Sõja ülevaade: 1329. päev – kreml leidis variandi
Avaldatud: 14 oktoober, 2025
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 14. oktoober 2025:
kreml leidis variandi, kuidas odavalt palju mehi rindele saada.
1. Sadu.
2. Ikka põleb.
3. Kursk: Oleksijivka on vaba.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: Vovtšanski linnas on Ukraina omad taandunud Vovtša jõe taha.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: vene pool sai veelgi lähemale Mõrnohradile.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. „Nad annavad endale vabad käed.” kreml on leidnud viisi, kuidas saata sõtta veel kaks miljonit venelast.
12. „Ei käitu liitlasena.” Hiina on vähendanud oma kaubasaadetisi Venemaale 21%.
13. kremli-meelsed majandusteadlased on hoiatanud majanduslanguse suure tõenäosuse eest 2026. aastal.
14. venemaal on muresid Põhjamere marsruudi kasutamisega.
15. Veoautode import venemaale on 20 korda langenud.
16. Lõuna-Korea ehitab Põhja-Korea ja venemaa ähvarduste tõttu oma esimese tsiviilotstarbelise tuumapunkri.
17. kreml intensiivistab desinformatsioonikampaaniat Ukraina talveks ettevalmistamatuse kohta.
18. Lühiuudised
190 vene poole rünnakut. Ikka on tihedam surve Harkivi Kostatõnivka, Pokrovski suunal ja lõunarinde idaserval. 109 rünnakut ümber Ukraina tööstuslinnade komplekti. Liugpomme 213 ehk siis keskmisest palju rohkem, aga kaudtulega on vene poolel jälle nirusti, laske vaid 4315 ja nende tabamine on hakanud paranema. Kamikaze droonide arv pole enam tipu lähedale küündinud (5214). Eks jahedam ja tuulisem ilm hakab nende tööülatust piirama. Õnneks on tõusnud heale tasemele vene muu logistikaelemendi tabamine. Kahjuks näeb ka videosid, et Ukraina tagalatoetus tugevalt pihta saab ja seni pole head rohtu fiiberoptilise kaabliga droonide vastu leitud. Jah, sileraudne aitab aga nendega ei kata kogu rindejoont ja sõitvast autost drooni tabamine (kui on üldse lahtine masin) on väga keeruline.
1. Hirmuäratavad vaatepildid Harkivis eile õhtul, kui venemaa liugpommid linna tabasid. Plahvatused põhjustasid kahes linnaosas, sealhulgas haiglas suuri tulekahjusid. venelased sihtisid ka elektritrafosid, mis põhjustas osalisi elektrikatkestusi kogu linnas.
14. oktoobri öösel ründasid vene väed Kirovohradi oblastis Dolõnska ja Novopražska kogukondades kriitilise taristu objekte. Sellest teatas Kirovohradi riikliku hädaabiteenistuse juht Andrii Rajkovõtš, vahendab Ukrinform. „Esialgu ohvreid pole. Hooned on kahjustada saanud. 5 asulat on elektrita. Tulekahjud rajatistes on likvideeritud,” seisab teates.
2. Pärast eilset rünnakut põleb okupeeritud Feodossija naftahoidla endiselt. Väidetavalt sai kahjustada vähemalt 11 kütusepaaki.
Belgorodi ja Kurski oblastid on nüüd elektrita, „nad said just oma vastuse,” teatas Desinformatsiooni Vastu võitlemise Keskuse juht Andri Kovalenko.
Kohalike teatel oli eile õhtul Sakõ ja Jevpatorija piirkonnas kuulda plahvatusi. Kirjutatakse droonidest. Njah, kohalik võimukandja teatas, et miskit ei tabatud.
3. Kursk: kuna vene pool teatas Ukraina üksuste pommitamisest Oleksijivka asula keskel, siis tõenäoliselt on asula tagasi vallutanud.
