Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 18. oktoober 2025:

eilne päev oli rindel viimase aja halvimaid Ukraina omadele.

1. Sajab.

2. Täna öiste droonide löökide tulemusi Krimmis ja venemaal loo kirjutamise ajal ei teadnud.

3. Kursk: muutusteta.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: Kupjanski linnas vene poole edenemine jätkus.

6. Siversk: muutusteta.

7. Bahmut: veel üks uus possa üle Siverski Donetsi-Donbass kanali saadi.

8. Donetsk: tundub, et pool Pokrovskit võib olla juba vene poole osalise kontrolli all.

9. Lõunarinne: 7 km vene poole hüpe edasi.

10. Herson: muutusteta.

11. Pärast kohtumist Trumpiga helistas Zelenski Euroopa juhtidele ja keeldus Tomahawki tarnete kohta kommentaare andmast.

12. venemaa Raudtee käivitab kaubaveo kokkuvarisemise ja eelarveprobleemide tõttu koondamislaine.

13. Esimene venemaa piirkond on eelarve puudujäägi tõttu kärpinud rasedatele koolitüdrukutele makstavaid makseid.

14. venemaa valitsus teatas pärast kaotusi Ukrainas tööle saadaolevate venelaste arvu järsust vähenemisest.

15. Lühiuudised

venemaa relvajõudude 60. motoriseeritud laskurbrigaadi sõdur võttis poes pantvange, ähvardades neid granaadiga. Ta väitis videos, et kogu tema kompanii hukkus raske lahingutegevuse käigus ja Vanka ise sai haavata ning et ta saadetakse tagasi lahingusse. Ta keeldus käsku täitmast, mispeale komandör ähvardas ta puu külge siduda ja Ukraina droonile ohverdada või ta ise maha lasta. Seejärel lahkus Vanka positsioonilt, võttes kaasa granaadi, ja postitas internetti video, milles nõudis enda üleandmist sõjaväeprokuratuurile edasiseks uurimiseks. Njah, see kirjeldab päris hästi olukorda paljudes väeosades rindel. Lisandub ka videosid, kus soomukite luugid on enne rünnakut kinni keevitatud, et juhid masinast rünnaku käigus välja ei saaks jne.

vene poole kaotuste arv laseb aimata, et rünnakute tugevus eile taastus peale üleeilset langust ja kahjuks hakkas see tooma tulemusi mitmes lõigus ja mõni oli neist liialt palju murelikuks tegev, aga sellest all lõikude kaupa. Vaid 126 rünnakut näitab, et mitmetes lõikudes hakati jälle kasutama suuremaid jalaväeüksusi. Suuremast kui rühm pole hetkel lugenud. Intensiivsemad suunad ikka samad ning soomust näpu otsaga rünnakutel toimetas.

Järjest enam näeb vene poole edenemiste järgi, et Ukraina omasid vaevab esmalt inimressursi puudus ning Zelenski eilne kommentaar võimalikkusest teha vaherahu hetke seisu järgi rindel võib seda kinnitada. Jah, vahel on suutnud Ukraina omad üllatada, aga kas ka sel korral… no ei oska arvata.

Kaudtule üksuste ja muu logistikaelemendi tabamine oli eile ok ja võimalik, et on jälle enam aktiviseerutud kuni 20 km kaugusel Ukraina possadest ning väga tugeva surve jätkumist see näitab. Kahjuks on väga kõrge ikka liugpommide heitmine (268) ja kamikaze droonide arv tagasi üle 6 tuhande, vaid kaudtuld suudab Ukraina hoida nõks alla keskmise.

1. venelased sooritasid eile õhtul Harkivi oblastis asuvale Tšugujevile üle 10 droonirünnaku, mis katkestas elektri peaaegu kõigis linnaosades.

2. Sterlitamakis asuvas Avangardi tehases, mis toodab laskemoona ja lõhkeaineid, toimus plahvatus, teatas linnapea kantselei. Tehase tegevjuht Dmitri Loginov selgitas, et põhjuseks oli õnnetus lämmastikuüksuses. Telegrami kanali 112 andmetel, mis on tihedalt seotud julgeolekujõududega, toimus plahvatus ajal, mil kuus töötajat töökojas töötasid. Kolm neist päästeti rusudest ja viidi haiglasse ning teiste otsingud jätkuvad. Baškortostani kuberner Radi Habirov tunnistas ohvrite olemasolu, kuid ei täpsustanud nende arvu. Avangardi tehas on osa Rosteci riiklikust korporatsioonist ja tegutseb kaitselepingute alusel. Muuhulgas toodab see komponente raketisüsteemidele ja utiliseerib laskemoona. 7. oktoobril hukkus tehases spetsiaalse tootega seotud tulekahjus 47-aastane operaator. 2024. aasta augustis plahvatas torujuhtme demonteerimise ajal gaasi ja õhu segu, tappes kolm alltöövõtja töötajat.

