Sõja ülevaade: 1328. päev – olukord rindel kipub halvenema
Avaldatud: 13 oktoober, 2025
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 13. oktoober 2025:
olukord Siverski, Kostjantõnivka ja Pokrovski suunal kipub halvenema.
1. Sajab.
2. Krimmis palavust jagus.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: vene pool sammhaaval hallis alas edeneb.
8. Donetsk: järgmisse asulasse vene pool sisse sai.
9. Lõunarinne: Ukraina omad ühe küla vabastasid.
10. Herson: muutusteta.
11. Ameerika Ühendriigid on juba mitu kuud aidanud Ukrainal rünnata venemaa naftatöötlemistehaseid.
12. „Üks riik on selle vea juba teinud.” kreml hoiatas Moldovat venemaast vaenlase loomise katsete eest.
13. venemaa kohus natsionaliseeris Peterburi ühe ülikooli, mille tulud ulatusid kuni miljardi rublani aastas.
14. Teadlased löövad häirekella: globaalne soojenemine on jõudnud kriitilisse punkti ja korallriffid on väljasuremise äärel.
15. Lühiuudised
149 vene poole rünnakut ja peale Harkivi suunal kõikjal rünnakute arv langes aga kuna isikkoosseisu numbrites nii suurt langust polnud, siis arvatavalt olid ründavad grupid suuremad. Soomuse kasutamisega oldi eile ettevaatlikud. Küll tõusis tugevalt rinde töötlus, liugpomme lausa 215, kaudtuld juba peaaegu viis ja pool tuhat ning kamikazedroonide arvgi 5256. Kui liugpommide heitmine vist isegi rekordi läheduses, siis eelmise kahe nädala numbritega suur tõus kaudtule ja droonide töös. Kipub arvama, et ründe tugevust lõiguti hakatakse veelgi tõstma ning vähemalt ühte suuremat linna on vaja kolme nädala jooksul saada, siis kukub vene kindralite lubaduse aeg putinile läbimurdest.
Panin sektoriti suundumustest kirjed rindejoone muutuste ossa.
1. Eilsest ööst: vene sõjavägi jätkab Ukraina energiainfrastruktuuri ründamist. 12. oktoobri öösel katkestas mürsutulega elektrivarustuse kõik Donetski oblasti okupeerimata territooriumi asulad, teatas piirkondliku sõjaväevalitsuse juht Vadim Filaškin. Ta lisas, et energeetikatöötajad ja teised teenistused on juba alustanud puhastustöid, kuid kahju lõplik ulatus ja taastamisgraafik on veel kindlaks määramata. Esirindelt evakueeriti kokku 124 inimest, sealhulgas 48 last. Samuti tabasid vene droonid 12. oktoobri öösel Odessa oblastis energiainfrastruktuuri ja gaasivarustusrajatisi, samuti sai pihta rajooni administratsioonihoonele. venemaa ründab Odessa oblastit teist ööd järjest. Eelmisel ööl jäid piirkonnas pommitamise tõttu elektrita 44 asulat. Lisaks ründasid vene droonid pühapäeval kahte haridusasutust Tšuhuivi linnas ja Ševtšenkovi küla Harkivi oblastis. Ukraina õhujõudude andmetel lasid vene sõjavägi öösel Ukraina pihta 118 drooni ja ühe Kh-31 raketi. Õhutõrje kahjutuks tegi 103 drooni. Ülejäänud õhurünnakud tabasid sihtmärke kümnes asukohas.
vene armee ründas täna öösel Dnipropetrovski oblastit droonide ja suurtükitulega, kahjustades nelja eramut ja gaasitorustikku.
Päeva jooksul andsid sissetungijad Zaporižja oblastis 18 asulale 570 õhurünnakut. Polohivski rajoonis toimunud droonirünnaku tagajärjel hukkus kaks ja sai vigastada kaks inimest. Eks selline sadu kõikjal rinde ja piiri läheduses on tavapärane.
