Sõja ülevaade: 1319. päev – Ukraina vabastas korraga kolm küla
Avaldatud: 4 oktoober, 2025Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 04. oktoober 2025:
Ukraina vabastas korraga kolm küla ja edenes pisu mujalgi ning üks vene naftatehas kolmandat korda tabamuse sai.
1. Sadu ja ikka elektritaristu ründamine.
2. Leningradi oblastis Kiriši naftatöötlemistehast jälle tabati.
3. Kursk: pool Oleksijivka küla on Ukraina kontrolli all.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: olukord lõunalõigus hakkab üha enam mõjutama Siverski kaitset.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: seni sõjaudu Pokrovskist ida-kirdes maad katab ja linnast lõunas pisu parandas olukora Ukraina.
9. Lõunarinne: korraga kolm küla Ukraina vabastas.
10. Herson: muutusteta.
11. Pärast AvtoVAZ-i on GAZ palgakärbete tõttu alustanud massilisi koondamisi.
12. Saudi Araabia ja venemaa eriarvamused OPEC+ raames suurema naftatootmise pärast.
13. Taani väidab, et venemaa laevastik on tema väinades süstemaatilisi sõjalisi provokatsioone toime pannud.
14. vene drooni rünnakus hukkus prantsuse ajakirjanik ja sai viga ukraina ajakirjanik.
15. Lühiuudised
156 vene poole rünnakut ning suuri muutusi sektoriti surve tugevuses polnud, ühtki rünnakut aga Tšassiv Jari lõigus polnudki. Jälle päev kus keskmisest vähem vene poole kaudtuld aga tabatakse neid ülivähe. Pisu küll paranes tagalatoetuselemendi tabamine aga see kipub kinnitama arvamust, et vene poole droonivõimekus (seire või rünne) rindest kaugemale on tuntavalt paranenud. Jätkuvalt proovitakse mitmetes olulsites suundades kuni rühma suuruse üksusega aga põhiliselt ikka 2-4 soldatit või lausa jagu. Tsiklite ja ATV kasutamine tihedalt jätkus.
Üha suuremat muret teeb Lõmani suund, kus kipub tasapisi vene pool ohtlikult edenema (vt p5) aga õnneks pole veel vene merejalaväe tegevus sellele vastu suuremat edu toonud, aga tihe töötlus käib sealgi, et kaks uut tekkivat kombitsat ühendada.
1. Osa Donetski oblastist on venemaa raketirünnakute tõttu endiselt elektrita: täpsemalt Družkovka ja Kostantõnivka linnad ning osa Kramatorskist. Eelkõige on elektrita kogu Družkovka ja Kostantõnivka, samuti mõned Kramatorski piirkonnad. venelased jätkavad kriitilise infrastruktuuri sihikule võtmist. President Zelenski teatas, et venemaa rünnakute tõttu tekkis Donetski oblastis 3. oktoobril elektrikatkestus: Kramatorski, Slavjanski ja Družkovka linnades on elektri taastamine endiselt pooleli. Zelenski: „Täna toimus järjekordne venemaa rünnak meie gaasitaristu vastu: vahetult enne kütteperioodi otsivad venelased võimalusi meie inimestele suurema kahju tekitamiseks. Ainuüksi see rünnak, täpsemalt gaasirajatiste vastu, hõlmas 35 raketti, sealhulgas ballistilisi rakette. See oli kombineeritud rünnak ja ainult pooled rakettidest tulistati alla. Olukord Tšernihivi oblastis on pärast droonirünnakuid – Slavutõtšis, Nižõnis ja ka Tšernigivis endas – keeruline. Ja Sumõ oblastis.”
4. oktoobri öösel ründas vaenlane 109 mehitamata õhusõidukiga ja kolme Iskanderi ballistilise raketiga. Õhuväe andmetel tulistati alla või summutati 73 mehitamata õhusõidukit.
4. oktoobri öösel panid venelased energeetikaametnike sõnul toime Tšernihivi oblasti elanike vastu genotsiidiakti. Droonirünnaku käigus sai kahjustada mitu olulist elektrivarustuse rajatist. Teadete kohaselt mõjutasid avariikatkestused ligikaudu 50 000 tarbijat. Tšernihivi oblasti riiklik administratsioon ei ole veel tabamustest teatanud. Samal ajal rakendab oblast tunnipõhist elektrikatkestuste ajakava. Selle põhimõte liinil on vool kolm tundi.
