstmiseks.
6. Siversk: hetkel pisu mõtlik, et kas on võimalik, et siinse lõigu motolaskurite brigaadid on nii kõhnaks kulunud, et teevad pikemalt reorgi. Uusi üksusi veel sinna sektorisse lisandunud pole…
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: vene poole filtreerunud väikesed jalaväegrupid jõuavad üha sügavamale Pokrovskisse. Pisu ehmatab juba, et jõuti juba ka linna loode servani, enne kui nad hävitati. Lisaks on tasapisi tõusuteel nende gruppide suurus, varasemalt 2-4 soldatit, nüüd isegi kuni jagu. Sellest, et nii vabalt enamusel linna territooriumil liikuda saa, näitab, et linn on suht tühi Ukraina kaitsjatest ning tasapisi järjest enam libiseb kontroll linna üle käest ära.
Pisu paranes seis Pokrovskist edelas, kui Ukraina omad suutsid vist terve tööstuskvartali Udatšne külast põhjas enda kontrolli alla tagasi saada. Keset päeva SOF sinna sisenes ja ühe soldati ka vangi said. Üritasin videost leida soldati toiduvarusid aga no ei leidnud… küll oli kotis lausa kaks väikest käsiraadiojaama.
9. Lõunarinne: Orihivi rindel Mala Tokmatška lähedal (sektori keskmine lõik) purustati ulatuslik vene pealetung. Umbes kaks kompaniid 71. motolaskurrügemendist liikusid edasi 26 sõidukiga, sealhulgas tankid, BMP-d, BTR-id ja „Tiigrid”. Kella 20.00-ks olid Ukraina väed hävitanud 2 tanki, 12 BTP-d, 6 BTR-i ja 2 Tiigrit. Ülejäänud kas hävitati või põgenesid.
10. Herson: muutusteta.
11. USA administratsioon on keeldunud osalemast Euroopa Liidu toetatud G7 plaanis laiendada külmutatud venemaa varade kasutamist Ukraina rahastamiseks. Bloombergi andmetel teavitas USA oma Euroopa partnereid Washingtonis toimunud IMFi kohtumiste raames, et nad ei kavatse praegu algatusega liituda. Washington selgitab oma seisukohta „muredega finantsturgude stabiilsuse pärast”.
See otsus on muutunud tõsiseks takistuseks Euroopa Liidule, mis loodab meelitada teisi G7 riike rakendama skeemi, mille kohaselt kasutatakse külmutatud venemaa keskpanga varasid tagatisena Ukraina toetuseks kuni 140 miljardi euro (umbes 160 miljardi dollari) suuruste laenude väljastamiseks. Euroopa Komisjon koostab mehhanismi üksikasjalikku eelnõu, kuid selle avaldamist oodatakse alles pärast seda, kui EL-i juhid selle heaks kiidavad – tõenäoliselt sel nädalal Brüsselis toimuval tippkohtumisel, kirjutab agentuur.
Washingtoni vastuväited langesid kokku Valge Maja intensiivistunud diplomaatiliste pingutustega Ukraina sõja lõpetamiseks. Eelmisel nädalal kohtus president Donald Trump Washingtonis president Volodõmõr Zelenskiga ning pärast telefonikõnet putiniga teatas ta plaanist isiklikuks kohtumiseks putiniga Budapestis.
USA rahandusministeerium keeldus Bloombergile administratsiooni seisukoha kohta kommentaare andmast. Septembris ütles rahandusminister Scott Bessent aga, et Washington kaalub ligikaudu 5 miljardi dollari väärtuses arestitud venemaa varade kasutamist. „Võtsime vastu resolutsiooni, mis lubab meil need konfiskeerida, kuid me ei öelnud, et kavatseme seda teha,” märkis ta.
USA mure nende mõju pärast finantsturgudele õhutab skeptitsismi EL-is, eriti Belgias, kus asub suurem osa venemaa varadest, teatab Bloomberg. Belgia võimud on korduvalt hoiatanud, et nende vahendite laiendatud kasutamine võib viia kohtuasjadeni, tekitada valitsustele täiendavaid kohustusi, õõnestada usaldust Euroopa finantssektori vastu ja isegi nõrgestada eurot.
