Sõja ülevaade: 1334. päev – olukord Ukraina rindelinnades halveneb
Avaldatud: 19 oktoober, 2025
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 19. oktoober 2025:
olukord Mõrnohradis ja Pokrovskis halveneb.
1. Sadu.
2. Jälle vähemalt ühte naftatehast tabati.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: muutusega.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. putin rõhutas Trumpi kõnes taas, et täielik kontroll Donetski oblasti üle on igasuguse kokkuleppe võtmeks, vihjates samal ajal võimalikele kompromissidele Zaporižja ja Hersoni oblastite osas, vahendab WP.
12. venemaa jätkab Ukraina väljaõppekeskuste ründamist – ja Ukrainal pole vastust.
13. Lühiuudised
Ukraina kindralstaap teatas eile ööpäeva jooksul 223 rünnakust, aga neid kokku lüües sain vaid 118. Eip oska anomaaliat seletada. vene poole kaotuste arv laseb aimata, et suurema isikkoosseisuga üksusi osaleb rünnakutes rohkem. Soomust jälle mitte. Kaela sadas rindel kõike keskmisest rohkem…
Olukord Mõrnohrad-Pokrovsk ümber üha halveneb. Emmalt-kummalt suunalt ümber nende linnade edenemine (kaovad ära Ukraina omade logistikaahelad) võib päris kiirelt tuua vajaduse jätta maha mõlemad linnad ja see suur kaotus nii sõjaliselt kui poliitiliselt. Ukrainal on siin suunal vaja positiivset muutust, sest vene poole isu kasvab kiiresti ja hakkab veelgi rohkem ressurssi hoolimatult rünnakutele saatama saavutamaks lõpuks kuskil läbimurre.
Päris tugevalt ehmatas vene liugpommide kasvanud lennuulatus 130 km kaugusele. Vihma järgmine nädal eriti seal kandis ei luba ja miinust ka eriti pole, sestap maastiku läbitavuse halvenemist veel ei tule. Lehti puudel jääb üha vähemaks nagu meilgi ning väga kirju mets ilma termokaamerata halvendab sihtmärkide leidmist.
1. 19. oktoobri öösel ründas vaenlane 62 drooni, millest umbes 40 olid Shahedid. Õhuväe andmetel tulistati alla või summutati 40 sihtmärki, millele registreeriti üle kahekümne tabamuse. Seitsmes asukohas registreeriti 19 rünnaku drooni tabamusi.
Dnipropetrovski oblastis toimunud vaenlase droonirünnakute tagajärjel sai Sõnelnõki rajooni Šahtarski kogukonnas vigastada kümme inimest. Lisaks süttisid kolme kõrghoone korterid. Meževka kogukonnas süttis ka eramu. Nikolajevskis sai kahjustada infrastruktuur.
vene väed ründasid Harkivi oblastis asuvat Lozovaja linna esimest korda juhitava õhupommiga, kasutades juhitava õhupommi uut modifikatsiooni, mis kattis umbes 130 km pikkuse vahemaa. Vigastada sai viis inimest.
18. oktoobril tapsid vene väed Donetski oblastis kaks inimest – Staroraiskes ja Kostantõnivkas. Oblastis sai haavata veel kolm inimest – kaks Staroraiskes ja üks Družkivkas.
Samal perioodil sai venemaa agressiooni tõttu Hersoni oblastis vigastada viis elanikku. Võimude teatel võtsid vene väed sihikule kriitilise ja sotsiaalse infrastruktuuri, sealhulgas piirkonna asustatud elamurajoonid, kahjustades kahte kortermaja ja 15 eramut.
2. Täna hommikul ründas Ukraina venemaa Novokuibõševski rafineerimistehast Samaaras, mis on üks Rosnefti võtmetehastest ja töötleb aastas 8,8 miljonit tonni toornafta, mis moodustab umbes 3% venemaa kogu rafineerimisvõimsusest. Tehas asub Ukraina piirist umbes 1000 km kaugusel ja on varemgi rünnakutes sihtmärgiks olnud.
Orenburgist pärit teadete kohaselt toimus kohaliku gaasitöötlemistehase lähedal plahvatus. Ametlikku kinnitust pole veel, kuid kohalikud kanalid viitavad võimalikule mehitamata õhusõiduki rünnakule.
