Sõja ülevaade: 1331. päev – meeldivad uudised venemaalt varjutavad rindel toimuva
Avaldatud: 16 oktoober, 2025
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 16. oktoober 2025:
kui meeldivad uudised venemaalt varjutavad rindel toimuva.
1. Rakette Ukraina pihta jagus.
2. 1700 km kaugusel Ukraina droone tabati ja Krimmis kütusega üha nirum.
3. Kursk: rindejoones muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: Pokrovskisse esimese eesmise possa vene pool sai.
9. Lõunarinne: üks küla veel kaotati.
10. Herson: muutusteta.
11. venemaa riigikontroll hoiatas võimaliku majanduslanguse eest.
12. venemaa naftatoodete eksport langes pärast Ukraina rünnakuid rafineerimistehastele madalaimale tasemele pärast sõja algust.
13. putin on karmistanud välisagentide kriminaalvastutusele võtmise tingimusi.
14. Gazpromil, Rosneftil ja venemaa Raudteel on nüüd võlgu kokku 12 triljonit rubla (120 miljardit eurot).
15. venelaste seas on leitud laialt levinud hirm rindelt naasvate sõjalise erioperatsiooni kangelaste ees.
16. „Mida paremini inimesed elavad, seda vähem neil lapsi on.” riigiduuma saadik tegi ettepaneku alandada venelaste elatustaset, et riik demograafilisest kaevikust välja tõmmata.
17. venemaa tervishoiuministeerium otsustas hirmutada venemaa naisi olematu seosega abordi ja vähi vahel.
18. Lühiuudised
Ukraina kaitseminister Denõs Šmõhal tõi 31. Ramsteini kohtumisel välja peamised prioriteedid: 12–20 miljardi dollari suuruse PURL-kava täielik rahastamine ja koordineerimine 2025. aastal, kiireloomuline 4 miljardi dollari suurune toetus Ukraina drooniprogrammile ja terav keskendumine pikamaa-suurtükiväele. Samuti kutsus ta üles talveks hankima seireseadmeid ja õhutõrjesüsteeme ning kutsus partnereid üles aitama katta 60 miljardi dollari suuruseid kaitsevajadusi, kas 0,25% SKP-st või külmutatud venemaa varadega tagatud laenuga.
Kuna isikkooseisu kaotuste numbrid väikeses languses, siis pigem surve langes. Küll on jälle rohkem soomust tegevuses olnud. Paarist videost oli siiski näha, et vähemalt mõned neist ei osalenud rünnakutes vaid toimetasid liialt lähedal rindele. Teist päeva järjest tabatakse rahuldaval tasemel vene poole kaudtule üksusi ja muud tagalatoetuselementi.
Kahjuks aga lõiguti pole mõnes kohas surve langenud ning tihe väikeste üksuste konveier töötab ja toob ka edenemisi ning pisu ehmatas kaks edenemist Pokrovskist lõunas ja kagus. 184 vene poole rünnakust 99 oli Ukraina tööstuslinnade komplekti ümber ning tihedam surve jätkus nii Harkivi suunal kui lõunarinde idaservas. Tasapisi on hakanud aga tõusma vene poole kaudtule laskude arv ja eile lõpuks jõuti tavapärase keskmiseni (mõni puudu 5 tuhandest) ja tõuseb uuesti kamokazedroonide arv õhus (5595), liugpomme varasemal keskmisel tasemel (171).
1. venemaa ründas Ukrainat rakettidega: plahvatused toimusid Harkivis, Kropivnõtskis, Izjumis ja Poltaavas. Lisaks tuli droonide tabamuste teateid kortermajade jne pihta. Tavaline sadu jätkus ka piiri ja rinde läheduses.
2. Krimmi peamine naftakeskus Feodossija põleb pärast teist järjestikust droonirünnakut kolmandat päeva järjest. Kütuse puudus seal kandis on kiirelt kasvamas.
Ukraina relvajõudude peastaap teatas P-18 radari hävimisest Krimmis Krasnaja Poljana külas. Krimmis on kaks samanimelist küla: Krasnaja Poljana (Kizil-Tšonrav) Tšernomorski rajoonis ja Krasnaja Poljana (Kara Tšakmak) Krasnogvardeiski rajoonis. P-18 radar on loodud õhusõidukite avastamiseks, nende praeguste koordinaatide määramiseks ja sihtmärkide määramiseks. See on üks enimkasutatavaid ja odavamaid meeterlaine radareid. Nende radarite kasutusiga on suures osas ammendunud ning nende asendamine ja remont on keeruline vananenud komponentide puudumise tõttu.