Euroopa Keskpank on varem väljendanud sarnaseid muresid. Pühapäeval, 19. oktoobril toetas keskpanga president Christine Lagarde ideed kasutada venemaa varasid tagatisena, kuid rõhutas, et kõik neid hoidvad riigid peavad tegutsema kooskõlastatult.
Praegu on Euroopas külmutatud ligikaudu 280 miljardit eurot venemaa vahendeid, peamiselt Belgia depoopangas Euroclearis. Nende varade intressitulu saadetakse juba Ukrainasse, kuid EL kaalub nende tagatisel uute laenude andmist täiendava rahastamise kaasamiseks. Selle skeemi eesmärk on vältida otsest konfiskeerimist, mis võib kaasa tuua venemaa kohtuasju ja rahvusvahelisi õigusvaidlusi.
Agentuuri teatel väljendasid Euroopa ametnikud pettumust USA otsuse üle, eriti arvestades, et Trumpi administratsioon oli varem kutsunud liitlasi üles külmutatud venemaa vahendeid aktiivsemalt kasutama. Kuigi USA jurisdiktsiooni alla kuuluvate varade maht on tühine, võiks Washingtoni toetus anda ELi- plaanile poliitilist kaalu.
G7 raames toetavad ELi algatust Suurbritannia ja Kanada, samas kui Jaapan kavatseb Bloombergi andmetel võtta ettevaatlikuma seisukoha ja liitub tõenäoliselt Ameerika lähenemisviisiga.
12. putinile antakse volitused kehtestada ühepoolseid piiranguid praktiliselt kõigile venemaa elanike valuutavahetustehingutele. Rahandusministeerium on ette valmistanud vastavad muudatused seadusesse „Valuutaregulatsiooni ja valuutakontrolli kohta”, teatab Interfax, viidates dokumendiga tuttavale allikale.
Eelnõu kohaselt hõlmavad putini volitused valuutavahetustehingute otsest keelustamist, nende mahu, koguse ja tähtaegade piiramist ning maksevaluuta piirangute kehtestamist. Presidendil on ka õigus kehtestada nõuded valuutavahetustehingute erilubade saamiseks, piirata välisvaluutakontode avamist ja pidamist vene Föderatsioonis ning kehtestada kohustuslik valuutamüük. Seaduseelnõu kohaselt on putini määrused samaväärsed valuutaseadustega. See võimaldab valuutakontrolli ametiasutustel rikkujaid vastutusele võtta, väidavad seaduseelnõu koostajad.
Pärast Ukraina sõja puhkemist ja lääneriikide sanktsioonide kehtestamist, mis lõikasid peaaegu kõik suuremad pangad SWIFT-süsteemist välja ja võtsid neilt võimaluse välisvaluutat importida ning põhjustasid keskpangale 300 miljardi dollari suuruse välisvaluutareservide kaotuse välismaal, kehtestasid venemaa võimud välisvaluutatehingutele ranged piirangud.
Suurettevõtted olid kohustatud müüma välisvaluutatulud ja deponeerima need venemaal asuvatele kontodele. Seda nõuet muudeti aga hiljem mitu korda ja 2025. aasta augustis, pärast rubla järsku tugevnemist, lähtestati see nullile.
Keskpank kehtestas ka sularaha väljavõtmise piirangud füüsilistele ja juriidilistele isikutele. venemaa kodanikud saavad oma kontolt välja võtta kuni 10 000 dollarit sularaha, kui konto avati enne 9. märtsi 2022. Ettevõtetel on keelatud väljastada sularaha USA dollarites, eurodes, naelsterlingites ja Jaapani jeenides.
13. venemaa kodumajapidamiste pangahoiuste kasv on aeglustunud kolme aasta madalaimale tasemele. Keskpanga teatel kasvasid need septembris vaid 67 miljardi rubla (670 miljoni euro) võrra 62,7 triljonini (627 miljardi euroni), võrreldes augusti 70 miljardi rublaga. Välja arvatud jaanuar, mil inimesed traditsiooniliselt kulutavad detsembri lõpus saadud palku ja pensione, on see madalaim tase alates 2022. aasta augustist. Juunis ja juulis kasvasid pangahoiused enam kui 700 miljardi rubla võrra kuus ning aasta algusest on need suurenenud 4,9 triljoni rubla võrra.
