Sõja ülevaade: 1322. päev – esimene venelaste suurema soomusgrupiga ründamine ebaõnnestus
Avaldatud: 7 oktoober, 2025
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 07. oktoober 2025:
esimene venelaste suurema soomusgrupiga ründamine ebaõnnestus ja Ukraina omad 2000 km kaugusele ulatusid.
1. Sadu.
2. 2000 km kaugusel Ukrainast tabati naftatehast.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: üks vene poole edenemine.
6. Siversk: üks vene poole edenemine.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: osaline udu, aga vist muutusteta.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. venemaa suuruselt teine naftatöötlemistehas sulges pärast järjekordset droonirünnakut 40% oma tootmisvõimsusest.
12. Ukraina vangistusest vabastatud vene sõdureid on hakatud rindele tagasi saatma.
13. Ligi tuhat rindelt naasnud vene sõdurit on mõrvaasjades süüdistatavaks saanud.
14. Sberbank kaotas USA-s kohtuasja Boeingi Donbassi kohal allatulistamise pärast.
15. venemaa mikroelektroonikatootjad on eelarvepuudujääkide tõttu kogenud kuude pikkuseid viivitusi toetuste rahastamisel.
16. venemaa on alustanud ettevalmistusi droonirünnakute vastaseks kaitseks oma peamisele tuumakatsetuspaigale Arktikas.
17. Lühiuudised
Ukraina projekt @hochuzhit_com avaldas foto dokumendist, mis kajastab venemaa kaotusi kaheksa kuu jooksul, jaanuarist septembrini 2025. Selle kohaselt on KIA-de (langenute) koguarv 86 744, mis on umbes 10 843 kuus, mis on väga lähedal meie varasematele hinnangutele. Kahjude koguarv on 281 550.
vene poole kaotuste arv laseb aimata, et surve on teist päeva järjest kõrgem kui varasemalt viimase kahe kuu jooksul. 193 rünnakut ja üha rohkem on viimasel ajal tõusnud rünnakute arv nii Harkivi suunal (19) kui Siverski suunal (20), lisaks kasvas surve uuesti Kupianski peale. Tundub, et Lõmani suunal pidi vene pool kaotuste tõttu pisu reorgi tegema ja seal rünnakute arv eile vähenes. Toretski suund üllatas lausa 23 rünnakuga. Kokku ümber Ukraina tööstuslinnade komplekti oli 109 ehk siis surve siin vaid tõuseb ja üha rohkemates kohtades igas lõigus vene pool proovib edeneda. Nii otse linnade peale kui neist mööduda üritades. Eile soomust enam nii palju rünnakutel ei kasutatud kui üleeile. Kaudtuleüksuste tabamine on hakanud pisu paranema ja seni pole juba pikalt vene pool kaudtulelaskudega oma keskmiseni küündinud. Kamikaze droone 5301 ehk siis palju.
Ukraina eksperdid teatasid, et droonid tekitavad vastasele u 85% kaotustest.
1. Plahvatustest teatati täna öösel Harkivis, kus vene droonid ründasid linna. Lisaks sai tabamusi Poltaava kant. Rinde ja piiri lähedus ikka hullus sajus.
2. 6. oktoobri õhtul „neutraliseeriti” Tjumeni Antipino mikrorajoonis kolm drooni, teatas oblastivalitsus oma Telegrami kanalis. Võimude teatel „hoidsid sündmuskohale reageerinud päästeteenistused ära droonide detoneerimise”. Keegi vigastada ei saanud ning tulekahjusid ja plahvatusi suudeti ära hoida, kinnitas administratsioon, lisades: „Kõik piirkonna ettevõtted töötavad tavapäraselt ega ole oma tööd peatanud.”