Eile tuli päeval infi, et droonid on teinud järjekordse etteteatamata visiidi Baškortostanis asuvasse Bašnefti naftatöötlemistehasesse. See on neljas kord sel kuul, kui droonid on rünnanud Ukrainast 1400 km kaugusel asuvat Baškortostani. Viimati lendasid droonid sealse naftatöötlemistehase juures 11. oktoobril.
venemaa võimud teatasid droonirünnakutest seitsmes venemaa Föderatsiooni piirkonnas, mitmes lennujaamas kehtestati piirangud, Volgogradi oblastis puhkes elektrialajaamas tulekahju ning kahes piirkonnas jäid mõned asulad elektrita. Oblasti juhi avaldus: „Õhutõrjeväed… tõrjusid mehitamata õhusõidukite ulatusliku rünnaku Volgogradi oblasti energiainfrastruktuuri rajatistele. Novonikolajevski rajoonis asuvas Balašovskaja elektriülekandeliini alajaamas avastati tulekahju, mis oli tingitud drooni vrakist.”
Ka Voroneži oblasti kuberner teatas rünnakust: „Esialgsetel andmetel pole ohvreid ega kahju. Mitmed külad on endiselt elektrita, samal ajal kui käivad erakorralised remonditööd, mis algasid pärast droonirünnaku tõrjumist naaberpiirkonnas.”
vene meedia teatel kehtestasid Volgogradi, Samara, Saratovi ja Tambovi lennujaamad pärast droonirünnakut õhusõidukite maandumisele ja õhkutõusmisele piirangud.
Telegrami kanal Astra teatas, et Saraatovi elanikud teatasid öösel arvukatest plahvatustest.
Hommikul teatas venemaa kaitseministeerium, et õhutõrjesüsteemid olevat öösel hävitanud 51 Ukraina drooni. Täpsemalt öeldes hävitati väidetavalt Saraatovi oblasti kohal 12 drooni, Volgogradi oblasti kohal 11, Rostovi oblasti kohal kaheksa, Brjanski ja Voroneži oblasti kohal neli, Belgorodi oblasti kohal kolm ja Kurski oblasti kohal üks. Lisaks tulistati väidetavalt okupeeritud Krimmi kohal alla kuus drooni ning Musta mere ja Aasovi mere kohal üks.
Tšeljabinskis kuulutati droonide tegevuse tõttu esmakordselt välja õhurünnakuhäire – see asub Ukraina piirist umbes 1700 km kaugusel. Videos näidatakse venemaa õhutõrjesüsteemide tegevust.
3. Kursk: Ukraina blogijate hinnangul vene armee üritab Sumõ oblastis edasi liikuda. Sevastoopolis baseeruv venemaa Musta mere laevastiku 810. merejalaväebrigaad kannab Kondratovka küla pärast peetud lahingus olulisi kaotusi. Eip tea, palju seal enne sõjaaegsest koosseisust üldse alles on…
4. Harkiv: rindejoone muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: pisu üllatusena juba mitu päeva ilma rindejoone muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: vene pool suutis eilseks vallutada tervenisti Novopavlivka asula, mis asub Pokrovskist kagus ja sealtki suunalt linnani on vaid avar väli. Lisaks edeneti linnas lõunas seal kõrval Tšunõšõne ja Pokrovski datšade piirkonnas ning sellega saab lugeda esimest vene eesmist possat Pokrovski linnas looduks. Seda küll Ukraina juba töötleb aga tulemusi ei tea.
Mujal rindejoone muutusi ei tuvastanud.
9. Lõunarinne: kahjuks ei saada siin sektori idaservas vene üksuste edasitungi pidama, eilseks vallutati Oleksijivka küla ja külast pisu lõunapool edeneti ka üle põllu.
10. Herson: muutusteta. Eks paadiralli jätkub, aga pole infot, et vene pool oleks suutnud kuskil Dnepri deltas asuvatel saartel elusana alles jääda.
11. Esimene venemaa valitsusasutus on liitunud pessimistidega, kes ennustavad venemaa majanduslangust. Oma arvamuses 2026.–2028. aasta eelarve eelnõu kohta märkis Riigikontrollikoda, et reguleeritud tariifide märkimisväärne tõus nõuab keskpangalt rangema rahapoliitika vastuvõtmist, et viia inflatsioon järgmisel aastal 4% sihtmärgini. „See piirab veelgi majandustegevust ja võib lõppkokkuvõttes viia SKP vähenemiseni,” kirjutasid audiitorid.
