Sõja ülevaade: 1325. päev – Kiiev poolenisti pime ja veeta
Avaldatud: 10 oktoober, 2025
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 10. oktoober 2025:
Kiiev poolenisti pime ja veeta ning vene poole surve tõusis tuntavalt mitmes sektoris.
1. Energiataristu ikka rünnaku sihtmärgiks.
2. Miskit ikka.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna:
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: üks muutus.
9. Lõunarinne: kaks muutust.
10. Herson: muutusteta.
11. Kuus venemaa suurimat tööstusettevõtet on majandusprobleemide tõttu hakanud töötajaid koondama.
12. venemaal võidakse arstidel keelata töötada erakliinikutes ilma riiklikes haiglates töötamata.
13. Lühiuudised
245 vene poole rünnakut ning nii nende arv kui kaotuste tuntav kasv annavad märku, et intensiivsem rünnakute faas võis alata. Kui algselt arvasin, et võib-olla eelmine tugevam soomuse kasutamine ja siis nende kaotamine tegi hellaks siis eip, eile neid jälle rohkem töösse lükati ja varud soomusest on päris suured. Eks tulemust on vaja ja sestap hoolimatult käes olevat ressurssi järjest töösse lükatakse.
Järjest siis piki rindejoont. Sumõ suunal enamuses vene pool seni piirdub liugommide ja kamikaze droonide kasutamisega ja 10 rünnakut päevas on seal viimase aja keskmine. Enamsti kahest soldatist 9-ni piirdutakse, vahel ka kergliikureid kasutatakse.
Juba mitmes päev on väga tugev surve Harkivi suunal abistamaks Kupjanski suunda. 30 rünnakut on väikesel lõigul palju ja õnneks eile ei suutnud vene pool laiendada juba olemas olevat sillapead Vovtšanski linnas ega saada juurde uusi mujal.
Kupjansk-Kreminna sektoris keskmine surve, sestap seal hetkel muutusi pole aga surve uut tõusu ootab.
Siverski sektor juba paar nädalat väga aktiivne ja eilegi lühikesel lõigul 17 rünnakut on palju. Kostantõnivka suunal üle 20 rünnaku on ka tugev surve tõus. Pokrovski suunal 72 rünnakut on viimaste aegade rekord ning sinna kanti läheb ka lõunarinde idaserv 44 rünnakuga. Kokku ümber Ukraina tööstuslinnade komplekti 126 rünnakut, mis annab poole rünnakute numbrist.
Pommitamist eile kaudtule ja kamikaze droonidega oli tavatult vähe. Ilm nii palju ei tohiks mõjutada, kohati mõned sademe killud olid ja neid tänagi ja siis jälle kuivem aga jahedam periood algab.
1. 10. oktoobri öösel ründas vene okupatsiooniarmee Kiievit ballistiliste rakettide ja ründedroonidega. Kiievis puhkes 17-korruselises hoones vaenlase droonirünnaku tagajärjel tulekahju. Inimesed evakueeriti ja on ka ohvreid. Ühel jõe poolel pole elektrit (pool linna) infrastruktuuri tabamuste tõttu.
Täna öösel korraldas vene okupatsiooniarmee Zaporižjale droonirünnakuid, mille käigus puhkes tulekahju, hukkus laps ja mitu inimest sai vigastada.
Kohaliku meedia teatel oli täna öösel Dnipros pärast plahvatuste seeriat alanud elektrikatkestused.
2. venemaa kaitseministeerium teatas MiG-31 lennuki allakukkumisest venemaal Lipetski oblastis. Meeskond katapulteerus ja pilootide elule ohtu ei ole.
vene kanalid teatasid plahvatustest Stavropoli oblastis pärast Ukraina droonide rünnakut.
Okupeeritud Feodossia naftahoidla põleb endiselt.
Ukraina eilse droonirünnaku tagajärjel põleb naftahoidla Matvejevi Kurganis Rostovi oblastis.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: Kostantõnivkale on mõne possa suutnud hallis alas vene pool linnale lähemale nihutada, aga kuna seal seni on nende eluiga lühike olnud, siis jätab sellegi kaardil märkimata.