Sotsiaalmeedias spekuleerisid pealtnägijad, et rünnati Rusinvest LLC-le kuuluvat Tjumeni naftatöötlemistehast, mis asub umbes 2000 km kaugusel Ukraina piirist. Kohalikud elanikud postitasid videoid vilkuvatest tuletõrjeautodest. Elanikud teatasid ka kahest plahvatusest. „Midagi plahvatas Antipinos! Kiirabiautod ja tuletõrjeautod suunduvad rafineerimistehase poole. Meie tellijad teatavad, et mööda on sõitnud juba üle kaheksa tuletõrjeauto,” teatas Telegrami kanal „ChP Tyumen”. Tjumeni rafineerimistehas toodab EURO-5 bensiini ja diislikütust, veeldatud maagaasi, veeldatud naftagaasi (LPG), samuti tööstuslikku granuleeritud väävlit, naftakoksi ja mitmeid muid naftasaadusi, teatavad allikad.
Tjumeni elanikud teatasid Ura.ru andmetel ka side- ja mobiilse interneti probleemidest Antipino piirkonnas. Piirkonna eriolukordade ministeeriumi andmetel pole teateid tulekahjust tööstustsoonis kinnitust leidnud. „Piirkonna ettevõtete territooriumil tulekahju ei ole. Olukord on kontrolli all,” teatas ka valitsus. venemaa kaitseministeerium ei ole teatanud Tjumeni oblasti rünnakute tõrjumisest. Ukraina riikliku julgeoleku- ja kaitsenõukogu juures asuva desinformatsiooni vastase keskuse juht Andri Kovalenko teatas Tjumeni rafineerimistehase hävimisest. Tema sõnul töötleb rafineerimistehas aastas 9 miljonit tonni toornaftat. Ukraina kanal Exilenova+ teatas plahvatusest rajatises.
6. oktoobril kuulis IAEA meeskond Zaporižja tuumaelektrijaamas (ZNPP) jaama lähedal mitut plahvatust. Sellest teatas agentuuri pressiteenistus. Nende andmetel maandus kaks mürsku 1,25 km kaugusel jaama ümbrusest. „Mürsiplahvatused suurendavad tuumaohutusriske Zaporižja tuumaelektrijaamas (ZNPP), mis on olnud peaaegu kaks nädalat ilma välise elektrita,” ütles IAEA peadirektor Rafael Grossi.
Feodossija naftahoidla põleb endiselt.
Täna öösel teatati droonidest paljude venemaa piirkondade kohal.
Plahvatused Belitsa küla lähedal Belovski rajoonis Kurski oblastis.
Obojan, Kurski oblast, osad linnaosadest jäid pärast droonirünnakut elektrita.
Öine uudis Belgorodist, suurem osa linnast on pime. Plahvatused jätkuvad.
Tuli teateid öistest droonidest Krimmi kohal.
Hästi informeeritud kanali Dosye Sphiona andmetel on viimase 24 tunni jooksul mitu Ukraina droonirünnakut tabanud okupeeritud Krimmi sõjaväe- ja kütusetaristut. Väidetavalt tabati Udatšne lähedal asuvat vene vägede baasi, mille tagajärjel sai vigastada neli sõdurit; teine rünnak Novostepne lähedal oli suunatud radarisüsteemi S-400 vastu; ja Džankoi lähedal hävitati S-400 kompleksi üksus, mille juhtimispunkt sai väiksemaid kahjustusi ja üks meeskonnaliige sai vigastada.
NEMESIS ründas ja hävitas koostöös riigi piirivalveteenistusega haruldase venemaa elektroonilise sõjapidamise segamissidejaama R-330Zh „Zhitel”.
Ukraina kaitsjad 7. kiirreageerimiskorpusest hävitasid Pokrovski lähedal venemaa maapealse robotsüsteemi. Üksus identifitseeris süsteemi granaadiheitjaga varustatud platvormina „Kuller”, mida vene väed üritasid Ukraina positsioonidele lähemale liigutada. vene armee kasutab erioperatsioonide tsoonis mitmesuguseid maapealseid robotsüsteeme. Eelmise aasta algusest on rindel töötanud mitmeotstarbelised tooted „Kuller”. Seda tüüpi kaugjuhitavad roomiksõidukid on võimelised transportima mitmesuguseid koormaid või toimima platvormina erinevatele relvadele. Sõltuvalt koormast võib selline platvorm olla transpordi- või lahingumasin.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: Kupjanski linna põhjaosa on ikka enamuses vene poole kontrolli all, kuhu üle jõe pidevalt jalaväge juurde saadetakse. Tundub, et Ukraina omad üritavad enamuses vaid droonide ja kaudtulega olukorda kontrolli alla hoida.