Riigikontrollikoda on suure tariifide tõusuga väga rahulolematu. Eluaseme- ja kommunaalteenuste tariifide märkimisväärne tõus (sel aastal 11,9% alates juulist ja järgmisel aastal 9,9% alates oktoobrist), mis moodustavad umbes 10% tarbijakulutustest, toob kaasa intressimäärade tõusu, mis võib eelarvet mõjutada, märkis Riigikontrollikoda. See on keskpanga prognoosis arvesse võetud, kuid valitsus plaanib detsembris kauba- ja reisijateveo tariife veelgi tõsta (10% ja 11,4%), mis nõuab keskpangalt veelgi suuremat rangust.
See pole valitsuse ainus üllatus, kes otsib meeleheitlikult allikaid eelarve täiendamiseks, mille eelarveauguks prognoositakse sel aastal 5,7 triljonit rubla (57 miljardit eurot) ja järgmisel aastal 3,8 triljonit rubla (38 miljardit eurot). Alates jaanuarist tõstetakse käibemaksumäära 20%-lt 22%-le. Hinnatõusu panuse hinnangud jäävad detsembrist jaanuarini 0,6–0,8%-ni (keskpanga analüütikute sõnul ei ole see ametlik seisukoht) kuni 1%-ni (rahandusminister anton siluanov) ja 1–1,5%-ni (neid valitsuse hinnanguid tsiteeris duuma esimene aseesimees aleksandr žukov).
Ettevõtted on juba ette valmistunud. Keskpanga enam kui 10 000 ettevõtte jälgimise kohaselt tõusid hinnaootused oktoobris septembriga võrreldes märkimisväärselt, ulatudes 2023. aasta keskmisele tasemele. Keskpanga kommentaari kohaselt omistavad ettevõtted selle tõusu muu hulgas jaanuaris jõustunud maksutõusule (samuti langetatakse järsult väikeettevõtete käibemaksuvaba tegutsemise künnist, kaotatakse patendisüsteem ja muud tegurid). Keskpanga andmetel oli ettevõtete oodatav keskmine aastane hinnatõus oktoobris 4,2%, võrreldes septembri 2,9%-ga, kusjuures jaemüüjad ootavad suurimat tõusu (9,4%). Lisaks plaanib valitsus tõsta eraisikute poolt isiklikuks kasutamiseks imporditud üle 160 hj mootoriga autode ringlussevõtu tasu. Seda plaaniti juba novembrist alates; protestide tõttu arutavad võimud tähtaja edasilükkamist, kuid nad ei kavatse tõusust endast loobuda.
Keskpank arvestab kõiki neid ühekordseid tegureid, kuid tunnistab, et neid on üsna palju, need on inimeste jaoks tundlikud ja võivad mõjutada inflatsiooniootusi. Keskpanga rahapoliitika osakonna direktori andreigangani sõnul võib eluaseme- ja kommunaalteenuste tariifide tõstmine 2026. aastal inflatsioonist kiiremini inflatsioonile lisada 0,4 protsendipunkti. Ta väitis, et see „ei aita meil inflatsiooniga võidelda, kuna kõrgem tariifidünaamika viib ühelt poolt kodanike inflatsiooniootuste tõusuni, sest me mõistame, et eluase ja kommunaalteenused on meie kulude oluline osa.“
Samamoodi on lood taaskasutustasuga. Keskpanga analüütikud märgivad, et taaskasutustasu täiendav tõus mõjutab tarbijahinnaindeksi kasvu. Impordipiirangud, mille eesmärk on laiendada kodumaiste toodete turgu, põhjustavad enamasti pakkumise šoki impordi kättesaadavuse vähenemise tõttu – selle tulemusel tõuseb selliste kaupade hind võrreldes teiste kaupade hindadega. Nad väidavad ja järeldavad, et regulaator peab võtma rangema lähenemisviisi: „Kiirema üldise hinnatõusu vältimiseks on vaja, et teiste kaupade hinnad tõuseksid aeglasemalt.” Kui kõik muu on võrdne, nõuab see piisavat rahapoliitika raskusastet, eriti arvestades juba niigi kõrgeid ja ankurdamata inflatsiooniootusi.