2. vene allikate teatel ründavad Ukraina droonid aktiivselt igat tüüpi transporti Kurski oblastis Rõlsk-Lgovi maanteel. Võimud kutsuvad tsiviilelanikke üles ohutuse huvides sellel marsruudil reisimist vältima. Tee on praegu pidevas ohus.
Eilsest ööst teatati veel venemaal Smolenskis toimunud plahvatustest. Linna kohal oli näha tõusvat suitsu ning kohalikud allikad viitavad võimalikule tabamusele lennuväljale või lennukitehasele.
Täna öösel raputasid Krimmis ajutiselt okupeeritud Ukraina linna Feodossija plahvatused. Droonid ründasid kohalikku naftahoidlat, põhjustades rajatises ulatusliku tulekahju, mille leegid olid nähtavad mitme kilomeetri kaugusele. Lisaks teabele naftahoidla tabamise kohta teatas Telegrami kanal „Supernova+” ka võimalikust tulekahjust samas piirkonnas asuvas bensiinijaamas. Selle juhtumi üksikasju ja taristukahjustuste ulatust praegu selgitatakse. Lisateadete kohaselt võis Ukraina droonirünnak tabada ka Feodossija lähedal asuvat 220 kV Kafa elektrialajaama
Belbeki lennujaama lähedal okupeeritud Krimmis teatati plahvatustest. Kohalike teatel tulistati objekte õhus.
3. Kursk: rindejoonel muutusteta, kumbki pool edust ja edukast vastaste tabamisest teada annab, kumb aktiivsem on, ei oskagi öelda.
4. Harkiv: jätkuvalt avaldab harjumatult suurt survet vene pool siin sektoris. Pisu veel ootel, et kas päriselt tahetakse suuremat pealetungi siit suunalt käima saada. Eks see üllatus ole ja kindlasti ei mõju hästi Ukraina reservidele, kui neid siia seni rahulikumasse sektorisse palju juurde tuua tuleb.
5. Kupjansk-Kreminna: jätkuvalt ei parane olukord Kupjanski linnas, kuhu vene pool saadab järjekindlalt väikesi gruppe ning domineeritakse enamuses linna poolitavast peatänavast põhjapoolses osas.
Pisu on seis paremaks läinud Lõmani suunal, kuhu arvatavalt on Ukraina omad toonud toetuseks rohkem droonimeeskondi, kes suudavad ohjata halli alasse jõudvaid soldateid.
6. Siversk: linna ümber on üha pingelisem ning on karta, et peatselt hakatakse proovima siseneda linna.
7. Bahmut: Kostantõnivka suunas pole pikalt Ukraina omad tagasi astunud, kuigi hallis alas on järjest tasapisi vene pool edenenud. Võib oodata, et juba sel nädalal tehakse katseid linna sisenemiseks.
8. Donetsk: ei suuda kinnitust leida DeepState blogikanali kinnitusele, et Ukraina väed on edenenud Pokrovskist kirdes ja teostavad tugevaid vasturünnakuid, küll aga suutis vene pool teha sealt pisu lõuna pool edenemise u 800 m ja sisenes Rodinske asulasse. Suur Pokrovskist otse põhja suunas väljuva maanteeni on vaid 2 km, õnneks küll pool asulat ees, aga üha lähemale kaudtuleüksused ja droonimeeskonnad ulatuvad töötlemaks nii maanteed kui Mõrnohradi linna. Kardan, et Rodinske asula kaotamisega võib vene poolele avaneda veelgi parem võimalus hakata kiirelt edenema üle suurte avarate väljade möödumaks Pokrovskist põhja poolt.