Otse Kupjanski poole idasuunalt teisel pool Oskili jõge õnnestus vene poolel edeneda u 1 km. Siin suunal on juba üle nädala keskmisest suurem surve.
Lõmani suunal rahulikum ja siin muutusi rindejoones ei tuvastanud.
6. Siversk: kahjuks Siverskist lõunas vene poole sammud edasi jätkuvad ning eilseks läks kirjat veel u 500-700 m edasi Kuzminivka külast lääne suunas. No on muret küllaga, sest ülepäevaselt siin vene poole kas siin või seal edenemised ümber Siverski toimuvad.
7. Bahmut: Ukraina väed hävitasid üleeile venemaa suurrünnaku Kostantõnivkale. Hävitati viis vene tanki, 8 jalaväe lahingumasinat, 3 BMP-d ja 2 BMD-d. venelaste isikkoosseisu kaotused ületasid 300. Siit need eile avaldatud suuremad vene poole soomuse kaotuse numbrid tulidki.
8. Donetsk: Pokrovskist idas-kirdes ikka sõjaudu ja no ei suuda täpsemat pilti ette saada, kes kus seal paikneb. Erinevad blogikanalid annad liialt erinevaid vaateid ja infokillud siit ja sealt annavad alust arvata, et seal hallis alas on kummalgi poolele kaugele ulatuvaid eesmisi possasid, mis jäävad vastase omade taha. Kipub arvama, et nn sõbralikku tuld suuremalt jaolt vene poolel jagub seal palju ja pisu loodab, et vene pool annab ka omadele üksustele droonide ja kaudtulega valu ning eks maa peal kontakti sattudes samuti.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. Reuters teatas kahele tööstusallikale viidates, et Leningradi oblastis asuv Kirishinefteorgsintezi naftatöötlemistehas sulges 4. oktoobril toimunud droonirünnaku järel oma võimsaima naftatöötlemisüksuse. Selle tagajärjel kaotas venemaa suuruselt teine naftatöötlemisvõimsusega rafineerimistehas 40% oma võimsusest – 22 800 tonni päevas. Reutersi allikate sõnul kahjustas tulekahju AVT-6 üksust ja remont võtab aega vähemalt kolm kuni neli nädalat.
Kinefi, mis töötles eelmisel aastal 17,5 miljonit tonni naftat ehk peaaegu 7% tehase kogu rafineerimismahust, tabas droonirünnak teist korda kuu aja jooksul. 14. septembril puhkes rafineerimistehases ka tulekahju, mis sundis sulgema teise üksuse, AT-6 üksuse, mis moodustab 38% tehase võimsusest. Nüüd, Reutersi allikate sõnul, lülitab Kinef selle uuesti sisse ja plaanib suurendada teiste üksuste võimsust 15% võrra üle nende nimivõimsuse. Agentuuri allikate hinnangul võimaldab see rafineerimistehasel säilitada umbes 70% oma nafta rafineerimisvõimsusest (umbes 40 000 tonni päevas).
Kinefist sai neljas venemaa rafineerimistehas, mida Ukraina rünnakud oktoobris tabasid. Teiste tabatud kohtade hulka kuulusid Slavneft-YANOS Jaroslavlis, Rosnefti Tuapse rafineerimistehas ja Orsknefteorgsintez Orenburgi oblastis. Septembris suleti droonirünnakute tõttu täielikult või osaliselt vähemalt neli rafineerimistehast. Nende hulgas olid Novokuibõševski rafineerimistehas ja Rjazani rafineerimistehas, mis varustab muuhulgas kütusega Moskva oblastit
Bensiinipuuduse tõttu, mis mõjutab piirkondi venemaa Kaug-Idast Kesk-venemaani, valmistuvad võimud alustama bensiini importi Hiinast, Singapurist ja Lõuna-Koreast ning suurendama oste Valgevenest. Vaatamata asjaolule, et bensiini ja diislikütuse eksport riigist on juba keelatud, on oht kütuseolukorra edasiseks halvenemiseks, hoiatas peaministri asetäitja alexander novak valitsust septembri lõpus. Donald Trumpi administratsioon kavatseb aidata Ukraina relvajõududel laiendada rünnakuid venemaa energiaobjektidele, ütlesid Valge Maja allikad varem NBC Newsile. Financial Timesi andmetel on uute meetmete eesmärk aidata Ukraina sõjaväel paremini mõista õhutõrjesüsteemide paigutust ja kaardistada rünnakumarsruute, mis suurendab droonide ja pikamaarakettide tõhusust.
