Sõja ülevaade: 1335. päev – jõgedest saadakse liiga lihtsalt üle
Avaldatud: 20 oktoober, 2025
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 20. oktoober 2025:
no saadakse jõgedest liialt lihtsalt üle.
1. Sadu.
2. Uusi tabamusi lisaks ei tulnud.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: muutusteta.
9. Lõunarinne: idalõik kipub üha enam lagunema ja ei aita ka jõgi kaitset tugevdada.
10. Herson: muutusteta.
11. Zelenski ütles, et Ukraina ei anna venemaale putiniga sõlmitud tehingu nimel midagi ära.
12. Rootsi kaitseminister kutsus Euroopat üles minema „sõjarežiimi” ja karmistama venemaa-vastaseid sanktsioone.
13. vene häkkerid varastasid Briti sõjaväebaaside salastatud infot.
168 vene poole rünnakut ning isikkoosseisu kaotused lasevad arvata, et rünnakus osalevate gruppide suurus enamusel juhtudel tugevalt langes. Jätkuvalt oli tihe ründetegevus Kostjantõnivka, Mõrnohrad ja Pokrovski lõigus ning lõunarinde idalõigus. Mujal tuntav rünnakute arvu langus, mis arvatavalt reorgiga seotud. Üle poole rünnkutest (90) ikka Ukraina tööstuslinnade komplekti ümber. Soomus ei kasutatud. Pommitamises muutusi polnud ja kuidagi liialt optimistlikuks on läinud vene blogijate rõõmusõnumid just lõunarinde idalõigus…
1. Dnipropetrovski oblastis puhkesid 20. oktoobri öösel venemaa droonirünnaku tagajärjel tulekahjud viiekorruselises elamus ja kauplustes.
vene väed on taas rünnanud Tšernihivi oblasti energiainfrastruktuuri, seekord Nižõni rajoonis. AS Chernihivoblenergo: „Vaenlane jätkab ulatuslikku rünnakut meie piirkonna energiasüsteemile. Meil on järjekordne tabamus Nižõni rajoonis asuvale elektrijaamale ja 2700 klienti on elektrita.” Ettevõte märkis, et rajatise kahjustused on väga ulatuslikud. Elektritöötajad on eilsest õhtust alates intensiivselt töötanud, et õnnetuse tagajärgi kõrvaldada ja klientidele elektrivarustus võimalikult kiiresti taastada.
Mitmed rongid hilinevad venemaa okupantide tekitatud raudteeinfrastruktuuri kahjustuste tõttu Sumõ liinil.
2. Kasahstani energeetikaministeeriumi teatel on Ukraina droonide poolt 19. oktoobril kahjustatud Orenburgi gaasitöötlemistehas peatanud tooraine vastuvõtmise Kasahstani Karatšaganaki maardlast. Ministeerium selgitas, et sai Gazpromilt teate, mis kuulutas välja hädaolukorra droonirünnaku tõttu. venemaa pool ei andnud aga teavet kahju olemuse ega tehase tegevuse taastamise ajakava kohta.
Ukraina löögid rafineerimistehastele häirisid venemaa kütuseturgu, kusjuures ISW andmetel koges üle 70% autojuhtidest kütusepuudust. Sõjauuringute Instituut märgib, et venemaa bensiinijaamad müüvad üha enam madala kvaliteediga kütust, mis omakorda viib mootoririketeni. Finantsplatvormi WEBBANKIR uuring näitas, et 56% autojuhtidest peab kütusehindade tõusu märkimisväärseks, samas kui veel 19% on kogenud bensiinijaamades kütusepuudust. Vastajad märkisid ka, et nad on sunnitud oma sõiduharjumusi muutma ja iga liitrit säästma.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: muutusteta.
9. Lõunarinne: vene pool ületas mitmes kohas korraga Jantšuri jõe ja vallutasid Poltavka asula ja jätkavad selles suunas suhteliselt vastupanuta liikumist. Hulyaipole varustamine katkeb selle tempo juures peagi. No ei saada isegi jõgede liinidel vene poolt pidama.
10. Herson: muutusteta.
11. Ukraina ei loovuta oma territooriume sõja lõpetamiseks venemaaga ning jätkab koostöö tugevdamist rahvusvaheliste partneritega kaitse- ja energeetikasektoris, teatas president Volodõmõr Zelenski. „Me ei anna agressorile midagi ega unusta midagi. Me näeme selgelt, et venemaa on pikaajaline oht. Seetõttu vajame Euroopas pikaajalist koostööd ja käegakatsutavaid tulemusi,” ütles ta.
Zelenski sõnul teeb Kiiev oma läänepartneritega koostööd PURL-i (prioriteetsete vajaduste nimekiri) programmi laiendamiseks ja Ameerika relvade ostude suurendamiseks. See hõlmab õhutõrjesüsteeme ja pikamaarelvi. Samuti valmistatakse ette uusi lepinguid Ukraina kaitsetehnoloogiate ja energiatoetuse kohta.
Zelenski lisas, et suhtleb aktiivselt Euroopa juhtidega, et kujundada ühtne seisukoht putinile avaldatava surve suurendamise kohta. Ta teatas ka, et peagi toimub „tahte koalitsiooni” kohtumine, mille eesmärk on tagada Ukraina julgeolekugarantiid pärast sõda. Lisaks ründavad Ukraina relvajõud venemaa kütuse- ja energiarajatisi praktiliselt iga päev, et tuua Moskva reaalsusesse tagasi ning valmistavad ette teatud samme rindel, lisas ta.
