Sõja ülevaade: 1324. päev – kaks küla kaotati
Avaldatud: 9 oktoober, 2025
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 09. oktoober 2025:
kaks küla kaotati ja venemaal uute värvatute arvu suur langus.
1. Sajab.
2. Miskit seal venemaal ikka põleb.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: Kupjanskis olukord tasapisi halveneb.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: 2,5 km vene poole edasihüpe.
9. Lõunarinne: kaks küla kaotati.
10. Herson: muutusteta.
11. kreml on otsustanud Rahvusliku Heaolu Fondi viimased rahad mustadeks päevadeks kõrvale jätta.
12. „Igal aastal lahkub 150 000 inimest.” venemaa põllumajandusminister teatas töötajate massilisest lahkumisest põllumajandustööstusest.
13. venemaa keskpank ei ole päris kõigega nõus, kuidas putin natsionaliseerib ettevõtteid.
14. Tatarstanis on kaitseministeeriumiga lepingute sõlmimise eest tehtavaid ühekordseid makseid seitse korda vähendatud.
15. Lühiuudised
Donetski oblastis toimunud patareide vastuoperatsioonide käigus avastas ja hävitas Ukraina 55. suurtükiväebrigaad muinsuskaitsealuseid esemeid, sealhulgas enne Teist maailmasõda NSV Liidus toodetud haubitsa ML-20. Tootmise aeg oli 1937-1947. Laseb kuni 17 km kaugusele 152 mm mürsku ning suurimaks murekohaks on aeglane kiirus, mis vist jäi sinna 40 km/h kanti. Juba rehvid näitavad, et seda toru kiirelt järel ei vea. Järjest enam näeb, et vanemate torude peale minnakse, sest uute tootmine on raskendatud (pikk toru tahab suurt täpsust selle tootmisel) ja hakkab tasapisi king pigistama. Kahjuks tundub, et ladudes neid vanasid veel jagub.
Rünnakute ja pommitamiste numbreid ei jõua ära oodata, päeva muud tegemised kuklasse hingavad…
Tippsurveni pole seni vene pool küündinud ja kaotused ikka elavjõus tuhande kanti. Tundub, et hetkel on tõmmatud pisu pidurit soomuse kasutamisele, ju mõned päevad tagasi proovitud soomusgruppi rünnak andis aimu, et ei kipu see õnnestuvat. Jätkatakse enamasti ikka väikeste gruppidega infiltrireerumise taktikat ja suurimad kuni rühm. Hetkel ilmastik soosib sellist tegevust aga talvel ei tohiks see enam nii lihtsalt õnnestuda.
Tundub, et üha enam isikkoosseisu säästvamaks on Ukraina omad läinud ja peaaegu kõik töö üritatakse ära teha droonide ja kaudtulega. Eks SOF-i toimetamistest videosid vastase eesliini taga ikka vahel jagatakse aga egas need piisavalt ära kärbitud ja palju infot ei anna.
Ikka laekub infot, et tugevalt väheneb vene poole värbamine ja u 10 tuhat kuus ei kata jooksvaid kulusid ära. Lisaks on hakanud oblastite niigi kriitilised eelarved mõjuma negatiivselt nende panusesse uuele värvatule preemia maksmisel ja kipuvad need ikka drastiliselt langema. Nii väljaränne kui sõtta minejate lahkumine on hakanud üha rohkem mõjutama tööturgu ja töökäte puudus on vist igas valdkonnas. Migrante ka ei taheta eriti juurde lubada aga paljud neistki kardavad, et väevõimuga neid rindele viiakse.
Läbimurdeni pole seni vene pool jõudnud, aga oht ikka üleval, sest väga tugevalt kõikjal proovitakse auke leida.
Kaudtuleüksusi ikka liialt vähe tabatakse ning viimaste päevade videode järgi kipub arvama, et need relvad on väga ära hajutatud ning isegi laskusid üritatakse teha metsa/võsasematelt aladelt, et oleks max varjatus. Kasutatakse kahurite ja miinipildujate veol kõike ka tsiviitranspordi registrist.
Eip tea, kas suurem ports ATV-sid ja tsikleid on otsa saanud, et neid rünnakutel vähe näeb või soovib vene soldat pigem hoida neid oma varude täiendamiseks, sest vahemaad suured…
1. Sumõ oblastis toimunud intensiivne vaenlase suurtükituli on tapnud kolm ja vigastanud kaks inimest.
8. oktoobri õhtul ründas vene armee Zaporižja oblastit, kahjustades kriitilist infrastruktuuri ja vigastades ühte inimest.