8. Donetsk: jätkuvalt teeb vene merejalavägi ponnistusi liikumaks põhja suunas möödumaks Kostantõnivka linnast, aga ka lõhkumaks ette ulatuvat Ukraina kontrollitavat ala, mis mõjutab vene poole logistikat sealt Pokrovski suunas ja kujutab pisu ohtu suurema võimalusega teha läbilõige. Sestap vene merejalavägi suutis uuesti siseneda Volodõmõrivka aulasse. Blogijate sõnul ja mõne ringleva video põhjal kipub arvama, et üritavad kasutada juba mitmel päeval soomust ja muid kergliikureid, aga seni olla tehnika suudetud hävitada, kuid jalaväge järjest asulasse lisanduvat.
Mujal rindejoones suuremaid muutusi ei tuvastanud, sest jätkuvalt on keeruline midagi kindlamat Pokrovskist idas-kirdes aru saada. Kummaltki poolelt mingeid pikemaid edasi samme teada antakse, aga need seal nii segunenud, et kohati tundub, et rindejoont kui sellist üheselt pole.
9. Lõunarinne: kaks muutust.
Filia küla, mis Vovtša jõe põhja kaldal ja on korduvalt käest kätte käinud, on hetkel jälle tervenisti vene poole kontrolli all. Jälle suutsid vene üksused kuidagi lihtsamalt üle jõe saada. Lisaks on juba ressurssi surumaks edasi külast põhja poole.
vene väed liikusid 4 km Oleksijivkasse Dnipropetrovski oblastis, enne kui neid Ukraina tank lähedalt tabas. Rünnati mitmes etapis ja kasutati nii pisu soomust, paari autot kui kergliikureid. Hetkel on teadmata, kas külas elusaid vene soldateid on.
10. Herson: Mõkolaivi oblasti administratsiooni juht Vitali Kim kinnitas, et okupeeritud Kinburni säärel asuvad vene väed kasutavad seda vaid luure- ja lennujuhtimisega droonide positsioonina. Kui Ukraina väed sisenesid, põgenesid nad, jättes maha varustuse. Suurem vägede kontingent on koondunud sisemaale.
11. Raudtee- ja autotööstusest kuni metalli-, söe-, teemantide ja tsemenditööstuseni on venemaa suurimad tööstusettevõtted sunnitud aeglustunud majanduse, stagneeruva sisenõudluse ja langeva ekspordi tõttu vähendama tööaega või töötajate arvu. Reuters teatab allikatele ja ametlikele andmetele viidates, et vähemalt kuus mäetööstuse, transpordi ja transporditehnika sektori ettevõtet, sealhulgas suured tööstushiiglased, on lühendanud töönädalat, et vähendada tööjõukulusid ilma töötajaid koondamata.
venemaa suurim tsemenditootja Cemros on oktoobrist kuni aasta lõpuni üle läinud neljapäevasele töönädalale, et vältida koondamisi ehitustööstuse järsu languse ja tsemendi impordi kasvu tõttu. „See on vajalik kriisivastane meede. Selle eesmärk on säilitada kõik töötajad,” ütles ettevõtte pressiesindaja Sergei Koškin Reutersile. Ettevõte, mis haldab 18 tehast ja üle 30 killustikukarjääri üle kogu venemaa, annab tööd 13 000 inimesele. Valgevenest, Iraanist, Kasahstanist ja Hiinast pärit impordi kasv koos elamuehituse vähenemisega on kaasa aidanud tsemendinõudluse vähenemisele. Cemros prognoosib, et venemaal jääb tsemendi tarbimine sel aastal alla 60 miljoni tonni – see on madalaim tase pärast 2020. aastal koroonaviiruse pandeemia ajal kehtestatud laialdasi piiranguid, ütles Koškin.