12. venemaa väejuhatus saadab Ukraina rindele tagasi Ukraina vangistusest naasnud vene sõdureid. Sellest teatas Ehho Moskvõ, avaldades venemaa relvajõudude teenistuja Vitali Soldatenko Rjazani oblastist (väeosa 44639) 26. augusti avalduse. Väljaande andmetel võttis mees ühendust presidendi inimõiguste voliniku tatjana moskalkova bürooga, teatades, et ta saadeti Kurskisse 23. augustil pärast Ukraina vangistusest naasmist. Videosõnumis väidab sõdur, et ta viidi Kurski polügoonile ilma ravi lõpetamata. Väejuhatus lubas mehe saabumisel Kurski haiglasse saata, kuid tema palvet eirati. „Nad sõidutasid meid kolmeks päevaks lasketiiru oskusi harjutama. Pärast seda, 26. kuupäeval, see tähendab täna, saadetakse meid lahingmissioonile,” ütles Soldatenko, paludes olukorra uurimist.
vene väejuhatus on varemgi vangistusest naasnud sõdureid rindele saatnud, märgib Ehho. Näiteks suvel muudeti Altai kraist pärit Ivan Grebennikovil, kes vahetati 2025. aasta mais, kiirkorras oma vormikategooria D-lt B-le ja ta saadeti rindele. „Nad saatsid ta rindele ilma VVK-ta, ilma tervisekontrollita. Tal on kuul kehas, käsi on murdunud,” ütles ta. Pihkva oblasti elanikud Vassili Grigorjev ja Dmitri Davõdov, kes mobiliseeriti 2022. aastal, saadeti pärast vahetust 2024. aasta jaanuaris tagasi võitlema. Eelmise aasta augustis põgenesid mehed ja pöördusid sõjaväeadvokaat Maksim Grebenjuki poole. Davõdov suri hiljem oma üksuses Moskva lähedal äkilise südameseiskuse tagajärjel. Mobiliseeritud meeste advokaatide sõnul rikub repatrieeritud sõdurite tagasi rindele saatmine 1949. aasta Genfi konventsiooni (artikkel 117). venemaa kaitseministeerium viitab artiklile 110, väites, et ainult selles nimetatud kategooriatesse kuuluvad isikud kuuluvad kohustuslikule repatrieerimisele ja teenistusest vabastamisele. Kui vangistusest vabanenud isik neile kriteeriumidele ei vasta, siis talle vabastamist ei pakuta.
13. Mediazona andmetel, mis vaatas üle kohtuprotokolle, on venemaa sõjaväekohtutes alates 2023. aastast esitatud vähemalt 989 kriminaalasja mõrva (venemaa kriminaalkoodeksi artikkel 105) ja raske kehavigastuse tahtliku tekitamise, mis põhjustas surma (kriminaalkoodeksi artikli 111 4. osa), alusel. venemaa sõjaväelaste vastu nii rindel kui ka tagalas toime pandud mõrvajuhtumite eest süüdimõistvate kohtuotsuste arv hakkas 2023. aastal järsult tõusma. Sel ajal mõisteti mõrva, raske kehavigastuse ja seksuaalse rünnaku alusel süüdi rekordarv sõjaväelasi.