Tõusvad intressimäärad on peamine riskitegur, mistõttu kremli analüütilise mõttekoja CMASF arvutatud liitindikaator (CLI) annab märku suurest tõenäosusest, et venemaa majandus langeb aasta jooksul majanduslangusesse. CMASF rõhutab, et majanduslangus ei ole ette määratud, kuid selle tõenäosus on suur.
Praegu ei ennusta prognoosid venemaa majandusele majanduslangust. Isegi oma konservatiivses prognoosis ootab majandusarengu ministeerium järgmisel aastal SKP kasvu 0,8%. Keskpank prognoosib oma baasstsenaariumis 1-2% kasvu. Septembris küsitletud 33 analüütiku konsensusprognoos on 1,6%, Maailmapank 0,8% ja IMFi 1%.
12. Ukraina droonirünnakud venemaa energiaettevõtetele, sealhulgas rafineerimistehastele ja eksporditerminalidele, on alates augustist märkimisväärselt mõjutanud naftatoodete ekspordimahtusid. Bloomberg teatab laevade jälgimisandmetele viidates, et oktoobri esimese kümne päeva jooksul langes see madalaimale tasemele vähemalt alates 2022. aasta algusest.
Vortexa andmetel oli sel perioodil keskmine päevane eksport 1,88 miljonit barrelit. Ukraina rünnakute tõttu, mis tabasid enam kui 20 suuremat rafineerimistehast, jääb nafta rafineerimise kogumaht alla 5 miljoni barreli päevas; see on madalaim alates 2022. aasta kevadest, märgib Bloomberg. Ka rafineerimistehaste hooajalised hooldustööd on mahtu negatiivselt mõjutanud.
Siseturu bensiinipuuduse tõttu (57 piirkonnas on erineval määral puudus) on selle eksport riigist praegu keelatud. Näiteks 2022. aastal oli sel aastaajal naftatoodete kogueksport 2,3 miljonit barrelit päevas. Lisaks kahjustasid Ukraina septembrikuu rünnakud Ust-Luga terminali, mis käitleb 60% nafta ekspordist – naftakeemiatehaste peamisest toorainest. Selle tulemusel langes nafta eksport septembriga võrreldes 43%.
Oktoobris ulatus see 198 000 barrelini päevas – madalaimale tasemele vähemalt alates 2022. aasta jaanuarist. Diislikütuse ja gaasiõli keskmine päevane eksport suurenes septembriga võrreldes 13%, samas kui kütteõli eksport vähenes 8%.
Naftaettevõtted tunnevad jätkuvalt Ukraina löökide mõju, mis on alates augusti algusest mõjutanud iga kolmandat rafineerimistehast riigis, väidavad Rahvusvahelise Energiaagentuuri eksperdid. Rafineerimine varasemates mahtudes ei taastu enne 2026. aasta juunit, selgub nende eile avaldatud aruandest. See prognoos ei hõlma muidugi võimalikku tulevast kahju, mida venemaa naftatööstus võib kannatada, kui Ukraina relvajõudude edukad rünnakud jätkuvad. Agentuuri andmetel on rafineerimistoodang pärast Ukraina droonirünnakuid langenud umbes 10%.
Nafta puhul võib Taiwan, mis oli sel aastal koos Indiaga nafta suurim ostja ja on hiljuti isegi suurimaks ostjaks saanud, venemaa tarnijatele täiendava probleemi tekitada. Energia ja puhta õhu uuringute keskuse hinnangul suurendas Taiwan importi esimesel poolaastal 2022. aasta tasemega võrreldes kuuekordseks, ostes 1,9 miljonit tonni 1,3 miljardi dollari eest. Kuid Taiwani ettevõtted lõpetavad venemaa nafta ostmise, kui Euroopa Liit seda nõuab, ütles saare majandusminister hiljuti.
13. putin allkirjastas seaduse, mis karmistab venemaal välisagentideks nimetatud isikute kriminaalvastutuse nõudeid. Dokument avaldati ametlikus õigusteabe portaalis. See muudab kriminaalkoodeksi artiklit 330.1, mis käsitleb “välisagentide” seadusandluses sätestatud kohustuste täitmata jätmist. Muudatuste kohaselt piisab kriminaalvastutuse alustamiseks nüüd ühest haldusrikkumisest vastavalt haldusõiguserikkumiste seadustiku artiklile 19.34, mitte kahest aasta jooksul.