4. Harkiv: eilseks olid vist Ukraina üksused lahkunud Vovtśanski linna Võvtša jõe põhja poolsemast osast ja arvatavalt hakkab siis linna vahel vene pool koheselt uusi sillapeasid looma, sest asustatud ala pakub rohkem varjet kui sügisene lehtmets.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: vene pool küll kandis valusaid kaotusi, aga siiski on jõutud päris Mõrnohradi külje alla.
venemaa kurikuulus ja saamatu 155. mereväe jalaväebrigaad, mis Vuhledaris hävitati, sai taas lüüa. Dobropilja lähedal tõrjuti tagasi uus ulatuslik vene rünnak (üleeile) 16 soomukiga. Osalesid Azovi (1. maaväekorpus), õhurünnakujõudude ja mehitamata süsteemide jõudude üksused. venelased ründasid Mõrnohradi ja Razino suunas ning keskendusid Šahhovele. Tulemus: hävitati 9 jalaväe lahingumasinat, 4 soomustransportööri, 3 tanki ja 3 mootorratast. Kinnitatud kaotused: 78 sõdurit.
Mõni teatab, et kokku olid kaotused eile Ukraina mehitamata süsteemide hävitusplatsil ainuüksi täna 8 kahjustatud ja 2 hävitatud tanki ning 35 kahjustatud ja 9 hävitatud lahingumasinat.
üks vene poole edenemine sektori lõunaservas üle põllu 500 m, kus vene pool sai kanna maha järgmises metsa/võsaribas põlluserval. vene pool küll andis teada, et uut possat Ukraina töötles aga kand olla seni maas. Pisu loodan siiski, et Solena jõgi saab suuremaks takituseks vene poole edenemisele, sest sealgi ilmad tugevalt jahenevad, lehti puudelt langeb ja eip lähe neil metsastel aladel jõgede ületamine vast enam nii kergelt.
9. Lõunarinne: muutusteta, aga kinnitust sai, et Ukraina omad siiski püsivamalt said kanna maha üleeile vabastatud Malõ Štšerbaki külas.
10. Herson: muutusteta.
11. venemaa võimud valmistuvad kutsuma ajateenistusse kaitseministeeriumi ulatuslikku mobilisatsioonireservi, mis loodi putini 2015. aasta määrusega. Esmaspäeval kiitis valitsus heaks seaduseelnõu, mis lubab presidendil kasutada reservväelasi terrorismivastastes operatsioonides ja sõjalistes konfliktides, sealhulgas välismaal, ilma sõjaseisukorda või mobilisatsiooni välja kuulutamata. See võimaldab armeesse saata kuni 2 miljonit sõjaväelast, ütles riigiduuma kaitsekomisjoni esimene aseesimees aleksei žuravljov RTVI-le. „Me osaleme reaalsetes, ulatuslikes sõjalistes operatsioonides, kuid sõda pole ametlikult välja kuulutatud. Need juriidilised peensused piirasid kaitseministeeriumi manööverdamisruumi, kuid need on nüüd lahendatud,” ütles rahvasaadik.
See viitab inimestele, kes „teenisid armees vabatahtlikult”, saades palka, mitmesuguseid makseid ja hüvitisi ning on nüüd reservis, saades ka lisatasusid ja hüvitisi. Neid isikuid kutsutakse ajateenistusse palju rohkematel juhtudel kui varem ja see on täiesti normaalne, eriti arvestades praegust olukorda, milles meie riik on, rõhutas žuravljov. Seaduseelnõu kohaselt läbivad reservväelased eriväljaõppe, et täita kaitseülesandeid mitte kauem kui kahe kuu jooksul. Vastavad muudatused tehakse seadustesse „Sõjaväekohustuse ja sõjaväeteenistuse kohta” ning „Sõjaväelaste staatuse kohta”.
Muudatused kehtivad ainult kodanikele, kes on vabatahtlikult allkirjastanud reservteenistuse lepingu ega kehti praegu reservis olevate isikute kohta, selgitas venemaa Juristide Assotsiatsiooni juhatuse aseesimees Igor Tšerepanov RBC-le. Reservväelaste lähetatavad ülesanded võivad olla väga erinevad, sealhulgas Ukraina rinne. Seadus sisaldab klauslit reservide kasutamise kohta väljaspool venemaad, mis kehtib näiteks Sumõ või Harkivi oblastis, kus käivad sõjalised operatsioonid, kuid mis asuvad de jure väljaspool riiki, ütles duuma kaitsekomisjoni esimees andrei kartapolov. „See algatus näib olevat kaitseks mobilisatsiooni võimaliku lõpuleviimise ja vajaduse eest rohkemate inimeste järele, kui ajateenistuse kaudu värvata saab,” ütles projekti „Mine metsa” asutaja Grigori Sverdlin agentuurile: „Näib, et nad annavad endale lihtsalt vabad käed, justkui oleks see viis endale vabade käte andmiseks.”