Süüdimõistetutest mõisteti 266 karistust kriminaalkoodeksi artiklite 105 ja 111 alusel (2022. aastal oli selliseid süüdimõistvaid otsuseid 38). 2024. aastal mõisteti sellistes kuritegudes süüdi 346 inimest ning jaanuarist septembrini 2025 esitati nende süüdistuste alusel 377 kohtuasja. Mediazona märgib, et garnisoni sõjaväekohtud arutavad ainult sõjaväelaste vastu esitatud kohtuasju. Ringkonna- ja mereväe sõjaväekohtud võivad arutada tsiviilisikute või näiteks välismaiste sõjavangide vastu esitatud mõrvajuhtumeid, kui need on seotud süüdistustega „terrorism” ja mitmete muude artiklite alusel. Selliseid andmeid arvutustes ei arvestatud.
Veebruaris teatas Verstka, et kohtudokumentidel põhinevate hinnangute kohaselt tapsid ja sandistasid Ukrainast naasnud vene sõdurid kolme sõja-aasta jooksul üle 750 venelase. Hukkus vähemalt 378 inimest ja veel 376 juhul said inimesed eluohtlikke vigastusi. Need „SVO kangelased” panid kuritegusid toime enamikus piirkondades, aga ka venemaa Föderatsiooni „uutel” aladel. Sõjaveteranid ründavad peamiselt oma sugulasi ja tuttavaid. Enamik kuritegudest olid koduse iseloomuga ja ajendatud alkoholi kuritarvitamisest. Vähemalt 334 surmaga lõppenud kuriteost kolme aasta jooksul panid sõjaveteranid toime 166 mõrva, mille tagajärjel suri 196 inimest. Teine surmaga lõppenud kuritegu oli raske kehavigastuse tekitamine, mille tagajärjel registreeriti 112 juhtumit (112 surmajuhtumit).
14. USA ülemkohus keeldus menetlemast Sberbanki taotlust jätta rahuldamata USA terrorismivastase seaduse alusel esitatud hagi. venemaa suurim pank ei ole seega suutnud vältida kohtuvaidlust, milles teda süüdistatakse koostöös rühmitusega, kes vastutas Malaysia Airlinesi lennu 17 allatulistamise eest Ida-Ukraina kohal 2014. aastal. Reutersi andmetel lükkasid kohtunikud tagasi Sberbanki apellatsioonkaebuse madalama astme kohtu otsuse peale, mis lubas lennu MH17 allatulistamises hukkunud 18-aastase USA kodaniku Quinn Shansmani perekonnal panka kohtusse kaevata. Shansmani perekond nõuab hüvitist Patriot Acti alusel, mis lubab rahvusvahelise terrorismi aktide tagajärjel kannatanud ameeriklastel nõuda kahjutasu eraõiguslike tsiviilhagide kaudu.
Varem otsustas New Yorgi teise ringkonna apellatsioonikohus, et Sberbank ei saa nõuda suveräänset puutumatust. Kohus leidis, et pank kasutas USA finantssüsteemi, et kanda rahastajatelt raha üle niinimetatud Donetski Rahvavabariigile (DPR), venemaa-meelsele rühmitusele, keda peetakse vastutavaks Malaisia Airlinesi lennu 17 allatulistamise eest. Pank väitis, et tal on välisriigi immuniteedi seaduse alusel õigus puutumatusele kui „välisriigil”. Sberbanki sõnul otsustas kohus ekslikult, et pank tegeles äritegevusega, mis oli aluseks puutumatuse äravõtmisele. venemaa pank nimetas kohtu otsust eriti problemaatiliseks kasvavate diplomaatiliste pingete ajal. Sberbanki esindajad hoiatasid, et sellised pretsedendid võivad viia vastuhagideni USA ja tema liitlaste vastu väidetavalt toetatavate võitlejate tegevuse pärast.
Shansmani perekonna advokaadid väitsid omakorda, et madalama astme kohtud ei ole äritegevuse erandi kohaldamisel lubanud mingit ebaselgust. Nad rõhutasid, et Sberbanki ei saa USA terrorismivastaste õigusaktide kohaselt pidada „välisriigiks”. Malaisia Airlinesi lend MH17, Boeing 777, mis oli teel Amsterdamist Kuala Lumpurisse, tulistati 17. juulil 2014 õhk-maa tüüpi raketiga alla niinimetatud DPR-i kontrolli all oleva Donbassi territooriumi kohal. Pardal oli 298 inimest, kes kõik hukkusid. Moskva eitab igasugust seotust tragöödiaga. Ukraina on DPR-i terroristlikuks organisatsiooniks nimetanud ja USA on selle vastu sanktsioonid kehtestanud.