Krimmis Hvardiiske naftahoidlas lõõmas eile päeval endiselt tulekahju. vene päästemeeskonnad üritavad leekide levikut peatada, jahutades põlevaid mahuteid veega. Teine mahuti on juba põlema süttinud.

Madala eraldusvõimega satelliidipildid naftahoidlast okupeeritud Krimmis Feodossijas näitavad Ukraina droonirünnakute tagajärjel tekkinud märkimisväärset kahju. Hävinud on vähemalt kaheksa mahutit, võimalik, et rohkem.

venemaa kaotas üleeile õhtul okupeeritud Krimmi kohal lennuki Su-30SM. Lennuk kukkus alla pärast drooni pihta raketi tulistamist, mis põhjustas pardal tulekahju. Meeskond katapulteeris end väidetavalt ohutult. Ametlikult on põhjused uurimisel, kuid isegi vene allikad vihjavad järjekordsele sõbraliku tule õnnetusele.

kremli-meelse telekanali REN TV teatel avas ajateenija Moskva oblastis sõjaväeüksuses tule kaassõdurite pihta, tappes kaks ja vigastades raskelt ühte. Üksuse numbrit pole avalikustatud ja tulistaja motiiv on teadmata.

Eile öösel ründasid droonid Vladimiri äärelinnas Energetiku alajaama Vladimirskaja. See 750 kV energiajaam on venemaa keskse elektrivõrgu kriitilise tähtsusega sõlm, mis on hädavajalik elektrienergia edastamiseks ja varustuskindluse tagamiseks kogu Vladimiri oblastis ja kaugemalgi.

vene BM-30 Smerch MLRS hävis süvarünnakus, kolmas sõja jooksul. Väga vastik elukas, laseb rakette olenevalt moonast 120-200km kaugusele. Elukas hävitati Promini lähedal Hersonis – 30 km jõest lõunas.

18. oktoobri öösel peatati samaaegselt seitsme venemaa lennujaama töö, Sotšis hilines 27 lendu. venemaa õhutõrje tõrjus väidetavalt droonirünnakut Sotšile. Töö peatati paariks tunniks: Sotši, Tunošna (Jaroslavl), Grabtsevo (Kaluga), Strigino (Nižni Novgorod), Kurumotš (Samara), Baratajevka (Uljanovsk) ja Penza lennujaamas.

3. Kursk: muutusteta.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: Kupjanski linnas sai kahjuks vene pool veelgi edasi ja olukord on läinud päris kehvaks, sest hetkel veel saab suurt maanteed pidi vedusid teostada läbi linna lõunapoolsete tänavate, aga seegi ohus ja karta on, et see võib kaasa tuua Oskili idakaldal oleva u 260 km2 suuruse sillapea kaotuse, sest suuri häid varustusteid rohkem pole ning sügisvihmade periood hakkab peatselt oluliselt halvendama kõvakatteta teede läbitavust.

Õnneks pole Lõmani suunal edenemist enam olnud, kuigi tihti proovitakse kuni rühma suuruste jalaväeüksustega edeneda.

6. Siversk: muutusteta.

7. Bahmut: kahjuks sai vene pool juba teise sillapea üle Siverski Donetsi-Donbass kanali Tšassiv Jarist põhjas ja hakkab üle pika aja see suund muret valmistama.

Eile jõudsid kaks vene soldatit esimese hooneni Kostantõnivka linna servas ja droonidega neid mitu korda tabada tüüpi, hetkel jooksvat seisu ei tea aga olukord on hakanud siingi lõigus halvenema.

8. Donetsk: jätkuvad kaadrid vene poole imbumisest Pokrovskisse ja Ukraina sõduritele suunatud varitsustest ja Ukraina droonide rünnakutest vene possadele linnas. Pool linna tundub juba olevat vene poole kontrolli all ning kui muutusi protsessides ei tule, siis linna kaotus ei pruugi kaugel olla…

9. Lõunarinne: vene pool suutis eile edeneda seitse kilomeetrit Prõvilja külasse Jantsuri jõe idakaldal. Tundub, et jõest idas läheb Ukraina kaitse üha hõredamaks ja jätkub üksuste välja tõmbamine Jantsuri jõe läänekaldale. Kuniks siit üle jõe ei saada, on mureks vaid Ukraina põhja-lõunasuunalist logistikakoridoride jäämine nii droonide kõi enamuse kaudtulevahendite mõjuulatusse ning hakkab mõjutama Huliapole linna kaitset.