venemaa töö-, tööstus- ja energeetikaministeerium ei vastanud Reutersi päringutele. putin on üha enam mures Ukraina erioperatsiooni põhjustatud moonutuste pärast venemaa majanduses, ütlesid allikad Reutersile jaanuaris. Makromajandusliku analüüsi ja lühiajalise prognoosi keskuse andmetel on mittekaitsetööstuse sektorid aasta algusest alates vähendanud toodangut kokku 5,4% ning viimase kolme aruandekuu (augustist maini) jooksul on langus olnud laiaulatuslik: ainult puidutöötlemine ning paberi ja paberitoodete tootmine ei ole langust kogenud. putini kahe esimese ametiaja jooksul, aastatel 2000–2008, kasvas venemaa majandus vähem kui 200 miljardilt dollarilt 1,7 triljoni dollarini.
Kuid venemaa nominaalne SKP on nüüd vaid 2,2 triljonit dollarit – umbes sama palju kui 2013. aastal, aasta enne Krimmi annekteerimist. 2022. aastal, kui putin käskis Ukrainat rünnata, kahanes majandus 1,4%, kuid edestas seejärel G7 keskmist, kasvades 2023. aastal 4,1% ja 2024. aastal 4,3%. Sel aastal prognoosib majandusarengu ministeerium SKP kasvuks vaid 1,0%. putin on avalikult ümber lükanud venemaa kõrgemate pankurite väited majanduse stagnatsiooni kohta, väites, et võimud aeglustavad tahtlikult majandust inflatsiooni ohjeldamiseks.
Hiina import, kõrged määrad ja madal nõudlus
Majandusteadlaste sõnul seisavad ettevõtted silmitsi üha kasvava väljakutsete loeteluga: kõrged intressimäärad, tugev rubla, langev sisenõudlus, nõrgad eksporditurud (sealhulgas sanktsioonide tõttu) ja odav Hiina import. venemaa suurim tööandja, raudteemonopol venemaa Raudteed, kus töötab umbes 700 000 inimest, on nõudnud oma peakontori töötajatelt lisaks tavapärastele puhkustele ja pühadele kolm lisapuhkepäeva kuus, ütlesid kaks olukorraga tuttavat allikat Reutersile. venemaa Raudteed, mida peetakse venemaa majanduse peegliks, eriti tooraine ekspordi osas, kaotab tulusid söe, metallide ja nafta vähenevate pakkumiste tõttu. venemaa Raudteed keeldusid kommentaaridest.
Gorki autotehas (GAZ), juhtiv kergveokite tootja, kus töötab vähemalt 20 000 inimest, läks augustis üle neljapäevasele töönädalale, nagu ka veoautotootja Kamaz, kus töötab umbes 30 000 inimest. venemaa suurima autotootja AvtoVAZi ametiühing, kus töötab umbes 40 000 inimest, kinnitas Reutersile, et ettevõte läks 29. septembril üle neljapäevasele töönädalale. Ettevõte, mis oli varem teatanud selle variandi kaalumisest, keeldus kommentaaridest. GAZi pressiesindaja ütles, et ettevõte naasis oktoobris viiepäevasele töönädalale. Kamaz väitis, et olukord pole veel muutunud ja keeldus edasistest kommentaaridest.
Maailma suurim teemantide tootja karaadi järgi Altrosa on vähendanud kaevandamisega otseselt mitteseotud töötajate palka 10% võrra, osaliselt osalise tööajaga tööle üleminekuga. Lisaks peatas teemandikaevandaja kevadel ja suvel tegevuse oma vähem tulusates maardlates – Verhnjaja Munas ja kahes Almazõ Anabaras asuvas kohas. Alrosa ütles Reutersile, et püüab koondamisi minimeerida, kuid ei täpsustanud, kui palju töötajaid koondati.