2. Esialgsete teadete kohaselt on täna öösel Volgogradi oblastis Kotovos droonirünnaku järel põlema süttinud gaasitöötlemistehas.Olla see piirkonna suurim.
Suur tulekahju Zavod Pripojevi elektroonika- ja mikroskeemide tehases Novosibirskis venemaal. venemaa sõjatööstuskompleksi kuuluvates tehastes on sagenenud „tööstusõnnetused”.
Ukraina droonirünnakud on vähendanud venemaa rafineerimisvõimsust ~40% – bensiinipuudus on tabanud enam kui 20 piirkonda ja gaasivarustus on kriisitasemel. Veokite transport on mõjutatud, kuna venemaa on sunnitud kasutama strateegilisi diislikütuse varusid.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: Kupianskis on hakanud vene soldatid jõudma juba linna ida-lääne suunalise peatänavani. Vist seni keegi siiski ellu jäänud pole. Videode järgi töödeldakse seda piirkonda väga aktiivselt nii droonide kui kaudtulega.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: Udatšne külast (Pokrovskist edelas) suutsid vene soldatid teha lausa 2,5 km edenemise ja jõuda ühte tööstusalasse. Neid seal droonidega töödeldi, aga teadamata on, kas kõiki tabati.
9. Lõunarinne: kahjuks eilne arvamine, et sektori idaservas asuvad külade käest kätte liikumised käivad, osutus pisu ekslikuks ja tänaseks peab teada andma, et vene pool siiski kahes neis kanna püsivamalt siiski maha sai. Nii Novovasilivski kui Novohrihorivka küla nende kontrolli all hetkel on.
10. Herson: muutusteta.
11. venemaa valitsus on otsustanud peatada suuremahulised kulutused Rahvusliku Heaolu Fondist (NWF), mida ta oli aktiivselt eelarveaukude täitmiseks kasutanud, olles alates sõja algusest kulutanud peaaegu kaks kolmandikku oma likviidsetest varadest. 2026. aastal plaanib rahandusministeerium fondist välja võtta vaid 38,5 miljardit rubla ja täiendada seda 78,3 miljardi võrra, selgub eelarve seaduse eelnõu seletuskirjast.
2027. aastal NWF-i ei kulutata ega täiendata ning 2028. aastal peaks see tänu nafta- ja gaasieelarve tuludele kasvama 342,1 miljardi rubla võrra. Enne sõda kogus kreml NWF-i 113,5 miljardit dollarit likviidseid varasid – välisvaluutat ja kulda, mis võrdub 7,3%-ga venemaa SKP-st. Sellest ajast alates on fond, mis algselt oli mõeldud pensionide kaasrahastamiseks ja seejärel kasutati eelarvepuudujäägi katmiseks, vähenenud 2,5 korda, 50,3 miljardi dollarini ehk 1,7%-ni SKP-st.
Asjaolu, et rahandusministeerium NWF-i vahendeid ei kuluta, viitab sellele, et ülejäänud vahendeid hoitakse mustadeks päevadeks, väidab Harvardi ülikooli Davise keskuse teadur Andrei Jakovlev. „Ilmselt usub kreml, võib-olla isegi putin isiklikult, et asjad lähevad hullemaks. Ja seetõttu ei saa reserve kulutada,” selgitab Jakovlev. Kui varasematel aastatel rahastati sõda reservidest, siis nüüd maksab selle eest venemaa elanikkond. Neile esitatakse „arve” uute maksude näol, märgib Carnegie venemaa Euraasia keskuse teadur Alexandra Prokopenko. 2026. aastal tõstab valitsus käibemaksumäära: see tõuseb 22%-ni – kõrgeimale tasemele venemaal alates 1992. aastast. Rahandusministeeriumi arvutuste kohaselt toob see riigikassasse 1,2 triljonit rubla aastas.