Muudatused kehtivad kriminaalkoodeksi artikli 330.1 mõlema osa kohta – välisagendi kohustuste täitmata jätmise (1. osa) ja tegutsemiskorra rikkumise (2. osa) kohta. Mõlema artikli eest on ette nähtud kuni kaheaastane vangistus.
Karmistatud karistused teatas juulis riigiduuma spiiker vjatšeslav volodin. Seejärel teatas ta, et enam kui 40% välisagentidest ignoreerib seadusest tulenevaid nõudeid, jättes oma tegevusest teatamata ja oma tooted märgistamata. Uute meetmete vajadust selgitades tõi ta välja venemaa Föderatsiooni Ülemkohtu andmed, mille kohaselt on välisagentide vastu algatatud haldusasjade arv 2023. aastal suurenenud 489-lt 689-le 2024. aastal.
Mais pooldas ka justiitsministri asetäitja oleg sviridenko rangemaid repressioone, öeldes, et 30 000–50 000 rubla (300-500 euro) suurused trahvid on ebaefektiivsed. „Lõpetage nende isikute poputamine, kes meie riigile midagi head ei too,” kinnitas ametnik Peterburi rahvusvahelisel õigusfoorumil.
Samal ajal on rahandusministeerium välja töötanud seaduseelnõu välisagentide erilise maksukohtlemise kohta. Seaduseelnõus tehakse ettepanek kehtestada sellele maksumaksjate kategooriale 30% suurune ühtne tulumaksumäär ning jätta nad ilma enamikust maksusoodustustest ja mahaarvamistest.
14. venemaa juhtivad riigiettevõtted olid 2024. aasta lõpu seisuga suurima võlaga ettevõtete nimekirja tipus, teatas ajakirja Forbes venekeelne versioon. Esikümnesse kuulusid suurimad riigiettevõtted, mille koguvõlg ületas 20,5 triljonit rubla (205 miljardit eurot). Suurim võlgnik oli Gazprom, mille netovõlg oli ligikaudu kuus triljonit rubla (60 miljardit eurot). Eksperdid nimetasid selle suurenemise peamisteks põhjusteks langevaid eksporditulud, ulatuslikke kapitalikulusid ja kasvavaid laenukulusid. Teisel kohal on Rosneft, mille võlg oli ligikaudu 3,6 triljonit rubla (36 miljardit eurot). Vaatamata stabiilsetele rahavoogudele võttis ettevõte võlga, et investeerida suurprojektidesse. Kolmandal kohal on venemaa Raudtee, mille võlg oli ligikaudu 2,77 triljonit rubla (27,7 miljardit eurot).
Neljandal kohal olid Rosatomi valdusfirma Atomenergoprom (24,6 miljardit eurot) ja Balti Keemiakompleks (osaliselt Gazpromi omanduses). Ust-Lugas ehitatava polüetüleenitootmiskompleksi operaatori netovõlg, mille tootmisvõimsus on kuni 3 miljonit tonni, ulatus 1,25 triljoni rublani (12,5 miljardi euroni).
Keskpanga kõrge baasintressimäär on laenude teenindamise kulusid järsult suurendanud. Väiksemad eksporditulud ja piiratud juurdepääs välismaistele kapitaliturgudele on piiranud ettevõtete refinantseerimisvõimalusi. Paljud ettevõtted on viimase aasta jooksul oma võla teenindamise kulusid kahekordistanud või isegi rohkem suurendanud, märgib Forbes. Väljaande küsitletud majandusteadlased hoiatavad, et suur võlakoormus suurendab suurimate ettevõtete sõltuvust valitsuse toetusest, sealhulgas riiklikust heaolufondist.
Järsk majanduslangus, nõudluse langus ja kõrged intressimäärad on tabanud venemaa suurimaid ettevõtteid. Iga kuues neist – 13 78-st – ei ole enam võimeline oma võlakoormusega toime tulema. See tuleneb keskpanga hinnangust. venemaa Töösturite ja Ettevõtjate Liit kutsus üles langetama baasintressimäära, mis on praegu 17% aastas. Sberbank nimetas ettevõtetele mugavaks tasemeks alla 15%. Keskpank aga lükkab langetamist edasi eelarve tasakaalustamatuse tõttu, mis on tingitud sõjast, kus kulud ületavad oluliselt tulusid.