15. CNews teatas allikatele viidates, et mitukümmend venemaa elektroonikaettevõtet on kogenud viivitusi Skolkovo hallatava mikroelektroonika kiirendi toetuste saamisel. Tööstus- ja kaubandusministeerium eraldab vahendeid etappide kaupa ning igal etapil, pärast toetuse saajate tööaruannete läbivaatamist, vabastab Skolkovo ülejäänud vahendid. „See põhjustaski probleeme. Esitasime kevadel järgmise rahastamisetapi dokumendid ja pole neid siiani kätte saanud,” ütles üks toetuse saaja. Ta lisas, et see viivitus lükkab edasi mikroelektroonikaprojektide elluviimist, mille intensiivistamist võimud olid varem nõudnud. Skolkovo kinnitas maksete hilinemist ja kinnitas, et rakendab kõik vajalikud meetmed olukorra võimalikult kiireks lahendamiseks.
Innovatsioonikeskuse veebisaidil on kirjas, et toetustaotluste hindamine ja toetuslepingute sõlmimine on külmutatud tööstus- ja kaubandusministeeriumi antud toetuse ammendumise tõttu. Kahe CNewsi allika sõnul on Skolkovos toimunud koondamislaine, mis on jätnud mikroelektroonika kiirendi eest vastutava osakonna peaaegu tühjaks. Skolkovo ise aga eitas seda infot ja kinnitas, et käimasolevaid projekte rahastatakse vastavalt allkirjastatud lepingutele. 2022. aastal käivitatud kiirendi eesmärk on toetada keskmise ja väikese suurusega mikroelektroonika projekteerimiskeskusi, mis viivad läbi teadus- ja arendustegevust venemaa elektroonikatööstuse prioriteetsetes valdkondades.
2023. aastal ulatus riikliku programmi „venemaa elektroonika- ja raadioelektroonikatööstuse arendamine” raames antav toetus 10–50 miljoni rublani. Juulis teatati, et tööstus- ja kaubandusministeerium kavatseb kärpida selle riikliku programmi kulutusi viiendiku võrra, mille raames kavatsevad võimud suurendada kodumaiste kaupade osakaalu elektroonikaturul 40%-ni. Programmi eelarvet vähendatakse 26,5 miljardilt rublalt 2024. aastal 4,9 miljardile 2026. aastal, teatas Kommersant, viidates osakonna ettekandele. Sel suvel loobus valitsus, nagu Vedomosti teatas, elektroonikakomponentide tootjate toetustest sooduslaenude programmi kasuks. Septembris rääkis peaminister mihhail mišustin vajadusest erakordsete ideede ja lahenduste järele, et kiirendada venemaa impordi asendamist elektroonika arendamisel ja tootmisel. Ta tunnistas ka, et venemaa jääb selles valdkonnas juhtivatest riikidest maha.
16. Ukraina droonirünnakute ajal energia- ja sõjaväeobjektidele on venemaa võimud mures riigi suurima tuumakatsetuspaiga kaitsmise pärast Arhangelski oblastis Novaja Zemlja saarestikus, kus alates 1950. aastatest on läbi viidud sadu aatomipommiplahvatusi. Severnõi külas, mis on tuumakatsetuste baas, on kolm rida linna varustavaid kütusepaake kaetud kaitsvate metallvõrkudega, selgub Google Earthi 14. augustil avaldatud ja Barents Observeri poolt üle vaadatud satelliidipiltidest. Need võrgud on loodud selleks, et takistada droonide plahvatust otse kütusepaakidel ja seeläbi kütuse enda süttimist.