Sellise hoiuste suuruse ja praeguste intressimäärade juures ulatub ainuüksi nende intress ligikaudu 0,5 triljoni rublani (5 miljardi euroni) kuus. Dom,rf analüütikud märgivad, et hoiuste kasv on väiksem kui individuaalsete hoiuste kogunenud intress, öeldes: „Elanikkonna säästmisaktiivsus väheneb.”
Augustis omistas keskpank kodumajapidamiste hoiuste nõrga kasvu hooajalisusele, mis on tüüpiline augustile, mil puhkused ja kooliaasta ettevalmistused suurendavad tarbijate kulutusi. Nüüd ei ole pank peaaegu seisva hoiuste kasvu kohta kommentaare andnud, märkides vaid, et majapidamiste hoiuste dünaamika oli teist kuud järjest vaoshoitud.
Selle tulemusel aeglustus pankade majapidamiste hoiuste aastane kasvumäär (koos kogunenud intressiga, kuid ilma deponeerimiskontodeta) 19,6%-ni võrreldes aasta varasema 28,8%-ga. Majandusteadlane Jegor Susin märgib, et majapidamiste hoiused on aeglustunud. Ta usub, et see mõju on osaliselt tingitud hooajalisusest – majapidamiste hoiused jäävad surve alla kuni detsembrini –, kuid tõenäoliselt mängis rolli ka intressimäärade kiire langus.
Keskpanga intressimäärade jälgimine kümnes suurimas jaepangas näitas, et nende hoiuste keskmine maksimaalne intressimäär oktoobri esimesel kümnel päeval oli 15,46%. See on madalaim alates 2024. aasta mai viimasest kümnest päevast; mai lõpus oli määr peaaegu 4 protsendipunkti (pp) kõrgem kui praegune tase: 19,39%.
Nii kiire intressimäärade langus ajendab paljusid otsima alternatiivseid investeerimisvõimalusi või kulutama osa oma säästudest. Dom,rf analüütikute sõnul suunatakse osa pankade vahenditest tarbimisse. Keskpank märgib, et hoiuste tootluse langus on suurendanud avalikkuse huvi kinnisvara ostmise vastu (kõige märgatavamalt Moskva piirkonnas ja lõunapiirkondades). Dom,rf andmetel on uusehitiste müük rahalises vääringus juba kolmandat kuud järjest suurem kui eelmisel aastal.
Hoiuste kasvu aeglustumise üheks põhjuseks võib olla inimeste soov varuda sularaha pidevate internetikatkestuste tõttu: regulaatori andmetel konverteerisid leibkonnad ja ettevõtted suvel sularahaks 200–300 miljardit rubla (2-3 miljardit eurot) kuus.
Intressimäärade langedes sulab ka jaemüügilaenude andmine, selgub keskpanga andmetest. Tarbimislaenude portfelli langus on aeglustunud, krediitkaardilaenud on suurenenud – kokkuvõttes on see jäänud praktiliselt samaks –, samas kui hüpoteek- ja autolaenud kasvavad. Septembris ületas hüpoteeklaenude emiteerimine 400 miljardit rubla (4 miljardit eurot).
Keskpank on korduvalt lubanud intressimäära ettevaatlikult langetada, et vältida kõrge intressimäära perioodil kogunenud raha kokkuvarisemist tarbijaturule. „Me langetame intressimäära järk-järgult ning tagame rublahoiuste atraktiivsuse ja inimeste säästmiskäitumise säilimise,” kinnitas eelmisel nädalal finantsstabiilsuse osakonna direktor ja keskpanga juhatuse liige jelizaveta danilova. Ta usub, et intressimäärade langetamisest hoolimata on need inflatsioonist kõrgemad ning rublahoiused jäävad atraktiivseks, kuid möönab, et osa hoiuseid „jaotatakse ümber“ eluaseme- ja muude finantsturu segmentide poole.