Njah, järjest enam hakkab tekkima tunne, et lumepalli efekt võib hakata tekkima. Kui Taivan ja India loobuks vene nafta ostmisest ja Ukraina jätkaks edukalt vene kütusetaristu tabamist, siis hädaga peab kreml heaolufondi viimased rahad eelarve augu täiteks ära kulutama ning siis juba algab kiire majanduse langus, mis toob kaasa veelgi kiiremini kahanevad eelarve tulud.
15. Riiklikud propagandapüüdlused ülistada Ukraina rindele lähetatud sõdureid, keda putin nimetas riigi uueks eliidiks, on osutunud asjatuks. Levada keskuse küsitluse kohaselt peab umbes 40% venemaa kodanikest sõjalise erioperatsiooni (SVO) kangelasi vaimselt sandistatud isikuteks ning nende naasmine rindelt eeldatavasti toob kaasa kuritegevuse ja konfliktide sagenemise.
Uuringu kohaselt usub 41% vastanutest, et sõda sandistab seda kogenud inimeste hinged; 19% usub, et erioperatsioonil osalejad on muutunud julmaks ja vägivallale kalduvaks ning 11% usub, et sõda on muutnud inimesed ükskõikseks ja küüniliseks. Uuringu kohaselt väljendasid noored ja keskealised inimesed sõjaväe kohta pigem negatiivset arvamust. Täpsemalt teatas 23–24% 18–39-aastastest vastanutest kalduvust vägivallale, võrreldes 15%-ga 55-aastastest ja vanematest.
Kolmkümmend üheksa protsenti Levada Keskuse küsitletutest ütlesid, et nad ootavad pärast SVO kangelaste tagasitulekut kuritegevuse järsku tõusu. Sotsioloogid rõhutavad aga, et venelaste seas selles küsimuses üksmeelt pole: 44% ütles, et riigis on tõenäolisem näha seadusliku korra ja sotsiaalse harmoonia suurenemist, samas kui 17% polnud otsustanud.
Lisaks näeb isegi märkimisväärne osa neist, kes toetavad sõda (35%) ja toetuvad propagandatelekanalitele (27%), ohtu rindelt naasnute poolt. Arvestades ressursse, mida režiim on investeerinud SVO kangelaste positiivse kuvandi loomisse, võib Levada Keskuse andmeid režiimi jaoks katastroofiliseks pidada, märgib politoloog Abbas Galjamov.
Peaaegu pooled vastanutest julgesid pakkuda vastuse, mis oli vastuolus valitsuse ametliku seisukohaga: nad tunnistasid, et kogesid selle avalikkuse suhtes pigem negatiivseid kui positiivseid emotsioone, selgitab Galjamov: „Arvestades hirmufaktorit, võib julgelt öelda, et tegelikkuses on nende osakaal, kes suhtuvad kangelastesse negatiivselt, palju suurem.”
kreml jagab avalikkuse muret: putin kardab, et armee naasmine Ukraina sõjast ähvardab suurendada kuritegevust ja destabiliseerida tema loodud poliitilist süsteemi, ütlesid kolm presidendi administratsioonile lähedast allikat varem Reutersile. Ühe neist sõnul näeb putin ohtu olukorra tekkeks, mis meenutab 1990. aastaid, mil veteranid hakkasid pärast Afganistani sõja lõppu moodustama jõuke ja organiseeritud kuritegelikke rühmitusi.
Kohtudokumentide kohaselt on Ukrainast naasnud sõdurid juba tapnud ja sandistanud üle 750 venelase. putini mured tulenevad lisaks veteranide psühholoogilisele traumale ja kriminaalsele taustale ka majanduslikust reaalsusest, ütlesid Reutersi allikad meile: palgad rindel on mitu korda suuremad kui sõjalise erioperatsiooni kangelastele tsiviilelus saadav sissetulek. Sõja lõpp ähvardab nende rahalise olukorra järsu halvenemise ja rahulolematuse suurenemisega.
Njah, kahjuks on sama muret oodata ka Ukrainal…
16. venemaa riigiduuma saadik oleg matveitšev pakkus välja radikaalse lahenduse venemaa demograafilisele kriisile. riigiduumas toimunud abortidele õhutamise keelustamise seaduseelnõu arutelul teatas parlamendiliige, et sündimuse suurendamine eeldab rahvastiku elatustaseme langetamist. „Me peame lõplikult loobuma dogmast, et demograafilisi probleeme saab lahendada materiaalsete tingimuste parandamisega. Kogu maailmakogemus näitab täpselt vastupidist: mida paremini inimesed elavad, seda vähem neil on lapsi. Kõrgeim sündimus on vaestes riikides ja kõige halvem rikastes riikides,” ütles matveitšev (tsiteeris Kommersant).