2. 4. oktoobri öösel ründasid ründedroonid Leningradi oblastis Kiriši linna, tabades üht riigi suurimat naftatöötlemistehast Kirishinefteorgsintez (KINEF). Oblasti kuberneri drozdenko sõnul on tööstustsoonis tulekahju. „Tuletõrjujad on alustanud selle kustutamist,” kirjutas ta oma Telegrami kanalis. drozdenko väitis, et venemaa õhutõrjeväed tulistasid väidetavalt linna kohal alla seitse drooni. Kohalikud elanikud teatasid sotsiaalmeedias, et rünnaku sihtmärgiks oli Kirishinefteorgsintez naftatöötlemistehas. Kirishinefteorgsintez (KINEF) asub Ukraina piirist enam kui 800 kilomeetri kaugusel ja on üks venemaa suurimaid naftatöötlemistehaseid. Tehase rafineerimisvõimsus on üle 10 miljoni tonni naftat aastas ja see toodab laia valikut naftatooteid, sealhulgas bensiini, diislikütust, lennukikütust ja muud. KINEF katab olulise osa venemaa naftatoodete vajadusest ja on riigi energiainfrastruktuuri oluline element. Tasub märkida, et see pole esimene edukas rünnak sellele rajatisele. KINEF-i tabasid droonid varem 8. märtsil. Tol ajal tunnistasid Venemaa võimud, et üks droonidest tabas mahutit. Teine rünnak toimus 14. septembri öösel, kui rajatise territooriumil teatati plahvatustest ja tulekahjudest.
Ukraina erioperatsioonide väed kasutasid venemaa Voroneži oblastis rünnakudroone P-14F Lena õhutõrjeradari ja Sopka-2 õhutõrjeradarisüsteemi ründamiseks. Erioperatsioonide vägede juhtkond teatas Ukrainska Pravdale, et sündmused toimusid 1. oktoobri öösel. P-14F Lena radar oli osa venemaa õhujõudude Buturlinovka sõjaväelennubaasi ümbritsevast õhuruumi kontrollsüsteemist Voroneži oblastis. Sopka-2 õhutõrjeradarisüsteem oli omakorda osa Ukraina piiri ääres asuvast pidevast õhuruumi suunaotsingu süsteemist. See tabati Garmašovka külas Voroneži oblastis.
Ukraina droonid ründasid Sotšit 2. oktoobri õhtul, vahetult pärast putini kõnet Valdai foorumil. Musta mere kohal teatati plahvatustest ja õhutõrje tulest, mis vallandas Sotši ja Gelendžiki lennujaamade sulgemise seitsmeks tunniks. Üle 40 lennu hilines ja vähemalt 10 lennukit suunati ümber.
3. Kursk: Oleksiijvka külas on õnnestunud Ukraina omadel suruda vene pool küla põhjaservale. Lahingud jätkuvad ning droonide pilv olevat tihe. Mingi kõlakas ringles, et vene kaudtuleüksuse omad sattusid liialt rindejoone lähedusse ja olla saanud valusalt pihta. Tundub, et siingi sektoris võib-olla vene poolel olukorra teadlikkuse ja koordineerimisega probleeme, sest muidu ei juhtuks nii…
4. Harkiv: vene poole sillapea Vovtšanski linnas Oskili lõunakaldal ikka alles ja senised infokillud näitavad, et et surve läbi selle sillapea vaid kasvab. Pole aidanud Ukraina droonitöötlus ja lennuväe abi. Lisaks proovitakse uute sillapeade loomist mujal.
5. Kupjansk-Kreminna: olukord lõunalõigus hakkab üha enam mõjutama Siverski kaitset.
Tundub, et Lõmani suunal ja edasi üle Jampili on hetkel vene poole üks prioriteetidest juba pikemat aega ja siia on koondunud palju vene seiretehnikat, drooniüksusi jne toetamaks maapealset tegevust. Lõmani linn on võetud tiheda kaudtule ja droonisaju alla ning vähemalt vene poole kinnitusel tabatakse päris paljusid Ukraina seireseadmeid. Lisaks jätkatakse nii kuni rühma suuruste üksustega rünnakuid kui tsiviilriietuses imbumist just asustatud aladel, sest Ukraina omadel on tõsiselt keeruline kaugemalt tuvastada, kas tegu kohalikuga (no ei minda sõja jalust ära ja see takistab vaid Ukraina omasid võitlemast).