Atesh korraldas Brjanski oblastis olulise sidesõlme vastu sabotaaži, kahjutuks tehes torni, mis koordineeris venemaa vägede ja piirivalveüksuste tegevust. Rünnaku käigus väidetavalt häiriti juhtimiskeskuste, sealhulgas piirivalveüksuste, 84. insenerilennuvälja pataljoni ja Rosgvardia rügemendi tööd.
Ukraina droonid ründasid viimase nädala jooksul venemaal nelja suurt 500–750 kV alajaama, mis edastavad elektrit jaamadest keskpiirkondadesse, sealhulgas Moskvasse, vähendades võimsust ja suurendades elektrikatkestuste ohtu.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta, seni on selguseta, kas vene poole eesmine possa Kostantõnivka serval on alles…
8. Donetsk: Mõrnohradile saadi lähemale põhjaküljelt, samm edasi 500 m ja linna kaitsmine läheb üha keerulisemaks
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. putin nõudis sel nädalal USA presidendi Donald Trumpiga peetud telefonikõnes Ukrainalt Donetski oblasti täieliku kontrolli venemaale loovutamist sõja lõpetamise tingimusena, teatas Washington Post (WP) 18. oktoobril kahele USA kõrgele ametnikule viidates. Aruande kohaselt andis putin mõista, et on valmis loovutama osa venemaa vägede poolt osaliselt okupeeritud Zaporižja ja Hersoni oblasti piirkondadest vastutasuks Donetski täieliku kontrolli eest.
Mõned Valge Maja ametnikud kirjeldasid ettepanekut kui edusammu, samas kui üks Euroopa kõrge diplomaat hoiatas, et Ukraina vaatab ettepanekut tõenäoliselt hoopis teises valguses. „See on nagu neile oma jala müümine mitte millegi eest,” ütles diplomaat.
Trump ei ole kremli nõudmisele avalikult vastanud, kuid pärast kohtumist Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga Valges Majas kutsus ta mõlemat poolt üles tapmine lõpetama ja kokkuleppele jõudma. See areng tähistab muutust putini varasemast seisukohast aprillis, mil ta lükkas tagasi USA ettepaneku külmutada sõjategevus praegustel rindejoontel ja nõudis selle asemel, et iga rahuleping peab andma venemaale täieliku kontrolli Krimmi ja nelja osaliselt okupeeritud piirkonna üle: Donetski, Luhanski, Zaporižja ja Hersoni.
putin ja Trump peaksid jätkama arutelusid kavandatud tippkohtumisel Ungaris, mis peaks toimuma lähikuudel. Ungari välisminister Peter Szijjártó ütles 17. oktoobril, et ta on rääkinud Rubio ja oma venemaa kolleegi sergei lavroviga, lisades, et ettevalmistused USA-venemaa tippkohtumiseks on käimas.
Njah, kreml viitas, et suur osa kõneluse ajast räägiti Siberi-Alaska tunnelist… aga vaherahust, eip kreml seda pidama hakka, sest tegelikud eesmärgid saavutamata ning leiab miljon põhjust, miks sõda uuesti alustada…
12. Sel nädalal Ukraina väljaõppeväljakule toime pandud venemaa raketirünnak – viimane surmavate rünnakute reas väljaõppekeskustele üle kogu riigi – on suurendanud tähelepanu ja tekitanud kriitikat Ukraina sõjaväe juhtkonna võime kohta kaitsta värvatuid. Väljaõppekeskustes, eriti rindejoone või piiri lähedal asuvates, puudub sageli korralik õhukaitse, mistõttu ei suudeta värvatuid korduvate venemaa rünnakute eest kaitsta.
Kuigi Ukraina sõjavägi väidab, et hindab pärast iga rünnakut oma ohutusprotokolle ümber, väidavad Kyiv Independentiga rääkinud ülemad ja endised instruktorid, et juhtkonda juurdunud nõukogude stiilis kultuur on takistanud selle võimet võtta vastutust inimohvrite eest, mida oleks saanud vältida.
Ukraina maaväe teatel tabas venemaa raketirünnak 16. oktoobri hommikul avalikustamata väljaõppeväljakut, mille tagajärjel hukkusid inimesed. Võimud ei avaldanud inimohvrite arvu, kuid avaldasid kaastunnet hukkunute perekondadele.