14. venemaa plaanib langetada sabotaažiaktide kriminaalvastutuse vanusepiiri 14 eluaastani ja kaotada selliste kuritegude aegumistähtaja. Vastava seaduseelnõu esitasid riigiduumas 419 saadikut eesotsas spiikri vjatšeslav volodini ja kõigi fraktsioonide juhtidega, teatas aseesimees irina jarovaja. Tema sõnul on algatuse eesmärk võidelda nendega, kes panevad tahtlikult toime sabotaažiga seotud kuritegusid, lootes vastutusest kõrvale hiilida, ning aegumistähtaja kaotamine tagab karistuse paratamatuse.
jarovaja tunnistas, et teismelised satuvad sageli välismaal asuvate isikute mõju alla, kes kasutavad neid eksitamiseks mitmesuguseid ettekäändeid. „Siiski mõistame, et nende kuritegude toimepanijate vastutusele võtmiseks tuleb seadusandluses kehtestada karistuse paratamatuse ja raskuse nõuded,” rõhutas saadik. Sabotaaži maksimaalne karistus on 20 aastat vangistust. jarovaja lisas ka, et riigiduuma kavatseb kehtestada eluaegse vangistuse laste sellisesse tegevusse kaasamise eest.
Samal ajal ei saa sabotaažigruppide korraldajad saada tingimisi karistusi ja nad vastutavad iga oma grupi liikme toime pandud kuriteo eest. jarovaja märkis, et selliste tegude arv hakkas tõusma pärast venemaa sissetungi Ukrainasse ning 2024. aastal suurenes see võrreldes 2022. aastaga üheksa korda. Lisaks on sabotaažitegevuses osalevate alaealiste arv märkimisväärselt suurenenud.
riigiduuma julgeolekukomisjoni juht vassili piskarev lisas, et seaduseelnõu esitamisel juhindusid saadikud kehtivast terrorismivastase vastutuse sättest, mis algab 14. eluaastast. Tema sõnul on dokument juba saanud Ülemkohtu ja venemaa valitsuse toetuse.
Alates Ukraina sõja algusest on venemaa kohtud Verstka arvutuste kohaselt, mis põhinevad Ülemkohtu justiitsosakonna andmetel, mõistnud terrorismi ja sabotaaži eest süüdi vähemalt 158 teismelist. Esimesed alaealised, kellele sabotaažiaktide eest vanglakaristus määrati, toimusid 2023. aastal. Sellele aitas kaasa uute artiklite lisamine kriminaalkoodeksisse: sabotaažitegevusele kaasaaitamine, sabotaažigrupis osalemine ja sabotaaži toimepanemise eesmärgil väljaõppe läbimine.
2023. aastal mõisteti sabotaažitegevuses süüdi üks teismeline ja 2024. aastal 13. Sama palju süüdimõistetuid mõisteti 2025. aasta esimese kuue kuu jooksul. Alaealised satuvad sellistes kriminaalasjades sageli süüdistatavateks sõjaväe registreerimis- ja värbamisbüroode ning raudtee releekappide süütamise eest. Uurimiskomisjoni andmetel panevad paljud teismelised neid tegusid toime raha eest, mida neile on lubanud need, kes neid tegid.
15. vene armee ründas Ukrainat reaktiivmootoriga KAB-idega (liugpommid). Esmakordselt lendasid vaenlase õhupommid Harkivi oblasti kohal ja langesid Poltava oblastisse. Ukraina õhuvägi kinnitas seda teavet ametlikult. Hiljem teatasid Telegrami jälgimiskanalid, et pommid langesid Poltavast 30 kilomeetri kaugusele. „Kokku lendasid need KAB-id umbes 145 km; start toimus Belgorodi piirkonnast,” kirjutavad jälgijad.
venelased kasutasid neid KAB-e Dnipro, Krõvõi Rihi, Mõkolaivi ja Lozova ründamiseks. See on aga esimene kord, kui Poltaava oblastit sihikule võeti. Täpsemalt on teada, et 9. oktoobril ründas vaenlane Dneprit tõenäoliselt Grom-E1-gaga. See on reaktiivpomm, mis põhineb Kh-38 raketil. Ukraina eksperdid teatasid tol ajal, et tegemist ei olnud klassikalise KAB-iga, vaid hübriidiga, millel on raketivõimendi.