Kehtiva seadusandluse kohaselt saab mobilisatsioonireservis olevaid venelasi tegelikele lahingutegevustele kutsuda ainult mobilisatsiooni ajal ja selleks on vaja mobilisatsioonikomisjone, mis on alates 2023. aastast passiivsed olnud, märgib inimõigusaktivist Artem Klõga. „Me näeme, et võimud väldivad teist mobilisatsioonilainet, seega vajavad nad teistsugust protseduuri, mille kaudu nad saavad mobilisatsioonireservi kasutada,” ütles Klõga. Kartapolovi sõnul koosneb mobilisatsioonireserv inimestest, kellel on kas tunnustatud sõjaväeline eriala või kes on sõlminud lepingu kaitseministeeriumiga. „Nad sõlmivad lepingu, saavad teatud rahalise hüvitise ja jätkavad oma [töö]ülesannete täitmist tsiviilisikutena. Vajadusel kutsutakse nad aga esmajärjekorras sõjaväekomissariaati ning saadetakse väljaõppelaagritesse ja muudele üritustele,” selgitas Kartapolov. Ta lisas, et Ukrainaga piirnevates piirkondades teenib praegu mobilisatsioonireservis arvukalt kodanikke.
putini määruse kohaselt, millega mobilisatsioonireservi loodi, hõlmab see isikuid, kes on sõlminud lepingu kaitseministeeriumiga. Esialgne leping on kolmeks aastaks. Reservväelased läbivad igal aastal sõjaväelise väljaõppe, mille jooksul neile määratakse töökohad ja tööandjatele makstakse töötajate puudumise eest hüvitist.
Tundub, et pisu hakkas uute värvatute arvu languse king pitsitama ja saab piisava hulga mehi saata ilma suuri hüvitisi maksmata rindele. Küll kipub arvama, et osad lähevad nüüd pigem vabatahtlikult, et neile hüvitistele pretendeerida. Kindel selles, et vene poole isikkooseisu numbrid saavad piisava täienduse rünnakutempo hoidmiseks. Lisaks on see seltskond parema väljaõppega, kui enamus varem värvatuid. Eks Ukraina omadel tuleb lõpuks tõsisemalt teha kardinaalsemaid otsuseid, kuidas hõrenenud ridasid ise täita. Pisu ei saa seni aru, miks Euroopa Liit annab elamisloa reserviealistele Ukraina meestele… njah, eks nad ole vajalikud käed Euroopa tööturul…
12. Hiina kaupade vood, mis on tulnud venemaale lääneriikide kaupade asemele, päästes majandust puudusest ja sanktsioonidest, jätkavad kiiret langust, hoolimata kremli palvetest suurendada vastastikust kaubandust. Reutersi teatel langes Hiina eksport venemaale septembri lõpus jüaanides 21%, viidates Hiina tolliandmetele. Eelmisel kuul importis venemaa Hiina kaupu 63,11 miljardi jüaani ehk 8,85 miljardi dollari väärtuses, mis on madalaim maht alates veebruarist. Hiina saadetiste langus, mis algas aasta alguses, kiireneb: juulis oli see aastases võrdluses 8,6% ja augustis 16,4%. Kumulatiivselt langes kaupade import Hiinast esimese üheksa kuu jooksul 10,6%.
Hiina venemaa tooraine ostud, mis olid aasta alguses vähenenud, hakkasid sügisel taastuma: pärast 8,8% langust jaanuaris-augustis tõusid need septembris aastases võrdluses 3,8%. venemaa ja Hiina kaubavahetuse langus on tekitanud kremlis muret, kuna riik on täiesti teadlik oma sõltuvusest Pekingist, ütlesid venemaa valitsusele lähedased allikad augustis Reutersile. „Hiina ei käitu liitlasena,” kurtis üks agentuuri allikatest. „Mõnikord veavad nad meid alt ja peatavad maksed, mõnikord lõikavad nad meie pealt kasu ja mõnikord lihtsalt röövivad meid.”