Kuna peamine Siverski suunaline logistika koridor (suur maantee) läheb mööda Lõmanist ja Jampilist edelas, siis selle läbilõikamine seab ohtu kogu Siverski suuna kaitse. Jampili suunalt on vene poolel jäänud maanteeni vaid 5 km ja sinnani ulatutakse ka juba mõnede kaudtule vahenditega ja droonidega juba pikemalt, sestap on mõistetav, miks vene poole ründeteravik siin suunal on ja kogu Ukraina suurte tööstuslinnade komplekti ümberhaaramine põhja suunalt neist läänes möödumiseks edu võib tuua.
6. Siversk: eile rindejoone muutusi ei tuvastanud, aga survet jagub.
7. Bahmut: muutusteta, isegi tugev surve langus.
8. Donetsk: seni sõjaudu Pokrovskist ida-kirdes maad katab. Miskit varem kirjutatule lisada veel pole. Näha on nii infokildudest kui videodest, et vene merejalavägi üha tihedamalt töötleb põhjasuunda suunaga Kramatorski poole lõikamaks Kostantõnivka linna ära lääneküljelt. Kasutatakse ikka kõiki vahendeid, mis lendab või maad pidi liigub peale soomustehnika. Eile nende edenemist siiski ei tuvastanud.
Pokrovski lähedal suutsid Ukraina omad mõnes kohas linnast lõunas eesmisi possasid kaugemale lükata ja juba üle nädala pole lugenud, et vene poole omad oleks linna sisse saanud.
9. Lõunarinne: Ukraina 23. mehhaniseeritud brigaad avaldas Sosnivkast tehtud kaadrid, mis kinnitavad Ukraina vägede täielikku kontrolli nii Sosnivka, Sitšneve, kui ka Vorone sektori idaserval. See üllatas ennastki, sest eelnevad infokillud kujundasid arvamuse, et Ukraina omad end järjest Vovtša jõe taha tõmbavad aga tore eksida niimoodi. Kõlakas ringleb, et siin lõigul olla hetkel vene poolele juhtimisega miskit segadust ja aktiivsust tõstnud Ukraina omad olla seda ära kasutanud.
10. Herson: muutusteta.
11. Ühe päeva võrra lühendatud töönädal on GAZ Grupi personalile rängalt mõjunud. Tehases on Mashi teatel tõsine remondimeeste, elektrikute, keevitajate, torulukkseppade ja gaasimonteerijate puudus. Pärast neljapäevase töönädala kehtestamist juulis langesid töötajate palgad ligikaudu 20%, mis viis massilise töötajate lahkumiseni. See ei jäta kedagi seadmete hooldamiseks, mille tulemuseks on seisakud. Olukorda teevad veelgi keerulisemaks karmid töötingimused ja vananenud seadmed.
Tehase praegust omanikku pole avalikustatud. Enne sanktsioone oli GAZ Grupp osa Oleg Deripaska struktuurist tema Basic Element valdusfirma kaudu. Nüüd palub grupi juhtkond töötajatel olla kannatlikud ja püüab spetsialiste veenmise abil hoida. Kvalifitseeritud töötaja koolitamine võtab vähemalt aasta, mistõttu on võimatu neid kiiresti asendada. Seetõttu langeb koormus ülejäänud töötajatele, kes on sunnitud töötama veelgi pikemaid tunde. Üleminekut lühendatud töögraafikule ajendas müügi langus ja klientidele krediidi kättesaamatus. Ettevõtte hinnangul kahanes keskmise suurusega veoautode turg esimesel poolaastal ligi 40%, kergete tarbesõidukite müük ligikaudu 30% ja busside müük 60%.
Sarnased protsessid on käimas ka AvtoVAZ-is: sel suvel allkirjastasid töötajad lepingud neljapäevasele töönädalale üleminekuks. See kaotas automaatselt boonused ja ületunnitöötasu ning lõpppalgad vähenesid peaaegu poole võrra. Paljud hakkasid otsima tööd takso-, kauba- ja kaitsetehastes. Vaatamata juhtkonna katsetele töötajaid lubaduste ja bürokraatia abil hoida, jätkuvad koondamised.