Mitmed metallurgia-, kaevandus-, puidutöötlemis- ja söetööstuse ettevõtted vähendavad nädalas tööpäevade arvu, personali või tootmist, väidavad ettevõtted ise ja nende tööstusharude allikad. Üks venemaa juhtivaid puidu- ja paberitootjaid Sveza sulges eelmisel kuul oma vineeritehase Tjumenis järsu nõudluse languse tõttu. Töö kaotas üle 300 inimese. Esimesed pingemärgid ilmuvad venemaa valitsuse statistikas. venemaal ulatusid palga maksete võlgnevused augusti lõpus 1,64 miljardi rublani (16,4 miljoni euroni) – see on 1,15 miljardit rubla rohkem ehk 3,3-kordne kasv võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. venemaa rasketööstuse ettevõtete geograafia, mis sageli moodustavad linnasid Euroopa-venemaa ja Uuralite linnades, viitab sellele, et palgakärped võivad oluliselt mõjutada tervete piirkondade heaolu.
Riik peab toetama
Varasemate kriiside ajal päästis venemaa suuri tööandjaid, et vältida sotsiaalseid rahutusi tööstuslinnades, mis sageli sõltusid ühest ettevõttest. venemaa Raudteed ja autotootjad said 2008.–2009. aasta ülemaailmse kriisi ajal riiklikku tuge, et vältida massilisi koondamisi. 2022. aastal soovitas venemaa autotootjatel saata töötajad puhkusele koondamise asemel. Praegused majandusraskused on juba sundinud valitsust sekkuma erinevatesse tööstusharudesse – jalatsitööstusest söe ja metallini –, pakkudes raudteeveole allahindlusi, maksude edasilükkamist ja sihipärast riiklikku tuge. Söetööstus, kus töötab umbes 150 000 inimest, on langeva ekspordi ja madalate maailmaturuhindade tõttu rängalt kannatanud, teatasid venemaa ametnikud.
Asepeaminister aleksandr novak teatas aprillis putinile, et tööstusharu finantsolukord halveneb: 30 ettevõtet, kus töötab umbes 15 000 inimest ja mis toodavad umbes 30 miljonit tonni aastas, on pankrotiohus. Rosstati andmetel oli söeettevõtete puhaskahjum jaanuarist juulini kaks korda suurem kui kogu 2024. aasta perioodil, ulatudes 225 miljardi rublani (2,25 miljardi euroni); 65% ettevõtetest olid kahjumlikud. Siberi suurima söebasseini Kuzbassi võimud teatasid 151 ettevõttest 18 sulgemisest septembris. NEFT Researchi konsultatsioonipartner Aleksandr Kotov viitas söeettevõtete andmetele, mille kohaselt esimesel poolaastal palgati söetööstuses 16 000 inimest, samas kui koondati ligi 19 000 inimest, kellest vaid 2400 viidi üle teistesse tootmisüksustesse. „Kui me ei hakka kiiresti söetööstust päästma, võib seda haarata kriisilaine, mis võib viia massiliste koondamisteni,” ütles ta, hinnates kaevurite ümberpaigutamise, töölevõtmise ja ümberõppe kuludeks 1 triljonit rubla.
Üks venemaa suurimaid söetootjaid Mechel teatas augustis kasvavatest kahjumitest ja tootmise peatamisest ühes kaevanduses ja mõnes oma lahtise kaevanduse osas, samuti kahjumlike sortide tootmise vähendamisest. Tööstuse allikas ütles Reutersile anonüümsust paludes, et Mechel viis sel suvel läbi töötajate koondamisi. Ettevõte keeldus kommentaaridest. Kuzbassist pärit kaevur Vladimir ütles Reutersile, et tema sissetulek on viimastel kuudel langenud. „Ma teenin nüüd kõrgematel ametikohtadel vähem kui varem madalamatel ametikohtadel,” ütles ta, keeldudes oma perekonnanime avaldamast. Ta märkis, et tal on „veidi” elamisväärne palk ja et piirkonna kaevurid, kes kaotasid koondamiste tõttu töö, otsivad endiselt uut tööd. „Palku on kärbitud kõikjal, absoluutselt kõikjal (Kuzbassis)… Nad ütlevad, et on kriis, keegi ei vaja kivisütt,” ütles ta. „Kriisi ajal on söekaevurid sõna otseses mõttes sunnitud ellu jääma. Suured tegijad – söekaevandusettevõtted… üritavad ajutiselt seisma jäänud ettevõtetest töötajaid teistesse kohtadesse üle viia…”
„Väikeettevõtetel pole peaaegu mingit ohutusvaru, nad on sunnitud oma tööjõudu vähendama ja seisavad silmitsi suutmatusega maksta koondatutele palka ja hüvitist,” kirjutas Kuzbassi valitsuse esimene asekuberner ja juht andrei panov juunis Telegramis, tuues näiteks Spiridonovskaja kaevanduse. Oktoobriks oli see kaevandus, kus palgad on edasi lükatud, pankrotiavalduse esitanud ja 938 töötajast 734, sealhulgas kaevur Vladimir oli lahkunud. Rostehnadzor (venemaa föderaalne keskkonna-, tehnoloogia- ja tuumajärelevalve teenistus) peatas selle kaevanduse tegevuse 7. oktoobril vastuvõetamatu temperatuuri tõttu, teatas asutuse esindaja neljapäeval oma Telegrami kanalil.