Hiina annab lõviosa venemaa eksporditulust ja selle tehnoloogia on sõjatööstuskompleksi jaoks kriitilise tähtsusega, ütles teine Reutersi allikas: „Ilma nendeta ei suudaks me toota ühtegi raketti, ühtegi drooni ja kogu majandus oleks ammu kokku varisenud. <…> Kui nad oleksid tahtnud, oleks sõda lõppenud.” Agentuuri allikate sõnul oli kaubanduse suurendamine Hiinaga üks peamisi palveid, mille putin esitas oma Pekingi reisi ajal septembri alguses. Hiina saadetistega seotud probleeme süvendavad liiklusummikud Kasahstani piiril, kus alates septembrist on sanktsioneeritud kaupade veoautode kontrolli karmistatud. Seetõttu oli oktoobri alguseks piiripunktides järjekordades üle 7000 veoauto, kusjuures liiklusummik ulatus kilomeetrite kaugusele. Nagu Kommersant teatas, pööravad Kasahstani tolliametnikud tagasi kõik mikrokiipe ja tööpinke sisaldavad saadetised, mis ajendab logistikaettevõtteid proovima veoautosid teistele marsruutidele, näiteks Kaug-Itta ja Mongooliasse, ümber suunata.
13. venemaa valitsusega seotud Makromajandusliku Analüüsi ja Lühiajalise Prognoosi Keskuse (CMASF) hinnangul on venemaa majandusel järgmisel aastal majanduslangust tõenäoliselt võimatu vältida. „venemaa majanduslanguse tekkimise liitindikaator (CLI) on ületanud oma kriitilise läve,” kirjutab CMASF. „See tähendab, et süsteem on andnud märku SKP füüsilise mahu vähenemise suurest tõenäosusest 2026. aastal.” CPASF-i analüüsi kohaselt on peamine riski suurendav tegur majanduses tõusvad intressimäärad. Kuni 2025. aasta lõpuni toetab SKP kasvu tõenäoliselt sisenõudluse hüppeline kasv enne käibemaksu tõusu.
2026. aastal, pärast käibemaksu tõusu, see tegur aga kaob ja analüütikute sõnul nõudlus tõenäoliselt kohandub. CMASF on arvutanud majanduslanguste, pangandus-, valuuta- ja muude kriiside juhtindikaatoreid üle 10 aasta ning need on osutunud tõhusaks. CMASF defineerib majanduslangust kui aastase SKP langust (jooksvalt üle 12 kuu). Makromajandusliku analüüsi ja lühiajalise prognoosi keskuse (CMASF) andmetel, mis põhinevad Rosstati andmetel ja majandusarengu ministeeriumi juulikuu hinnangutel, kasvas see ajavahemikul august 2024 kuni juuli 2025 2,3%. Samal ajal ületas majanduslangusesse sisenemise SRI, nagu eksperdid ennustasid, kriitilise piiri (0,18) ja jõudis 0,19-ni. „Seega andis SRI märku, et venemaa majandus siseneb suure tõenäosusega majanduslangusesse aasta jooksul,” kommenteerib CMASF.
Peamised tegurid, mis viisid läve ületamiseni, olid kõrged intressimäärad, madal ettevõtete usaldus ja vähenenud inerts: majanduskasv aeglustub ja füüsilise SKP kasvumäär jooksva aasta jooksul pidevalt väheneb, märgib CMASF. CMASF hoiatab, et SKP langus suurendab süsteemse panganduskriisi tekkimise ja jätkumise riski. Praegu ei viita näitajad panganduskriisile. Näiteks panganduskriisi alguse SCI oli augusti alguses küll alla oma läve, kuid juba läve lähedal. Isegi praegune müügi aeglustumine on juba toonud kaasa reaalsektori ettevõtete kasumlikkuse märgatava languse, mis vähendab nende finantsstabiilsust, märgib Makromajandusliku Analüüsi ja Lühiajalise Prognoosi Keskus (CMASF): „Ilmselgelt, kui tootmine väheneb, siis see olukord halveneb.” See võib kaasa tuua pankade ettevõtete portfellides halbade võlgade osakaalu olulise suurenemise, samas kui jaemüügiportfellis halbade võlgade osakaal juba kasvab.