10. Herson: muutusteta.

11. Ukraina president Volodõmõr Zelenski keeldus kahe juhi kohtumisel Washingtonis otseselt kommenteerimast USA presidendi Donald Trumpi vastust Ameerika Tomahawk tiibrakettide Kiievisse tarnimisele. Zelenski sõnul arutati seda küsimust üle kahe tunni kestnud kõnelustel, kusjuures Trump märkis, et ka USA vajab neid relvi. „Me arutasime loomulikult ka pikamaarakette. Me otsustasime rakette praegu avalikult mitte arutada, kuna USA ei soovi eskaleerumist,” selgitas ta, lisades, et küsimus on endiselt päevakorras. President märkis ka, et kõnelused olid produktiivsed ja et juhid arutasid laia teemaderingi, sealhulgas Ukraina õhukaitset. Pärast kohtumist Trumpiga helistas Ukraina juht ka Euroopa juhtidele, et arutada sõjalist abi ja julgeolekugarantiisid Ukrainale.

Zelenskilt küsiti ka, kas tema ja Trump on arutanud territoriaalseid järeleandmisi. Vastuseks teatas president, et kõigepealt tuleb saavutada relvarahu. „Territoriaalne küsimus on väga tundlik… ja tegelikult kõige keerulisem. Ma tean, et venemaal on teistsugune seisukoht. Nad tahavad kõik okupeerida… Meie seisukoht on, et kõigepealt vajame relvarahu,” ütles Ukraina juht. Zelenski lisas, et „praegustes oludes peame peatuma seal, kus me praegu oleme”, viidates praegusele rindejoonele. „Me võitleme suure riigi vastu. Me peame peatuma. Ja siis hakkama rääkima sellest, milliseid samme saab astuda pikaajalise rahu suunas,” ütles ta.

Pärast kõnelusi Trumpiga rääkis Zelenski telefonitsi mitme Euroopa juhiga, et anda neile olukorra kohta infot, teatas Axios korrespondent Barak Ravid. Zelenski ise ütles ajakirjanikele briifingul, et konverentskõnes osalesid Euroopa Ülemkogu ja Euroopa Komisjoni juhid António Costa ja Ursula von der Leyen, Soome president Alexander Stubb, Norra peaminister Jonas Gahr Store, Suurbritannia peaminister Keir Starmer ja teised juhid. „Arutasime julgeolekugarantiisid. Tahte koalitsioon on peamine Euroopa partner. Samuti arutasime õhukaitset ja PURL-programmi,” ütles Zelenski.

Trump pärast kohtumist Zelenskiga: On aeg saavutada rahuleping ja peatuda seal, kus me ollakse.

12. venemaa Raudtee valmistub koondama töötajaid eelarve finantsprobleemide tõttu, mida on tabanud kaubaveo järsk langus ja laenuintressimäärade tõus. RBC andmetel on venemaa Raudtee tegevjuht olegbelozerov andnud oma asetäitjatele ja osakondade juhtidele korralduse koostada 1. novembriks ettepanekud töötajate arvu vähendamiseks, samuti struktuurimuudatuste ja ajakava muudatuste tegemiseks. Riigikorporatsioon kehtestab venemaa Raudtee esindaja sõnul ka piiranguid uute töötajate palkamisele. Ta väitis, et selle eesmärk on suurendada ettevõtte efektiivsust väheneva töökoormuse ja keerulise majanduskeskkonna tingimustes.

Augustis saatis venemaa Raudtee oma keskkontori ja osakondade töötajad vabatahtlikule ja kohustuslikule tasustamata puhkusele – kaks päeva kuus omal kulul. Nüüd algab täiemahuline töötajate koondamine, mis mõjutab juhtkonda, teatab RBC.

Alates Ukraina sõja algusest on venemaa Raudtee kaubaveos järsult langenud: 3,9% 2022. aastal, 0,2% 2023. aastal ja 4,1% 2024. aastal – rekordiline langus viimase 15 aasta jooksul. Jaanuarist septembrini 2025 langes venemaa Raudtee kaubaveo maht aastaga võrreldes veel 6,7%, kusjuures langust kogesid peaaegu kõik kaubakategooriad: kivisüsi 2,3%, koks 16,2%, nafta ja naftatooted 5,3%, tsement 13,8% ja ehitusmaterjalid 13,1%. Monopol registreeris ka rekordilise 26,6% languse teraviljaveos.