Saadik kritiseeris ka ideed pakkuda lastega peredele rahalist tuge: „Kogu see jutt sellest, et andke meile korterid, andke meile toetused, siis me oleme teile lapsi lubamas on lihtsalt silmakirjalik.” matveitšev võrdles aborte sõjaliste kaotustega, märkides, et need „tapavad sama palju inimesi kui sõjalisel erioperatsioonil”. „Pärast abordi legaliseerimist NSV Liidus oleme me ise tapnud rohkem inimesi kui Hitler,” rõhutas ta. duuma liige kurtis, et venelased „elavad olevikus” ja „tahavad elult kõike saada”, samas kui naised seavad nüüd karjääri perekonnast kõrgemale, mille eest tema sõnul „keegi karistusest ei pääse”.
matveitševi kolleeg vitali milonov märkis arutelu käigus, et enamasti veenavad naisi aborti tegema mehed ja seetõttu tema arvates tuleb propagandale tähelepanu pöörata. milonov lisas, et tõeline mees ei luba kunagi aborti teha: ta keelab selle kodus, ta ei lase välja minna, aga ta ei luba aborti teha.
Teine saadik, nikolai nikolajev, süüdistas venemaad ultraliberaalsete vastaste jäljendamises ja kutsus üles võitlema süsteemi põhimõttelise vea vastu. Ta rõhutas, et venemaa eetika põhineb õigeusul ja seetõttu tuleb lapse elu tunnustada juba enne sündi.
Istungist võttis sõna ka preester fjodor lukjanov, kes võrdles naise õigust abordile natsi Heinrich Himmleri plaaniga hävitada Nõukogude elanikkond abordi- ja rasestumisvastaste vahendite propaganda abil. Ta tegi ettepaneku lõpetada venemaa koostöö Maailma Terviseorganisatsiooniga, kuna WHO tunnustab naiste õigust abordile.
Sellised algatused tulevad riigi kiiresti halveneva demograafilise olukorra ajal. Rosstati andmetel vähenes sündide arv 2025. aasta esimeses kvartalis eelmise aastaga võrreldes 4%, ulatudes 288 800 lapseni. Demograaf Aleksei Rakša sõnul oli see madalaim arv alates 18. ja 19. sajandist. 2024. aastal sündis venemaal 1,222 miljonit last – madalaim alates 1999. aastast. Surmajuhtumite arv oli üle 1,8 miljoni ja loomulik rahvastiku vähenemine aastas oli ligi 600 000. Nende arvude põhjal salastasid võimud üksikasjalikud andmed sündimuse ja kogurahvastiku kohta.
Samal ajal ei ole putini 2018. aastal käivitatud riiklik projekt „Demograafia” oodatud tulemusi andnud: aastatel 2018–2023 ületas suremus sündimust 3,4 miljoni inimese võrra.
17. venemaa tervishoiuministeerium tegi Telegrami kanalis avalduse, milles väideti, et abordid on märkimisväärne rinnavähi riskitegur. Nagu aga väljaanne Agentstvo märgib, ei nõustu maailma teadusringkond selle väitega kategooriliselt. Tervishoiuministeeriumi avalduses tsiteeritakse ministeeriumi naiste reproduktiivtervise peaspetsialisti Natalia Dolgushinat. Ta väidab, et abortide ja rinnavähi seost seletatakse hormonaalse tasakaalutusega, mis häirib piimanäärmete loomulikku ettevalmistust imetamiseks ja soodustab kantserogeneesile kalduvate rakkude arengut.
Samal ajal on juhtivad rahvusvahelised meditsiiniorganisatsioonid – Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) ja USA Riiklik Vähiinstituut – korduvalt rõhutanud, et esile kutsutud abordi ja rinnavähi tekke vahel puudub põhjuslik seos. Ameerika Vähiliit ja Saksa Vähiuuringute Keskus on sarnasel seisukohal. USA Riikliku Vähiinstituudi andmetel kannatasid esimesed 1990. aastatel tehtud retrospektiivsed uuringud, mis väidetavalt sellise seose leidsid, tõsiste metodoloogiliste puuduste all. Kui need vead parandati, näitasid kõik järgnevad uuringud järjekindlalt, et abordi teinud naistel ei olnud rinnavähi tekkerisk suurem kui teistel.