12. Kaheksa OPEC+ riiki lepivad pühapäeval toimuval kohtumisel tõenäoliselt kokku naftatootmise suurendamises, kusjuures grupi juht Saudi Araabia surub peale märkimisväärset suurenemist turuosa tagasivõitmiseks, samas kui venemaa pakub välja tagasihoidlikuma suurenemise, teatas Reuters, viidates neljale aruteludega kursis olevale allikale. Kaheksa OPEC+ liikme kohtumine, kus novembris arutatakse edasist naftatootmise suurendamist, toimub pühapäeval.
Moskva eelistaks, et grupp suurendaks tootmist novembrist 137 000 barreli võrra päevas, nagu seda tehti oktoobris, et vältida survet naftahindadele ja kuna tal on sanktsioonide tõttu raske tootmist suurendada, ütlesid kaks allikat. Allikate sõnul sooviks Saudi Araabia näha kahe-, kolme- või isegi neljakordset suurenemist – vastavalt 274 000, 411 000 või 548 000 barreli võrra päevas –, kuna ta on võimeline tootmist kiiresti suurendama ja püüab oma turuosa laiendada, ütlesid allikad. Teisipäeval teatas OPEC, et ei plaani tootmist 500 000 barreli võrra päevas suurendada.
Njah, tootmise suurendamisega langeb naftahind ja see lööb venemaad tugevalt.
13. Reuters: Taani sõjaväeluureteenistus süüdistab venemaa sõjalaevu korduvates agressiivsetes tegudes Taani väinades, mis ühendavad Läänemere ja Põhjamerd. Nende provokatsioonide hulka kuulusid relvade suunamine Taani laevadele ja helikopteritele, ohtlikud manöövrid kokkupõrkepiiri lähedal ning navigatsioonisüsteemide segamine. Taani sõjaväeluure direktor Thomas Arenkiel avalikustas spetsiaalsel pressikonverentsil konkreetsed juhtumid venemaa sõjaväelaste agressiivsest käitumisest. „Oleme näinud mitmeid intsidente Taani väinades, kus Taani õhujõudude helikopterid ja sõjalaevad on sattunud radarijälgimissüsteemide sihtmärgiks ning neile on füüsiliselt suunatud venemaa sõjalaevade relvad,” ütles ta. Tema sõnul seadsid venemaa laevad väinade läbimisel tahtlikult kokkupõrkekursi Taani laevadega. Arenkiel teatas, et üks venemaa sõjalaevadest on olnud Taani vetes ankrus üle nädala.
Luure tõlgendab seda Moskva signaalina jõu kasutamiseks, kui Taani üritab piirata venemaa varilaevastiku liikumist – tankereid, mida kasutatakse lääneriikide naftaekspordi sanktsioonidest möödahiilimiseks. Lisaks on luure salvestanud väinade läbisõitvaid vene laevu, millel on aktiivsed sonarid ja elektroonilised segamisseadmed. Arenkieli sõnul on väga tõenäoline, et vähemalt ühel juhul põhjustasid need seadmed Taani GPS-i olulisi häireid. „venemaa kasutab sõjalisi vahendeid, sealhulgas agressiivseid, et avaldada meile survet ilma traditsioonilises mõttes relvastatud konflikti piiri ületamata,” lõpetas Arenkiel, nimetades neid tegevusi hübriidsõja osaks Taani ja lääne vastu.
Reedel teatas Valge Maja, et võtab teateid venemaa mereväe provokatsioonidest Taani vastu väga tõsiselt. „Administratsioon jälgib olukorda pidevalt. Valge Maja riikliku julgeoleku nõukogu on pidevas suhtluses meie NATO liitlastega ja president on paljudega neist kontaktis,” ütles Valge Maja pressisekretär Caroline Levitt ajakirjanikele.
14. Prantsuse ajakirjanik Antoni Lallican hukkus 3. oktoobril venemaa FPV drooni rünnakus ja Kyiv Independenti vabakutseline Georgi Ivantšenkov sai vigastada. Meediatöötajad töötasid kaitsevarustuses ja neid saatis pressiesindaja. Lallicanil oli sõjaväeline akrediteering Hans Lucase agentuurilt, mis teeb koostööd silmapaistvate Prantsuse meediaväljaannetega. Tomilenko lisab, et see on kolmas Prantsuse ajakirjanik, kelle venemaa on Ukraina sõjas tapnud alates täiemahulise sissetungi algusest.