9. Lõunarinne: Ametlik uudis: Ukraina väed liikusid Mali Štšerbaki küla lähedal Orihivi suunas kuni 3,5 km kaugusele, parandades oma taktikalist positsiooni. Kindralstaap teatab operatsiooni käigus toimunud olulistest venelaste kaotustest ja vangivõetud vangidest. Njah, külasse saadi, aga kipub arvama, et sinna ei jäädud, eks näis… tegu oli seni rahulikuma lõiguga ja pigem nutikalt seal vene eesmisi possasid üllatati. Pildilt on näha päris hea maskeeringuga mõnda võitlejat. Küll polnud pilte vangidest…
Mujal rindejoone muutusi ei tuvastanud. Küll on karta, et väga tugev vene poole surve toob sektori idaserval juurde külade kaotusi, aga suuremas pildis veel ei miskit hullu.
10. Herson: muutusteta.
11. Financial Timesi andmetel on USA luureteenistus alates suve keskpaigast jaganud Ukrainaga teavet rünnakute korraldamiseks venemaa energiarajatistele, sealhulgas naftatöötlemistehastele. Ameerika ja Ukraina ametnikud ütlesid väljaandele, et need tegevused on koordineeritud katse nõrgestada venemaa majandust ja sundida putinit läbirääkimiste laua taha. Nende sõnul tehti otsus pärast juulis toimunud telefonikõnet Donald Trumpi ja Volodõmõr Zelenski vahel. Sel ajal avaldas Ameerika putini suhtes kasvava pettumuse tõttu toetust strateegiale, mille eesmärk on panna venelased valu tundma ja sundida kremlit rahu sõlmima, teatasid kaks asjaga kursis olevat ametnikku.
Kolm ametnikku ütlesid, et Washington on tihedalt seotud rünnaku planeerimise kõigi etappidega, aidates Ukraina relvajõududel määrata kindlaks droonide marsruudid, kõrgused ja lennuajad, et nad saaksid venemaa õhutõrjest mööda minna. Üks Ameerika ametnikest selgitas, et Ukraina valib oma sihtmärgid ise ja USA annab andmeid nende haavatavuste kohta. Teised allikad ütlesid väljaandele, et luureteenistus tuvastab ka rünnaku prioriteetseid sihtmärke.
12. vene presidendi pressisekretär dmitri peskov ütles TASS-ile, et „Moldovat ei oota midagi head”, kui ta jätkab venemaaga vastasseisu Euroopaga suhete loomise kasuks. Ta kommenteeris sellega vabariigi uut sõjalist strateegiat, milles venemaad nimetatakse peamiseks ohuks. peskov märkis, et kreml pidas dokumendi vastuvõtmist Chişinău „konfrontatsioonilise poliitika” jätkuks Moskva suhtes. „Meie arvates teeb Moldova praegune juhtkond tõsise vea. Nad usuvad, et suhete loomine Euroopaga tähendab täielikku vaenulikkust venemaa suhtes. Üks riik on selle vea juba teinud. See pole sellele ühele riigile midagi head toonud,” rõhutas peskov.
8. oktoobril kiitis Moldova valitsus heaks uue sõjalise strateegia kuni aastani 2035. Dokumendis loetletud „sõjaliste riskide ja riigi julgeolekule avalduvate ohtude” hulgas pööratakse erilist tähelepanu venemaa sõjale Ukraina vastu. Moldova on väljendanud muret oma piiridele „maismaakoridori” loomise väljavaate pärast ja tõstatanud sõjategevuse leviku võimaluse oma territooriumile. Teise ohuna on nimetatud umbes 1000 vene rahuvalvaja kohalolekut Transnistrias. Vastuseks on võimud käskinud suurendada riigi armee suurust kolmandiku võrra ja kaitsekulutusi 1%-ni SKPst. Uus sõjaline strateegia näeb ette ka üleminekut NATO standarditele. Lisaks märgitakse dokumendis, et põhiseaduses sätestatud neutraalsus kohustab Moldovat rakendama kõiki meetmeid, sealhulgas sõjalisi, oma kaitseks, sealhulgas lubades tal osaleda rahvusvahelistel õppustel.