Lisaks valmistatakse ette väikeettevõtete maksutõuse ja 5% maksu kihlveokontoritele. Vaatamata sellele on 2026. aasta eelarves 3,8 triljoni rubla suurune puudujääk ja aastatel 2027–2028 veel 6,7 triljonit rubla. Valitsus plaanib selle puudujäägi katta ainult võla abil, mille kogumaht peaks lähiaastatel kahekordistuma. Võla kaasamine on järgmisel aastal kavandatud 3,98 triljoni rubla ulatuses, 2027. aastal 3,79 triljoni rubla ulatuses ja 2028. aastal 4,57 triljoni rubla ulatuses. See teeb nelja aasta jooksul kokku 17,7 triljonit rubla. Arvestades riiklikke tagatisi, peaks riigivõlg eelarvedokumentide kohaselt suurenema aastatel 2025–2028 23,7 triljoni rubla võrra.
kreml ei saa enam majanduse stimuleerimiseks kulutusi suurendada, märgib Euroopa Poliitikaanalüüsi Keskuse vanemteadur Alexander Koljandr. „Kuna majanduskasv aeglustub ja tulud vähenevad, ei saa Moskva enam suurendada eelmist sõjaaegset kasvu õhutanud fiskaalstiimulit ning võtab hoopis vastu kokkuhoiumeetmeid, mis ähvardavad tsiviilmajandust veelgi lämmatada,” märgib Koljandr.
12. venemaa agrotööstuskompleksist (AIC) lahkub igal aastal 150 000 töötajat, mis takistab tootmise suurendamise plaane. Seda teatas põllumajandusminister oksana lut, kes oli varem palunud tööministeeriumilt abi tööhõive edendamiseks venemaa põllumajandussektoris, mis kannatab ootamatute ilmastikutingimuste ja kvaliteetsemate seemnete (välismaalt) puuduse tõttu langeva saagikuse all. „AIC-s on personalipuudus, tööstuse uuendamiseks vajame 160 000 inimest aastas, sest igal aastal lahkub 150 000 inimest. Tööstuse uuendamiseks ja seatud eesmärkide saavutamiseks vajame 10 000 inimest,” rõhutas lut rahvusvahelisel näitusel „Kuldne sügis 2025”. Ta lisas, et putin on nõudnud põllumajandustoodangu 25% suurenemist ja ekspordi 1,5-kordset suurenemist 2030. aastaks võrreldes 2021. aasta tasemega.
Ministri sõnul aitab digitaliseerimine lahendada tööjõupuuduse probleemi. See peaks optimeerima tootmist „rutiinsetes sektorites, kus inimesed töötavad kätega”. Seejärel, väitis ta, saab põllumehi suunata „intellektuaalsemale tööle”. luti sõnul annab tööstusharu tööd 6,4 miljonile inimesele. Suvel teatas majandusarengu esimene aseminister maksim kolesnikov, et tööjõupuudus agrotööstuskompleksis võib ulatuda 200 000-ni. Ta märkis ka, et põllumajandus annab tööd ligikaudu 2,2 miljonile inimesele, seemoodustab 5% majanduse tööhõivest.
venemaa agrotööstuskompleksi erinevad sektorid seisavad silmitsi 30–50% töötajate puudusega, selgub 2025. aasta alguses toimunud agrotööstuskompleksi arengut käsitlevate parlamendi kuulamiste soovituste eelnõudest. See puudutas peamiselt kõrgelt kvalifitseeritud spetsialiste, kes valdavad kaasaegseid tehnoloogiaid, märgiti dokumendis. Lisaks on agrotööstuskompleksi töötajate arvu vähendamine kestnud juba aastaid. Kui 2017. aastal andis tööstusharu tööd 4,46 miljonile inimesele, siis 2023. aastal ulatub see arv 4,2 miljonini, märgiti materjalides. 2024. aasta oktoobris teatas venemaa põllumajandusministeeriumi endine juht aleksandr tkatšov, et venemaa põllumajandust võib lähiaastatel ees oodata katastroof süveneva tööjõu puuduse tõttu. 2025. aasta aprillis teatas annekteeritud Krimmi põllumajandusministeeriumi juht denis kratjuk, et venelased, kes pärast kooli lõpetamist oma erialal karjääri ei tee, tuleks diplomid ära võtta; tema arvates aitaks see lahendada ka põllumajandussektori tööjõu puudust.
Sel aastal kuulutati mitmes venemaa Föderatsiooni võtmetähtsusega põllumajanduspiirkonnas, näiteks Rostovi ja Voroneži oblastis, Kubani oblastis ja mujal külma ja põua tõttu välja eriolukord. Eelkõige oli päevalillede saak lõunapoolsetes piirkondades 13 aasta madalaim. Samuti vähenes järsult suhkrupeedi saak, mille lisaks ilmastikutingimustele põhjustas, nagu eksperdid märkisid, ka seemnete impordikeeld suurema saagikusega Euroopa riikidest.