Oktoobrirünnak järgneb teisele venemaa rünnakule, mis tabas septembris Põhja-Tšernihivi oblastis asuvat väljaõppeväljakut, mille tagajärjel hukkusid ka inimesed. Juulis tappis venemaa raketirünnak Kropõvnõtskõi linna treeningväljakul vähemalt tosin Ukraina eest võitlevat välisvabatahtlikku, teatas New York Times, viidates rünnakut pealt näinud sõduritele. Surmavaim rünnak pärast täiemahulise sissetungi algust toimus 2022. aasta märtsis, kui venemaa raketirünnak tabas ühte Ukraina peamist treeningkeskust Lvivi oblastis läänes ja tappis üle 60 inimese.
„Treeningkeskused on sõjaväerajatised, mida peaksid kaitsma õhutõrjejõud,” ütles Ukraina Azovi brigaadi endine staabiülem kolonelleitnant Bohdan Krotevitš väljaandele Kyiv Independent. „Nii peaks süsteem toimima, aga Ukraina relvajõududes pole hetkel üldse mingit süsteemi,” ütles Kyiv Independentile Krotevitš, kellest on saanud üks armee juhtkonna häälekamaid kriitikuid, süüdistades seda halvas juhtimises ja hooletuses. Krotevitš soovitas küsitleda ülemjuhatajat Oleksandr Sõrskit, kes tema arvates on otseselt vastutav süsteemi ülesehitamise ning selle olemasolu ja tõhususe kontrollimise eest.
Peastaap teatas Kyiv Independentile saadetud avalduses, et personali ohutus ja tervis, eriti pideva venemaa rünnakute ohu korral, on juhtkonna prioriteetne tähelepanu. Asutus rõhutas, et uurib ja analüüsib põhjalikult raketirünnakute põhjus-tagajärg seoseid väljaõppekohtadel. „Minu tingimusteta nõudmine on tagada ja parandada sõjaväelaste ohutust,” ütles Sõrski juulis Facebooki postituses.
Valitseva Rahva Teenri partei rahvasaadik Ruslan Gorbenko, kes käib regulaarselt sõjast räsitud idaosas ja hoiab ühendust sõjaväega leiab, et kogu väljaõpe peaks toimuma vähemalt 300 kilomeetri kaugusel rindejoonest, sealhulgas täienduskursused lähetatud üksustele. Ta ütles, et Ukraina kasutab endiselt väljaõppekeskusi venemaa piiri lähedal või rinde lähedal, hoolimata ohust, sest mitte igal sõjaväeüksusel pole tagalas alalist baasi.
Teised nõuavad tugevdatud rajatiste ehitamist. »Minu arvates on vaja strateegilist programmi maa-aluse infrastruktuuri ehitamiseks,” ütles asekomandör Kõrõlo Berkal, kes juhib 3. armeekorpuse (endine 3. rünnakbrigaad) väljaõpet. „Üldiselt peame muutma oma lähenemist ettevalmistusele Ukraina sõjavägi tugineb suures osas Nõukogude Liidust pärit aastakümneid vanadele polügoonidele, kuid uute ehitamine nõuaks aega ja märkimisväärseid rahalisi ressursse,” sõnas ta.
Raketid lendavad „vähem kui minutiga”. Endine väljaõppekeskuse instruktor Oleksandr, kes palus oma täisnime mitte avaldada, kuna kardetakse tagajärgi tema praeguse rolli mõjutamiseks sõjaväes, tunnistas, et maavägi on võtnud ettevaatusabinõusid, varjates väljaõppekohti ja tühistades sõdurite kogunemisi, näiteks autasustamistseremooniaid.
Tema arvates saab Moskva, kuna venemaa luuredroonid lendavad regulaarselt, hõlpsasti kindlaks teha, kus uusi sõdureid välja õpetatakse. See sunnib tema sõnul Ukraina sõjaväge kohanema, hajutades värvatuid laiali, et minimeerida kaotusi, ja varjates keskusi nii, et venemaa droonid ei saaks kergesti tuvastada, kus sõdurid on kogunenud.
Nõukogude ajast päritud distsipliin on Ukraina armee jaoks „kohutav õnnetus”, mis mõjutab selle võimet analüüsida ja õppida vigadest, sealhulgas väljaõppekeskustes.