Täiendav nüanss on ülehinnatud rubla vahetuskurss, mis on osaliselt tingitud kõrgetest intressimääradest, mis stimuleerivad väljastpoolt tuleva „kauboiraha” sissevoolu, kirjutab Makromajandusliku Analüüsi ja Lühiajalise Prognoosi Keskus (CMASF): „See vahetuskurss piirab veelgi reaalsektori ekspordile orienteeritud segmentide kasumlikkust, mis konkureerivad impordiga, millel on vastavad tagajärjed nende maksevõimele. Lisaks riskib langevate siseriiklike krediiditurgude kompenseerimine välisraha sissevooluga süsteemsete valuutariskide realiseerumisega.” See on aga veel kaugel: „Välise raha sissevoolu trend on alles lapsekingades ja vastav süsteemsete valuutariskide näitaja pole veel midagi märku andnud.”
Kõrgete reaalmäärade säilitamine võiks aga seega „tagada streigi efekti tekkimise süsteemsete riskide osas, hoiatab Makromajandusliku Analüüsi ja Lühiajalise Prognoosi Keskus (CMASF). venemaa majanduse majanduslangusest taastumise SRI väärtus tõusis aga juulis märkimisväärselt ja naasis normaalsuse tasemele. Varem oli näitaja kolm kuud järjest olnud kriitilisest lävest allpool, kuid augusti alguses ületas selle. Seetõttu on veel vara rääkida pikaajalise (rohkem kui neli järjestikust kvartalit) majanduslanguse signaalist, rahustab Makromajandusliku Analüüsi ja Lühiajalise Prognoosi Keskus (CMASF).
Majandusarengu Ministeerium prognoosib 2026. aastaks SKP kasvuks 1,3%, samas kui Keskpanga poolt septembris küsitletud 33 analüütiku prognoos on 1,6%. Maailmapank langetas hiljuti oma venemaa järgmise aasta majanduskasvu prognoosi 1,2%-lt 0,8%-le ja eeldab, et see jääb 2028. aastaks alla 1%. Makromajandusliku Analüüsi ja Lühiajalise Prognoosi Keskus (CMASF) langetas hiljuti ise oma järgmise aasta kasvuprognoosi 1,5–1,8%-lt 1,4–1,7%-le, mis näitab, et nad ei oota majanduslangust. Ülevaate autorid rõhutavad, et majanduslangus ei ole ette määratud: see on väga tõenäoline, mitte kindel. Mudelid, millel juhtindikaatorid põhinevad, arvestavad prognoosivea (nii tehnilise kui ka struktuurilise) võimalusega. Eelkõige võivad struktuurivead tekkida seetõttu, et mudelid on kalibreeritud riikidevaheliste ajalooliste andmete põhjal ja seetõttu, nagu CMACS-i eksperdid märgivad, ei pruugi need arvestada koha ja aja ainulaadsete hetkeoludega.
14. venemaa transpordiministeerium on teinud ettepaneku lükata 2028. aasta märtsini edasi piirangute kehtestamine, mis nõuavad, et süsivesinike ja söe vedu Põhjamere marsruudil teostataks ainult venemaal ehitatud laevadega. Vastav valitsuse resolutsiooni eelnõu avaldati aadressil regulation.gov,ru. Esialgsete plaanide kohaselt pidid alates 1. märtsist 2026 Põhjamere marsruudil nafta, gaasi, gaasikondensaadi ja söe ekspordisaadetisi vedama ainult venemaa laevatehastes ehitatud laevad. Nüüd teeb ministeerium aga ettepaneku need piirangud kaheks aastaks edasi lükata.
Edasilükkamine toimub Arktika kaubaveo eesmärkide järjepideva täitmata jätmise tõttu. 2024. aastal veeti Põhjamere marsruudil 38 miljonit tonni lasti – see on rohkem kui pool putini 2018. aasta määrusega seatud eesmärgist, mis seadis eesmärgiks 80 miljonit tonni 2024. aastaks. 2024. aasta septembriks oli Rosatom langetanud oma Põhjamere marsruudi laevandusprognoosi 2030. aastaks 117 miljoni tonnini, võrreldes esialgse eesmärgiga 200 miljonit tonni. putin ise andis märtsis väljavaadete kohta ettevaatlikuma hinnangu: 70–100 miljonit tonni aastaks 2030.