Ots otsaga kokku tulemiseks kärpis venemaa Raudtee oma investeerimisprogrammi ligi 40%, pannes peatatud suured raudteeehitusprojektid, sealhulgas Baikali-Amuuri põhiliini (BAM) ja Trans-Siberi raudtee laiendamise tooraine Hiinasse transportimiseks. Koguinvesteeringuid vähendati 1,3 triljonilt rublalt (13 miljardilt eurolt) 890 miljardile (8,9 miljardile eurole ja seejärel veel 32,5 miljardi rubla (325 miljoni euro)võrra. Täpsemalt olid kärped suunatud põhivara, sealhulgas rööbasteede renoveerimisele ja moderniseerimisele, samuti vedurite ja raudteevagunite ostmisele.

venemaa Raudteede finantsplaani kohaselt kaotab monopol sel aastal kaubaveo vähenemise tõttu 87 miljardit rubla (870 miljonit eurot): uue plaani kohaselt on riigiettevõtte aastatulu 2,711 triljonit rubla 2,8 triljoni asemel. Kaubaveo maht venemaa Raudteede võrgus väheneb 2025. aastal 36,7 miljoni tonni võrra 1,205 miljardi tonnini, mis on 3% vähem kui planeeritud näitaja, teatas Reuters, viidates venemaa Raudteede mitteavalikule teabele.

Eelmisel aastal langes ettevõtte puhaskasum 2025. aasta esimesel poolel üheksa korda, 13,9 miljardi rublani (139 miljoni euroni), ja veel 23 korda, 2,7 miljardi rublani (27 miljoni euroni), selgub venemaa raamatupidamisstandardite (RAS) aruandlusest.

13. Eelarvepuudujäägi tõttu on Samaara oblasti võimud esimestena venemaal drastiliselt vähendanud ühekordset toetust rasedatele koolitüdrukutele ja üliõpilastele, vastavalt piirkondliku sotsiaalpoliitika ministeeriumi 15. oktoobril välja antud korraldusele, millele juhiti tähelepanu ka Gorizontalnaja rossija. Dokumendi kohaselt maksab oblasti valitsus alates 1. jaanuarist 2026 täiskoormusega õppivatele rasedatele naisüliõpilastele 100 000 (1000 eurot) rubla asemel 200 000 (2000 eurot). Võimud ei täpsustanud abisaajate haridustaset, mis viitab sellele, et ka koolitüdrukud on abikõlblikud. Samaara võimud kehtestasid selle kremli nõutud sündimuse suurendamise meetme vaid kuus kuud tagasi.

Neljapäeval teatati, et Samaara oblasti riigikassa kannatab kahjumit. Valitsus esitas muudetud kolmeaastase eelarve projekti, mis näitab 2026. aastaks 30,1 miljardi rubla suurust puudujääki (300 miljoni euro). Tulud on prognoositud 296,1 miljardit rubla ja kulud 326,2 miljardit rubla. Varem teatas Samaara kuberner vjatšeslav fedorištšev „Majandusjulgeoleku Peakorteri” loomisest.

Varem seadsid Samaara oblasti võimud eesmärgiks rasedatele õpilastele tehtavate maksete arvu: aastatel 2025–2027 peaksid neid saama 1215 tüdrukut. See on kolmas piirkond, mis sellise plaani vastu võtab, pärast Orjoli ja Kaluga oblastit. Kokku on vähemalt kaheksa venemaa piirkonda kehtestanud maksed rasedatele koolitüdrukutele.

Lisaks on Samaara oblast rahaliste probleemide tõttu varem mitu korda kärpinud piirkondlikke makseid Ukrainas sõtta suunduvatele lepingulistele sõduritele. Maksete kogusumma on nüüd 800 000 rubla (8000 eurot). Varem ulatus see 4 miljoni rublani (40 tuhande euroni) ja oli 2025. aasta alguses riigi kõrgeim.

14. Töö- ja sotsiaalkaitseministri esimese asetäitja olga batalina sõnul on venemaa potentsiaalne tööjõud viimase viie aasta jooksul vähenenud enam kui poole võrra, põhjendades seda suurenenud tööhõivega igas vanuserühmas. Potentsiaalne tööjõud (POT) on defineeritud kui inimesed, kes on juba mõnda aega tööd otsinud või on tööle asumiseks saadaval, kuid pole veel tööd leidnud. Asetäitja ei esitanud absoluutarvu, kuid Rosstati andmetel oli selle rahvastikukategooria suurus 2023. aasta lõpuks 835 000 (madalaim alates 2013. aastast) 76 miljoni suurusest tööjõust. Potentsiaalse tööjõu tipp registreeriti 2020. aastal – 1,6 miljonit inimest.