Lallican on töötanud Prantsuse ja rahvusvahelistes väljaannetes: Le Monde, Le Figaro, Libération, Mediapart, Paris Match, Der Spiegel, Zeit, NZZ, Focus Magazin, Die Welt, Stern ja paljudes teistes. 2020. aastal sõitis Lallican esimest korda aktiivsesse konfliktitsooni, kajastades Armeenias toimuvat Teist Karabahhi sõda. 2022. aasta märtsis sõitis ta Ukrainasse, kus ta jäädvustas Donetski oblasti elanike elu. Ta võitis Victor Hugo auhinna oma ukrainlasi käsitleva fotoseeria eest, oli 2024. aasta Lucas Dolega auhinna nominentide hulgas ja oli žürii lemmik 2022. aasta Grand Prix Paris Match Etudiant võistlusel.
15. Lühiuudised
Reede õhtul teatas Tšehhi politsei anonüümsest ja kinnitamata ähvardusest droonide lähenemise kohta Praha lennujaamale. Hiljem märgiti, et droonide olemasolu lennujaamas ja selle vahetus läheduses pole kinnitust leidnud.
Reede õhtul peatas Müncheni lennujaam täielikult tegevuse teist korda vähem kui 24 tunni jooksul tundmatute droonide ilmumise tõttu lennuradade lähedal. Saksamaa lennujuhtimine (Deutsche Flugsicherung) kehtestas lennupiirangud ettevaatusabinõuna pärast kinnitamata teadete saamist droonide nägemisest. Lennud Müncheni lennujaamas on peatatud kuni edasise teatamiseni, teatas lennujaama veebisait. Ühe tühistatud Londonisse suunduva lennu kapten ütles reisijatele, et põhjuseks oli droonide ilmumine lennuradade lähedale. Lennujaama veebisait näitab, et kohaliku aja järgi kella 20.35 seisuga oli vähemalt kümme saabuma pidanud lendu suunatud teistesse lennujaamadesse.
Neljapäeva hilisõhtul tuvastati Belgias Saksamaa piiri lähedal Elsenborni sõjaväebaasi kohal lendamas 15 drooni. Belgia kaitseminister Theo Francken kinnitas vaatlust ja ütles, et uurimine on käimas.
Reedel allkirjastas Poola president Karol Nawrocki määruse, millega saadetakse relvajõudude üksused Saksamaa ja Leedu piirile piirivalvurite abistamiseks. Sõdurid saadetakse sinna 5. oktoobrist kuni 4. aprillini 2026, mis on tähtaeg, milleni Poola pikendas piirikontrolli nende kahe riigiga. Eraldi määrusega andis Poola peaminister Donald Tusk korralduse saata Saksamaa piirile piirivalvurite abistamiseks sõjaväe sandarmeeria väed kuni ajutise piirikontrolli lõppemiseni. Piirikontroll Saksamaa ja Leeduga kehtestati Poolas 7. juulil. Saksamaa ja Leedu piiril taastatud piirikontrolli osana saavad Poola piirivalvurid politsei ja sõjaväelaste toel peatada kontrolliks valitud sõidukeid. Poola valitsus leiab, et see on vajalik kontrollimatu migrantide voolu vähendamiseks.
andrei lugovoi teatas rossija 1 telekanali otse-eetris plaanist Ameerika Ühendriikide hübriidõõnestamiseks, alates agentide sisseviimisest ja poliitikute ostmisest kuni lõhede tekitamise, valitsemise saboteerimise ja valimistesse sekkumiseni. lugovoi on venemaa riigiduuma liige ja ettevõtja, endine NSV Liidu kaitsetöötaja, venemaa Liberaaldemokraatliku Partei liige ja turvafirma Üheksas Laine eksjuht.
Al Jazeera teatel on Hamas nõustunud Trumpi Gaza plaani kohaselt pantvange vabastama ja surnukehi tagastama ning on valmis Gaza administratsiooni üle andma sõltumatule Palestiina tehnokraatide kogule. Laiemad küsimused,nagu valitsemine ja õigused jäävad laiemate riiklike ja õiguslike läbirääkimiste objektiks.
Orbán: „Ungarlased ei taha olla ukrainlastega samas EL-is, sest Ukraina saatus on olla venemaa kõrval.” Kossuth Raadios rääkides ütles ta, et Ungari ei jaga Ukraina rasket saatust ega riski venemaaga sõtta sattumisega. „Me ei sure Ukraina eest,” lisas ta.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.