18. oktoobril rünnati sarnase KAB-ga Harkivi oblastis Lozovajat. Oblasti prokuratuur teatas, et linna rünnati ajutiselt okupeeritud Ukraina territooriumilt, mis tähendas, et KAB lendas 130 km. Jälgivad avalikud grupid spekuleerisid, et tegemist oli UMPK-5R-iga, mida sel aastal moderniseeriti. KAB-ile lisati madala impulsiga reaktiivmootor, mis suurendas selle ulatust veel 20-30 km võrra. 19. oktoobril ründas vaenlase armee Mõkolajivi kahe sarnase KAB-iga.
KAB-ide moderniseerimine
KAB-id on tavaliselt Nõukogude Liidu pommid FAB-250 või FAB-500, mis on universaalsete liug- ja korrektsioonmoodulite (UMPK) abil ümber ehitatud juhitavateks õhupommideks. Moodul võimaldab pommil liuelda, suurendades oluliselt selle ulatust. Sõltuvalt pommi tüübist ja moodulist võib lennuulatus ulatuda 80 km-ni või rohkem. See võimaldab lennukitel pomme heita ilma enamiku Ukraina õhutõrjeraketisüsteemide hävituspiirkonda sisenemata.
KAB-ide reaktiivversioonidel on aga veel üks uuendus – rakettmootori paigaldamine. See täiustus võimaldab pommil läbida kuni 120–150 km vahemaid. Selle tulemusena, nagu selgitas Riikliku Lennundusülikooli juhtivteadur Valeri Romanenko, on vaenlane hakanud Ukraina-vastastes rünnakutes kasutama pikema ulatusega laskemoona. Nende hulgas:
Tehases toodetud KAB-id (KAB-500, KAB-1500): need on täiustatud aerodünaamilised seadmed, mis lendavad 60–70 km.
Grom 1 mootoritega pommid: neil on väike reaktiivmootor, mis suurendab lennuulatust 90 km-ni.
Hübriidid (Balalaika): see on tiibraketipommi ja raketi kombinatsioon, mis on võimeline lendama 120 km.
Seoses tänase 145 km kaugusel Poltava oblastis toimunud rünnakuga, nagu selgitas üks ekspert Poltava Wave’i kommentaaris, võisid venelased kasutada Banderol tüüpi laskemoona – tiibraketi ja raketi hübriidi. Lõplikke järeldusi saab aga teha alles pärast laskemoona uurimist.
Sõjateadlane ja blogija Stas Osman lisab, et venemaa on suurendanud Grom-1 raketi/KAB hübriidi tootmist ulatusega 100–120 km, samuti modifitseeritud versioonide tootmist ulatusega kuni 200 km, kuid väiksema kandevõimega.
„Mürsud ei ole täiesti täpsed, kuid Grom-1 lõhkepea kaalub umbes 250–315 kg ehk 3–5 korda rohkem kui Shahedil (sõltuvalt modifikatsioonist), mis suurendab oluliselt tsiviilinfrastruktuuri hävitustööd tagalasse tungivate rünnakute tõttu,” märkis ta.
venemaa alustab uute õhupommide seeriatootmist, mis on võimelised rünnama kuni 200 km kaugusel asuvaid sihtmärke. Ukraina Kaitseministeeriumi luureosakonna juhataja asetäitja Vadim Skibitski teatas sellest foorumil „Energia Ukraina toetamine”, vahendab Ukrinform. Ta väitis, et septembris ja oktoobris töötas agressorriik välja ja on nüüd alustanud õhupommide lahingkatsetusi uute juhtimismoodulitega. Need võivad tabada kuni 200 km kauguselt ja on õhukaitse sekkumisele väga vastupidavad.
Sõjaväeluure hinnangul liigub venemaa juba seda tüüpi relvade masstootmise suunas. Neid pomme nimetatakse Thunder-1 või Thunder-2, kuid põhikontseptsioon on sama: lahinguraadius 150–200 km. Hiljutised testid on näidanud kuni 193 km ulatust.
16. Lühiuudised
Ukraina välisminister Andri Sõbiha märkis, et venemaa jätkab oma infosõja intensiivistamist. Vaatamata teatavale sõjaliste kulutuste vähendamisele 2026. aasta eelarves suureneb kremli võimu ja selle ideede propaganda rahastamise maht 54%. „See näitab selgelt agressoririigi prioriteete: nad ei suuda lahinguväljal võita, seega toetuvad nad peamiselt desinformatsioonile,” teatas diplomaat.