batalina sõnul kasvavad nendes tingimustes tööturu pinged märkimisväärselt. „Seetõttu on lähitulevikus tootmise efektiivsuse määravaks teguriks võitlus personali ja tööjõuressursside pärast,” ütles ta SO.ZNANIE EKG foorumile. Töötajate pärast konkurentsi vähendamiseks 20–25 aasta pärast on vaja venemaal sündimust tõsta, rõhutas ametnik. Selleks kutsus ta üles ettevõtetes välja töötama ja rakendama sobivaid programme. „Analüüsisime, mis selle programmi raames aitaks töötajatel lapse saamise otsuse langetada, mis selle programmi raames aitaks rasedaid ja mis aitaks sünnitanud naisi,” lisas tööministri asetäitja.

Kuna osa majandusest on Ukraina sissetungi tõttu sõjaseisukorras, püstitab venemaa regulaarselt töötuse rekordeid. Rosstati andmetel oli see augustis 2,1%, mis on uus ajalooline madalseis (võrreldes 2,2%-ga mais-juulis ja 2,5%-ga eelmisel aastal).

Tööjõu vähenemise põhjuseks on ka tohutud kaotused Ukraina rindel. Strateegiliste ja Rahvusvaheliste Uuringute Keskuse (CSIS) hinnangul võisid vene väed kolme ja poole aasta jooksul kaotada üle miljoni mehe. Neist umbes 250 000 hukkus ja 400 000 jäi töövõimetuks. „Ükski NSV Liidu ega venemaa sõda pärast Teist maailmasõda ei ole hukkunute arvu poolest Ukraina omale ligilähedalegi jõudnud,” märkisid analüütikud.

15. Lühiuudised

Slovakkia eraldab Ukraina toetuseks lisavahendeid, sealhulgas 500 000 eurot energiainfrastruktuuri kaitsmiseks ja 300 000 eurot koolivarjualuste ehitamiseks esirinnas asuvatesse piirkondadesse, nagu Ukraina peaminister Julia Svoridenko ja Slovakkia peaminister Robert Fico ühisel pressikonverentsil teatasid. Uudis on huvitav seetõttu, et ei mäleta, kas Slovakkia ise eraldi on varem üldse Ukrainat toetanud (Fico ajal).

Ungari garanteerib putinile turvalise läbipääsu Trumpiga kavandatud kõnelustel, ütles välisminister Péter Szijjártó. Budapestil pole kavatsust venemaa diktaatorit vahistada ega teda Rahvusvahelisele Kriminaalkohtule üle anda.

EL valmistub kasutama 140 miljardit eurot külmutatud venemaa riigivarasid suure laenu andmiseks Ukrainale, kuid Brüssel tahab enamat. Uue ettepaneku kohaselt eraldatakse venemaa eraisikute kontodelt üle kogu bloki täiendavalt 25 miljardit eurot. Läbirääkimised on käimas, kuid õiguslikke takistusi tuleb veel hinnata.

michalrachon teatab, et Poola kohus lükkas tagasi Saksamaa taotluse anda välja Ukraina kodanik, keda süüdistatakse Nord Stream 1 ja 2 gaasijuhtmete õhkimises sukeldumisvarustuse ja renditud purjeka abil. Kohtunik ütles: „Härra Volodõmõr – te olete vaba mees!”

WarMonitor3 teatab, et Briti julgeolekuteenistus Mi-5 on Hiina, venemaa ja Iraani välisluureagentide kinnipidamiste arvus 35% suurenenud.

Trumpi administratsioon saadab sulgemise tõttu esmaspäevani palgata puhkusele ligikaudu 1400 USA tuumaarsenali haldava agentuuri töötajat. Allikas: Reuters, viidates USA energeetikaministeeriumile ja Politicole. Energeetikaminister Chris Wright teatas sotsiaalmeedias, et palgata puhkused mõjutavad riikliku tuumajulgeoleku administratsiooni (NNSA) töötajaid, kes on „meie tuumaarsenali moderniseerimisel kriitilise tähtsusega”. Politico andmetel ulatub palgata puhkusele saadetud NNSA töötajate arv ligikaudu 80%-ni. Agentuuri pressiesindaja teatas, et ligi 400 töötajat jäävad tööle NNSA-sse, mis on energeetikaministeeriumi üksus, mis töötab ka ülemaailmselt tuumamaterjalide kasutamise kindlustamise nimel, eriti Ukrainas, kus venemaa sõda jätkub. NNSA föderaalne tööjõud juhib ligikaudu 60 000 töövõtjat, kes hooldavad ja katsetavad relvi riiklikes laborites ja mujal Ameerika Ühendriikides.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.

Viimased uudised