13. Eraettevõtete natsionaliseerimise laine, mis mõjutas 50 miljardi dollari väärtuses varasid ja kujunes venemaa suurimaks vara ümberjagamiseks alates 1990. aastatest, on keskpangale küsimusi tekitanud. Keskpank jõudis Reutersi teatel järeldusele, et mitmed tehingud, mis hõlmasid ettevõtete arestimist riigi poolt, rikkusid vähemusaktsionäride õigusi, viidates olukorraga kursis olevatele allikatele. Agentuuri allikate sõnul seavad mõned keskpanga ja rahandusministeeriumi ametnikud kahtluse alla natsionaliseerimise praktika, mida nad näevad kui tagasipöördumist nõukogude stiilis käsumajanduse juurde.
Kolme Reutersi allika sõnul on keskpank algatanud haldusmenetluse valitsusele alluva föderaalse asutuse, Rosimushchestvo vastu, mis haldab venemaa riigivara. Selle põhjuseks oli Južuralzoloto (UGK) natsionaliseerimine: riik võttis endale 67,8% miljardär Konstantin Strukovile kuuluvatest aktsiatest, kuid ei teinud vähemusaktsionäridelt kohustuslikku väljaostupakkumist. venemaa aktsiaseltside seadus nõuab, et uued üle 30% aktsiate omanikud teeksid 35 päeva jooksul pärast omanikuvahetust ostupakkumise. Keskpank nõuab, et riik järgiks seda seadust, pakkudes aktsionäridele, sealhulgas neile, kes ostsid Yuzhuralzoloto aktsiaid 2023. aasta IPO-l, ostuvõimalust.
„Riigi tegevus UGC juhtumis õõnestab venemaal viimaseid eraomandi õiguste jäänuseid,” ütles Reutersile aruteludega kursis olev allikas. Riik on sisuliselt devalveerinud erainvestorite aktsiaid, kes ostsid aktsiaid avaturult ja kellel puudub igasugune seos kohtuasja ja ettevõtte endise omaniku Strukoviga, selgitas ta. UGC korraldas 2023. aastal ühe venemaa suurima IPO, positsioneerides end väliskapitali väljavoolu ajal „turvalise varjupaigana”. Umbes 10% ettevõtte aktsiatest on praegu vabalt kaubeldavad. „Kuidas me saame kedagi praegu aktsiaid ostma veenda?” – kurdab Reutersi allikas, kes on lähedal keskpangale. „Selliste tegude pikaajaline kahju majandusele kaalub üles kasu miljarditest, mida nad arestivad.”
Reutersi andmetel esitas Moskva börs kaebuse keskpangale, mille järel regulaator omakorda süüdistas Rosimushchestvot seaduse rikkumises. Advokaadid on börsi ja keskpanga väidete kehtivuse osas eriarvamusel. Forward Legali partner Karim Faizrahmanov usub, et riik on kohustatud tegema vähemusaktsionäridele kohustusliku ülevõtmispakkumise. „Seaduses on sätestatud kohustusliku ülevõtmispakkumise reegli erandite loetelu. Ja rangelt võttes ei ole aktsiate omandamine nende arestimise tagajärjel korruptsioonilistel põhjustel selline erand. Seega, välja arvatud juhul, kui on olemas mõned erilised erandid, mis kehtivad spetsiaalselt Yuzhuralzoloto kohta,” selgitab ta.
Delcredere advokatuuri jurist Margarita Šulgina usub, et riik ei tohiks vähemusaktsionäridele kohustuslikku ülevõtmispakkumist teha, kuna ta ei ole turutehingus aktsiaosaluse omandaja ega ole lõplik ostja. „Praeguse praktika ja seaduse põhjal usume, et kohustuslik ülevõtmispakkumine esitatakse vähemusaktsionäridele pärast seda, kui Rosimushchestvo müüb osaluse uuele ostjale. Kohustusliku ülevõtmispakkumise teeb uus aktsionär,” selgitas Šulgina. Siiski ei välistanud Šulgina võimalust, et mõned vähemusaktsionärid selle lähenemisviisiga ei nõustu ja esitavad Rosimushchestvo vastu kohtusse kaebuse. Ühe Reutersi allika sõnul ei ole riigil eelarves väljaostuks vahendeid ning pikad hindamis- ja kontrollimenetlused takistavad arestitud varade erastamist. Üks lahendus võiks olla varade kiire müük, mille käigus läheks väljaostukohustus üle uutele omanikele. Allikad lisasid, et putini uus kiirendatud kinnisvaramüügi määrus võiks sellele kaasa aidata.