Metallurgia pinge all
Ka venemaa metallurgiatööstus näitab probleemide märke. Valitsus kaalub metallurgiatööstuse pankrottide moratooriumi ja mitmeid muid toetusmeetmeid, selgub finantsstabiilsuse erikomisjoni 28. augusti protokollist. venemaa on maailma suuruselt viies terasetootja, mille toodang oli 2024. aastal ligikaudu 71 miljonit tonni. „Metallurgiatööstuses toimub vaikne koondamine,” ütles üks tööstusallikas, põhjendades seda kõrgete intressimäärade, tugeva rubla ja nõrga nõudlusega nii sise- kui ka rahvusvaheliselt. Kuigi tööstusharu pole veel neljapäevasele töönädalale üle läinud, koondavad peaaegu kõik metallurgiaettevõtted tugipersonali, ütles ta. Teine allikas usub, et tööstusharu ettevõtted püüavad vältida massilisi koondamisi. „Nad võtavad suure tõenäosusega kasutusele neljapäevase režiimi, kuid seni pole ükski suurematest seda teinud,” ütles ta.
12. venemaa võimud võivad kehtestada piiranguid arstidele, kes lähevad riiklikest meditsiiniasutustest erakliinikutesse ilma kohustusliku praktikaperioodita. See järgneb venemaa tervishoiuministri asetäitja tatjana semenova avaldusele, mille tõi esile spetsialiseeritud kanal „Medical russia”. Ametniku väitel ei astu peaaegu kaks kolmandikku meditsiiniülikoolide lõpetajatest pärast õpingute lõpetamist riiklikku tervishoiusüsteemi. semenova sõnul on tervishoiuministeerium valmis uurima võimalust kehtestada reegel, mis nõuab erakliinikus töötada soovivatelt arstidelt teatud hulga töökogemuse kogumist riigiasutustes. semenova tegi selle avalduse vastuseks riigiduuma töö- ja sotsiaalpoliitika komisjoni juhi jaroslav nilovi küsimusele.
Varem aprillis esitas asetäitja riigiduumale seaduseelnõu, mis nõuab meditsiinitöötajatelt vähemalt ühe aasta töötamist riigihaiglates enne kommertsmeditsiini organisatsioonidesse üleminekut. Algatuse kaasautor, tervisekaitsekomisjoni juht sergei leonov selgitas, et kohustuslik praktikaperiood võib lõpuks pikeneda kahe, kolme või viie aastani. Valitsuse meetmed meditsiinitöötajate orjastamiseks on tingitud tervishoiusüsteemi tõsisest personali puudusest. Tervishoiuminister mihhail murashko sõnul on riigis puudu vähemalt 23 300 arsti ja 63 600 keskastme meditsiinitöötajat. Olukord on kõige teravam maapiirkondades, kus meditsiiniasutustes on puudu pool oma töötajatest, märkis riigiduuma spiiker vjatšeslav volodin.