Severnõi lähedal asuva sadamakompleksi lähedal, mis asub Ukrainast enam kui 2500 km kaugusel, hoitakse bensiini Matotškini Šari väina kaldal asuval tuumakatsetuspaigal kasutatavate sõidukite jaoks. Küla keskpunkti lähemal on mitu suurt mahutit, mis sisaldavad keskkütte ja elektri tootmiseks kasutatavat kütteõli. Nagu piltidelt näha, ei ole need võrguga kaetud, nagu ka mitmed lennukikütusepaagid Severnõi lähedal asuval kopteriväljakul. Need sinised võrgud sarnanevad nendega, mis katavad kütusepaake teistes sõjaväeobjektides, näiteks Murmanski lõunaosas asuvas Olenja õhuväebaasis, mida on varem rünnanud Ukraina droonid.
Novaja Zemlja katsepolügoonil ei ole alates 1990. aastast läbi viidud ühtegi tegelikku tuumakatsetust, kuid praegu toimuvad Severnõist kolm kilomeetrit lõunas asuvas silokompleksis nn subkriitilised katsed (katsed ilma ahelreaktsioonita, mis ei põhjusta plahvatust). Lisaks on piirkonda ehitatud üks tunnel ja teine on ehitamisel juhuks, kui Moskva otsustab tuumakatsetusi jätkata, vahendab Barents Observer. Märgitakse, et Ukraina on Novaja Zemlja tuumakatsetuspaiga rajatistest hästi teadlik, osaliselt seetõttu, et nõukogude ajal kaevas just sellest nõukogude vabariigist pärit kaevandusbrigaad mägedesse šahte, kus aastatel 1964–1990 viidi läbi maa-aluseid tuumapommi katsetusi. Severnõis on isegi hotell nimega Hotell Ukraina.
Üks salajasemaid venemaa sõjaväestruktuure – venemaa kaitseministeeriumi 12. peadirektoraat – vastutab katsetuspaigas praegu läbiviidavate katsete eest. See teostab järelevalvet tuumalõhkepeade ladustamise, hoolduse, transpordi ja kohaletoimetamise üle. Neid abistavad Rosatomi spetsialistid, kes vastutavad plutooniumi ja kõrgelt rikastatud relvakvaliteediga uraani tootmise eest. 2024. aasta juulis ründas Ukraina esimest korda pärast sõja algust venemaa sõjaväerajatisi polaarjoone kohal. Seejärel ründasid droonid strateegilist Olenja sõjaväelennuvälja, mis asub 1800 km venemaa-Ukraina piirist põhja pool. See majutas strateegilisi pommitajaid Tu-95MS ja Tu-22M3 ning neid kasutati õhurünnakute korraldamiseks Ukraina territooriumil. Ukraina luure andmetel sai üks Tu-22M3 pommitaja kahjustada. Järgmisel kuul ründasid Ukraina relvajõud uuesti Murmanski oblastit. Z-sõja korrespondentide andmetel õnnestus droonidel jõuda põhjaosas asuvasse Võsoki külla Olenja lennuvälja lähedale.
17. Lühiuudised
USA president Donald Trump ütles, et on teinud otsuse varustada Ukrainat Tomahawk rakettidega, kuid enne seda tahab ta teada, kuidas Ukraina pool kavatseb neid kasutada. Ta tegi selle avalduse ajakirjanikele esmaspäeval Ovaalkabinetis, vahendab Ukrinform. „Jah, ma olen teinud kindla otsuse,” ütles Trump vastuseks küsimusele Tomahawk rakettide Ukrainale üleandmise kohta ühel või teisel viisil – otse või NATO kaudu. Samal ajal lisas Valge Maja juht, et ta tahab kõigepealt teada, kuidas neid rakette kasutatakse. Ukraina võiks Tomahawk rakettidega ulatuda vähemalt 1655 sõjaväeobjektini venemaal – kirjutab ISW.
Bloomberg teatab, et EL kavatseb kehtestada sanktsioonid venemaa peamise piiriüleste maksete krüptovaluuta A7A5 suhtes: rublaga tagatud stabiilne krüptoraha A7A5. venemaa-meelse poliitiku ilan Shori ja ProBusinessBanki kontrolli all oleva maksefirma A7 poolt välja töötatud krüptovaluuta toetab 68 miljardi dollari väärtuses tehinguid. Brüssel näeb seda Moskva vahendina lääne finantssanktsioonidest möödahiilimiseks.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