14. Tatarstani võimud on vähendanud ühekordsete piirkondlike maksete summat Kaitseministeeriumiga lepingu sõlmimise eest peaaegu seitse korda. Nüüd on uutel värvatutel õigus varasema 2,7 miljoni rubla (27 tuhat eurot) asemel vaid 400 000 rublale (4000 eurot), selgub vabariigi sõjaväe registreerimis- ja värbamisameti veebisaidi ajakohastatud andmetest, mida Astra on üle vaadanud. Ametlikku teadaannet maksete vähendamise kohta piirkondlikud võimud pole teinud. Sõjaväe registreerimis- ja värbamisameti veebisaidi uusim arhiveeritud versioon, mis on dateeritud 27. augustiga, on endiselt kirjas vana summa. Augusti alguses aga suurendati makseid tegelikult 2,1 miljonilt rublalt 2,7 miljonile rublale – see on kolmas tõus aasta algusest.
Tatarstan ei ole esimene piirkond, kus makseid vähendatakse. Kevadel tegid Jamali Neenetsi autonoomse ringkonna võimud sarnase otsuse, vähendades ühekordset makset 15. aprillil 3,1 miljonilt rublalt 1,9 miljonile rublale. Eelmisel aastal suurendasid venemaa piirkonnad, sealhulgas annekteeritud Krimm ja Sevastopol, aktiivselt maksete summasid. Samara oblast püstitas rekordi, pakkudes 3,6 miljonit rubla. 2025. aasta alguses suurendasid makseid Mari Eli (1,4 miljonilt 1,8 miljonile rublale), Tšuvaššia (1 miljonilt 1,4 miljonile rublale), Baškiiria (505 000-lt 1,6 miljonile rublale), Smolenski oblasti (1 miljonilt 1,2 miljonile rublale), Kaluga oblasti (800 000-lt 2 miljonile rublale) ja Primorski krai (800 000-lt 1 miljonile rublale).
Analüütilise projekti Re:russia hinnangul kulutasid föderaal- ja oblastivõimud ainuüksi 2025. aasta esimesel poolel uute lepinguliste sõdurite värbamisele ja tegevväelaste toetamisele üle 2 triljoni rubla (20 miljardi euro). Sellest ligikaudu 400 miljardit läks lepinguliste preemiateks, 865 miljardit palkadeks ja veel 765 miljardit hukkunute ja haavatute perekondade hüvitisteks. Vaatamata kolossaalsetele summadele väheneb lepinguid sõlmida soovivate inimeste arv. Important Stories’i arvutuste kohaselt, mis põhinevad eelarvekulude analüüsil, sõlmis 2025. aasta aprillist juunini kaitseministeeriumiga lepinguid vaid 37 900 inimest – see on viimase kahe aasta madalaim näitaja. Võrdluseks, 2024. aasta teises kvartalis oli see arv 92 800, mis on 2,5-kordne kasv. 2025. aasta esimesel poolel said lepingute allkirjastamise eest tasu 127 500 inimest, võrreldes 166 200-ga eelmise aasta samal perioodil.
15. Lühiuudised
Radio Prague Internationali teatel plaanib Tšehhi Vabariik anda Ukrainale üle 30 moderniseeritud tanki T-72M4CZ. Tšehhi peastaabi ülem Karel Řehka soovitab valitsusel tankid pärast remondi lõppu tasuta üle anda. Moderniseeritud tankidel T-72 on 1000 hj Briti Perkinsi mootor, reaktiivsoomus DYNA-72 ja Tšehhi-Iisraeli koostöös loodud miinitõrjesüsteem TRALL.
Sloveenias Prekmurje piirkonnas märgati suurt Itaalia armee VBL Puma 6×6 soomukite konvoid. Arvatakse, et need sõidukid on teel Ukrainasse. Itaalia on neid sõidukeid varem Ukrainale tarninud, kuigi tarnete toimumisest nende kohaletoimetamise ajal avalikult ei teatatud.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