Üha vähem ukrainlasi peab Euroopat usaldusväärseks liitlaseks – sotsioloogid on esmakordselt registreerinud langustrendi –, samas kui USA poliitikat positiivselt hindavate inimeste osakaal on augustiga võrreldes veidi vähenenud, selgub Kiievi Rahvusvahelise Sotsioloogiainstituudi (KIIS) uuringust. Uuringu kohaselt on suurenenud nende ukrainlaste arv, kes usuvad, et Euroopa ja USA on sõjast väsinud. 2025. aasta sügise seisuga on sotsioloogid esmakordselt registreerinud langustrendi, kuna vähem inimesi peab Euroopat usaldusväärseks liitlaseks – 63%-lt augusti alguses 58%-le oktoobri alguses. Samal ajal on nende osakaal, kes usuvad, et Euroopa toetus nõrgeneb ja Euroopa avaldab Ukrainale survet venemaale järeleandmisi teha, suurenenud 27%-lt 36%-le.
USA senat otsustas peatada uue venemaa-vastase sanktsioonide seaduseelnõu arutamise kuni president Donald Trumpi kohtumiseni putiniga, teatas vabariiklaste enamusjuht John Thune Bloombergi andmetel. Ta ütles, et otsus meetme hääletusele panemise kohta tehakse pärast tippkohtumist. „Vähemalt praegu peatame protsessi,” ütles ta, märkides, et senaatorid on „alati püüdnud Valge Majaga kooskõlas töötada”.
Ajakirjanik: „Te ütlesite, et Ukraina võib sõja võita ja territooriumi tagasi nõuda.” Trump: „Nad võivad ikka veel võita. Ma ütlesin, et nad võivad võita ükskõik mida. Sõda on väga kummaline asi. Ma ei usu, et nad võidavad.”
Kanada kaalub 88 Ameerika hävitaja F-35A ostmise olulist vähendamist, asendades need hoopis Rootsi hävitajatega Gripen E/F.
Poola president Nawrocki toetab otsust mitte välja anda ukrainlast Saksamaale Nord Streami juhtumis. „Ma nõustun, et ta ei pruugi saada Saksamaa poolelt õiglast kohtuprotsessi, kuna Nord Stream 2 oli projekt, mille eesmärk oli teenida kasumit Saksa riigile. See on kokkulepe riigi, mis toetas agressorit gaasi ostmisega, ja agressorriigi vahel. Ukraina kodanikku ei saa sellise tegevuse eest karistada ajal, mil putin tema riiki laastab.”
Politico: Esmaspäeval blokeerisid demokraadist senaatorid üheteistkümnendat korda vabariiklaste toetatud ajutise valitsuse rahastamise seaduseelnõu, jätkates valitsuse sulgemist, mis on halvanud föderaalagentuurid. Esmaspäeva õhtul toimunud hääletusel hääletasid senaatorid Esindajatekoja poolt heakskiidetud seaduseelnõu poolt häältega 50-43, mis oleks rahastanud valitsust kuni 21. novembrini. Vastuvõtmiseks oli vaja 60 häält, seega blokeeris demokraatlik opositsioon meetme taas.
Vabariiklasest partei juhtkond ja Valge Maja väljendasid lootust, et sulgemine võib peagi lõppeda, eriti pärast laupäeval, 18. oktoobril toimunud üleriigilisi „Kuningateta” meeleavaldusi. Demokraadid on aga korduvalt eitanud, et nende seisukoht sulgemise osas on seotud protestidega, ja kompromissi märke pole veel näha. Samuti plaanivad vabariiklased selle nädala lõpus hääletada seaduseelnõu üle, mis lubaks mõnele föderaaltöötajale ja sõjaväelasele sulgemise ajal palka maksta. Demokraadid peaksid seaduseelnõu blokeerima, kartes, et see annaks president Donald Trumpile ja Valge Maja haldus- ja eelarvebüroo direktorile Russell Vaughtile õiguse maksta valikuliselt ainult lojaalsetele töötajatele palka, samal ajal kui kõik teised palgata puhkusele saadetakse.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