Oleksandr ütles, et venemaa piiri lähedal asuvas väljaõppekeskuses, kus ta töötas kuni juunini, toimus igal nädalal venemaa raketi- või droonirünnak. Kuigi tema väljaõppekeskuses oli droonitõrjerühm, mis ei suutnud sõdureid saabuvate ballistiliste või Kalibri tiibrakettide eest kaitsta, polnud juuni seisuga värvatute ega instruktorite seas kunagi kaotusi olnud, lisas ta. „Meie jaoks tabab see (rakett) vähem kui minutiga,” ütles ta, rõhutades, kui kiiresti ballistilised raketid võivad tema endist harjutusväljakut enne igasugust hoiatust tabada.
Väljaõppekeskuses, kus Oleksandr töötas ja mida Kyiv Independent 2024. aasta oktoobris külastas, ütles ta, et instruktorid peatasid väljaõppe, kui vene luuredroonid lendasid, kuna nad otsisid potentsiaalseid sihtmärke.
Oleksandr ütles, et rakendati ka muid ohutusmeetmeid, näiteks harjutati varjenditesse sukeldumist täisvarustuses nii kiiresti kui võimalik ja ehitati kaevikuid, et šrapnellid ei oleks tabamuse korral nii surmavad. Värvatud peavad mõnikord terve öö varjendites istuma, oodates õhuhäire tühistamist.
Sellegipoolest ütleb ta, et uued värvatud on endiselt haavatavad, kuna neil sageli puudub kogemus saabuvate rakettide ja droonide helide eristamiseks, mistõttu nad ei tea alati, millal varjuda. See võib olla eriti problemaatiline olukorras, kus õhurünnakuhoiatust ei ole, eriti rakettide või droonide stardikohtade lähedal asuvatel treeningväljakutel.
Lõppkokkuvõttes usub Oleksandr, et Ukraina peaks endiselt kasutama nõukogudeaegseid treeningrajatisi, isegi neid, mis asuvad piiri või rinde lähedal, sest see on praktilisem kui täiesti uute ehitamine.
Ennetavad meetmed
Sõltumata ennetavatest meetmetest võivad ohvrid sõjas olla vältimatud, kuna venemaa otsib pidevalt võimalusi Ukraina inimjõu vähendamiseks, väidavad Kyiv Independentiga vestelnud sõjaväeeksperdid. Kuigi õhutõrje janu polügoonidel püsib, on Ukraina mainekate Lääne õhutõrjesüsteemide – näiteks USA-s toodetud Patrioti – ja nende seireseadmete nappus mõjutanud linnu kogu riigis. Kuna venemaa intensiivistab oma rünnakuid ballistiliste rakettide abil, seisavad isegi kõige kaitstumad linnad nagu Kiiev silmitsi väljakutsega.
Briti armee erukolonelleitnant Glen Grant, kes nõustas Ukraina kaitseministeeriumi vahelduva eduga aastatel 2014–2018, ütles, et sellistele intsidentidele näpuga osutamine on keerulisem, kui see kõlab. Kuigi palju sõltub polügoonide ülemate kvaliteedist, on ka piir, kui palju ohvitserid saavad värvatuid laiali чайутада, eriti kuna teatud õppused nõuavad suuremat arvu sõdureid ja instruktoreid. „Kui (vene väed) võtavad sihikule чарйутусв’лйа, on peaaegu kindlasti surmajuhtumeid,Ё ütles Grant в’лйаанделе Kyiv Independent, lisades, et see sarnaneb jalgpallimatši sihtimisega tohutu rahvahulga ees.
Ukraina erukolonel ja sõjaväeanalüütik Serhi Hrabski selgitas, et ressursside piiratuse, näiteks õhukaitse osas, on raske hinnata, kas värvatute ohutuse tagamiseks tehti „kõikЁ. Ta lisas, et Moskva sihtmärkideks on nii suuremad баасlaagrid rindejoonest kaugel, näiteks Lvivi ja Rivne oblastis läänes, kui ka väiksemad чарйутусväljakud, mis kuuluvad üksikutele brigaadidele.
Hrabski ütles ka, et praegu rindel võitlevatel üksustel võib olla raskusi ressursside eraldamisega oma tagala treeningväljakule, mis muudab nad haavatavamaks märkamatult lendavate vene luuredroonide suhtes.
Endine Azovi ülem Kroteviтѕ ütles, et paljud brigaadid vajavad rinde lähedal asuvaid treeningvälju, et ette valmistada halvasti väljaõppinud uusi vägesid lähetuse ajal „igal moelЁ. „Ainult ülemate süüdistamine personali surma ja vigastuste eest on vale, eriti kuna ülemad viibivad ka (nendes väljaõppekeskustes) ise,Ё ütles Hrabski в’лйаанделе Kyiv Independent.