Selle taustal lubas valitsus alates 1. septembrist kõrghariduseta parameedikutel ja ämmaemandatel spetsialistide puudumisel tegutseda raviarstidena. Nad viivad läbi uuringuid, koguvad haiguslugusid, teevad lihtsaid teste ja kirjutavad välja ravimeid. Eelmisel päeval kiitis riigiduuma esimesel lugemisel heaks seaduseelnõu, mis kehtestab meditsiinikoolide lõpetajatele kohustusliku täiendõppe programmi. Dokumendi kohaselt määratakse kõik riiklikult rahastatavad kohad haridusasutustes „sihtkohtadeks”. Riiklikult rahastatavatesse programmidesse vastuvõetud üliõpilased peavad esimesel õppeaastal sõlmima lepingu piirkondlike tervishoiuministeeriumide või meditsiiniorganisatsioonidega ning kohustuma pärast lõpetamist töötama kindlaksmääratud aja jooksul riigiasutuses. Seaduseelnõu kohaselt on spetsialist lepingutingimuste rikkumise korral kohustatud hüvitama õppemaksu kolmekordselt.
13. Lühiuudised
Ukraina presidendi kantselei juht Andri Jermak kinnitas, et venemaa okupeeritud aladelt on Ukraina kontrolli all olevatele aladele tagasi saadetud 23 last. Nende seas on kaks õde, 11- ja 14-aastased, kelle ema ähvardati vene koolist keeldumise pärast. Üks teismeline sunniti võtma venemaa passi, kuid keeldus vene koolis käimast. Kõik päästetud lapsed on nüüd turvalises kohas ja saavad meditsiinilist, psühholoogilist ja humanitaarabi.
vene kanalid avaldavad materjali, mis nende väitel on alla tulistatud Ukraina FP-5 Flamingo tiibraketi sisemised komponendid. Nende väitel hävitas selle õhutõrjesüsteem Pantsir-S1.
Donetskis Rusõn Jari lähedal õhiti Togliatti-Odessa ammoniaagitorustik, mille tagajärjel paiskus õhku inimestele ja loomadele ohtlik mürgine pilv. venemaa süüdistab Ukrainat, kuid Ukraina allikate sõnul vallandas Moskva plahvatuse tahtlikult, et takistada Ukraina pealetungioperatsioone piirkonnas.
venemaa on tarninud Põhja-Koreale Pantsir-S1 õhutõrjesüsteemid, mis Ukraina luureülema Budanovi sõnul on nüüdseks väidetavalt paigutatud Pyongyangi kaitsmiseks. vene personal koolitab põhjakorealasi neid iseseisvalt opereerima. Vastutasuks ootab Moskva, et Põhja-Korea kodanikud liituksid lepingu alusel tema armeega vabatahtlikena.
Kohtumisel Aserbaidžaani presidendi Ilham Alijeviga tunnistas putin esimest korda kümne kuu jooksul, et venemaa õhutõrjeraketid olid Groznõisse teel olnud Aserbaidžaani lennuki allatulistamise põhjuseks, mis kukkus mitu tundi hiljem Kasahstanis Aktaus alla. Just seda oli Bakuu taotlenud. venemaa president tunnistas, et lennuki kahjustused põhjustasid kaks venemaa õhutõrjeraketti. Tema sõnul plahvatasid raketid lennukist mõne meetri kaugusel ja lennukit tabasid nende tükid. putin ütles, et lennuõnnetuse põhjused olid muu hulgas seotud Ukraina drooni ilmumisega Groznõi kohal taevasse.
Aserbaidžaani meedia avaldatud anonüümse kirja ja helisalvestise kohaselt käskis venemaa kaitseministeerium väidetavalt alla tulistada Bakuust Groznõisse suundunud AZAL-i lennu. 25. detsembril toimunud allatulistamises hukkus 38 reisijat. Vaatamata uutele tõenditele väitis putin absurdselt, et lennukit tabasid lähedalasuvate plahvatuste killud ja süüdistas Ukraina droone.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