Vaatamata sellele on abordi ja vähi vahelise seose väide sätestatud tervishoiuministeeriumi kliinilistes juhistes raseduse indutseeritud katkestamise kohta. Dokument kiideti heaks 2024. aastal ja jõustus 2025. aasta alguses. venemaa tervishoiuministeeriumi väljaanne sobib venemaa võimude üldise joonega, kes püüavad sündimust suurendada.
18. Lühiuudised
Valges Majas toimunud pressikonverentsil teatas USA president Donald Trump India valmisolekust lõpetada venemaa nafta ostmine. „Ta (India peaminister Narendra Modi) kinnitas mulle, et ei osta venemaalt naftat,” ütles Trump. Ameerika presidendi sõnul on India valmis loobuma venemaa naftast „lühikese aja jooksul”.
Trumpi administratsioon on heaks kiitnud Keskluureagentuuri (CIA) salajased operatsioonid Venezuelas, teatas The New York Times, viidates USA kõrgetele ametnikele. Väljaanne märgib, et see otsus on Valge Maja viimane samm survestamiskampaanias Nicolás Maduro valitsuse vastu. Timesi allikate sõnul on Ameerika strateegia lõppeesmärk endiselt Maduro võimult kõrvaldamine. Uued volitused võimaldavad CIA-l läbi viia operatsioone Venezuelas, samuti mitmeid salajasi missioone Kariibi mere piirkonnas.
kremli otsust kaotada bensiini ja diislikütuse impordi tollimaksud, kommenteerides tunnistas venemaa asepeaminister aleksandr novak venemaa piiratud võimet naftasaadusi importida. „Meie seadusandlus lubab importi ja valitsus kaotas imporditollimaksu – varem kehtis keelav 5% tollimaks. Seetõttu saavad ettevõtjad tarnida bensiini, diislikütust ja naftasaadusi,” ütles novak (tsiteeris Interfaxit). Asepeaminister märkis aga infrastruktuuri piiranguid. „Meie infrastruktuur on suures osas ekspordiks ette valmistatud, seega pole palju valikuid,” selgitas ta. Kommersanti andmetel valmistub venemaa importima Hiinast, Singapurist ja Lõuna-Koreast. Ajalehe allika sõnul ulatus bensiinipuudus siseturul septembris 20%-ni tarbimisest. Kriisi järel on Riiklik Autoliit teinud ettepaneku kehtestada bensiinijaamades maksimaalsed hinnad.
Pole vahepeal Trumpi ütlemisi kajastanud, aga see tundus mõnusalt koomiline juba Ukraina blogijatelegi, otsetõlge miskit muutmata: Trump ütleb, et ta otsustab, kas Ukraina saab alustada ulatuslikku pealetungi. Enne reedest kõnet Zelenskiga ütles ta: „Nad tahavad pealetungile minna, te teate seda. Ma teen selle kohta otsuse.” Isehakanud ülemjuhataja Oleksandr Trumpskõi.
USA rahandusminister Scott Bessenti sõnul on USA senat valmis andma Trumpile volitused kehtestada Hiinale 500% tariifid seoses venemaa nafta jätkuva ostmisega. Miski pärast ei kipu uskuma…
Ukraina on teatanud Shahedite ja liugpommide allatulistamise hävitajate viimastest katsetustest Prantsusmaal oktoobris. NATO ja Ukraina ühise programmi raames välja töötatud tehisintellektiga töötavad droonitõrjeraketid on edukalt Shahedite suunal, samal ajal kui liugpommide teekonna mõjutamise tehnoloogiat veel täiustatakse.
Süüria president Ahmad al-Shar’a putinile nende kohtumisel: „Täna, uues Süürias, uuendame sidemeid kõigi riikidega, eriti venemaaga. Me austame oma ühist ajalugu ja varasemaid kokkuleppeid ning meie eesmärk on need suhted Süüria suveräänsuse, ühtsuse ja stabiilsuse alusel uuesti määratleda.”
Pakistan viib nüüd läbi õhurünnakuid Afganistanis, sealhulgas Kabulis. Pinged kahe riigi vahel on olnud suured, kusjuures Pakistan süüdistab Talibani relvastatud rühmituste varjamises, kes vastutavad rünnakute eest Pakistani territooriumil.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
LOE SIIT: Lõunaeestlase horoskoop aastaks 2026
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