Septembris võitis valimised Moldova presidendi Maia Sandu Euroopa-meelne Tegevus- ja Solidaarsuspartei (PAS), saades 50,2% häältest. Teisele kohale tuli endise presidendi Igor Dodoni juhitud venemeelne Patriootlik Blokk 24,17% häältega. Seejärel süüdistas kreml Chişinăud sadade tuhandete venemaal elavate moldovlaste hääletamise takistamises, kuna neile oli avatud ainult kaks valimisjaoskonda. Sandu, kes on korduvalt süüdistanud Moskvat Moldova asjadesse sekkumises ja riigipöördekatsetes, teatas omakorda pärast valimisi, et venemaa jätkab oma desinformatsioonikampaaniaid, kuid teeb seda nüüd raskemini. EL õnnitles Sandut, märkides, et Moldova rahvas valis venemaa surve ja sekkumise kiuste demokraatia, reformid ja Euroopa tuleviku.
13. Peterburi ja Leningradi oblasti arbitraažikohus on pärast peaprokuratuuri esitatud hagi üle andnud Peterburi Riiklik Humanitaar- ja Sotsiaalteaduste Ülikooli (SPbGUP) vara riigile. Kõnealune vara hõlmab kaheksat kinnistut: õppehoonet ja üliõpilaskodu Fuchika tänaval, ülikooli võimlahooneid ja sellega seotud katlamaja. Arestitud vara kogupindala on 54 000 ruutmeetrit ja hinnanguline turuväärtus 8 miljardit rubla. Kohus rahuldas peaprokuratuuri taotluse otsuse viivitamatuks täitmiseks, mis tähendab, et riik saab vara koheselt kätte, ootamata edasikaebamist. Hagis süüdistas järelevalveasutus venemaa Sõltumatute Ametiühingute Föderatsiooni (FNPR) ülikooli vara ebaseaduslikus arestimises, kuna NSVL ei andnud kunagi üle SPbGUPi eelkäija – Kõrgema Ametiühingute Kultuurikooli – ajalooliste hoonete omandiõigust.
Agentuuri andmetel kasutas Peterburi Riikliku Trükikunstiülikooli (SPbSUP) rektor Aleksandr Zapesotski, kes oli kaasatud kolmanda osapoolena, neid varasid aastakümneid isiklikuks rikastumiseks. Täpsemalt, ta andis 200 miljoni rubla (2 miljoni euro) väärtuses hoone omandiõiguse oma poja offshore-firmale, mis hiljem müüdi, tagas ülikooli vara tagatisena kasutades 813 miljoni rubla (8,13 mljoni euro) väärtuses laene, sõlmis fiktiivseid rendilepinguid, omastades 168 miljonit rubla (1,68 miljonit eurot), ning kandis venemaalt välja 670 miljonit rubla (6,7 miljoni euro), investeerides need välismaistesse ettevõtetesse ja ostes luksuskinnisvara Prantsusmaal.
Peaprokuratuur märkis, et hoolimata õppemaksu aastastest tuludest 0,5–1 miljardit rubla, teatas ülikooli juhtkond regulaarselt kahjudest riiklike toetuste saamiseks, mille kogusumma 13 aasta jooksul ületas 3,2 miljardit rubla. Zapesotski, kes oli putini usaldusalune 2012. aasta presidendivalimiste ajal, vallandati 25. septembril. Uueks rektoriks määrati Jevgeni Lubašev, kes varem juhtis Peterburi Tööstustehnoloogiate, Rahanduse ja Õiguse Kolledžit.