Põhjamere marsruudi arendamise peamine probleem on endiselt spetsialiseeritud laevade terav puudus. Vajalikust 57 laevast on praegu saadaval vaid 27. Sanktsioonid, mis on venemaa lääne tehnoloogiast ära lõiganud, süvendavad olukorda: vanad laevad võetakse maha ja uute ehitamine lükkub pidevalt edasi. N.Trans Labi analüütikute hinnangul ei tohi 2030. aastaks töös olla rohkem kui viis võimsat tuumajäämurdjat, mis muudab Põhjamere marsruudil aastaringse navigatsiooni tagamise võimatuks. Märtsi lõpus valitsusega kohtumisel teatas putin, et hoolimata aastaid kestnud aruteludest pole Põhjamere marsruudi arengumudelit ikka veel välja töötatud ja olulisi taristuotsuseid pole tehtud.
15. venemaa majanduse tsiviilsektori langus ja rünnak populaarseimatele Hiina mudelitele on toonud kaasa veoautode impordi olulise languse. Avtostati tegevjuhi Sergei Tselikovi sõnul tarniti septembris venemaale vaid 643 uut veoautot täismassiga üle 3,5 tonni. See on 20 korda vähem kui eelmise aasta septembris, mil imporditi 12 600 ühikut, märkis ta. Import on aasta algusest peale langenud. Avtostati andmetel on see esimese kolme kvartali jooksul langenud 92% ehk 12 korda, ulatudes alla 5000 sõidukini, võrreldes 61 000-ga 2024. aasta samal perioodil. „Keskmise ja raske veoauto import on sel aastal praktiliselt kadunud,” teatas Tselikov.
Peamised põhjused on autoturu märkimisväärne langus (-55%), tohutud laoseisud ja tolliliidu sõiduki tüübikinnitussertifikaadi (CVT) peatamine mõnedele Hiinas toodetud mudelitele (sõiduki müümiseks vajalik dokument, mis tõendab selle tehnilisi näitajaid), loetles Tselikov. Veokite müügi langus algas eelmise aasta novembris. Aasta lõpuks oli raskeveokite (HCV) turg langenud aastases võrdluses 18% 111 000 veoautoni, kuid turuosaliste ja sõltumatute ekspertide hinnangul on sellised arvud nüüd vaid unistus. Jaanuarist septembrini müüdi raskeveokeid 57% vähem kui eelmisel aastal, ulatudes 32 900-ni, samas kui keskmise suurusega veoautosid müüdi 46% vähem (8700). Keskmise suurusega veoautode müük jätkas langust: septembris müüdi vaid 900, mis on pool (51%) eelmise aasta tasemest.
Raskeveokite müük saavutas madalaima taseme mais ja on sellest ajast alates seisnud. Septembris müüdi 3500 veokit, mis on 59% vähem kui samal kuul 2024. aastal. KAMAZ Grupi tegevjuht Sergei Kogogin kurtis märtsis, et turgu takistab kõrge baasintressimäär ja Hiina kaubamärkide ülepakkumine. „Kui lähtume praegusest turuprognoosist – see tähendab 60 000–65 000 sõiduki müüki sel aastal –, siis ei pea me üldse midagi tootma; kõik need sõidukid on juba saadaval. Esmakordselt müüvad edasimüüjad oma ladudest rohkem sõidukeid, kui nad meilt ostavad,” kinnitas ta. Sellest ajast alates on olukord halvenenud.
Kui kliendid ostavad uusi veoautosid, siis ostavad nad liisingufirmadelt, kelle laod on tagastatud sõidukitega üle ujutatud. Tarbesõidukite varu ületab praegu 80 000 ühikut; Interleasing Groupi arestitud kinnisvara müügiosakonna juhataja Vladislav Belogrudov ütles oktoobris, et see on aasta algusest kasvanud 15–20% ja kasvab jätkuvalt tänu klientide kõrgele debitoorsele võlgnevusele. Kaubaveo turg seisab paigal, selle kasumlikkus langeb turuosaliste sõnul nõudluse ning kaubaveo ja seadmete töömahtude vähenemise tõttu. Ehitustööstus on kokkuvarisemises, valitsus ei käivita uusi suuri taristuprojekte, käibekapitali ja arendustegevuse laenud on ülemäära kallid ning nii kaupade eksport kui ka import on sel aastal vähenenud – kõiki neid nimetavad transpordiettevõtete töötajad ja veoautode müüjad kriisi põhjustena.