Varem ütlesid allikad Washington Postile, et putin nõudis telefonikõnes oma Ameerika kolleegi Donald Trumpiga, et Ukraina loovutaks Donetski oblasti vastutasuks järeleandmiste eest Zaporižja ja Hersoni oblastite osas. Pärast mõlema juhiga rääkimist kutsus Valge Maja juht osapooli üles peatuma seal, kus nad on ja kuulutama end võitjateks, sõlmides rahulepingu.
Zelenski toetas Trumpi üleskutset relvarahule rindel, et alustada läbirääkimisi sõja lõpliku lõpetamise üle. Ta rõhutas, et Ukraina ei ole kunagi otsinud konflikti, otsinud rahuvõimalusi ning on korduvalt teinud ettepaneku lõpetada rünnakud õhus, maal ja merel.
Intervjuus NBC Newsile väljendas Zelenski ka oma valmisolekut kohtuda putiniga Ungaris; putin peaks aõitma Budapesti, et Trumpiga läbirääkimisi pidada. „Kui me tõesti tahame saavutada õiglast ja kestvat rahu, vajame selle tragöödia mõlemat poolt. Kuidas saavad olla mingeid kokkuleppeid ilma meieta ja meie kohta?” märkis Ukraina juht, lisades, et ta oli seda Trumpile ka väljendanud.
12. Rootsi kaitseminister Poul Jonsson ütles intervjuus RND-le, et Euroopa peab olema valmis võimalikuks sõjaks venemaaga nii moraalselt kui ka tehniliselt. „Vaja on mentaliteedi muutust: me peame minema sõjarežiimi, et otsustavalt ohtu heidutada, kaitsta ja rahu säilitada. venemaa paneb pidevalt proovile meie ühtsuse ja otsusekindluse. Kuid putin ei saavuta edu. Praegune julgeolekuolukord on meie valvsust suurendanud,” ütles Jonsson. Tema sõnul toetab seda kurssi 90% Rootsi elanikkonnast, kes pooldavad kaitsekulutuste suurendamist ning soovivad säilitada või laiendada abi Ukrainale. „Meie lähedus venemaale on meile õpetanud ühte asja: rahu ei ole kingitus; rahu on midagi, mida peame iga päev kaitsma,” märkis Jonsson.
Seetõttu kutsus ta Euroopa liitlasi üles suurendama sõjalisi varusid Ukrainale ja karmistama venemaa-vastaseid sanktsioone. Jonssoni sõnul peaks esimeseks prioriteediks olema kremli energiasektori ja varilaevastiku piirangute karmistamine ning venemaa külmutatud varade kasutamine Ukraina kaitsesse investeerimiseks. „Alles siis saab putin aru, et see sõda ohustab tema enda võimu ja seda ei saa võita,” rõhutas minister. Ta lisas, et venemaa ei ole võimeline lahinguväljal edu saavutama: viimase aasta jooksul on enam kui 300 000 tema sõdurit tapetud või haavatud, et vallutada vähem kui 0,5% Ukraina territooriumist.
Jonsson kutsus liitlasi üles ka vastutama, kui venemaa hävitajad või droonid tungivad NATO territooriumile. „Me oleme kaitseliit, see on tõsi, ja meie meetmed on läbimõeldud ja proportsionaalsed, kuid me reageerime alati. venemaa peab teadma, et kui tema sõjalaev või hävitaja tungib meie õhuruumi või vetesse, oleme sunnitud selle välja saatma ja kui asjaolud seda nõuavad, isegi alla tulistama,” märkis minister.
Septembris teatas Jonsson, et Rootsi kaitseb oma piire ja kasutab vajadusel oma relvajõude. Täpsemalt öeldes lubati sõjaväelastel kasutada relvi riigi õhuruumi tungivate objektide vastu, olenemata eelnevast hoiatusest.
13. Mail on Sunday: Suurbritannia kaitseministeerium uurib võimalikku küberrünnakut, mille käigus vene häkkerid varastasid sadu konfidentsiaalseid sõjalisi dokumente ja avaldasid need pimeveebis. Briti väljaande andmetel said ründajad juurdepääsu kaitseministeeriumi alltöövõtja Dodd Groupi failihoidlale, mis pakub sõjaväerajatistele hooldusteenuseid.
Varastatud failid sisaldavad väidetavalt üksikasjalikku teavet kaheksa sõjaväebaasi – nii Briti õhuväe kui ka mereväe – kohta, samuti kaitseministeeriumi töötajate nimesid ja e-posti aadresse. Väidetavalt häkitud saitide hulgas on RAF Lakenheath Suffolki krahvkonnas, mis on USA F-35 hävitajate koduks.
Kaitseministeeriumi pressiesindaja on andnud teavet uurimise kohta. „Uurime aktiivselt väiteid, et pimeveebis on avaldatud kaitseministeeriumiga seotud teavet. Salastatud operatiivteabe kaitsmiseks ei kommenteeri me üksikasju,” sõnas ta. Uurimine on pooleli ning kübereksperdid hindavad lekke ulatust ja võimalikke ohte riigi julgeolekule.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