Zapesotski teatas oma kavatsusest otsus edasi kaevata. Endine rektor nimetas end oma riigi tõeliseks patrioodiks, kuid ei eitanud raha saatmist välismaale, märkides, et kõik tema kontod olid registreeritud ja et ta polnud ühtegi kopikat salaja üle kandnud. Zapesotski juhtis ülikooli alates 1991. aastast ja teda mäletati muuhulgas absurdsete reeglite kehtestamise eest üliõpilastele: nõudes neilt jalgade raseerimist ja oma kuvandile vastavaks muutumist, korraldades iludusvõistlusi naissoost kandidaatidele ja abielludes ühega neist 53-aastaselt ning postitades naiste fotosid häbitahvlile.
14. Reuters, aruanne „Globaalsed murdepunktid”: 160 teadlase üle kogu maailma koostatud teadusraporti kohaselt ületab maailm globaalse soojenemise kriitilist läve kiiremini kui varem arvati. Teadlased hoiatavad, et korallriffid on juba pöördumatu väljasuremise äärel, mis võib tähistada kliimamuutuste põhjustatud ökosüsteemide hävimise esimest suurt murdepunkti. Uuring võtab kokku uusimad andmed kliimamuutuste kiiruse kohta. Autorid hoiatavad, et planeet on sisenemas faasi, kus looduslike ökosüsteemide hävimine võib muutuda pöördumatuks. Teadlased on kliimamuutuste kiirusest jahmunud.
ÜRO ja ELi teadusasutuste andmetel on keskmine globaalne temperatuur võrreldes industriaalajastu eelse tasemega juba tõusnud 1,3–1,4 kraadi Celsiuse järgi. Viimased kaks aastat on olnud rekordiliselt soojemad ning intensiivne ookeanisoojus on viinud 84% maailma korallriffide surmani ja mõnel juhul nende täieliku kokkuvarisemiseni. Korallriffid on eluliselt tähtsad, toetades umbes veerandit mereelust. Teadlased usuvad, et korallriffide taastamiseks peab maailm kliimameetmeid dramaatiliselt suurendama, et alandada temperatuuri vaid 1 kraadini Celsiuse järgi võrreldes industriaalajastu eelse keskmisega.
Teadlased on langetanud ka Brasiilia Amazonase vihmametsade ohtliku soojenemise läve: praeguse metsade hävitamise tempo juures võivad need kaduda isegi vaid 1,5 °C globaalse keskmise temperatuuri tõusu korral. Teine tõsine mure on peamise ookeanihoovuse, Atlandi meridionaalse ümberpööramisringluse (AMOC), häirimise oht, millel on Põhja-Euroopas pehmete talvede tagamisel oluline roll. Selle nõrgenemine võib kaasa tuua tõsiseid ilmastikuanomaaliaid ja globaalse kliima destabiliseerumise.
„Muutused kliimas ja biosfääris toimuvad väga kiiresti ja dramaatiliselt,” märkis aruande juhtiv autor, keskkonnateadlane Tim Lenton Exeteri Ülikoolist. Vaatamata murettekitavatele prognoosidele märkis Lenton ka positiivseid märke, eriti maailma järkjärgulist üleminekut fossiilkütustest eemale. Mittetulundusühingu Ember sõnul ületab taastuvenergia elektritootmises 2025. aastal esmakordselt kivisöe. Novembris Brasiilias toimuval COP30 kliimatippkohtumisel kutsuvad teadlased riike üles suurendama jõupingutusi süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamiseks ja looduslike ökosüsteemide säilitamiseks. „Uus aruanne näitab selgelt, et kliimamuutuste ulatus ja mõjud kasvavad iga aastaga,” ütles Austraalia CSIRO kliimauuringute keskuse vanemteadur Pep Canedell.
15. Lühiuudised
vene diisel-elektriline allveelaev B-261 Novorossiisk ilmus Prantsusmaal Bretagne’i ranniku lähedal pinnale, väidetavalt tõsiste tehniliste probleemide tõttu. Laeva jälgimiseks on saadetud Prantsuse mereväe fregatt. NATO kinnitas juhtumit.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