Kõige rohkem on sel aastal vähenenud poolhaagiste ja kallurite nõudlus – vastavalt 64% ja 71%, vastavalt Avtostati andmetele. Ühe eksperdi sõnul on see just impordi, ekspordi ja ehituse langus. Kaubaveo mahud on aasta keskpaigast alates näiliselt hakanud taastuma, kuid see pole veoautode turgu veel mõjutanud, märgib ta. Import langes ka valitsuse katsete tõttu aidata KAMAZi ja teisi venemaa tootjaid. Veebruari alguses peatas Rosstandart venemaal Hiina kaubamärgi Shacmani populaarseimate veoautotüüpide tegevusload ning alates juuli lõpust on sama peatatud ka enimmüüdud veoautode SITRAK ja FAW puhul, mille tagajärjel langes nende müük esimese üheksa kuu jooksul ligi 70%, väidab Avtostat.
See aitas KAMAZi pigem moraalselt kui absoluutarvudes, ütleb autoturu ekspert. Ta viitab Avtostati andmetele: KAMAZi turuosa kasvas jaanuaris-septembris eelmise aasta 30%-lt 50%-ni, kuid rasketehnika müük vähenes 17%, ulatudes ligikaudu 9900 ühikuni. Isegi sõjalisi tellimusi arvesse võttes on KAMAZil raskusi – nad ei korva tsiviiltellimuste puudujääki, märgib KAMAZi edasimüüja. „Muidugi võime end lohutada mõttega, et meie majandus langeb vaid võrreldes 2020. aastate alguse kõrge baastasemega, mil riik oli hõivatud ehitamise, parendamise ja tarbimisega, aga see pole langus, vaid vabalangus,“ ütleb teine veoautokaupmees. „Turuosalised arutavad, kas turg on põhja saavutanud või ootab ees edasine müügilangus. Seni pole nähtavaid tegureid, mis olukorda oluliselt parandaksid,” ütleb teine veoautokaupmees.
16. Souli võimud kavatsevad ehitada esimese tsiviilotstarbelise tuumapunkri – see asub Garak-dongis Songpa-gu linnaosas asuva elamukompleksi all. Korea Heraldi andmetel on projekt osa meetmetest avaliku julgeoleku parandamiseks Põhja-Korea kasvavate sõjaliste ohtude ja globaalse ebastabiilsuse, sealhulgas venemaa käimasoleva sõja Ukraina vastu, valguses. Pealinna valitsus ja Souli eluaseme- ja kogukondade korporatsioon plaanivad ehituse lõpule viia 2028. aastaks. Maa-alune varjend projekteeritakse kodanike kaitsmiseks võimalike tuuma-, bioloogiliste ja keemiliste rünnakute eest. See asub uue elamukompleksi kolmandal keldrikorrusel, mis hõlmab 16 mitmekorruselist hoonet – 22 korrust maa peal ja kolm korrust maa all, kokku 1240 korterit. Punkri pindala on umbes 2147 ruutmeetrit ja see suudab korraga majutada kuni 1020 inimest. See on varustatud ventilatsiooni-, veevarustus- ja hoiustussüsteemide ning kanalisatsioonisüsteemidega, mis võimaldavad elanikel hädaolukorras autonoomselt maa all viibida kuni 14 päeva.
Projekti põhijooneks on kahetine eesmärk: rahuajal on ruum avalik spordikeskus. Nagu Korea Herald märkis, on see esimene omataoline rajatis, mille kohalik omavalitsus ehitab spetsiaalselt tsiviilkasutuseks ja mis on varustatud tuumakaitsemeetmetega. Linnavalitsus rõhutas, et algatus tuleneb vajadusest kohandada tsiviilkaitsesüsteemi uute reaalsustega: „Tänapäeva ohud erinevad mineviku omadest. Käivitame selle projekti, et laiendada varjendite rolli ja parandada Souli elanike turvalisust.” Punkri ehitamine on osa programmist „Souli kaitse 2030”, mille linn avalikustas 2024. aasta märtsis. Selle programmi raames plaanib linn luua varjundite võrgustiku, mis on võimeline pakkuma elanikele kaitset tuuma-, bioloogilise või keemiarünnaku korral.
Njah, mulle meeldib enim see, et tehakse multifunktsionaalselt seda ehk siis rahuaja kasutusotstarve ka olemas, mitte ei seisa jõude.