Kuigi individuaalsete värvatute distsipliin mängib rolli, on kohaliku mõttekoja Ukraina Julgeoleku- ja Koostöökeskus kaasasutaja ja esimehe Serhi Kuzani sõnul esmajoones iga väljaõppekeskuse juhtkonna ülesanne rakendada ja järgida sõjaväe kehtestatud ohutusprotokolle.
„Küsimus on selles, kas (Ukraina sõjaväe juhtkond) teeb kõik endast oleneva?Ё ütles Grant, viidates sellistele meetmetele nagu piisava hulga kaevikute kaevamine, õigeaegse hoiatussüsteemi olemasolu ja varjenditesse mineku õppuste korraldamine. „Ja millal peame leppima sellega, et kui me paneme sõdurid väljaõppeks kokku, on nad õigustatud sihtmärgiks?Ё
„Kriitilise mõtlemise peamine probleem väljaõppekeskustes, sealhulgas ohutusmeetmete osas, on kriitilise mõtlemise täielik puudumineЁ, ütles Grant. Ta lisas, et võiks rakendada uusi ideid, näiteks õppuste korraldamine ilma lasketiiruta ja rutiini regulaarne muutmine, et venemaal oleks raskem teada, kuhu sihtida. „Kui suurendada venemaa probleemi 50% võrra, vähendatakse kaotusi 50% võrra,Ё ütles Grant.
Hrabski nõustus, et nõukogude ajast päritud distsipliin on Ukraina armee jaoks „kohutav õnnetusЁ, mis mõjutab selle võimet analüüsida ja vigadest õppida, sealhulgas väljaõppekeskustes. Paljudel ülematel pole ka ulatuslikke kogemusi pidevate õhuohtudega toimetulekul, eriti kuna õpikutes selle kohta lugemine vaevalt tegelikkust peegeldab, lisas ta.
Oleksandr ja teine endine instruktor Dmõtro süüdistasid väljaõppekeskuste peamise puudusena nõukogude mentaliteeti, mis nende arvates takistab juhtkonnal isiklikku vastutust võtmast ja analüüsimast, kuidas vigu parandada. Dmõtro töötas terve 2023. aasta väljaõppeväljakul, enne kui ta enda sõnul taipas, et tal võib olla suurem mõju mujal, selle asemel, et olla osa süsteemist, mis tema arvates värvatuid halvasti ette valmistab. „Küsimus on ka selles, kas juhtkond teeb midagi (venemaa rünnakute põhjustatud kaotuste) vastu,Ё ütles ta, rõhutades, et palju sõltub iga väljaõppekeskuse juhtkonna võimest vastutust võtta. „Kahjuks oleme selles osas ikka veel Nõukogude Liidus,Ё ütles ta.
Ükskõik kui surmavad venemaa rünnakud väljaõppekeskustele ka poleks, väitis Dmõtro, et halva väljaõppe tõttu kaotatud inimelude hind on palju suurem, kuna Ukraina kiirustab rindel lünki täitma. Tema kogemuse kohaselt puuduvad uutel sõduritel sageli instruktorid, kellel on lahingukogemus ja вастав väljaõpe tänapäeva lahinguväljal, mistõttu on suurem tõenäosus, et nad langevad pärast баасlaagrit ohvriteks.
13. Lühiuudised
Austria on loobunud oma vastuväidetest ja nõustunud toetama EL/i 19. sanktsioonide paketti venemaa vastu. Viin oli varem nõudnud Venemaa külmutatud varade osalist vabastamist, et kompenseerida Raiffeisen Bankile Moskva määratud trahvid, kuid teised liikmesriigid lükkasid selle tagasi. Uus pakett sisaldab energia- ja finantspiiranguid, sealhulgas venemaa veeldatud maagaasi (LNG) impordikeeldu alates 2027. aasta jaanuarist.
Ukraina ehitab energiaobjektide ümber kindlustusi, mis peavad vastu 15 samasse kohta tabava 90-kilogrammise lõhkepeaga Šahedi rünnakutele, ütles asepeaminister Kuleba. Valitsus lõi ehituse kiirendamiseks koordinatsiooni peakorteri.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