17. Oktoobri teises pooles süvendab venemaa propaganda oma desinformatsioonikampaaniat Ukraina väidetava talveks ettevalmistamatuse ja vene Föderatsiooni tõrjumise võimetuse kohta. Nagu Ukrinform teatab, teatas sellest Ukraina riikliku julgeoleku- ja kaitsenõukogu alla kuuluv desinformatsiooni tõkestamise keskus. Kütteperioodi lähenedes ennustab keskus venemaa propagandakampaania intensiivistumist koodnimega „talveks ettevalmistamatus”. Ukraina energiainfrastruktuuri rünnakute taustal õhutab kremli meedia paanikat väidetavalt katastroofilise olukorra pärast energia- ja soojusvarustuses.
Propagandategelased levitavad dramaatilisi ennustusi energiakollapsi, linnade külmumise, humanitaarkatastroofi ja elanikkonna massilise väljarände kohta, samuti Ukraina suutmatuse kohta reageerida energiasektori pommitamisele, seisab aruandes. Nagu märgitud, pööratakse erilist tähelepanu Ukraina võimude diskrediteerimisele süüdistuste kaudu ebakompetentsuses, korruptsioonis energiasektoris ja kodanike kaitsmata jätmises. Samal ajal esitatakse kõik tehnilised probleemid või kohalikud rikkeid kui tõendeid riigi süsteemsest läbikukkumisest.
Paralleelselt püüavad venemaa ressursid luua muljet, et Ukraina ainus lahendus on alistumine ja vastupanu lõpetamine, et päästa inimesi külmast talvest. Vaenlase oktoobrikuu infokampaania muude teemade hulka kuuluvad CPD andmetel: EL-i 20. sanktsioonide paketi diskrediteerimine; manipulatsioonid olukorraga ZNPP-s ja Ukraina tuumaterrorismi narratiivi levitamine; sõjavastase retoorika intensiivistumine Euroopa riikides; kampaania Atlandi-ülese kaitsekoostöö diskrediteerimiseks.
Lisaks on oodata kampaaniat EL-i otsuse diskrediteerimiseks tulistada alla venemaa lennukeid ja droone Euroopa õhuruumis, samuti hübriidmõjutusi Hollandi parlamendivalimiste eelõhtul. Nagu Ukrinform teatas, registreeris Desinformatsiooni Vastu võitlemise Keskus oktoobri alguses venemaa propagandakampaania intensiivistumise, mille eesmärk on diskrediteerida Ukraina relvajõude.
18. Lühiuudised
EL liigub poliitilise kokkuleppe suunas, et kasutada umbes 200 miljardit eurot venemaa keskpanga külmutatud varasid Ukraina abistamiseks, kuna muud rahastamisvõimalused kahanevad. Juhid arutavad plaani järgmisel nädalal Brüsselis toimuval tippkohtumisel.
Z-propagandist solovjov, kes kunagi väitis, et Ukraina on kokkuvarisemise äärel, tunnistab nüüd, et kurnatust pole näha. „Me alahindasime toimuvat. Arvasime, et NATO saatis lihtsalt valmistoodangu. Aga nüüd on sõjatööstuskompleks väljaspool Ukrainat. Meie löögid pole otsustavad. Välismaalased liituvad aktiivselt Ukraina ridadega. Illusioone ei tohiks olla.”
medvedjev ründab Trumpi taas teravalt, hoiatades, et igasugune Tomahawk-rakettide tarnimine Ukrainasse võib lõppeda halvasti kõigile, eriti Trumpile endale. Ta väidab, et venemaa ei suuda lennu ajal eristada tava- ja tuuma-Tomahawke ning ähvardab USA-d otse, kui sellised relvad lastakse välja. medvedjev nimetab Trumpi kommentaare järjekordseks tühjaks ähvarduseks, süüdistades neid pikale veninud kõnelustes kokaiinijoobes klouniga.
Financial Times: President Trump plaanib reedel Washingtonis president Zelenski vastu võtta, teatasid kolm plaanidega kursis olevat inimest. See toimub pärast kahte telefonikõnet presidentide vahel eelmisel nädalavahetusel, mille käigus arutati Tomahawk rakettide müüki ja seda, kuidas lõpetada venemaa sõda, ning samal ajal alustab Ukraina delegatsioon Washingtonis nädal aega kestvaid arutelusid USA kolleegidega.
Briti vastuluureagentuur MI5 on riikliku julgeolekuagentuuri (NPSA) kaudu hoiatanud Briti poliitikuid spionaaži ja välismaise sekkumise eest, eriti venemaa, Hiina ja Iraani kasuks.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
